Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: · on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) · ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: · rääkija väljendusoskus on puudulik · partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks · kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: · täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot · ümbersõnastamine- kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et
Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: rääkija väljendusoskus on puudulik partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot ümbersõnastamine- kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste
retroflektsioon (tahapoole painutus, endasse), konfluents (koosvoolamine, kokkusulmaine) , defektsioon (vajumine, kõrvale kallutamine). 1. Üks osa keskkonnast võetakse enda osaks. Tihti endale teadvustamata oleme endale omastanud kellegi teise hoiakud, seisukohad, käitumise ning meile tundub, et need on meie enda omad. Tihti tundub, et see on meile võõras, seisab eraldi, kuid on kaasatud. Tihti saadavad sõnad: ma pean, mul tuleb (inimene ise ei ole subjekt vaid objekt). Ambivalentne seisund. Lahti saamiseks tuleb teadvustada, kellele need osad kuuluvad. 2. Ühe osa endast eendan keskkonda ja hakkan seda vaatama keskkonna osana. Omistan enda tunded jne, mida ei suuda endas hoida, keskkonda ümber ja suhtleme siis ise endaga keskkonna osana. Olen kellegi peale vihane, kuid kannan selle viha üle temale (tema on minu peale vihane). Inimene ei taha tunnistada end nende seisundite olemasolu
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
pikaajalised suhted, mis sisaldavad mitut vaidlusküsimust Järgnevalt toon ära mõningad läbirääkimiste definitsioonid: Läbirääkimised on protsess, milles osalevad kaks või rohkem osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad huvid. Läbirääkimised on kohtumine ja arvamustevahetamine inimeste vahel, kes ei pruugi kõiges ühel nõul olla, kuid kes on valmis mingil moel kokkuleppele jõudma. Läbirääkimised on suhtlemine, mille eesmärgiks on jõuda ühisele otsusele, sellisele otsusele, millega oleksid terviklikult nõus mõlemad pooled. See on protsess selleks, et saada teistelt seda, mida sa tahad, andes teistele seda, mida nemad tahavad. Läbirääkimine leiab aset ükskõik millisel kohtumisel, kus huvide vahel on konflikt. Läbirääkimised on ametlik, tsiviliseeritud protseduur, mille käigus
mürakindlalt suhtlevad pooled on võimelised vahetama üksteisele vajalikku teavet. Infovahetuse kulgemise ajal tehakse järeldusi partneri kui isiksuse kohta ja mõjutatakse vastastikku üksteist. Teabe vahetamist mõjutavad tegurid: · Tähendus on inimestes, mitte sõnades. Tähendus sõnadele tekib siis, kui neid kasutab konkreetne inimene. Seepärast on igal sõnal väga palju tähendusi. · Suhtlemine ei ole täiuslik. Ebatäiuslikkus on tihedalt seotud müraga, mille hulka kuulub ka sõnumi tähenduse mõju; · Suhtlemine on pöördumatu ning kordumatu, sest toimub alati teatud tingimustes ja teatuid ajahetkel, mida pole võimalik peatada. Isegi mingist hetkest tehtud videosalvestuse vaatamine ei muuda suhtlemist korratavaks, sest aja möödudes saavad inimesed uut teavet ja koos sellega muutub ka nende suhtumine. Uued paradigmad ärisuhtluses:
eneseavamine. Vöôraste puhul üritatakse teisele enamasti vastata sama info kogusega ja sügavusel mis teine teile esitab. Tavaliselt ei meeldi teistele need inimesed, kes on kas liiga reserveeritud vôi avavad end siis liialt - nt kui keegi rongis räägib teile oma muredest, siis see on kaunis ebameeldiv. Üldiselt on vastastikuse pôhimôte siin oluline. Kui teine inimene paljastab teile mingit intiimsemat laadi teavet, on teil nagu kohatu talle samaga vastamata jätta. Kui aga vestlus kulgeb üldistel teemadel, siis on nagu kohatu minna liialt intiimseks. Naised avavad end üldiselt enam. Selline eneseavamine mängib olulist rolli ka abielus. Eneseavamise vähene ulatus on hukatuslik ka abielus, mida vähem end avatakse, seda raskem on suuremat lähedust saavutada. Miell ja Duck (1986) on kirjeldanud mitmeid strateegiaid, mida inimesed kasutavad teise kohta info hankimiseks. Üheks selliseks on selliste küsimuste esitamine, mis kutsuvad esile vastuküsimuse ja vastuse.
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
üllatus põlgus esinevad kõikides kultuurides, väljanäitamise reeglid erinevad. Üheaegselt esineb · tavaliselt 3 - 4 emotsiooni · harva 1 emotsioon Meeleolu · pikemaajaline · raske määratleda algust ja lõppu · ning esile kutsunud sündmust. · Funktsioon: · mõjutab inimese kognitiivseid protsesse (aisting, taju, mälu, mõtlemine) Meeleolu on püsiv foon · Enamusel peamiselt positiivne meeleolu Meeleolu mõjutavad: · sotsiaalne suhtlemine · füüsiline tegevus · eelmise öö uni · nädalarütm · kellaaeg Temperament emotsionaalne stiil · Sõltub kesknärvisüsteemi omadustest, mis mõjutavad inimese reageerimist emotsionaalsetele stiimulitele. · Temperament iseloomustab eelkõige inimese emotsionaalset loomust (valdav meeleolu, meeleolude vaheldumine, intensiivsus). · Temperament avaldub lisaks emotsioonidele ka motivatsioonis, aktiivsuses, sotsiaalsuses. Õnne kolm peamist komponenti
muutumine; 2) Abortide määr; 3) Abiellumise ja lahutused; 4) Keskmine oodatav eluiga sõltuvalt vanusest. Kooselusuhte etapid arenguline perspektiiv Partneri valik, kooselu, abielu etapiviisiline areng Partneri valik (Lewis'e järgi 1972): - Meeldivus sarnasuse alusel - Tekib tihe vaimne side - Vastastikune enese avamine - Empaatiline paarilise mõistmine - Rollide sobitamine - Suhetele pühendumine Meeldivus Usalduse faktor et partner ei kasuta sind ära Pühendumuse faktor kuivõrd oleme valmis panustama suhte jätkumisse, ootused parneri pühendumuse taseme osas Armastuse olulisus Sõltuvuse, jagatud sõltuvus, vastasikuse sõltuvuse faktor Päritolupere kogemuse faktor nii partneri valiku, ootuste kui ka kiindumuse osas Abielupaaridel sündis 2006.a 28% lastest abielu esimese 11 kuu jooksul, vabas kooselus olevate paaride puhul oli see näitaja 9%. Vaba kooselu paaride puhul
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda
Kas me sobime oma vahel? Mida teha et kellelegi meeldida? On tähtis, et inimene oskaks ära tunda, milline on tema mõtlemis- ja käitumisviis, millest ta lähtub usaldusisiku valikul ja perekonna loomisel, siis oskab ta ka hinnata ka oma valikuga kaasnevaid riske. Suhte kujunemist soodustavateks teguriteks on: Füüsiline ja ka ruumiline lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus nt neiu või noormees võib ,,juhuslikult" sattuda pidevalt teise teele, kodu lähedale jne, suhtlemine neti keskkonnas ja seal kontaktide loomine. Isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Siin on oluliseks osaks maailmavaadete sarnasus, väärtushinnangute samasus, kultuuritausta, haridustaseme ja sotsiaalse staatuse sarnasus. Inimesi mõjutab arusaam mis on ilus see on ka hea. Välimus mõjutab sündmuste arengut seni, kuni sõlmitakse lähem tutvus, varjatule pööratakse vähem tähelepanu. MILLE JÄRGI TUNNED ÄRA, ET SA OLED ARMUNUD?
Seksuaalne erutus- psühhosotsiaalne akt. Seksuaalne erutus füsioloogiline akt. Me elame maailmas, kus erinevad stiimulid meid mõjutavad. Seksuaalsete väärtuste süsteemist oleneb kas ja kuidas mingi asi meis erutust tekitab. Seksuaalsel erutusel on oma psühhosotsiaalne aspekt. Esiteks, teiseks hinnangud, kolmandaks emotsionaalne/ afektiivne aspekt. Otsene seksuaalne stiimul mõjutab rohkem füüsilise seksuaalse erutuse tekkimist. Nii meestel kui ka naistel kehtib, et kui partner kontrollib seksuaalakti, on erutus tugevam. William Masters ja Virginia Johnson seksuaalse erutuse mudel baseerub 12 aasta vältel tehtud laboratoorsetel uuringutel. Nende jaoks oli erutus puhtalt füsioloogiline. 14 Helen Singer Kaplan - tema räägib esimest korda, et seksuaalse erutuse tekkeks on esmalt soov. Soov > erutus > orgasm. Esimest korda tulevad psühholoogilised aspektid kõne alla.
SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust
Need perekonnast kaasa antud piirangud võivad tihti olla kohanematuse põhjustajateks, sest teised suhtekontekstid võivad nõuda teistsugust käitumist. Universaalseid piiranguid pole olemas, antud kultuuri piires aga küll (nt 10 käsku), kuid need on sageli ebamäärased ja eksitavad. Et mõista inimestevahelist kommunikatsiooni olemust, püstitasid Watzlawick, Jackson & Beavin-Bavelas 5 aksioomi (nö hoiatust), kuidas inimestevaheline suhtlemine toimib: 1. Mittesuhtlemine on võimatu – iga käitumisakt kommunikatiivses süsteemis on teade teistele selles komm. kontekstis olevatele isikutele millegi kohta, millele teised ei saa mitte reageerida. Kuna meil puudub võimalus mitte käituda, siis meil puudub võimalus mitte suhelda. Kommunikatsiooni vältimine – - Kommunikatsiooni tagasilükkamine (keeldutakse kommunikatsioonist, AGA ka see on suhtlemine)
ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. Psühhoteraapia.Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba. Õpilasekeskne lähenemine. Põhimõte seisneb selles, et õpilane ise on oma elu ja tegevuse subjekt. S. t eelkõige seda, et ta ise osaleb oma elu sündmustes ning tal on õigus teha oma valikuid. Et lõpilane/laps teeks õigeid valikuid, peab tal olema selge, missugused on tema valikud ja missuguseid tagajärgi ühe või teise valiku eelistamine kaasa toob. See eeldab pidevat suhtlemist, arutelu lapsega, mille käigus talle selgitatakse võimalusi. Otsuseid teeb laps ise. See on kindlasti palju rohkem aega ja vaeva nõudev protsess võrreldes lihtsa allutamise ja
Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb suhtlemine. Rolli omandamisel on väga tähtsad esimesed kogemused ja töökohad. See mudel saab hilisemas käitumiseks etaloniks. · Rollikäitumine tegelik käitumine rollis. See võib mitmeti erineda rolliootustest ja rollikujutlusest. Käitumine sõltub sellest, kas inimene üldse tahab või suudab seda rolli täita. Raske on suhelda inimesega, kes võtab rolli vaid osaliselt omaks. Nt isa, kes toetab perekonda küll rahaliselt, aga ei tegele üldse lastega
7) Masohhist tunnetab alaväärtust, jõuetust ja sõltumatust välistest jõududest ja teistest inimestest. Valmis loobuma enda huvidest kohustuste arvelt. Teadvustamata. 8) Sadist saab teistele valu tegemisest naudingu. Avaldub, kui on lubatud, nt sõjas või rollis, nt politsei. Teadustamata. 9) Destruktivist püüab vabaneda jõuetusest maailma hävitades. Lõpetab suhte, et partner teda maha ei jätaks. Parim kaitse on rünnak. 10) Konformist põgeneb massi, nõus loobuma oma hoiakutest, et teistega sarnaneda. Allub survele. Pilet 12. Humanistlik psühholoogia. C.Rogers Igal inimesel unikaalne kogemus, mis toimub organismis käesoleval hetkel, mida on võimalik teadvustada. On asju mida ei teadvusta, aga on võimeline. Sõnad samamoodi seotud tegevusega nagu maakaart aladega. R.-i self on pidevad muutumises Tema `self' põhineb möödunud
vastu. a. Autonoomsus b. Häbi, kahtlustunne 3. 3-6a : lapse peamiseks sooviks on alustada oma toiminguid iseseisvalt. Algatusvõime on eduka praktika resultaat, kui laps saab piisavalt proovida erinevaid võimalusi läbi mängude. Kui aga lapsed jäävad pratikast ilma ülemäärase kontrolli või karistusehirmu tõttu, tekib neil süütunne. a. Algatusvõime b. Süütunne 4. 6-12a- kopentensuse areng: suhtlemine, õppimine, lihaste areng. Kui last täiskasvanute poolt ei julgustata ja tehakse alavääristavaid märkusi, võib tekkida ebaadekvaatsuse tunne. Parimal juhul väljendub see selles, et lihtsalt loobutakse; halvemal juhul võib see väljenduda aggressiivsusega. Vabamänguline tegevus asendatakse reeglitele allutatud toimingutele. See periood on kohusetunde ja töömeisterlikkuse arendamise aeg, lapsel
vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida. 10. Liitlaslik ja narkootiline armastus. Liitlaslik armastus Narkootiline armastused Soodustab indiviidi arengut Suurendab sõltuvust partnerist Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on Partnerit idealiseeritakse Väärtustatakse kõiki partneri suhteid Partner kuulutatakse enda omaks Suurendab rahulolu oma eluga ---> :) Tähendab põgenemist hirmsast maailmas ---> :( On kogemus, mis suurendab inimese loovust Vähendab loovust Isiksuse arengu loomulik tagajärg Tuleb ootamatult ja juhuslikult Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni
I-self; Me- self Tähelepanu endale, vastukaaluks välismaailmale. Kõrge eneseteadlikkusega inimesed kirjeldavad suurt vastutust seoses endaga. Kui seletame õpilastele Johari akent, siis suurendame sellega nende eneseteadlikkust!!! Eneseteadvus- self- conciousness Teadvuse metatasand- isik saab aru oma mõtetest ja sellest, et ta on autonoomne ja ajas järjepidev (ärkan sama isiksusena, kui olin enne uinumist); tegevust kontrolliv ja analüüsida suutev subjekt. Eneseteadvus võimaldab analüüsida olukordi ja eeldatavat tulevikku lähtudes......? Tähelepanu uurijad on ühtmeelt, et mina kontseptsioon on multidimensionaalne mõiste. Mina- uurimine: Mina- käsitluse ajalugu sotsiaal- ja käitumisteadustes. James, 1890: alati kui inimesed kohtuvad viibib seal tegelikult kuus isikut- seal on kumbki sellisena, nagu ta end näeb, kumbki sellisena, nagu teine teada näeb ning kumbki sellisena, nagu ta ise on. W. James ,,Psühholoogia printsiibid" 1890
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid
Situatsioonitaju tähendab konkreetse olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. See on alati subjektiivne, sest igaüks suhtleb omaenda pilgu läbi loodud situatsioonis. Kontaktitunnetus seisneb psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises. Kontaktitaju on vastastikuse mõistmise saavutamiseks äärmiselt oluline. Mõistmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis küsimuses üksteisele mõistetavad. Mõistmistaju puudumisel on usalduslik suhtlemine raske, kui mitte võimatu. Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See aitab otsustada, mida partner peab momendi olukorras kohaseks või lubatavaks, seega millist avatuse astet valida. Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste nagu ühistegevuse iseloom, võimusuhted, emotsionaalne ühtsus jm määratlemine. See hõlmab ka grupi kui terviku poolt endale suunatud ootuste tajumist.
siis spetsialistiga nõu pidada. Mida lähemale nad partnerile jõuavad, seda enam nad püüavad tagasi tõmbuda. Seega nad võivad käituda nii, mis partnerit solvab ja eemale peletab. Näiteks kasutades järske ja äkilisi väljendeid. Skisoidsele inimesele sobivad lühiajalised ja vahelduvad suhted. Skisoidse inimese puhul on statistika järgi vabaabielu väga sagedane variant kooselu puhul. See ei tähenda seda, et skisoidne inimene ei vaja ja ei soovi teist inimest enda kõrvale. Partner peab valmis olema, et ta ei ole ülevoolav oma tunnetest rääkimisel, pigem üritab ta neist üldse mitte rääkida. Nende jaoks on raske see konflikt. Ühelt poolt see lähedus tõmbab teise inimese poole. Enamasti jõuab skisoidsete joontega konflikt tihtipeale inimeste teadvusesse. Tahaks olla teisega lähedane, aga see on hirmutav. Pigem jätab ta ise teise inimese maha, kui keegi teda maha jätab. Skisoidsel inimesel on kõige raskem uskuda, et teda armastatakse
vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida. 3.Liitlaslik ja narkootiline armastus. Liitlaslik armastus Narkootiline armastused Soodustab indiviidi arengut Suurendab sõltuvust partnerist Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on Partnerit idealiseeritakse Väärtustatakse kõiki partneri suhteid Partner kuulutatakse enda omaks Suurendab rahulolu oma eluga ---> :) Tähendab põgenemist hirmsast maailmas ---> :( On kogemus, mis suurendab inimese loovust Vähendab loovust Isiksuse arengu loomulik tagajärg Tuleb ootamatult ja juhuslikult Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni
Ainus, mis skisoisdsele isikule täeliselt kuulub ja mida ta mingil määral tunneb in tema ise. Seetõttu ta pelgabpõhjusega või ekslikult oma integreerituse ohustamist, sekkumist oma ellu. Kui talle vajalikku distantsi rikutakse , kaotaks ta oma pidepunkti iseenda näol. Vatavalt oma elutunnetusele adub ta igasusgust seotust sundusena, mis nõuaks liiga suurt loobumist iseendast, tähelepanu ja lähedust vajav partner võib sellise olukorra tekitada. Igatahes võib skisoidne inimene veel altari või perekonnaseisuameti ukse eeski kannapüürde teha. Kui skisoidne isik tahab partneri varal selgusele jõuda oma ambivalentsuses, õheaegselt armastavas ja vihkavas seisundis, samuti sügavas kahtluses, kas teda ennast üldse armastatakse, on situatsioon tõsisem. Ta hakkab partnerit proovile panema, nõuab oma kahtluste hajutamiseks aina uusi tõendusi. See võib viia psüühilise piinamiseni ja sadismini
1.Intiimne distants jaguneb kaheks. Esimene distants ulatub otsesest kehalisest kontaktist kuni meie kehast jalgade ulatuseni (kuni 15 cm). See on kõige tundlikum tsoon, kuhu lastakse ainult väga lähedasi inimesi. 2.Personaalne distants on lähim ruum, kuhu võõrast tavaliselt lastakse. Enamasti suheldakse selliselt distantsilt nende inimestega, kellega meil on lähedane personaalne suhe. Antud distantsi puhul võib suhtlemine osutuda ebamugavaks. Seetõttu on siin kasutusel mitmesugused barjäärid. Nt. võidakse pidudel oma keha kaitsmiseks hoida käes klaasi v mingit muud eset. 3.Sotsiaalne e ametialase suhtlemise distants on kasutusel tavaliselt ametialases suhtlemises või mitmesugustel ametlikel vastuvõttudel, kus suhtlemise sisu on enamasti umbisikuline. Sellel distantsil suheldakse kas võõrastega või inimestega, kes meile väga ei meeldi. Ei eelda, et üritatakse teist puudutada
kuulnud ja vaaginud. Unelemine. Kuulatakse ainult poole kõrvaga. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma eriti siis, kui ollakse tüdinud või mures. Samastumine. Tõlgendakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Nõuandmine. Ettepanekuid tehes ja probleeme endamoodi lahendades läheb kõige olulisem kõrvust mööda ja vestluskaaslane tunneb end üksildasemana, kui enne, sest teda ei viitsinud ära kuulata. Väitlemine. Partner tunneb, et teda ei kuulata, sest alati on talle vastuväide varuks. Oma õiguse tagaajamine. Kasutatakse kõikvõimalikke vahendeid, et oma õigus säiliks. Teema vahetamine. Jutt pööratakse uuele teemale, kui tekib tüdimus. Teine võimalus on juttu mitte süveneda, keerates kõik naljaks. Takkakiitmine. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidetakse kõigele takka, tahtes teisele meeldida. (Weebley 2010) 3 4 EDUKAS KUULAMINE TÄHELEPANU: hoida püsivana
vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida. 10. Liitlaslik ja narkootiline armastus. Liitlaslik armastus Narkootiline armastused Soodustab indiviidi arengut Suurendab sõltuvust partnerist Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on Partnerit idealiseeritakse Väärtustatakse kõiki partneri suhteid Partner kuulutatakse enda omaks Suurendab rahulolu oma eluga ---> :) Tähendab põgenemist hirmsast maailmas ---> :( On kogemus, mis suurendab inimese loovust Vähendab loovust Isiksuse arengu loomulik tagajärg Tuleb ootamatult ja juhuslikult Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad.
· helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Samas on suhtlemine palju rohkemat, kui ainult rääkimine. Mihkel Nurm on öelnud, et hea suhtlemise võti asub tegelikult aktiivses kuulamises.
..............................................12 4.Kliendi ootused..................................................................................................... 14 5.Suhtlemine.............................................................................................................15 5.1. Kuulamisoskus....................................................................................................................................................15 5.2. KEHAKEEL ehk mitteverbaalne suhtlemine.....................................................................................................17 5.3. VERBAALNE ehk sõnaline suhtlemine.............................................................................................................21 6.Kontakti alustamine ja lõpetamine........................................................................26 7.Käitumine kriisisituatsioonides.............................................................................28 7.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
