Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele Määruse eesmärk on õpilase vaimse ja füüsilise tervise säilitamine ning õppe- ja kasvatustegevusest tulenevate ebasoodsate mõjude vähendamine. § 7. Koolitee pikkus ja ranitsa (koolikoti) raskus (3) Ranitsa (koolikoti) lubatud raskus (koos sisuga) on: 1) 1.3. klassi õpilastel kuni 3,0 kg; 2) 4.6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg; 3) 7.9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg. § 9. Temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele (1) Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18ºC. § 10. Tunniplaani koostamine ja kontrolltööde planeerimine (3) Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö
ehk rüht • Õige kehahoid tagab inimesele terve lülisamba ning kindlustab siseorganitele kõige paremad tingimused funktsioneerimiseks • Suur osa skeletisüsteemi hädadest on alguse saanud koolieas • Raske koolikott võib olla üheks rühihäirete põhjustajaks • Rühivead ei ole kergesti avastatavad Koolikoti raskust reguleeriv ministeeriumi määrus • Määrus jõustus 1.08.2001 • Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel on ranitsa (koolikoti) lubatud raskus koos sisuga: • 1.-3. klassi õpilastel kuni 3 kg, 4.-6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg ja 7.-9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg. • Soovituslikult võiks koolikoti raskus olla umbes 10% lapse kehamassist. Reeglid koolikotile • Koolikott (ranits) peaks olema kahe sangaga ja seda peaks kandma kahel õlal • Kotil võiks rinna või kõhu eest käia kokku kinnitus • Väiksemate laste koolikott peaks olema
arvan, et enamasi ostetakse kooli neid ühekorraga samast kohast. Aga erinevad lauad ja toolid ei pruugi kokku sobida ja lapsed võivad istuda valedel kõrgustel, mis võib põhjustada nt selja- ja kaelavalusid. Aga üleüldse on lapsed erineva pikkuse ja suurusega, nii et igaühele eraldi tooli ja lauda ei saa osta, mis tema ergonoomika vajadustele istuks. On olemas ka ergonoomilisi seljakotte, mis teevad ranitsa kandmise võimalikult kergeks ja kasulikuks, aga neid ostavad juba vajaduse korral vanemad ise. 3. Mida sa muudaksid kodus ergonoomiliselt paremaks? Kodus muudaksin ma ergonoomiliselt paremaks, seda kuidas ma arvuti taga istun. Ma kasutan sülearvutit ja selle ekraan ei ole koguaeg samas ja õiges asendis arvestades mu tooli kõrgust. Kodus annaks palju muuta, kasvõi näiteks kui pehme diivan peaks olema, aga mind need väga ei sega
koostöövalmidus/suhtlemisvalmidus, pingetaluvus, tolerantsus, vastutustunne. Kes on õpetaja? Eripedagoog, koolieelse lasteasutuse õpetaja etc. Millise tähtajaga omistatakse kutsestandard? Töötaval õpetajal tähtajatu, muidu 4 a. § 9 lg 2 Tervisekaitse nõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele § 9 lg 3 ehk minimaalne temperatuur õppetunni läbiviimiseks § 4 ehk nõuete täitmise tagaja ranitsa lubatud kaal KT toimumise tingimused § 3 lg 4 ehk mis on KT § 11 ehk millal ei tohi anda koduseid ülesandeid § 12 ehk millal tohib pikapäevarühmas alata õppetöö Täiskasvanute koolituse seadus § 3 lg 2 § 8 lg 5 ehk kes finantseerib koolitust koolituse läbimise tõend mida võimaldab õpetada kutsealane koolitus kellele antakse õppepuhkust kes tasub vabaharidusliku koolituse eest tööandja osaluse sätestab töö- või kollektiivleping
Kõnekeele analüüs ,,Ranitsa kaal võib suisa üle kuue kilo küündida" ,,Tegelt need koolikotid on ühed jubedad asjad. Mina olen tähele pannud, et aastatega lähevad need tõesti kergemaks. Näiteks mina olen jätnud kooli õpikuid, mida vaja ei ole või on õpitud..." www.naistekas.delfi.ee tegelt- tegelikult; jubedad-õudsed; ,,ARUTLE: Milliseid teemasid ei tohiks kommenteerida?" ,,noh reeglina DELFI ei lasegi kommenteerida näiteks kui kaitseväelane afgaanis surma saab või üldse surma teateid mis on väga õige sest leidub ikka debiile kes niigi kurva loo veel jälgiks kommenteerivad näiteks taavi peetre hukkumist poleks tohtinud lasta kommenteerida või liikluses hukkunud teateid sest ikka leidub lolle kes parastavad jne lähedastel on eriti raske selliseid asju lugeda." www.naistekas.delfi.ee Noh-eesti keele vaste puudub; afgaanis-Afganistaanis; debiil-debiilik; alaarenenu, loll-rumal ,,Koolikiusamine sundis teismelisi tüdruku...
Teised olid suured klassid. Minu ema klassis oli näiteks nelikümmend õpilast. Muidu olid klassiruumid suured, aga vene keele ja võõrkeele klassid loid väiksed. Siis tehti klass pooleks, sest mõned õppisid inglise- ja mõned saksa keelt. Klassides olid suured lauad, mille küljes olid ka toolid. Laua plaat käis üles ja plaadi all oli sahtel, kuhu sai oma asju panna. Enne kooliaasta algust olid alati suured koolilaadad, kus sai osta kõike kooliks vajalikku. Ranitsa, pliiatsid, vihikud, vihikute paberid, värvid, pintslid, dressid, jalanõud, koolivormi ja veel palju asju mida kõike vaja oli. Kõikidel õpilastel pidi koolis seljas olema koolivorm, see oli kõigil ühesugune. Poistel olid tumesinised püksid, vestid ja jakid, ning helesinised pluusid. Tüdrukutel aga tumesinised jakid ja vestid, ning ruudulised volditud seelikud. Pidulikuks puhuks aga pidid kõik kandma valget pluusi,pioneeridel olid ka kaelarätid.
Heaoluriik. Riik,mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse,et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule ehk riik,kus kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks.Kaks põhitunnust:*igasuguseid ühiskonnaressurse kantakse ühest valdkonnast teise,nt.majandusest sotsiaalvaldkonda haridusse.*kui 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks(haridus,toetused)(ema palk, toimetuleku toetus, ranitsa toetus) Infoühiskond. Iseloomustab info ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses,valitsemises ning igapäeva elus. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. On selline areng ühiskonnas,mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja ka järeltulevate põlvkondade vajadused 4 komponenti : *heaolu kasv(palgad,pensionid) *ökoloogiline tasakaal (tootmine ei kahjustaks loodust) *kultuuri elujõulisus(traditsioonid)
teeninud leivaga. Järgmisel hommikul saatsid Albert ja Kropp Pauli rongipeatusesse. Nad jätsid jumalaga ja Pauli rongini oli veel paar tundi aega. Kui ta lõpuks rongile sai ja tükk aega sõitnud oli muutusid jaamade nimed tuttavaks. Ta läks rongi pealt maha ja kõndis koju. Õde tegi kodus ta lemmik kartulikotlette. Paul läks ema tuppa, kes lamas voodis. Nad polnud oma peres kunagi olnud üksteise vastu õrnad, see polnud vaestele inimestele kombeks. Paul tõi oma ranitsa ja ladus sealt välja kera eedami juustu, kaks sõdurileiba, kolmveerand naela võid, kaks maksavorstikonservi, nael rasva ja kotikese riisi. Emal ja õel olid toiduga üsna halvad lood. Erna viis toidu kööki ja küsis Paulilt kas seal oli väga ränk. Paul rääkis talle asja palju paremas valguses, kui ta tegelikult läbi oli elanud. Ta ei tahtnud ema veelgi rohkem muretsema panna. Paul sai õelt teada, et ta emal on jälle vähk. Paul läks piirkonna komandantuuri, et ennast registreerida
Kui kurioosne see ka ei oleks hakkab mõni pedagoog sellele uudishimulikule noormehele tuliselt seletama, seda mida ta peaks tegelikult ise tema käest kuulama. Kuid see uudishimulik noormees olles omandanud materjali küllaltki pealiskaudselt saab tänu manipulatsioonile 4 või isegi 5. Mõni õpilane märgates, et õpetaja ei tule oma närvide valitsemisega toime viib õpetaja tunni ajal olukorrani, mis väljub pedagoogilise eetika raamidest. Nüüd olles "kannatanu" rollis võtab ta oma ranitsa ning lahkub uhkelt klassist. Ta oletas õieti, et õpetaja ei tihka juhtunule anda ametlikku käiku, kuna ta ei paista selles episoodis kuigi heas valguses. Juhul kui õpetajal puudub printsipiaalsus, püüab õpilane juhtunust veel mitmel korral kasu lõigata, mängides ebaõiglaselt solvatut. Üks lihtsamatest manipulatsioonidest, mis toob manipulaatorile tema arusaamade kohaselt mitte niivõrd elulist kui just psüühilist võitu on: keskealine õpetaja pöördub
tunnusmärgid. Samas lahendati ka muid igapäevaseid toiminguid harjumuspärasusest erineval moel, näiteks värviti punkarite seltskonnas jõulude ajal mune, tähistati vastlapäeva, visates suusahüppetornist alla inimesekujuline elusuuruses topisnukk (mille peale kutsuti loomulikult kohale miilits) ja põletati Karl Marxi „Kapitali“.82 Kooliealised punkarid muutsid oma elu vaheldusrikkamaks, võttes kooli vajalikud asjad ranitsa asemel kaasa ämbrissepakitult või kandsid endaga ilma suurema põhjuseta igal pool triikrauda kaasas.83 Huvitava ülevaate ENSV pungi varajastel päevadel toimunust annab Peep Männil, kes käis 1980. aastate alguses Tallinna 10. keskkoolis, mida peeti üheks põhiliseks pungi kasvulavaks Tallinnas. Männil räägib, et tema klassis käinud poisid võis üldjoontes jagada kolme gruppi: diskomehed, tõsimeelsed punkarid ja nn moepunkarid. Moepunkarid olid eelkõige need
) Ma leidsin selle. See on arvatavasti teie oma. STANKEVITS: Minu? Ei, see ei ole minu oma. LJUBOV: Oi! Kas te ei ole enda oma ära kaotanud? STANKEVITS: Ei. (Paus.) Võib-olla ma peaksin endale muretsema ühe noa. LJUBOV: Jah. Noh, te võite... (Mihhail tormab sisse, mõlema õla peal pungil täis ranits.) MIHHAIL: Me lahkume! (Paneb ühe ranitsa Stankevitsi õlale. Samas tormavad sisse Tatjana, Aleksandra ja Varenka, läbisegi rääkides. Mihhail korjab raamatuid laua pealt kokku ja surub need Stankevitsile pihku.) VARENKA: Mihhail, ainult üks kord veel TATJANA & ALEKSANDRA: Ära mine ära, ära mine ära! Mida sa tegema hakkad? Me kõik palume isa STANKEVITS: Mis juhtus? MIHHAIL: Dahin! Dahin! Laß uns ziehn! (Sinna! Sinna lase meil minna
eelneva arengu terviktulemus. Kooli alustatakse sel aastal kui laps saab 7. Kuna lapse küpsemine on erinev, ei ole võimalik, et kõik saavutaksid sama küpsuse just selles vanuses. On märgatav, et kooli alul on näiteks sügiselapsed palju nooremad kui kevadelapsed (vanemad lapsed erinevad oma arengult noorematest). Kool eeldab toimetulekut kooli minekuga, koolipäevaga ja igapäevaste tegevustega. Sellised on näiteks ranitsa tassimine, lahti riietumine ja 170 riidesse panemine, söömine, pesemine ja WC kasutamine. Kui laps on nendes tegevustes ebakindel, võivad neist saada hirmu põhjused, mis peegelduvad motivatsioonis, õppimises ja sõprussuhetes. Aistingute normaalne toimimine on aluseks koolitööle. Normaalne nägemine ja kuulmine ja ka võime tähele panna nähtut ja kuuldut on vajalikud
annaabi.ee 
