Ühiskonna kontrolltöö Kodanikuühiskond on vabade inimeste suhtlemine ja toimetamise keskkond. Nende tegevus on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele, mistõttu nimetatakse kodanikuühiskond ka mittetulundussektoriks. Inimene saab oma hääle kuuldavaks teha erakondade kaudu. Hääletamisega on võimalik aidata kaasa oma huvide arvestamisele poliitikas. Erakonnal ehk parteil on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia. Erakond osaleb valimistel, et taotleda sellega pääsu võimu juurde. Erakond püüab teha võimalikult laia valijaskonna huvidele vastavad valimiskampaaniat, et nad saaks palju hääli. Kõigil täiskasvanutel on õigus kuuluda oma valitud parteisse või ka rajada oma erakond. Mitmeparteilisus on hea, sest siis kajastatakse erinevate inimeste huve poliitikas. Erakondadesse võivad kuuluda vaid Eesti riigi kodanikud. Parempoolsed parteid esindavad jõukamaid ettevõtlusega tegelevaid inimesi. Nende põhimõte on...
riiki võimalikult kasulikult. Väikesearvulise rahva puhul on indiviidi tähtsus ühiskonnas suurem, näiteks on eestlase väärtus riigile kõrgem kui ameeriklasel või hiinlasel. Uue haridusreformi eesmärk on intelligentsi juurdekasvu tagamine. Andekate noorte kadumaminek praeguse süsteemi jätkumisel oleks kahetsusväärne. Sügavat kurbust väljendas romaanis ,,Inimeste maa" ka Antoine de SaintExupery, sest iga inimene, keda sootsium ei väärtusta, või olla surmatud W.A.Mozart. Haritud rahvas on igal juhul riigile vajalik. Infoajastu tasemel ei saa kuidagi väita, et teadmised on eesmärk. Pigem peitub neis arengu võti. Progressiusk väidab, et meie siht peab olema ideaalide saavutamine, kuid reaalsuses on see võimatu. Inimene ei saavuta kunagi jumalikkust ega jõua kõikehõlmava infoni. Paradoksaalselt on elu siiski faustlik edasipüüd, sest tänapäeva
hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda koos hoitakse ja võimu teostatakse. rahvusliku samasustunde aluseks on eelkõige mõtteline kuuluvus- ja samasustunne, kuna rahvus on niivõrd suur sootsium, milles puhul meie-tunne ei saa tekkida isikliku kogemuse pinnal Arendt, Hanna silmapaistev ühiskonnateoreetik, analüüsis totalitaarset süsteemi ja visioone vabadusest ja vastutusest, inimese suhtest iseenda, poliitilise maailma ja teiste inimestega. keskne küsimus, kuidas totalitarism sai sündida kultuuris, mille aluseks on vabaduse ja inimväärikuse ideaal. Barthes, Roland prantsuse strukturalismi tähtsaim esindaja, Käsitlenud eriti kunstiliseteksti tähendus ja
kindlustatud keskused; usuelus päritav religioosne juhtimine; arhitektuuris võib esineda monumentaalseid rajatisi (Stonehenge Inglismaal); arheoloogilise periodiseerimise järgi varasemad metalle kasutusele võtnud ühiskonnad; hilisemal ajal XVIII sajandi polüneeslased, Tonga, Tahiti ja Havai saarte suguharud. Riik (state): liikmeid rohkem kui 20 000, sotsiaalse klassikuuluvuse alusel hierarhiline sootsium vürsti või kuninga võimu all; majanduslikult tsentraliseeritud bürokraatia, maksustamine, seadused; asustuse tüübiks linnad, riigid, riigipiiride kaitse, teed; usuelus esineb preestrite klass, polüteistlik või monoteistlik religioon; ehituslikult paleesid, templeid; arheoloogilise periodiseerimise järgi kuuluvad siia kõik antiiksed tsivilisatsioonid (Mesopotaamia, Egiptus, Induse jõe org, Hiina, Kreeka ja Rooma); kaasajal kõik tänapäevased riigid. 9
Küsimusi: Milliste vahendajate/rituaalide/institutsioonida kaudu on toimunud inimeste korraline suhtlemine püha ja teispoolsusega? Püha(liku) olemus ja tunnused (Veiko Anttonen) Kõrgkultuurides vastandub püha argisele (sactum(püha) vs. Profanum(argine/tavaline)) Arhailistes kultuurides püha ja tähistanud ennekõike eraldatut – keelatut, hädaohtlikku, ebapuhast Püha seega kui piirilolek; olukord, milles sootsium tegi argielus nähtamatud piirid rituaalide läbi nähtavaiks Püha tunnuseid: eraldatus, ebatavalisus, kasvamine, anomaalsus (erandlikkus), liminaalsus/transformatsioon (millegi mitteargine tähendusfaas, kus toimub piiri ületamine) Eraldatus, anomaalsus, piiripealsus Maagiline ja religioosne kultuurimudel (Juri Lotman) Maagilisele omane: Mõlemapoolsus – mõlemad osapooled, näit nõid ja mingi teispoolne jõud,
Küsimusi: · Milliste vahendajate/rituaalide/institutsioonida kaudu on toimunud inimeste korraline suhtlemine püha ja teispoolsusega? Püha(liku) olemus ja tunnused (Veiko Anttonen) · Kõrgkultuurides vastandub püha argisele (sactum(püha) vs. Profanum(argine/tavaline)) · Arhailistes kultuurides püha ja tähistanud ennekõike eraldatut keelatut, hädaohtlikku, ebapuhast · Püha seega kui piirilolek; olukord, milles sootsium tegi argielus nähtamatud piirid rituaalide läbi nähtavaiks · Püha tunnuseid: eraldatus, ebatavalisus, kasvamine, anomaalsus (erandlikkus), liminaalsus/transformatsioon (millegi mitteargine tähendusfaas, kus toimub piiri ületamine) Eraldatus, anomaalsus, piiripealsus Maagiline ja religioosne kultuurimudel (Juri Lotman) Maagilisele omane: · Mõlemapoolsus mõlemad osapooled, näit nõid ja mingi teispoolne jõud, kelle poole
kindlustatud keskused; usuelus päritav religioosne juhtimine; arhitektuuris võib esineda monumentaalseid rajatisi (Stonehenge Inglismaal); arheoloogilise periodiseerimise järgi varasemad metalle kasutusele võtnud ühiskonnad; hilisemal ajal XVIII sajandi polüneeslased, Tonga, Tahiti ja Havai saarte suguharud. Riik (state): liikmeid rohkem kui 20 000, sotsiaalse klassikuuluvuse alusel hierarhiline sootsium vürsti või kuninga võimu all; majanduslikult tsentraliseeritud bürokraatia, maksustamine, seadused; asustuse tüübiks linnad, riigid, riigipiiride kaitse, teed; usuelus esineb preestrite klass, polüteistlik või monoteistlik religioon; ehituslikult paleesid, templeid; arheoloogilise periodiseerimise järgi kuuluvad siia kõik antiiksed tsivilisatsioonid (Mesopotaamia, Egiptus, Induse jõe org, Hiina, Kreeka ja Rooma); kaasajal kõik tänapäevased riigid. 9
Ta saab loojast sõltumatuks, hakkab elama oma elu, läheb üle oma puhtasse ja sõltumatusse iseolemisse. Kunstnik jääb teosega võrreldes tundmatuks ja vähemnähtavaks. Mida enam elab teos igavikus, seda vähem mäletab ta kunstnikku. Teos on hävitav selle suhtes, kes võimaldab tal esile tulla. (vt. Eva Lepik: Hermes) Hans Georg Gadamer (1900-2002) Tõde ja meetod (1960), Mis on kirjandus (1981) Ajalooline hermeneutika Isik ja sootsium (haridus, terve mõistus, otsustusvõime, maitse, esteetiline kogemus) Kunstikäsitlus lähtub kogemusest. Kunst kui mäng. Kunst ja traditsioon. ,,Seal korteris ma tõesti unistasin, et ükskord ma põgenen Pariisi, jalutan bulvaritel, istun kohvikutes, naeratan inimestele ja nemad naeratavad mulle ja keegi ei saa mind sealt kätte, ei vanaema ega õpetajad ega mu oma elu. Nüüd olen ma siin, selles turiste täis ja ebasõbralikus
Nõukogude reziim oli hakanud leebuma, mis avas uusi võimalusi iseäranis vaimuelus. 1962. aastal ilmus esimene luulekassett, millele järgnes veel neli. Kümnendi lõpuaastatel vallandasid teatriuuenduse, kuid uue hingamise leidsid ka juba tegutsevad lavastajad ja näitlejad. Üheks nende aastate rahvusiidoliks oli laulja Georg Ots. Oluline paik, kus kohtusid kirjanikud ja luuletajad, ülikooli õppejõud, näitlejad, muusikud ja kunstnikud, oli Tartu kohvik Werner. See oli omamoodi suletud sootsium, kus kirjutati, võeti vastu eksameid, mängiti malet, diskuteeriti, peeti pidusid. See oli koht, kus lisaks Tartu vaimule viibis sageli ka Eesti aja vaim. Lapsed ja noored on kergemini mõjutatavad kui täiskasvanud. Nii on igati loomulik, et nõukogude võim asus kohe neid ideoloogiliselt töötlema. Alaealiste ideoloogiline kasvatus toimus kooli kaudu. Aktiivne ja tubli õpilane jõuab kooli ajal olla oktoobrilaps (eluaastail 7- 10), pioneer (10-14) ja kommunistlik noor (14-28)
Emile Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused,organisatsioonid, ideed jne. 6. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalsete faktide kogum ongi ühiskond, st teoreetiliselt ja empiiriliselt tunnetatud sootsium. Institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri. 7. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi ei seisne ainult teatud valdkondade vastu, vaid nende erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid.
loomus tuleneb sellest, kui suur on nende mõju ja sund indiviidi suhtes. Durkheim arutles, et inimesed sageli lihtsalt järgivad ühiskonna üldiseid käitumismustreid. Sotsiaalsed faktid mõjutavad inimeste käitumist mitmeid moodi. Need võivad varieeruda otsesest karistusest sotsiaalse väljaheitmiseni või lihtsa sotsiaalse mittemõistmiseni. Sotsiaalsete faktide kogum ongi ühiskond, st teoreetiliselt ja empiiriliselt tunnetatud sootsium. Samas möönis Durkheim, et sotsiaalseid fakte on raske uurida, kuna need on nähtamatud ja raskesti mõõdetavad, mida pole võimalik otseselt jälgida. Sotsiaalseid fakte saab uurida kaudselt analüüsides nende mõju või siis nende väljendumist seadustes, religioossetes tekstides vms. Sotsiaalsete faktide uurimisel rõhutas Durkheim kahtluste ja ideoloogiate hülgamise tähtsust. Ta väitis, et teaduslikud kontseptsioonid eeldavad ka teaduslikku praktikat. Ta
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
Nt järeleandlikkuse v paindlikkuse hindamine Nt suhete v PALGA väärtustamine jne Sea eesmärgid Arvesta järgmist: - soovunelm pole veel eesmärk - minu eesmärk pole teise oma - tahtmisele tuleb seada piirid - eesmärk peaks olema konkreetne ja täpne otsusta, millisel määral avansseerid usaldust ja avatust Arvesta keskkonna teguritega sootsium, organisatsioon, kultuurikeskkond jne arvestamine Arvesta kontekstiga Nt kas vastaspool peab läbirääkimisi ka teistega Nt kas meie meeskonna liikmed on sõnaosavad Nt kas kellelgi meie meeskonnast on erasuhteid vastaspoolega Varasemate läbirääkimiste tulemuste hindamine Vahetu arutlusprotsessi kulg Inimsuhted läbirääkijate vahel Nt sümpaatia- v antipaatiatunded Nt mingisugune osapoolte vastastikune isiksuslik sõltuvus Nt osalejate sugulus
Laps asendab ema puudumise teiste objektidega ("objekt a"). Substitutsiooni käigus õpib ehitama ekvivalentsuste metafoorilis-metonüümilisi võrke. See viis Reaalsuse puudujääki vastu võtta, mis redutseerib Kujuteldava ohud, ongi keel. Keele olemus ei ole mitte asjade nimetamises või informatsiooni edastamises, vaid subjekti soovi avastamises Teise "laval", "pilgu all". Teine on antud juhul kui Sümboolse instants -- kultuur, traditsioon, sootsium. Mitteteadvuses peitubki subjekti tõeline ajalugu. Teadvustatud historiseerimine annab mitteteadvusele kultuuriliselt vastuvõetava kuju. Mitteteadvuse struktuur on kombinatooriline. Sümbol muutub sõnaks ja ta vabaneb objektist. Enne oli sõna kui asi . Esmane sõna oli isa nimi, mis identifitseerus seadusega (vrd. Freudi super-ego). Keele ja kõne seosed on subjekti sisesed. Lacani triaad aitab paremini mõista teadvuse ja alateadvuse vahekorda :
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja id...
puudub ning mõistete moodustamine on maailma suhtes meelevaldne. See meelevaldsus ei ole absoluutne, mõtlemine sõltub kogemusest, ent pole kindel, kas see kogemus on piisavalt adekvaatne maailma tegeliku struktuuri mõistmiseks. Terminid väljendavad sel juhul kokkuleppelisi mõisteid, mis antud keelt kasutaval sootsiumil maailma kohta on. Termin ,,koer“ väljendab mõistet ,,koer“ ning see haarab kõiki objekte, mida antud sootsium koerteks peab, ning kõikidel koertel on olemas see põhitunnuste komplekt, mis peaks olema omane kõikidele koertele sootsiumile kättesaadava kogemuse raames. Ülalpool esitatud termini ja mõiste käsitlus on tugevasti lihtsustatud: terminit ja mõistet ei saa lõpuni kirjeldada vaid tunnuste abil. Ent tunnusteväliste asjaolude süstemaatiline kirjeldamine käib traditsioonilise loogika mõisteõpetusele üle jõu. Ka ainuüksi tunnuste kasutamine pole probleemivaba
puudub ning mõistete moodustamine on maailma suhtes meelevaldne. See meelevaldsus ei ole absoluutne, mõtlemine sõltub kogemusest, ent pole kindel, kas see kogemus on piisavalt adekvaatne maailma tegeliku struktuuri mõistmiseks. Terminid väljendavad sel juhul kokkuleppelisi mõisteid, mis antud keelt kasutaval sootsiumil maailma kohta on. Termin ,,koer" väljendab mõistet ,,koer" ning see haarab kõiki objekte, mida antud sootsium koerteks peab, ning kõikidel koertel on olemas see põhitunnuste komplekt, mis peaks olema omane kõikidele koertele sootsiumile kättesaadava kogemuse raames. Ülalpool esitatud termini ja mõiste käsitlus on tugevasti lihtsustatud: terminit ja mõistet ei saa lõpuni kirjeldada vaid tunnuste abil. Ent tunnusteväliste asjaolude süstemaatiline kirjeldamine käib traditsioonilise loogika mõisteõpetusele üle jõu. Ka ainuüksi tunnuste kasutamine pole probleemivaba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
