psühhoteraapia erinevad vormid. SUHTLEMINE KUI KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS Suhtlemise põhisisu on kahe või enama inimese vahel sõnatu või sõnalise keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Kommunikatsiooni edukuse mõõdupuuks on, kui suures mahus ja moonutustevabalt suhtlejad infot vahetavad. Vahekord teiste suhtlemise komponentidega on sõltuvalt olukorrast erinev. Kommunikatsiooni mõiste erinevad käsitlused sõltuvad keelest, kultuurist, teadusalast (majandus, sotsioloogia, psühholoogia, IT jne). Ka eesti keeles terminite mitmekesisus (suhtlus, suhtlemine). Infovahetuse põhiskeem: 1949 uurijad Shannon ja Weaver lõid küberneetikas mudeli, mida hakati ka inimeste vahelise kommunikatsiooni jaoks kasutama: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja
Suhtlemispsühholoogia. Teemad kordamiseks. Sissejuhatus teemasse. 1. Sotsiaalpsühholoogia: uurib kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutleav või mõeldav juuresolek. Sotsiaalpsühholoogia ühendab nii psühhholoogiat kui ka sotsioloogiat. Psühholoogia: on teadus, mis uurib psüühikat, käitumist ja psüühilisi protsesse ja psüühika üldisi seaduspärasusi. 2. Suhtlemise olemus. Kommunikatsioon laiemas tähenduses. Teabevahetuse põhiskeemid. Suhtlemine kui semnatiline probleem. Suhtlemine: on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ja suhete loomine. Samuti on suhtlemine ka märgiline käitumine: ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav teadvus.
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemiskompententsus oskus käituda erinevates sotsiaalsestes situatsioonides eesmärgipäraselt (loome endale kujutluse tulevastest seisundist, mis võiks olla saavutatud) adekvaatselt (vastab antud olukorrale ja inimesele) ja parterit arvestamata. Suhtlemine on tähendust omav ja omistav käitumine, mida väljendatakse märkidega. Suhtlemine toimub emotsioonide ajendil. Tunded on tähenduse käibemõõt. Ükskõiksuse taga on varjatud tunded. Suhtlemisel on 3 peamist aspekti info, mõju ja taju. Info antakse edasi vaid märgid (sõnad), ilma emotsiooni, hääletooni lisamata. Mõju eelkõige mittesõnaline sõnum (intonatsioon, kehahoiak, zestid). Info kohalejõudmist mööravad filtrid. Filtreid parandavad 4,5 filtrit suhe endaga (enesehinnang, milliseid kaitseid kasutan, kas ma tean, kes ma olen, eneseväärtustamine) , suhe loodusega/jumalaga, suhe teistesse, suhe ühiskonda. Mina tähtis OK+/tähtis Sina OK- Sin
Meelekindlus - seadumus kontrollida oma soove ja impulsse; planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi. - Asjatundlikkus, Korralikkus, Kohusetunne, Eesmärgipärasus, Enesedistsipliin, Kaalutlemine Evolutsiooniline psühholoogia -keskne eesmärk on välja selgitada psühholoogilisi ja käitumuslikke strateegiaid, mis on liigi poolt aegade jooksul juurutatud lahendused kohanemisprobleemidele. - Evolutionary psychology is an approach to psychology, in which knowledge and principles from evolutionary biology are put to use in research on the structure of the human mind. ... . It is a way of thinking about psychology ... (Cosmides, L.; Tooby, J.) Kõige tähtsamad suhted: - diaadilised suhted, - hierarhilised suhted,
Läbirääkimised Sisu Mõisted ehk sissejuhatus ................................................................................. 1 Läbirääkimiste planeerimine ............................................................................ 2 Läbirääkimiste ajal ........................................................................................... 5 Läbirääkimiste lõpetamine ............................................................................... 7 Mõisted ehk sissejuhatus Läbirääkimiste põhiolemust peaks kirjeldama tema definitsioon. See on siiski küllaltki raske. Nimelt eesti keelne sõna läbirääkimised viitab mõjutamisele, põhjalikkusele (e.k. läbi = läbiv, läbinisti põhjalik, ammendav + sisse rääkima, välja rääkima, üle rääkima mõjutuspüüd). Inglise keeles kasutatav sõna
x oskus öelda ja vastu võtta komplimente; x koostööoskus; x abi pakkumine; x kriitika talumine; x vabandamine; x oskus minna kompromissile. x kaaslaste eest seismine; Läbirääkimised on protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid. Läbirääkimiste efektiivsus seisneb oskuses alustades silmas pidada lõppu ja lõpetamisel mäletada algust. Läbirääkimiste 3 stiili: · Koostööle baseeruvad - partnerlusel ja kahepoolsel kasul põhinevad · Jäigad - Äärmuslikud hoiakud, raisatakse: aega, raha, energiat = konflikt · Pehmed - kokkulepe möönduse teel, ärakasutamise oht Läbirääkimised võivad olla: · Jaotavad - positsiooniline kauplemine. Võitja-kaotaja mudel, võit teise osapoole arvelt.
11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme.
Kõik kommentaarid