Aktiivse kuulamisega on selline asi, et me peame olema võimelised kuulama ka selliseid asju, mis meile ei meeldi, mis meile närvidele käib. Näiteks aktiivset kuulamist on vaja eriti probleemide lahendamisel. Mõelge, kui te püüate teisele selgeks teha, et teil on probleem ja teine seda ei kuula. Kui teine ütleb, ah mis probleem, pole sul mingit probleemi. See on eelarvamustega asjasse suhtumine. Eelarvamusteta suhtumine on aktiivsel kuulamisel oluline. Milline peaks olema suhtlustasand, milline suhtlusstiil? Täiskasvanu tasandil suhtlusstiil. Ka rääkija peaks olema täiskasvanu tasandil. See tasand peaks olema võrdne. Veel on üks oluline punkt, nimelt see puudutab tehnikat. Mis asjad need tehnikad on? Millised peaksid olema kuulamise tehnikad? Oskus küsimusi esitada. Millised on avatud ja millised suletud küsimused? Suletud küsimused annavad vähe infot. Kunagi üks kursus vastas mulle. Mul on kombeks, kui töödega hilja
Curriculum vitae Nimi : Katrin Kirss Sünniaeg : 22.06.1991 Isikukood: (vajadusel) Aadress: Õuna 3 , 12345 , Pärnu Telefon: Kodus : 6543287 Mobiil: 372 567 823 45 E-post: [email protected] Töökogemus: 06.2009-08.2009 kartulimüüja Pärnu Turul 06.2007-08.2007 koristaja Haridustee: 2007-2010 Ploomi Keskkool 1998-2007 Ploomi Põhikool Täiendkoolitus: 2000-2007 Ploomi Muusikakool , klaveri eriala Keeleoskus: emakeel- eesti , suhtlustasand-inglisekeel Arvutioskus: Microsoft Office algtase , e-posti kasutamine Autojuhiluba: A, B-kategooria Huvialad: Muusika, fotograafia 2.veebruar 2011 (allkiri)
tegema kõik, et seda säilitada. Sorryde ja maybede lai levik suhtlemises ohustab meie keelt ning me muutume iga päevaga justkui vähem eeatlasteks. Ka meie tänavakultuur pole võrreldavgi sellega, mis ta oli 10 aastat tagasi. Ükspäev linnas kõndide tuli mulle vastu 7 aastane laps, kes mängis oma kaelaripatsiga ning nii muuseas ütles ,,kurat".Paneb mõtlema- kuhu me nii jõuame? Kõik roppusi täis kirjutatud seinadnäitavad- meie,eestlaste suhtlustasand ei ole kaugeltki enam see, mis ta oli kunagi. Lapsed on ühiskonna tulevik- kes siis veel peaks hoidma suhtlemist sellisena, nagu see on sajandeid olnud, kui mitte kasvav põlvkond? Me ei tohiks lasta roppustel muutuda normaalseks osaks suhtlusest ega arvata, et keel peabki sisaldama ka selliseid sõnu. Meie suhtlusmaneer ja suhtluskeel näitavad paljuski, millised inimesed me oleme, seega ei tohiks keegi pidada sobivaks rikkuda ilusat eesti keelt roppude sõnadega.
ettepaneku, kuidas võiks tööd parandada. Samas vanematega suheldes olen ma endiselt lapsetasandil, nende öeldule kergelt vastu ei hakka ja olen pigem alistuval tasandil. Arvan, et vanematega suheldes jäävad enamus pojad-tütred samuti pigem alistuvaks ja lapsetasandile, kuna räägitakse enda vanemaga, kes on neid kasvatanud ja hoolitsenud nende eest. Ka mängib suurt rolli suhtlustasandi valimisel suhtluses osaleva(te) inimes(t)e suhtlustasand. Kui kaassuhtljea on lapsetasandil siis peaks vastane olema, vastupidiselt lapsele, lapsevanema rollis. Vastupidisel juhul ei pruugiks suhtlus kaugele jõuda, sest nagu lastel kombeks on lollitada ja solvuda, ei oleks mõlema osapoole solvudes suhtlemisest mingit kasu, ega tulemust. Suhtlemine tundub küll lihtne tegevus, informatsiooni vahetus kahe või enama inimese vahel, kuid tegelikult kõik see, mis mõjutab suhtlemist ja mida tuleks suheldes jälgida, et olla hea
Laps peab selgitama, aru andma, ennast kaitsma. Pidev selle tasandi kasutamine muutub koormavaks teistele. Omane manipuleerimine, ärategemine. Suhtlusstiililt kas passiivne või varjatult agressiivne. Jaguneb jonniv või kapriisne laps ning sõbralik laps. Sõbraliku lapse tasandil käib enamus meie igapäevasuhtlemisest. Siia kuuluvad lõõp, nali, sõbralik tögamine, iseenda üle naermine jne. TÄISKASVANU Tasakaalustav suhtlustasand lapse ja lapsevanema vahel. Täiskasvanu teeb info töötlemisel adekvaatseid otsuseid, ta analüüsib ümbritsevat ja ennustab oma tegevuse tagajärgi. Kui juhindute üksnes tunnetest ja hetketuju ajel, on sisemine laps saanud võidu. Lapsvanema tasandi võidu korral tulevad esile põhjendamatu rangus ja eelarvamused. Normaalsel täiskasvanu tasandil suhtleja teab lapse vajadusi ja on teadlik lapsevanema käskudest keeldudest
naeruvääristab teda teiste silmis. On selge, et see kes hindab inimlikke väärtusi, ei hakka mitte kunagi alavääristama neid, isegi sellise subjekti puhul, kelle käitumine on ebameeldiv. Primitiivne suhtluspartner on teatud mõttes väärastunud, reageerida tema solvangutele, tähendab kinnitada ka enda väärastumust (oled samasugune, pole temast parem). Kas õpetada või alandada need on ikkagi erinevad asjad. III Manipulatiivne tasand See suhtlustasand asub primitiivse ja konventsionaalse suhtlus tasandi vahel. Subjekt, kes on valinud partnerluse sellel tasandil, on oma lähenemise poolest partnerile väga sarnane primitiivsele dialoogis osalejale, kuid kui ta tegutseb läheneb ta konventsionaalsele tasandile. Tervikuna on manipulaatori iseloomustus järgmine: tema jaoks on partner vastane mängus ning teda on vaja ilmtingimata võita. Võit tähendab kasu, kui mitte materiaalset ja elulist, siis psühholoogilist
rühm. Kogukonna puhul võib kasutada mitmeid definitsioone: inimkooslus, kes tegeleb sama asjaga inimkooslus, kes elab samas piirkonnas inimkooslus, keda ühendab mingi kindel joon või ühistegevus Kahtlemata aga iseloomustavad enamikku kogukondadest järgmised ühisjooned: kuuluvusmääratlus kogukond rahuldab inimese kuuluvusvajadus, andes talle identiteedi oma liikmena. kindel suhtlustasand ja -mudel (enamasti kogukonna sees üsna mitteformaalne) suhted moodustavad võrgu (mitte hierarhia) kogukond tasandab reeglina inimestevahelisi erinevusi ning ka suhted näiteks uustulnuka ja tunnustatud autoriteedi vahel jäävad horisontaalsele, "võrdne võrdsega" -tasandile. toetusmehhanismid kogukond harilikult toetab ja ka kaitseb oma liikmeskonda väliste mõjude vastu Need jooned on näha ka tänapäevaste tarkvara arendavate kogukondade juures!
tekstiliikidele ja žanritele. Žanriuuringud eri žanrite keelekasutusviiside ja tekstiliikide tunnused, sarnasused ja erinevused on viimase 10a jooksul tõusnud kesksele kohale. Uurimismeetod on Halliday idee keele kolmest metafunktsioonist: keel representeerib maailma (tähistusfunktsioon), keel loob ja kinnistab suhteid (interpersonaalne), keel vormistab ja kujundab sõnumeid (funktsionaalne). Igal tekstil on peale sisutasandi ka suhtlustasand ja keelelise esitluse tasand – kõik funktsioonid väärivad uurimist ja mõjutavad keelekasutust. Neid funktsioone uuritakse eri žanrite vahel: milline on kirjutaja ja lugeja suhe, hoiakud, keelelised võtted jm. Lisaks Halliday funktsionaalsele grammatikale toetub lingvistiline tekstianalüüs klassikalise retoorikaõpetusega (Perelman) ja formaalse tekstilingvistika. Retoorika ideid tuuakse tagasi Aristotelese aegadest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
