Klassijuhataja tund. Tunni teema: Mis on tõeline sõprus? Vanuseaste: 5. klass Vahendid: teip ja käärid igasse gruppi, 40 paberist tehtud ühe suurusega inimest, värvilised pliiatsid või markerid, A4-format. paberid, 6 paberist tehtud päikest, 6 pilvekest, 6 lille, 6 südant ja 1 äike. I. Tunni eesmärk: · Õpilane teab mis on ,,sõprus" · Õpilane oskab teha koostööd teistega · Õpilane saavutab uusi oskuseid läbi meeskonnatööd · Õpilane saab aru,et probleemi lahendusel tuleb pöörduda teiste poole ja usaldama teisi · Õpilane oskab kriitiliselt mõelda ja analüüsida II. Tunni sissejuhatus: Tund algab õpetaja tervitusega, millele järgneb teema sissejuhatus. Teema sissejuhatuses tutvustab õpetaja tunni tegevusi (ajurünnak, mäng, harjutus). III. Teema käsitlemine: ·...
94346 Saare maakond Tel 5844 1832 Pr Aive Mõistlik Valjala Põhikooli direktor Posti 18 Valjala 94 302 Saare maakond 21. september 2015 Avaldus Palun võtta mind õpetajate päeval, 2. oktoobril 2015 üheks päevaks tööle bioloogia-, keemia- ja geograafia õpetajana ning 8.klassi klassijuhataja ametikohale. Soovin kandideerida sellele ametikohale, sest minu soovitajaks on Valjala Põhikooli bioloogia-, keemia- ja geograafia õpetaja ning 8.klassi klassijuhataja, Ülle Lahi ja kuna ma oskan hästi loodusaineid. / Mihkel Kukk/ Lisa: CV 1 lehel
Lõpukõne 2015 Lagedi Kool Kristiina: Lugupeetud direktor , õpetajad, lapsevanemad , külalised ja klassikaaslased! Valeria: Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Lagedi Kooliperele. Kristiina: Üheksa aastat tagasi me kohtusime esimese klassijuhataja valvsa pilgu all ja saime sõpradeks, aja jooksul kasvasime üheks. Seda kas me ka tulevikus sõpradeks jäeme näitab vaid aeg. Valeria: Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas. Kuid me oleme saavutanud peaaegu kõik enda soovid. Raske töö on viimaks puule viljad kasvatanud. Kristiina: Me oleme nüüd valmis jätkama. Vahet ei ole, kuidas keegi edasi läheb, kas gümnaasiumisse, kutsekooli, tööle või kusagile mujale
* Õpilasele võib määrata tugiisiku (teine õpilane, psühholoog, turvamees, garderoobitädi- isik, kellega on tekkinud usaldussuhe). * Kirjalik noomitus. * Esemete kooli hoiule võtmine. * Õpilase tunnist eemaldamine kusagile teise klassi(kodurahuklass). Kirjutan konspektist ülesanded, mida ta peab lahendama ja teine õpetaja jälgib, et ta kaasa töötaks. Või saadan aknalaua juurde ül. Lahendama kuni ta on valmis tagasi tulema. * Saab määrata lepitaja. Selleks on tavaliselt klassijuhataja. * Lubatud rakendada kooli jaoks vajalikku tööd- sellisel juhul kui õpilane midagi rikub(seina, wc vms). Õpilane heastab selle ise. See on vanema nõusolekul. Lubatud määrata poolteist tundi pärast kooli lõppu. Lepitakse aeg kokku kui samal päeval ei saa laps tulla. * Saab anda ajutise keelu klassivälistele üritustele. * Ajutine keeld õppetööst osavõtmisel( võib olla nädal või kaks või üheks veerandiks)
klassi lõpuaktusel Lugupeetud koolipere, On kätte jõudnud aeg, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. Kahjuks lähevad mõned klassikaaslased mujale edasi õppima ning pole midagi muud, kui nendega hüvasti jätta ja neile palju õnne ja tervist edasiseks eluks soovida. Ma ei suuda uskudagi et olen koolis õppinud juba üheksa aastat. Küll see aeg lendab kiiresti. Ma mäletan aega, mil me esmakordselt kooli tulime. Siis saime me tuttavaks oma esimese õpetaja ning klassijuhataja Piretiga. Ta oli meie klassijuhataja kuus toredat aastat. Peale seda aga läksime Tiiu hoole alla ning ta on senini meie klassijuhataja. Me peaksime neile tänulikud olema, et nad on jaganud meile tarkust ning hoidnud meie klassi organiseerituna. Samuti tänan ma südamest meie õpetajaid, kes on meile andnud aastate jooksul palju tarkusi ja teadmisi, mida läheb ka edasises elus vaja. Nad on ka osaliselt välja kujundanud minust inimese, kes ma praegu olen
Vaatasin neile üllatunult otsa ja sammusin oma pingi juurde. Enne oma lauda nägin, et mu koolikott oli kadunud ja mu laua kõrval tahvli peal olid mu pliiatsid ritta pandud. Kui ma oma asju korjama hakkasin, alustasid piimahabemed oma solvamisega. Ma ei teinud neist välja, kuna teadsin, et neile meeldib see, kui kiusatav teeb neist välja ja hakkab kiusajat klassis tagaajama või sellega rääkima. Mina hoidusin sellest, aga tegin isekeskis plaani, kui mul on kasvõi üks asi puudu, lähen klassijuhataja või õppalajuhataja juurde ja räägin juhtunust. Oma asju kokku kogudes märkasin, et taskuarvuti oli puudu. Küsisin siis nolkide käest, kõik vastasid üheselt, et pole näinud. Läksin siis aineõpetaja juurde, et mind kiusati ja mu arvuti on puudu. Õpetaja vastas seepeale, et teda see ei puuduta ja käskis mul vait olla ja istuda oma kohale. Kuna oli juba tund siis täitsin ta käsku. Hiljem, kui tund sai läbi läksin klassijuhataja juurde. Jutustasin talle sellest ja
1. ÜTE - kelle poole pöördutakse (selline lause, mida tavaliselt otse inimesele öeldakse), ALATI komade vahel. Sageli on see mingi omadussõnaga koos, see on koos, selle tunneb ära ;) Tulge siia, armsad lapsed, hakkame minema. 2. OTSEKÕNE kirjavahemärgid tuleb lihtsalt meelde jätta, mingit erilist loogikat siin pole. 3. LISAND - väljendab põhisõna pikemalt (nt euro=Euroopa ühisraha) 1) järellisand (2 koma) Peil, meie klassijuhataja, kogub lipse. 2) om. käändes lisand (1 koma) Peili, meie klassijuhataja (kelle) habe on ajamata. 3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti. 4) kui-lisand (koma ei pane) Peil kui meie klassijuhataja aitab kabareed teha. 5) na-lisand (koma ei pane) Peil meie klassijuhatajana hoolib meist. 4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole) 1) verbita lauselühend/iseseisev nimetav on ALATI komade vahel.
..................................................................11 ..............................................................................................................................................11 5. Üldine ülevaade tööst...........................................................................................................12 5.5. Teised tööd.....................................................................................................................12 6. Klassijuhataja olemus varem................................................................................................ 13 7. Perekond...............................................................................................................................14 8. Pensionäri elu.......................................................................................................................15 8.5. Igapäevane tegevus..............................................................................
Naaber Olga, keda nad kutsuvad Olga tädiks kutsub ta enda juurde elama. Järgmisel päeval lähevad linna riideid ja kooli asju ostma, kuna kool algab varsti. Linnas ta kohtub oma klassikaaslastega ja ka nemad saavad õnnetusest teada. Samuti kohtub ka ta ühe poisiga, kes uuest õppeaastast nende klassi tuleb. Paari päeva pärast tüdruk saab aru, et isa temaga enam suhelda ei taha. Samuti kuuleb ta, et isal on uus naine. Kes on, tema klassijuhataja Kuplike, keda ta vihkab. Peale selle teatatakse talle, et ta saab endale venna või õe ning Maria sattub ka üsna pea haiglasse... Türi Gümnaasium 7a Mariliis Sagar
· Flora Jessi parimsõbranna (Üli abivalmis ja emalik) · Mackenzie Ben'i parim sõber · Noritsugu Nishizawa Jaapanlane, kes õppis Jessi ema juures · Rasputin Jessi kaisukaru · Marcus Dawson Beni sõber (jalgpallur) · Buster Beresford Fredi sõber Kool · Mr.Powell Tulevane kooli õppelajuhataja. Kooli direktor · Mrs.Forthergill Inglise kelle vanemõpetaja. Jessi tulevane klassijuhataja · Mrs.Thorn Jessi nö ajutine klassijuhataja. Inglise keele õpetaja · Mrs.Tomkins Kooli huvijuht · Mrs.Burton Grupi G1 matemaatika õpetaja · Ben Jones Jessi klassivend, kes talle enne Fredi väga meeldis · Edoward & Gerard Prantsuse vahetusõpilased · Beatrice Poole Jessi klassiõde · Gina Jessi klassiõde · Jules Jessi klassiõde · Tom Jessi klassivend · Jack Stevens Koolis uus poiss · Mrs
7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist? 10.Kuidas suri Aarne isa? 11. Mis oli Aarne perekonnanimi? 12. Kirjelda tundide kulgu õppepäeva jooksul (Aarne arvates). 13.Mis oli tüdruku nimi, kes hakkas Aarnele meeldima, ja mis linnast ta Tartusse kolis? 14.Kus kohas Aarne tutvus selle tüdrukuga lähemalt? 15. Miks Aarne tädiga tülli läks? 16. Missugust ainet õpetas Aarne klassijuhataja? 17.Miks klassijuhataja riidles poistega, ja mida nad vastasid enda õigustamiseks? 18. Miks teose pealkiri on „Hüvasti, kollane kass“? 19. Millesse tahtis Aarne Maiat uskuma panna? 20. Missugust üritust korraldas õpetaja Verner? Mida pidid õpilased sellel üritusel tegema? 21. Mis teemal oli teatraliseeritud kohtu „Ma tahan elada“?
huvitavamaks ja sõbralikumaks. Palju meie klassi õpilased on seda kurtnud ,et me ei käi kusakil koos .Me teame kõik ,et paljudel ei ole raha , et oma lapsi ekskursioonile või teatrisse saata .Selleks tuleks leida üritus kuhu saaksid tulla kõik .Paljud ei saa lubada endale välismaa reise , selleks tuleb midagi leida meie oma kodumaalt .Et leiaksid kohti kuhu kõik koos minna ,tuleb otsida ja uurida erinevaid kohti ja paiku Eestis.Seda ei pea tegema ainult klassijuhataja ,vaid ka meie ise! Sellel õppeaastal võik rohkem arvestada ka teiste sõprade seisuga , et võtta rohkem üritustest osa. Mina arvan ,et ka kool võiks meie ettevõtmisi toetada ,näiteks minna uude AHAA keskusesse Tallinna . See oleks ühtlasi põnev ,lõbus ja ka väga hariv ,mis kindlasti tuleks kasuks ka meie õpingule. Selleks ,et meil kõigil oleks põnev ja lõbus ,teeksin ma ettepaneku järgmiseks klassijuhataja
ning tal oli oma poiste salk) ja palju teisi tegelasi. See raamat jutustab ühest poisist nimega Marek Pieguse. Marek nimetas ennast pigilinnuks sellepärast, et temaga juhtus väga tihti õnnetusi (erinevaid juhtumeid). Eriti meeldis mulle Mareki juhtum tema klassis. Oli hommik, kui Marek läks kooli. Klassi astudes, aga oli mingi segadus. Kõik klassikaaslased olid ärevil. Varsti sai Marek teada, et kõik see sebimine oli nende klassijuhataja Okulusowa sünnipäeva pärast, sest kõik õpilased unustasid selle ära ning neil ei olnud lilli ega krepp-paberit, et klassi kaunistada. Ainult Marekil oli see meeles ning sellel puhul tõi ta kooli kaasa elusa kutsika nimega Ciapus. Aga see ei olnud veel kõik. Järsku tuli klassi Czesiek ning teatas, et tänasest peale on Marek korrapidaja. Tal oli ka häid uudiseid. Czesiek oli saanud krepp- paberit ning nad hakkasid kiiresti klassi kaunistama.
mida koolis täita on vaja ja muud normatiivid ning reguleerib omavahelisi suhteid. Kooli põhiliseks reeglite allikaks on kooli kodukorra eeskiri, seal on kirjas kõik reeglid, mida õpilased ja õpetajad täitma peavad. Nende hulka kuuluvad ka sellised asjad näiteks, et peab õpetajaid teretama, see ei ole küll kuskil kirjas, kuid see on üldlevinud normatiiv. Klassis on ka tähtis järgida kõiki norme ja klassi organisatsioonikultuuri. Sellega on paika pandud, et klassi juhib klassijuhataja. Klass on nagu firma ja klassijuhataja on firma juhataja, tema reguleerib klassi suhteid ja kontrollib õpilaste tegevust. Ka tema on algatanud mitmeid traditsioone seoses klassiga. Me kõik oleme pannud paika oma väärtused ja hoiakud. Klassis on kõik küllalt iseseisvad ega sõltu eriti kellegist, selle võrra erineb ka klass mõnest firmast või muust kollektiivist, kus on ranged reeglid ja põhimõtted, mida kõik täitma peavad
surnukeha. Esmaspäeva varahommikul kell piinamises, mis tõi ohvrile kaasa 6.58 sai häirekeskus teate, et Võru surma. Teisipäevasel kohtuistungil Juudi pargist leiti mehe söestunud mõistis kohus poistele eluaegse surnukeha. Kohale saabunud vanglakaristuse. kiirabil , ei jäänud muud üle, kui fikseerida surmaaeg ja saata laip Koolidirektor ja klassijuhataja on siiani juhtunust sokeeritud. Mati sõbrad ajalehele intervjuud ekspertiisi. Juhtumi uurimise Direktor ei suuda uskuda, et poisid andmas. eesmärgil algatati kriminaalmenetlus olid võimelised sellise julma teo
majanduslik seis takistuseks, miks ei saanud klassiõhtult osa võtta. Kui sageli toimusid klassiõhtud? Vastus: Oma koolis ja ka teistes koolides. Mäletan oli vist üks neist Kärstna kool. Kuidas toimusid klassiõhtu ettevalmistused? Kas jagati ülesanded ja vastutusalad? Kes juhtis ettevalmistusi? Kas ja kes oli üldvastutaja? Vastus: Ülesanded jagati laiali. Alati oli meil üks õpilane, kes oli aktiivsem ja võttis ülesannete jagamise juhtimise üle, kuid üldvastutaja oli siiski klassijuhataja. Kas teie aja klassiõhtud sarnanevad tänapäevastega? Vastus: Ma ei usu, et need väga erinevad. Vb siis ainult muusika valiku suhtes :D Ja ehk on noored veelgi aktiivsemad ja leidlikumad kui meie olime omal ajal. Mis on kõige suurem erinevus kunagisest klassiõhtust praegusega? Vastus:Ei oska öelda, kuna endal on see klassiõhtute aeg ammu möödas. Kuna olen tudeng, siis meie nö klassiõhtud on nt peod klubides, v korraldatakse ühiseid spordiõritusi nt kepikõnd,
On suvelõpp, augusti kuu ja Maria majas toimub põleng. Ta ema põleb majja sisse. Isa läheb kohe peale matuseid linna ära ja ei suhtle naabri Olga-tädi juures elava Mariaga enam mitu kuud. Maria poiss Andres on Mariale koguaeg toeks. Mõni kuu hiljem ütkeb Olga-tädi, et isa oli kutsunud Maria tööreisile Pariisi kaasa ja asju selgeks rääkima. Pariisis sai Maria teada, et isa on eluga edasi läinud ja saab tema klassijuhataja Klaarikaga (Kuplikesega) poja. Maria oli järgnevatel nädalatel närviline ja pinge tõttu ta sattus haiglasse. Seal ta sai tuttavaks laheda ja mitte suud kinni paneva Sirkkaga. Nad said väga headeks sõpradeks. Peale haiglast välja saamist ei rääkinud Maria isaga üldse. Isa kutsus Maria ja Olga, enda ja Kuplikesega elama. Olga tahtis kuid Maria mitte. Isa ütles, et Olga on vana ja ta peab elama kellegi teise hoole all ja Maria võib endale oma korteri saada. Nii saigi
Veenpere 12. Kirjelda tundide kulgu õppepäeva jooksul (Aarne arvates). Esimesel tunnil tahaks magada, teisel vähem, kolmandal üldse mitte, neljandal hakkad koju tahtma, viiendal muutud ükskõikseks ja kuuendal uniseks. 13.Mis oli tüdruku nimi, kes hakkas Aarnele meeldima, ja mis linnast ta Tartusse kolis? Maia Tallinnast. 14.Kus kohas Aarne tutvus selle tüdrukuga lähemalt? Koolipeol. 15. Miks Aarne tädiga tülli läks? Ta tuli liiga hilja koju. 16. Missugust ainet õpetas Aarne klassijuhataja? Kirjandust. 17.Miks klassijuhataja riidles poistega, ja mida nad vastasid enda õigustamiseks? 4 poisil olid keemia ülesanded tegemata. Harril ei tulnud välja, Jaagule ja Aarnele ei meeldi keemia, Ainolt ei küsitutki. 18. Miks teose pealkiri on „Hüvasti, kollane kass“? Tädi Ida elas kollases majas ja kui Aarne tädi majast lahkus, lamas kollane kass päikese käes. 19. Millesse tahtis Aarne Maiat uskuma panna? Ta tahtis, et Maia hakkaks uskuma, et tüdruk joonistada oskab. 20
Autori kirjeldusest sain aru, et enamus kohtadest oli üle pommitatud. Kõik oli hästi räbal ja must, mahajäetud. Poiste magamiskohad olid külmad ning kõvad. Kalmistu oli ka üks jube koht aga poistele elupäästev. Poisid peitsid end laipade varju. Kõik oli verine ja surnud said veelkord surma. Laibad olid kõik laiali ja tükkideks. 4. ÜLEVAADE SÜNDMUSTIKUST- Julm ja mõtetu tapmine. Nende klassijuhataja(KONTOREK) on selles süüdi, et nad hukka said. Poleks klassijuhataja neid tagant utsitand oleksid nad väga palju elus saavutanud. Poisid olid sõjas vabatahtlikud ja neil ei olnud mingit kogemust. Nad olidki lihtsalt kahuriliha nagu õeldakse. Ka oli seal hästi palju nekruteid. Hirmust kusti seal täis ja nii palju päevi pidid nad nälgas olema, sest toit ei jõudnud nendeni. 5. TEGELASED- Peategelane: Paul Bäumer- oli Gümnaasiumi viimase klassi poiss (19a). Talle meeldis luuletada ja üldse kirjutada. Peamiselt kirjutas ta lauasahtlisse
Raimond Kaugver „Kas ema südant tunned sa“ 1. Teos algab sellega, kui peategelane Tehvan Kruuda räägib oma endise naise Eneli surmast. Eneli varises kaupluses järjekorras seistes kokku. Ta viidi haiglasse, kus ta pool tundi hiljem suri (lk 6). Mõned kuud peale seda kolis Tehvan teise linna. Ta hakkas uues koolis õpetama. Oli 10. klassi klassijuhataja. Räägib klassile oma elust, et klass hakkaks teda usaldama. (lk 11 osade õpilaste iseloomustus ja väljanägemine, kes käivad tema klassis). Uutest töökaaslastest sai ta esimesena tuttavaks Valve (11. klassi klassijuhataja) ja Harriga, kellega ta suhtlebki õpetajatest üldse kõige rohkem. (lk 13). 2. Paar nädalat hiljem saab Tehvan täitevkomiteelt kirja. See antakse talle kätte õpetajate toas, kuid loeb selle läbi alles kodus
No nii mis ma nen. Siin realklassiga on tegu, kuid siiski matas palju vigu. Kuid kll me sellega harjume, ja varsti hoopis Kreegi peale karjume. Meil fsika ja keemia pris head, aga nendeski mned vead, Klassikaaslased on toredad, ja tdrukud pole ka ju koledad. Vaid hoopis nad meie kullatkid, kaitseme neid nagu rauast suurtkid. Klassijuhataja titsa vinge, vahest tema tunnis kerin lesse pinge. Loodan et see jb ka varsti ra, ning siis teeme tunnis vhem kra. Poiste kehka nagu venemaa hoki, Johannes siiski kik korvid ra blokib. Ise olen klassiga titsa rahul, ainult vahest Holgeri ego klassi ei mahu.
Jana Kask Laiuse Jõgevamaa Lugupeetud Viive Kibena Põltsamaa Ametikooli direktor SELETUSKIRI 22. november 2009 Lugupeetud direktor Mina, Jana Kask, III kursuse müüja eriala õpilane, olen tihti puudunud koolist seoses transpordi ebakorrapärase liikluse ning koduste põhjustega. Vahemikus 12. - 21. november puudusin koolist, sest olin haigestunud grippi ja kooli tulles unustasin arsti tõendi koju, õppematerjalide vahele, mille ainetunde 22. novembril ei toimunud, see ajendas klassijuhatajat pöörduma direktori poole. Minu puudumised on pahandanud klassijuhatajat eelnevaltki kuna pole ette teatanud...
Kirjaklambritest vöö Maris Niilus Autor Raamatu autoriks on Mare Sabolotny. Tegelased Kati (peategelane): 16aastane neiu, kellel olid halvad kombed ja probleeme käitumisega Kersti: Kati noorem õde Liis & Anni: Kati parimad sõbrannad, kellele ta sai kõike rääkida Juhan: Kati kohtas teda juhuslikult ja armus temasse Merilaas: Kati klassijuhataja Markus: Kati tuttav Sündmustik Jaanipäeval kohtus Kati Juhaniga. Kerstil tuli sünnipäev, Juhan tuli Katile külla. Juulis toimus Pärnus pidu, kus Katile anti tablett, mis ta uimaseks muutis. Markus vägistas ta. Juhan pettis Katit. Sügisel teatas Markus Katile, et tal on HIV. Tuli välja, et ka Katil on see. Kati hüppas parkimismaja katuselt alla. Alles hiljem said kõik aru kui tore ja hooliv Kati oli.
1971 Kes on? Murdmaasuusataja Sportimist alustas 8-aastaselt Eesti parim meessportlane 23-kordne Eesti meister 2-kordne maailmameister ja olümpiavõitja Lapsepõlv Sündis ja kasvas Pärnus Lapsepõlves oli Veerpalu aeglane ja pikaldane Andrus oli väiksena küllaltki vaikne 4-aastaselt olid Andrusel juba korralikud suusad Kooliaeg Veerpalu õppis Rääma koolis Andruse klassijuhataja oli Reet Mikk Kool asus jõe ääres Kooli ajal oli Andrus täis krutskeid Tunnistusel olid tal esimesest seitsmenda klassini Perekond Andrus ja Angela tutvusid Otepääl Andrusel on 2 õde 1993 algas nende ühise elukoha ehitus 1994 sündis nende esimene laps Andreas Elumaja valmis 6 aastaga Küsimused ja vastused Mis on teie lemmikvärv? Sinine Mis on teie lemmiksöök ja –jook? Pannkoogid ja piim
bändiruumi ja magasid seal hommikuni. · Markus tekitas Olari ja Kristina loost alguses suure numbri, mis lõpuks lahenes. Hiljem sai Vladi töö kutse. Vladi tegeles ka DJ ametiga ja ta sai kutse ööklubisse plaate keerutama minna ( neli korda kuus, aasta jooksul). · Markusel viskas kool üle ja ta läks enne kehalist koju. Ukse peal tuli tal probleeme klassivanema Riinuga. Hiljem sai ta Riinust lahti. Ta magas kodus kui uksekell ta äratas, ukse taga oli klassijuhataja Lenna Keerd. Markus sai aru, et Riinu oli kitsa pannud. Klassijuhataja rääkis Markusega tõsiselt tema tegemata töödest, ülbest käitumisest ja põhjuseta puudumistest. Markus mõtles oma eduka ja range ema peale ning ütles õpetajale, et ta võtab ennast kätte. · Vladi oli poisid registreerinud noorte bändide konkursile. Kõik olid sellest õhinas ja harjutasid lugusi läbi. Olaril ja Markusel tekkis tüli tüdrukute pärast, kuid see lahenes
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse? 2 Kuidas lapsevanem peaks aitama Tuntud ja laialt käibel olevad soovitused kiusatud lastele...
Retsensioon Käisin Kumu Kunstimuuseumis 2 märtil koos Agnes Lillemetsaga. Eesti Kunstimuuseumi peahoone asub Tallinnas Kadriorus. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele).Meie sisenesime Kadrioru poolt ja jõudsime esimesele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Selle kleepsuga saime õiguse minna 5 korrusel näitust vaatama. Näitus kandis nimetust ''Taani kaasaegne kunst''. Kohapeal olid väga kummalised helid, mis väsitasid ära ja tegid suurepärase enesetunde. Samuti olid kummalised stuktuurid. Nägin seal helendavat heeliumkerat, mis oli väga huvitav. Samuti seal oli videokunst,mis pani mind imestama. Paljudest kunstiteosteste põhimõtetest ei saanud ma kahjuks aru. Oli alumiinimust tehtud riietehoidja ja ma ei saanud aru selle põhimõttest...
" Ma vaatasin oma emale sügavalt silma, ta hoidis vaevu tagasi paanikahoogu ja kuulas mu juttu. Nõndaviisi, endal silmad vesised ma jätkasin. "Ma kõndisin läbi koridori, läbi tavatult räpase koridori oma klassi poole, kui kuulsin klassist võõrast naishäält. Ma lisasin sammu, sest see tekitas suurt uudishimu. Kui ma klassi jõudsin tutvustas see nümfiliku välimusega naine end.Selgus, et see verinoor, vaevalt minust kolm aastat vanem neidis on minu uus klassijuhataja. Ma mõistsin hetked hiljem, et see noor klassiuhataja, tobedalt vanamoodse nimega Ophelia ei suuda klassis korda luua. Ta on kasutu ja temast ausaltöeldes ei sõltu midagi." "Pojake, aitab klassijuhataja kirjeldamisest. Räägi mulle, mis edasi sai!" Ema hääl värises seda öeldes. Kartsin iga hetk, et tema vaoshoitud emotsioonid paiskuvad välja, kuid vaprat nägu tehes jätkasin. "See on üsna põnev, järsku keset tundi tundsin ma imeliku kihku ja tahtmist tahvli ette minna. Mu peas
Kirjaklambritest vöö MARE SABOLOTNY KOOSTAJA: GERMAN LAND Tegelased Peategelane on Catherine Vanessa Park Hüüdnimi Kati 16. aastane Lühikesed blondid juuksed, hallikad silmad ja keskmine kehaehitus Väga mässumeelne Suitsetas ja tarbis alkoholi Kõrvaltegelased Johnathan Park ja Marianne Park on Kati vanemad Kersti- Kati õde Juhan- Kati poissõber Liis ja Anni- Kati parimad sõbrad Markus- nakatas Kati HIV-i, toetav sõber Merilaas- Kati klassijuhataja, Merilaas kiusas Katit pidevalt Probleemid Kati ja Juhani vahelised suhted Kati seksuaalvahekord Markusega Elamine HIV viirusega Sisu kokkuvõtte Tänapäeval Tallinn Ja Pärnu Tähtsamad sündmused 1. Kati usaldab Juhanit 2. Pidu Pärnus 3. HIV-ist teada saamine 4. HIV-ga elamine Huvitavad tegurid ja faktid Ülimalt noortepärane Ootamatu lõpplahendus Sõnavara Raamat saavutas 2006. aastal noorsooromaanivõistlusel teise koha VAT teater on teinud raamatust lavastuse
Õpetajad on olnud meie kõigi jaoks tähtsad isikud. Nemad on meile tarkust andnud, aidanud ette valmistada eelseisvaks eluks. Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagiselt õpetajalt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega; teine on lõbus, räägib erinevatel teemadel. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunni ajal muude asjadega tegelemist peale õppimise. Kuigi õpilaste silmis ei pruugi ta kõigi lemmik olla, annab ta sageli parima hariduse. Mida mina siis õpetajas hindan? Loomulikult peab ta oma ainet hästi tundma. See on muidugi kõige tähtsam. Ka on tal vaja head suhtlemisoskust lastega. Kui ikka õpilasega läbi ei saa, ei tule ka tulemused paremad. Veidike randust ei teeks ka paha. Muidugi mitte nii palju, et ühe kaasõpilasega vahetatud sõna eest ukse taha saadetakse. Tähtis on veel, et õpet...
Me oleme täna kogunenud siia selleks, et astuda teelt kõrvale ja alustada uuelt leheküljelt. Me kõik oleme näinud vaeva, et olla täna siin, teie ees. Me oleme käinud konsultatsioonides, mis siiski pole aidanud meid, me oleme proovinud leida muid lahendusi, et saada aru kõikidest füüsika ja keemia teooriatest ning seda kõike tulutult. Kuid siiski suutsime me teha eksamid nii, et tuua rahulolu enda kui ka õpetajate hinge. Üheksa aastat tagasi me kohtusime meie esimese klassijuhataja valvsa pilgu all, me saime sõpradeks, kasvasime üheks ja oleme seda tänaseni. Mis saab edasi, kuhu meid teed viivad, kas jääme sõpradeks? Keegi ei tea sellele vastust. Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas, kuid kõige selle juures, et oleme ühtekasvand, on see kõik tühine. Lõpetuseks tahan ma tänada kõiki õpetajaid, kes on aidanud kujundada meie maailmavaadet,
Raimond Kaugver "Kas ema südant tunned sa?" Tegelased : 1. Tehvan Kruuda Peategelane. Eesti keele, kirjanduse õpetaja ja ka klassijuhataja. Hea südamega, hooliv, kes käitus nii taktitundeliselt kui ka ennastohverdavalt. 2. Birgit Rahi Üks peategelasi. Tehvani ja Marianne tütar. Ta juhtus olema juhuslikult oma pärisisa klassis. Alguses varjati tema eest, kes on tema isa. Tal oli pidevalt kooliga/koolis probleeme. Teda taheti saata Kaagvere eriinternaatkooli. 3. Eneli Tehvani naine, tema teine armastus. Kes varises kaupluses kokku ja kes hiljem haiglas suri
Austatud klassikaaslased ja klassijuhataja, Oma kõne teemaks valisin Eesti alkoholipoliitika võimalused, sest alkoholi liigne tarbimine on Eestis tõsine probleem. Ja seda mitte ainult täiskavanute, vaid ka alaealiste seas. Läbi aastate, on üle terve Eesti tehtud uuringuid, saamaks teada, kui suures ulatuses on näiteks kooliealiste laste hulgas levinud narkootikumide, alkoholi ja tubakatoodete tarbimine. Uuringu tulemustest on selgunud, et alkoholitarbimine on noorte seas üpris populaarne, sellepärast sooviksingi oma kõnes rääkida lähemalt sellest, et mis aitaks alkoholi populaarsust vähendada. Kas Eesti alkoholipoliitika on liiga leebe? Kas alkoholireklaamide keelamine aitaks vähendada selle tarbimist koolilaste seas? Või aitaks hoopiski vanusepiiri tõstmine? Alkoholireklaamidel on üpriski suur mõju, sest need edastavad sõnumeid, mis võivad kooliealisele lapsele õigena tunduda. Alkoholireklaamides ei rõhutata pii...
Aarne valmistus kooli minekuks. Viimasel õhtul ei suutnud ta kuidagi kodus olla ning läks välja värsket õhku hingama. Väljas kohtus ta sõpradega ning nad läksid koos kinno. Sprade seltsis oli ka Eda, kes Aarnele väga meeldis, kuid Eda ajas liini juba Tiiduga. Tädi Ida juurde jõudes soovis ta esimese asjana välja minna. Värsket õhku hingama. Aarne kurvastas üsna tihti tädi Idat. Kord oli Aarnel tüdrukutega jama ja koolis probleemid. Ta ei õppinud koolis. Klassijuhataja Karneliga oli neil konflikt. Koridori peal vastu tulles ei teretanud nad kordagi. Aarnele hakkas ka Maia meeldima. Tüdruk joonistab väga hästi, kuid tal pole seda julgust nii palju. Kord võtab Aarne ta käeotsa ning viib oma sõbra juurde näitama. Kõik on ühel meelel, et temast võib asjagi saada. Maia teeb seda kõike Aarne pärast, sest ta armastab seda poissi väga. Kodus ei saanud probleemid otsa. Tädi Ida süüdistab kõiges Aarnet. Kui asjad
10 Ma jäin päikese kätte magama. I fall asleep in the sun. _______________________________________________________________ UNIT 3: Töövihikust harjutus 10. 1 Kui ma end üksildasena tunnen, kuulan ma muusikat. When I feel lonely I listen to music. 2 Me jäime bussist maha, aga õnneks jõudsime kooli õigel ajal. We missed the bus, but luckily we got to school in time. 3 Meil on kooriproov üle nädala. We have choir practice every other week. 4 Klassijuhataja tunnis me arutame päevakohaseid probleeme. In the class teacher´s lesson we discuss topical problems. 5 Kellelegi ei meeldi õpetaja pailapsed. Nobody likes teacher´s pets. 6 Kas sa sõbruned kergesti? Do you make friends easily? 7 Ma ei ole kunagi mingisse kampa kuulunud. I have never belonged to any groups. 8 Mul jäi suu lahti, kui ma teda pärast suvevaehaega nägin. My mouth fell open when I saw her after the sumer holiday. 9 Meie üllatuseks õpetaja ei karistanud meid üldse.
Selle varasügisese ilma keskel astusin ma õue, seljas ülikond ja käes lilled oma esimesele õpetajale. Sammusin koos venna, ema ja isaga autosse. Korraga olingi jõudnud oma uhke koolimaja ette. Astudes autost välja ja kõndides uhkelt sirge seljaga kooli poole polnud mul õrna aimugi mis mind ees ootab nii sel päeval, kui ka järgneva vähemalt üheksa aasta jooksul. Astudes koolimajja juhatas ema mind minu kõige esimesse klassiruumi- see oli võimas. Korraga sammus mu ette minu klassijuhataja, kellele ma ulatasin ka lilled. Koos oma õpetaja ja klassikaaslastega läksime me kooli aulasse, mis oli pilgeni rahvast täis - seda tunnet ei unusta ma iial. Kõik seisid meie austuseks püsti ja üksteise järel sammusime me oma toolidele. Olles kuulanud direktori ja õpetaja juttu jõudis lõpuks kätte ka aabitsate jagamise aeg. Mina sammusin koos isaga vapralt oma aabitsale järgi ja surusin direktoriga kätki. Pärast seda kõike tegi tollene 12.klass meile ekskursiooni koolimajas
metsik Suitsetas, veetis sõpradega aega, pidas päevikut, tegi poppi KÕRVALTEGELASED Marianne Park ema, eestlane, püüdis olla Kati sõbranna Jonathan Park isa, inglane Kersti õde, 13-aastane Anni ja Liis parimad sõbrannad, pikka kasvu, pruunide juustega toetasid ja andsid nõu Juhan sõber, hiljem peigmees, talus Kati pidevaid tujutsemisi, hoolis alati Markus sõber, nakatas HIV-i, oli hiljem toeks Merilaas klassijuhataja, kiusas pidevalt SÜNGE MÕTTEMAAILMAGA NOORE TÜDRUKU ELU Kati ja Juhani usaldusprobleemid Pidevad konfliktid Kati ja Juhani ning Kati ja Merilaasi vahel Kati seksuaalvahekord Markusega (Kati ei tahtnud seda, kuid samas ei teinud midagi selle takistamiseks) Kogu tegevus oli kaasajaga tihedalt seotud HUVITAV JA ÜLLATAV Käsitletakse ühe teismelise tegude tagajärgedega seotud probleeme Ootamatud ja põnevad probleemide lahendused, mõned etteaimatavad Noortepärane sõnavara
Noorteromaan ,,Nullpunkt" on tema esimene raamat ,,Nullpunktist" üldiselt Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais Johannese ema ja isa ema skisofreenik, isa ei elanud nendega enam koos Irina Popova klassijuhataja Mõned klassikaaslased: Eeva, Bianka, Raimo, Karmo, Liisa Vanad tuttavad: Riina, Zaiid, Jansa, Esko Tekkinud sõbrad: Sasa, Kairi Sisu Johannes saabub uude kooli Tutvused uute klassikaaslastega Vihikuintsident Klassikaaslased hakkavad Johannese vastu pöörama Pidu Jansa juures, kaklus Nullpunkt Uus elukoht, trenn Suvesündmused Tõrva, kaklus, Riina, laulukirjutamine 12. klass Johannes hakkab suhteid parandama Kreete tagasitulek Olukorra paranemine kodus Kooli lõpp Raamatu sõnum
Jorgen on 3 aastane ja temaga saame ka 300 krooni lasteraha. 4 aastat tagasi kohtasime me teineteist ning aasta hiljem sündis meil poeg. Nimeks panime talle Jorgen. Nüüd on Jorgen juba 3 aastane ja käib Raasiku lasteaias. Mihel käib Raasikul koolis. Kristi on 32 aastane üliõpilane, ta õpib Tallinna Tehnikaülikoolis ärindust. Kristi saab stipendiumi 15000 krooni. Kristi otsib tööd. Rainer on 25 aastane õpetaja klassijuhataja, matemaatika õpetaja ja vajaduselt annab ka eratunde. Tema kuu sissetuleks on 11084.7 krooni. Meie talus on 6 tuba elutuba, vanemate magamistuga, 2 lastetuba, kontorituba, köök, vannituba ja wc. Kõrvalhoonetest on meil saun ja kelder. Maad on 4 ha, oma tarbeks kasvatame puu- ja juurvilju. Soevesti tuleb meil majja kaevust hüdrofooriga, mis läheb kogumis kaevu. Maja kütame puudega. Puid saame oma metsast. Iga 3 kuu pärast käib prügiauto, mis maksab 26.80
MADIS- Roberti ja Danieli isa. Õppis ülikoolis füüsikat. Jättis Heleni maha kui Robert oli 2aastane ja Daniel oli 10 aastane. EMILIA- Krisi 100-st tüdrukust. Blond 19 aastane, kõhn ja lühike. RAADIK- 70aastane ajaloo õpetaja, vanamoeliste ja mõnikord lausa seksistlike mõtteavaldustega. Naistevaenuliku suhtumisega ERKI- Väike jõmpsikas Maribeli koolist, kes viskas Maribeli lumepalliga. MARMOR- Maribeli koolis algklasside õpetaja. Erki ema SCHMIDT- Maribeli klassijuhataja. Arusaav, õpilastele vastutulelik, mõistlik. SASS- Maribeli eks poiss-sõber(käisid 3 kuud, kui Maribel oli 14aastane). Läks Itaaliasse Itaalia temperamenti avastama. Uskus teistesse, natuke hull. Kartulikoore värvi juuksed, helehallid silmad. KRISTEL- Maribeli klassiõde, kellega olid tal varasematel aegadel palju soojemad suhted. KRISTIN- Emilia sõbranna, kelle Kris sebis Robertile. Blond.
Suur õpilasraamat (kõik õpilased läbi aegade kirjas, isikukoodid, TÄHTIS) Õpilasregister Teatis õpilaste liikumise kohta Probleemlaste kaart Arstitõendid Hinnetelehed Lastevanemate koosoleku protokollid (kui klass on pahandust teinud) Kirjalik teade lapsevanemale õppenõukogu otsusest Õpilase iseloomustus KLASSIJUHATAJA TÖÖ KOOLIS Tööd reguleerivad dokumendid: Klassijuhataja ametijuhend Kooli õppekava Kooli arengukava Kooli kodukord Klaaasijuhataja ametijuhend Üldosa Klassijuhataja missioon Põhifunktsioonid ◦ Kooli esindamine ◦ Informatsiooni vahendamine ◦ Asjaajamine ◦ Juhendamine ja nõustamine Vastutus Nõudmised Kooli õppekava Kooli õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhmõtted Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted
Koolikiusamine Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja füüsilist vägivalda, mis on seotud koolisuhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel jne. Koolikiusamine on näiteks: alandamine mõnitamine narrimine norimine hirmutamine ähvardamine solvamine ignoreerimine grupist väljaarvamine grimassitamine löömine peksmine tõukamine tutistamine küünistamine liikumise takistamine ja kinnihoidmine eraldamine lukustatud ruumi laimujuttude, piinlike piltide ja videote levitamine ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine raha ja asjade väljapressimine, äravõtmine või lõhkumine...
Loovtöö kokkuvõte ,,Eesti muistsed linnused"- turismikaart Karl-Gabriel Hiie 8c Sisukord Töö valik Ma valisin oma loovtöö teemaks ,,Eesti muistsed linnused-turismikaart", sest see tundus kõige huvitavam ja ma olen ise ka keskajast ja sellele eelnevast huvitatud. See teema tundus hetkel kõige parem ja siis ma selle valisingi. Töö kirjeldus Minu töö on Eesti muistsete linnuste turismikaart , kus ma tegin internetis kaardi loomis programmiga turismikaardi Eesti muistsetest linnustest koos lühikirjeldusega. Juurde on ka lisatud pildid, et näeks, mida sa külastama lähed. Tööst jätsin välja linnused, millest pole palju järel (nt. ainult 1 müüritükk, vundament vms.). Seega, et tööd terviklikumaks muuta tegin ma selle juurde veebilehe. Töö tegemise protsess Tööd pidi hakkama tegema sellest, et tuli leida kaarditegemis pro...
Mis toimub trammis? Nii mis juhtub trammis? Kui ma olin olnud umbes 10 minutit trammis nägin HÄMMASTAVAID asju. Näiteks (poiss) see sama tüüp, ta lihtsalt istus terve aja oma toolil istus ja istus endal kõrvaklapid peas. Näe Laiutas veel üle kahe tooli. Näe kärbes. Tegelikult ta magas... Okei järgmine vot need kasks neidu rääkisid üle terve trammi poistest, terve trammi. Üks isegi karjus „Mul on päevad“, eriti tark tegu. Ma mõtlesin muidugi oma mõtetes, et lähen ütlen EI KÜSINUD, kuid nii intelligentne ma siiski olen, et ei läinud. Vaatasin ringi ning nägin seda imearmast pisikest poissi. Ta kõrval oli koht vaba, istusin sinna... ja järsku see nunnu poiss karjus mu peale: „See oli sinu süü, et ma sain surma, miks sa pidid mulle pihta minema.“ Kuna mu mõned lapsikud klassivennad mängisid ka seda mängu teadsin ma kohe, et tegu on ülimalt popi mänguga millest MINA aru ei saa. Veel oli seal kaks Üli lahedat tüüpi, k...
nullpunkt margus karu Mihkel Juhkam Tegelased JOHANNES:hea südamega Lasnamäe poiss, kelle keeruline kodune olukord ta aastaks Noarootsi õppima viis. LIISA:Liisa on usin ja korralik klassivanem, kelle sõbranna õppis Johannesega koos Noarootsis. ZAIID:Zaiid on Johannese nooruspõlve tuttav. Nüüdseks on temast saanud oma gängi bossK. JOHANNESE EMA:Johannese ema töötas raamatupidajana, kuni raskekujuline depressioon selle võimatuks muutis. IRINA:Õpetaja Irina on Johannese klassijuhataja. BIANKA:Bianka on Johannese klassiõde, tal on oma dzässbänd ja ta on suurepärane laulja. PAULA:Paula on Liisa parim sõbranna ja see tõstab ta klassi poppide õpilaste staatusesse VEEL TEGELASI GUNNAR POST:Gunnar Post on edukas muusikaprodutsent, kelle bänd Red Spots on kuulus üle Euroopa ESKO JA BERT:Esko ja Bert on Johannese lapsepõlvesõbrad Lasnamäelt. sisukokkuvõte minategelane Johannes Tamm on Lasnamäe poiss, kes jõuab mingil hetkel oma eluga tupikusse, kuna
ei oska ta seal enam kohastuda. Kõik, mis talle varem vähegi oluliseoli mõjunud, ei tekitanud enam ainsatki emotsiooni, sõda oli võtnud kõik vaimse viimseni. Tema mõtted olid sõja ja sõjakaaslaste juures. See kõik aga ei pane neid noori sõdureid tahtma surra, nad väärtustavad elu rohkem kui midagi muud, kuid samas teab Paul, et nemad on kadunud sugupõlv, mitte raudne noorsugu, nagu nende klassijuhataja neid oli nimetanud, sest neist eespool on põlvkond, kes küll elavad üle sõja-aja, kuid kellel on juba perekond, endised töökohad, ametid ja kodu. Vanemal sõduril, kes sõjast pääseb, on kuhu minna ja mida teha. Nende kannul aga kasvab põlvkond, kellega nad kord sarnanesid, kuid kes neid enam ei mõista ja nad kõrvale lükkab. Neil pole midagi, sõda on tapnud neis kõik, nad tunduvad ülearused ka iseendale, neil pole muud kui põgeneda. Ka iseenda eest; ja
Neile püstitaksin ausamba Eestlased on läbi ajaloo pidevalt pidanud võitlema enda, oma vabaduse ja iseseisvuse eest. See on nad kasvatanud tugevaks ja sihikindlaks. Üks õige eestlane ei löö millegi ees risti ette ja on alati valmis lõpuni minema. Meie kaunis kodumaa on näinud palju tublisid inimesi, olgu siis nendeks meie kuulsad olümpiavõitjad kes panid iga eestlase oma päritolu üle uhkust tundma või tavalised kodanikud kes on midagi head teinud ja said Eestimaa uhkuse tiitli. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud leidsid aset 1896.aastal Ateenas. Selle 112-aasta jooksul on eestlased võitnud 25 kuldmedalit. Seda kogust ei anna võrreldagi venelaste või ameeriklastega, kuid uhke tunne on isegi selle vähese üle. Eesti on väga väike riik ning siit ei võrsu palju andekaid sportlasi, kuid see käputäis on teinud ära suure töö, mis läheb paljudele hinge. Näiteks,siis kui toimusid 2006.aastal Torinos taliolümpiamängud...
Sind lugedes sain ma aga peagi kinnitust lausele: „Ära hinda raamatut selle kaane järgi.“ Ma ausalt poleks uskunud, et sa mind niimoodi oma sisuga kaasa haarad. Sind lugedes oleksin ma justkui ise kohapeal olnud. Mulle meeldis, et sa olid oma peategelaseks valinud noore poisi, kellel puudus sõjaline kogemus. Paul astus lõpuklassis koos oma klassivendadega sõtta eesmärgiga kaitsta kodumaad ning kogemus piirduski vaid klassijuhataja peetud loengutest. Üleüldse olid sa loonud Paulist väga meeldiva noormehe. Paul ei mõelnud ainult endale vaid tema jaoks olid olulised ka sõbrad. Lisaks oli ta piisavalt kohusetundlik, ta oli nõus vabatahtlikult isegi eesliinis olema, sest tundis, et on teistele midagi justkui võlgu. Uskumatu aga tõsi, aga sa suutsid ka minul tuua paar pisarat silma. See oli üpris lõpus, siis kui Kat sai killu jalga ja Paul ta seljas kasarmusse tassis
rõivad. Korrektseid ja mugavaid riideid on ka olemas aga, et neid enda lastele osta peab lapsevanema rahakott olema ka üpris priske. Samas mugavaid riideid ei pea ostma nii kalleid ja kauneid. Piisab ka mingitest dressidest aga need peaksid ikkagi kehalise kasvatuse tundidesse jääma. Veel on igasugu lühikesed riided mille kandmine õpetajatele meelepärane ei ole, näiteks lühikesed püksid. Esimesel septembril rääkis meie klassijuhataja, et uuel õppeaastal on lühikeste pükste kandmine kooliruumides mitte soovitatav. Erandiks olid kehalise kasvatuse tunnid, kus enamustel on lühikesed püksid. Minule isiklikult meeldib väga lühikeste pükstega käia. Nii ma siis esimese nädala natuke seda soovitust eirasin. Aga koolist vabal ajal käisin ma ikka ,,lühkaritega" ringi. Särkidest sobivad minu meelest ka T-särgid aga polo särgid on isegi paremad, need ei kortsu nii palju ja ei lähe nii kergesti mustaks
Lugupeetud klassijuhataja ja klassikaaslased! Tänapäeva väga aktuaalseks teemaks on saanud probleem, kas 16-aastased noored on valmis valima? Hetkel on Euroopa riikides valimis alampiiriks 18 aastat, väljaarvatud Austrias ning Saksamaa viies liiduvabariigis, kus on alampiiriks 16 aastat. Eestis on palju arutletud sellel teemal, kuid pole otsustatud midagi muuta. Kas probleem on noortes endas või on hirm hoopis tuleviku ees? Viimasel ajal olen kuulnud mitmeid arvamusi, et Eesti noortel pole piisavalt huvi poliitika vastu. Mina sellega ei nõustu. Arvan, et väga paljud aktiivsed noored huvituvad poliitikast. Eriti need tublid noored, kes loevad igapäevaselt lehti ja vaatavad uudiseid on piisavalt haritud ning omavad enda seisukohta. Kindlasti saaks huvi suurendada kui koolis oleks rohkem tähelepanu pööratud poliitikale, näiteks rohkem ühiskonna tunde. Kui toimuks sama palju harivaid loenguid seotud Eesti poliit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
