10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Zero Cool
Õppematerjali autor
Huvide konflikte põhjustavad võistlevad või sellistena tajutud huvid. Otsi objektiivseid, st väljaspool konflikti olevaid kriteeriume ja kõigi huve rahuldavat lahendust. Leia võimalusi valikute, õiguste ja ressursside laiendamiseks. Instrumentaalsed (vahendite) ja strukturaalsed (võimu) konfliktid on tingitud ebavõrdsest kontrollist ressursi üle või selle ebavõrdsest jaotusest või omandusest, samuti ebavõrdsest võimu või autoriteedi jaotusest. Muuda läbirääkimised seisukohtadekesksest huvidekeskseks. Püüa selgelt sõnastada vastastikku vastuvõetav otsustusprotsess. Vajaduskonflikti puhul pole inimesel võimalik oma olulisi vajadusi rahuldada või on see raskendatud. Lahendatakse läbi selle, et vaadatakse üle mõlema poole vajadused ja nende rahuldamise takistused. Väärtuskonfliktid on põhjustatud erinevatest kriteeriumidest ideede või käitumise hindamisel (erinevad eluviisid, ideoloogiad, maailmavaade, religioon). Väärtuskonflikti
· Jäigad - Äärmuslikud hoiakud, raisatakse: aega, raha, energiat = konflikt · Pehmed - kokkulepe möönduse teel, ärakasutamise oht Läbirääkimised võivad olla: · Jaotavad - positsiooniline kauplemine. Võitja-kaotaja mudel, võit teise osapoole arvelt. · Liitvad - Põhimõttelised ehk väärtuskesksed (Harvard i Läbirääkimiste Programm (HLP). Võitja-Võitja mudel, mõlemale poolele kasulik kokkulepe. Koostööle baseeruvad läbirääkimised - Põhimõttelised ehk väärtuskesksed, (HLP) liitvas meetodis sisaldub: x Koostöösuunitlus x Tõhus suhtlemine x Ratsionaalsus x Õiglus x Autentsus ! HLP meetodi 4 alust: · Inimesed - Lahuta inimesed probleemist · Huvid - Keskendu huvidele, mitte seisukohtadele. Tea mida sa tahad. · Valikud - Leiuta erinevaid valikuid · Kriteeriumid - Taotle tulemust objektiivsele standardile tulenevalt
· oma õiguste eest seismine, tehes seda viisil, mis aitab teistel sedasama teha · enesest lugupidamine säilitamine LÄBIRÄÄKIMISTE STIILID Pehmed · Kokkulepe möönduse teel · Ärakasutamise oht Jäigad · Äärmuslikud hoiakud · Raisatakse: aega, raha, energiat = konflikt Koostööle baseeruvad · Partnerlusel ja · kahepoolsel kasul põhinevad LÄBIRÄÄKIMISED VÕIVAD OLLA LIITVAD LÄBIRÄÄKIMISED Põhimõttekindlad ehk väärtuskesksed liitvad läbirääkimised baseeruvad koostööle. · Koostöösuunitlus · Tõhus suhtlemine · Ratsionaalsus · Õiglus · Autentsus Neli sammu win-win läbirääkimisteks: 1.Inimesed · Lahuta inimesed ja probleem o probleemi osas jäädagu kindlameelseks, inimeste osas tuleb olla paindlik. 2. Huvid · Keskendu huvidele, mitte seisukohtadele o lahuta ,,tahab" sellest, mida ,,vajab". Tegelikele vajadustele keskendudes võib välja tulla ühisosa. 3
Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi. I faas ajend, tõug
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang
.......................................................................73 2 2.6 Kommunikatsioon kriisisituatsioonis ...............................................................................................73 2.7 Intervjuud ja intervjueerimine ...........................................................................................................75 2.8 Läbirääkimised .................................................................................................................................78 ETTEVALMISTUSE oluline osa on eesmärkide püstitamine. Ehkki erinevates valdkondades on eesmärgid väga erinevad, võib kõiki neid üldistatult nimetada kui osalejate 1 või enama vajaduse rahuldamist. Tuleks küsida endalt 2 küsimust: mida ma tahan saavutada ja miks ma seda tahan? Tuleks hoiduda kauplemisest, kui ollakse ette valmistamata. .............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid