autolüsiin, AtlE. AtlE mutant ei suuda moodustada biofilme polüstüreenile, kuid saab seonduda klaaspindadele. See valk vahendab ka seondumist vitronektiinile, peremehe ekstratsellulaarse maatriksi komponendile. Bakteriraku pinnal on palju spetsiifilisi retseptoreid, adhesiine, mis soenduvad peremehe molekulidega. Paljud nendest kuuluvad MSCRAMMs (microbial surface components that recognize adhesive matrix molecules) valkude perekonda. Fibronektiiniga seonduvat adhesiini seostatakse kõige enam bakterite kinnitumisel pindadele. Fibronektiinile järgnevad fibrinogeen/fibriin, kollageen, laminiin ja vitronektiin. S. aureus'el on leitud kaks fibronektiini adhesiini FnBPA ja FnBPB. Bakterid moodustavad biofilme paranevates või põletikulistes haavades, kasutades peremehe valke ära. See viitab bakteriaalsete adhesiinide mehhanismile, mille puhul peremees koloniseeritakse elujõulistes kuid kahjustatud kudedes. Infektsioosne endokardiit
hingamisteede limaskestadel, suuõõnes, genitaalelundites ja nisakanalis. Haiguse puhkemist soodustavad resistentsuse langus ja mitmed traumad. Streptokokkide virulentsuse faktoreid on 3 rühma: 1) Antifagotsütaarsed faktorid: · kapsel - sisaldab polüsahhariide ja hüaluroonhapet, mis on ka soojavereliste sidekoe komponendiks · rakukestas sisalduv M proteiin Str. pyogenes ja Str. porcinus liikidel on antifagotsütaarsete omadustega. Str.equi puhul on M proteiinil adhesiini funktsioon 2) Toksiinid hemolüsiinid ( streptolüsiinid S ja O) lõhustavad erütrotsüüte põhjustades ja hemolüüsi, kuid on samaaegselt toksilised ka valgelibledele. 3) Toksilised ensüümid hüaluronidaas- toimib spreading faktorina osaledes rakkude omavahelise seostumismaterjali hüaluroonhappe depolümeriseerimisel
Uriiniga pesemine Uriini happelisus Lüsotsüüm Aluseline keskkond o Nahk: Higi Rasu Madal pH Normaalne mikrofloora o Silmad: Pisaratega pesemine Lüsotsüüm · Adhesioon o Kinnitumiseks on vaja retsptorit peremeesorganismi pinnal ja komplementaarset adhesiini bakteri pinnal o Seostumine on koe- ja liigispetsiifiline o Adhesiinideks võivad olla: Piilide tipuvalgud Rakukesta välismembraani valgud Rakukesta polüsahhariidid Kapsli polüsahhariidid Rakukesta teihhuuhapped (G(+) bakteritel) o Bakterite seostumist takistavad: Naha ja limaskestade epiteelirakkude pidev uuenemine
kooshoidja. Sõltuvalt bakteriliigist on rakuvälisel DNA-l ses osas suurem või väiksem tähtsus, päritolu ning osakaal maatriksist. Eriti palju on eDNA-d heitvete biofilmides. Staphylococcus aureus'l on eDNA maatriksi peamine komponent, samas kui S. epidermidialis'l on eDNA-l ainult minoorne osakaal biofilmi maatriksis. Samas, DNaaside juuresolekul on Pseudomonas aeruginosa ja Bacillus cereus biofilmi kujunemine häiritud. Neil bakteritel on eDNA adhesiini tähtsusega. Eriti palju eDNA-d on koondunud P. aeruginosa nn biofilmi varre populatsiooni peale. On andmeid, et vart moodustavates bakterite pealmises kihis toksiin-antitoksiin süsteem indutseerib rakusurma ning DNA vabaneb. See omakorda on vajalik P. a. küpse biofilmi kujunemiseks. Vabanenud eDNA-le kinnituvad bakterid, mis moodustavad seenekübara populatsiooni. Rakuväline DNA võib pärineda samast bakteripopulatsioonist, mis
annaabi.ee 
