tuleks kõne ära oodata ja vabandada. Kõne katkestamine Kõne ühepoolne katkestamine on ebaviisakas, näitab kasvatamatust ja annab tunnistust nõrgast närvisüsteemist. Toob kaasa ka konflikte. Kuid on ka erandeid... Katkestage kõne, kui keegi teid sõimab või ropendab. Solvamise korral võite kaasvestlejat hoiatada, et kui solvangud korduvad, katkestate kõne. Kõne võite katkestada ka siis, kui teie kolmandale helistamisele vastab endiselt automaatvastaja. VihaNE helistaja: Et lahendada olukorda rahumeelselt Laske inimesel ilma teda katkestamata rääkida. Kasutage kõne ajal võimalikult palju helistaja nime ja korrake räägitu üle, andes mõista, et olete saanud jutust aru. Võtke kindlasti mõtlemisaega, et olukorraga tutvuda. Prooviga vältida lahenduste pakkumist esmase teabe põhjal. Selgitage, mida te kavatsete ette võtta, et küsimust lahendada. Tehke ettepanek saata vastus kirjalikult või epostiga. Kuidas kõnedele vastata?
„Ettevõtte nimetus“. Võib lisada ametinimetuse, nime. • Pean meeles: valitud sõnad annavad tooni tervele järgnevale jutuajamisele. • Sisekõnele vastates ütlen oma nime. • Enne kõnele vastamist jätan muu töö, keskendun kõnele. • Jälgin, et ruumis ei oleks häirivaid helisid (kõva muusika, kõne jne). • Vastan sõbralikult, vestluses kontrollin oma hääletooni. • Jään viisakaks ja sõbralikuks ka siis, kui helistaja seda pole. • Lasen helistajal katkestamata rääkida. • Jälgin oma diktsiooni ja kõnetempot, hääletooni, keelekasutust. • Kui helistatakse töötajale, keda pole kohal, vastan: (nimi) pole hetkel kohal/vaba ja küsin, kas saan aidata; kas on soov teade jätta. Teate kirjutan üles, kordan seda ja panen kolleegi lauale. • Lasen helistajal esimesena toru ära panna. • Väldin väljendeid: “Ma olen hetkel kinni”, “Jääge toru otsa”,
Kõigepealt tuleb meelde tuletada, mida oleme rääkinud suulisest suhtlemisest kõik see kehtib ka telefonisuhtluse kohta, kuid heaks telefoni teel suhtlemiseks tuleb teada veel väga palju muud. Üldised reeglid telefoniga rääkimiseks on järgmised: Kui telefon heliseb, ei tohi vastata liiga kiiresti ega lasta ka liiga kaua oodata. Kolme helinat peetakse optimaalseks, mille järel tõstetakse toru. Pärast 6 helinat läheb helistaja tavaliselt juba närviliseks ja pärast 8 helinat paneb ta kindlasti telefonitoru käest ära ja helistab teise firmasse. Tõstnud telefonitoru, öelge oma töökoht, nimi, tervitage helistajat ja pakkuge oma abi. Kuulake hoolega ja püüdke aru saada, mida helistaja soovib. Pange kirja helistaja nimi ja lühidalt peamised vestluse momendid. Hoidke alati kirjutusvahend telefoni ligiduses, samuti vajaminev informatsioon, juhendid,
Paljud ametid ja töökohad ongi loodud klientide teenindamiseks enamasti vaid telefoni teel. Näiteks suuremate hotellide broneerimisosakonnad jt. Üldised reeglid telefoniga rääkimiseks on järgmised: Kui telefon heliseb, ei tohi vastata liiga kiiresti ega lasta ka liiga kaua oodata. Tõstnud telefonitoru, öelge oma töökoht, nimi, tervitage helistajat ja pakkuge oma abi. Kuulake hoolega ja püüdke aru saada, mida helistaja soovib. Hoidke alati kirjutusvahendid telefoni ligiduses, siis saate kirja panna helistaja nime ja peamised vestluse momendid. Korrake helistaja kõne tähtsamad momendid üle. Kui olete parasjagu hõivatud, siis vastake helistajale ja vabandage, et tegelete praegu teise kliendiga ja paluge helistajal jätta oma telefoninumber, et saaksite talle vabanedes tagasi helistada. Kui suunate kõne mujale, siis seletage kliendile, kuhu te kõne suunate
Koolis helisev telefon häirib õpetaja kui ka kaasõpilaste tööd. Koos suhtlusvahendite uute tehniliste võimalustega on viimastel aastatel arenenud välja ka täiesti uus telefonietikett. ERAKÕNED Kuidas valmistuda helistama? Veenduge, et valitav number on õige. Kui mõne tuttava telefoni number on muutunud, siis ärge unustage teha muudatusi telefoniraamatus, märkmikus või telefoni mälus. Valeühendused tekivad vaid helistaja hooletusest numbri valimisel. Kui helistate eraisikuna mõnda ametiasutusse (nt. restorani, polikliinikusse, reisibüroosse vms.), siis mõelge enne, mida soovite küsida, varuge käeulatusse kirjutusvahend, kalendermärkmik või paber märkmete tegemiseks ning kõik vajalikud dokumendid. Ebaviisakas on jätta telefonile vastanud inimene ootama. Kas on sobiv helistada?
selgeks või tulevad need loomulikult. Pigem kaldun arvama teist varianti, kuna Teplenkovil tuli oma rolli väljamängimine väga loomulikult. Kõige rohkem meeldis minule tema pingevaba näitlemine. Arvan, et paljud eesti näitlejad ei suudaks sellise tööga toime tulla. Põnev oli jälgida tegelasi, keda Teplenkov mängis. Väga hästi oli välja toodud tänapäeva inimeste iseloomujooned, mis eriti kajastus siis, kui hotelli administraator küsis helistaja käest:" Kas te saaksite, palun, oodata?". Sellisele lihtsale küsimusele vastas iga inimene erinevalt, mis tihtipeale olenes helistaja seisusest, mida rikkam oldi, seda tähtsamalt kõneldi. Kõige meeldejäävamaks jäi vananaise roll, kes tihtipeale meenutas minu vanaema. Nagu iga teinegi pensionär kritiseerib kõike, mis pähe tuleb ja kohe kindlasti ei jää rääkimata raske nooruspõlv koos kannatustega, mida too on pidanud läbi elama. Tähtsamaid ja rikkaid inimesi oli
käed puusas võimukas olek. Töös ___________________________________________________________________________ Telefonisuhtlus Plussid Miinused Säästab aega ja raha. Rikub tervist. Saab leida inimese Kommunikatsiooni igalt poolt ja igal ajal. häired. Saab jätta firmast hea Ei saa kasutada mulje ka siis kui kehakeelt ruumid on Ei saa luua silmsidets tagasihoidlikud. Kergem tähelepanu Helistaja tunneb kõrvale juhtida ennast julgemalt. Räägitu võib kergemini ununeda. Telefoniga suhtlemine Tuleks lasta 2-3 korda helisedab 1 Asutus 2 Nimi-amet 3 Tere Ei ole soovitavad kõrvalhelid.infot edastades ei tohiks helistajale kuulda olla. Võimalikult lihtsad seletused. Kui vastust ei ole kohe küsida helistaja telefoninumber ja helistada tagasi. küsimus olemus
Kindlasti nõudis selline tulemus palju tööd ja harjutamist, mida oli näha tegelase ilmekast kõnest ja zestidest. Kõige rohkem meeldis minule tema pingevaba näitlemine. Jäi mulje, nagu ta ei märkakski saalis istuvaid inimesi ning tundus nagu ta töötaks kontoris omaette. Põnev oli jälgida neid erinevaid tegelasi, keda Teplenkov mängis. Väga hästi olid välja toodud tänapäeva inimeste iseloomujooned. Eriti hästi kajastus see siis, kui restorani administraator oli küsinud helistaja käest: "Kas te saaksite, palun, oodata?". Sellisele lihtsale küsimusele vastas iga inimene erinevalt, mis tihtipeale olenes ka helistaja seisusest: mida rikkam oldi, seda kärsitumalt vastati. Tähtsaid ja rikkaid inimesi oli esile toodud peenema hääletooni abil ning üleoleva suhtumisega. Kuulsaid inimesi ei võinud mingil juhul kohelda samamoodi nagu tavainimesi, selline käitumine tuli välja, kui restorani külastas superstaar ning restoranijuhataja tegi kõik,
TELEFONIGA SUHTLEMINE Kõnele vastamine: Vastan telefonile kiiresti ja sõbraliku häälega. Vastan hiljemalt 3 telefonihelina järel. Tervitan meie klienti alati esimesena. Alati tervitan esimesena eesti keeles ja kliendi vastuse järel valin edaspidiseks kliendile sobiva keele oma keeleoskuse piires. Lõpetan kõne viisakalt tänan klienti helistamise eest ning soovin peatset nägemist. Lasen helistajal toru esimesena ära panna. Kui pole kohal kedagi keda helistaja küsib, siis palun helistajal jätta teade ning kontaktandmed ( helistaja, tema tel. nr, kuup, kellaaeg, kellele helistas, teate sisu). Teate vastuvõtmisel kordan teadet, veendumaks et kirja said õiged andmed ja sisu. Iga kõne lõpetan tänuga helistamise eest: ,,Tänan et helistasite", ,,Thank You for calling" ,, Spasibo shto posvonili" Töötelefoni kasutan vaid töökõnedeks. Vaid eriolukordades võin
valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest leiutati umbes 2000 aastat tagasi Hiinas kirjutusmaterjalina Sõna paber on tulnud kreeka keelest Tänapäeval kasutatava paberi sünnimaaks on Hiina Heli- ja videolindistused Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine Laiemas tähenduses mõistetakse heli all igasugust elastses keskkonnas levivat lainet Kõne keele põhiline avaldumisvorm eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt ühendus helistaja ja vastaja vahel telefonivõrgu vahendusel Telefon kommunikatsiooni vahend peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil
Üks võimalus selleks on ISDN-modem. See tähendab sellist modemit, mis oskab suhelda ISDN-liiniga. Kuna modem oli algselt mõeldud väiksematele kiirustele kui 64 või 128 kbit/s, tekivad selle kasutamisel mõned agad. Esiteks, välised modemid ühendatakse arvutiga jadaliidese (serial port) kaudu, mille läbilaskekiirus ei ületa 115 kbit/s. Teiseks toob ISDN võrreldes analoogliinidega kaasa hulgaliselt lisavõimalusi ja lisainformatsiooni. Näiteks kantakse üle helistaja number, saadetakse maksuimpulsse, et ISDN- seade saaks kõne maksumust arvutada, teiseks võib ühele seadmele omistada mitu abonentnumbrit ja siis on vahel kasulik teada, kuhu numbrile helistati,. Kolmandaks on olemas hulgaliselt veateateid, neljandaks võivad ka ISDN- seadmed ise täita erinevaid ülesandeid Kõike seda arvesse võttes on ISDN- seadmetega suhtlemiseks loodud standard CAPI (Common Application Program Interface). ISDN-le mõeldud
15 märts 2011 9.00-13.00 koolide põhikooli õpilased 13.00-15.00 lasteaedade koolieelikud 15.00-17.00 gümnasistid ja kutsehariduskoolide õppurid 16 märts- 20 märts 9.00- 15.00 on oodatud Häirekeskusesse kõik asjast huvitatud, kuid selleks on vaja registreeruda telef 44 23112 või aadressil [email protected] Grupi suurus ei tohi ületada 20 inimest. Infopäevade raames tutvutakse üldiselt häirekeskuse tööga, räägitakse mis on hädaabinumber 112. Tähtis on, et helistaja säilitaks rahu ning täidaks täpselt päästekorraldaja poolt antud juhiseid. Eraldi teema on ATeS ehk automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem, mis peaks huvi pakkuma just ettevõtete juhtidele. Huvipakkuvaks on kindlasti ka teema ,, ÜHK ( ühendhäirekeskus= 112+110), mis kavatsetakse tööle rakendada 2014 aastal. Infopäeval osalevad HK koostööpartnerid päästeametist, politseist, kiirabist. Ole hooliv endast ja kaaslinlastest! Tule tutvu Häirekeskuse Lääne- Eesti Keskuse
ka siia maanigi. Muideks, tema pakkuski kõne alustamiseks kasutada sõna „Hallo“, mis tuli mereameti leksikonist ja tähendas „kuula.“ Sõna „hallo“ kasutati siis, kui taheti laeva pealt maismaale tähelepanu tõmmata. Etapp 4 25 jaanuaril 1878 aastal avati esimene telefoni keskjaam. Hämmastav oli see, et esimestel seadmetel ei olnud numbrivalijat ja kõik ühendused tehti käsitsi vahendajate abil. Helistaja võttis toru ja ütles vahendajale vajaliku abonendi numbri või perekonnanime. Etapp 5 Kui telefon oli jõudnud Euroopasse mõeldi Berliinis vahva tegevus välja. Kesklinna postijaoskonnas ja kõrval tänavas paigaldati telefon - automaadid. Kuna linnas oli alla 50-ne abonendi, inimesed lõbustasid iseennast suheldes omavahel telefoni kaudu. Alates 1930 – st aastatest lõpetatakse aparaatide
aeglustunud · Soojusta ja rahusta kannatanut · Kiire hingamine · Kannatanu on rahutu 8. Millised tunnused viitavad õhupuudusele? · Võivad tekkida teadvushäired Nimeta esmaabivõtted õhupuuduse korral Tunnused: 4. Mida peab helistaja teatama häirekeskusesse · Inimene pole pikali, on ettepoole kaldu (112) õnnetusjuhtumi korral? · Huuled lähevad sinakaks · Mis juhtus? (missugune õnnetus, kas inimesed · Inimene hingab läbi suu on ohus) · Hingamissagedus on kiirem · Kus juhtus? (täpne aadress, asukoht, kuidas
12. Riietus, soeng, ehted, meik jne 35% VERBAALNE ja 65% MITTEVERBAALNE + ei pea ise kohale minema või sõitma - Ei saa kliendiga luua + säästab aega silmsidet + saab jätta firmast hea - Ei saa kasutada kogu mulje siis, kui firma on kehakeelt väike ja ruumid - Ei saa valida sobivat aega tagasihoidlikud - Suurem võimalus teha + helistaja tunneb ennast vigu ja vääraid järeldusi julgemalt, kui silmast - Kergem tähelepanu silma suhtlemisel kõrvale viia + kergem kõnet kontrolli all - Räägitu võib kergesti hoida ununeda + teid saab leida igalt poolt ja igal ajal + saab kiiresti tegevust korrigeerida Esimese mulje edastad esimese 3 4
ettepanekutest lihtsalt vastu.Ameerikas kirjutatakse tihtipeale inimese teadmata temast elulooraamatu, seega parem olnuks ise asjast teadlik olla. Veel käidi kaameraga linnas kahes suures raamatupoes: Apollos ja Rahvaraamatus. Küsiti inimeste eelistusi raamatute ostmise suhtes. Tuli välja, et elulooraamatud on küllaltki populaarsed. Neid ostavad aga peamiselt vanemad inimesed ning ajaloohuvilised. Mõningaid elulooraamatud ei huvitanud. Helistaja Rass oli tõstatanud küsimuse, mida elulooraamat õigupoolest tähendab. Saatekülalise Marii arvates oli keeruline defineerida seda. Elulooraamat on näiteks sinu lemmikkuulsuse raamat, kust sa saad temast põhjaliku ülevaate. Kust ma aga tean, et kõik tõde on? Saatekülalised arutlesid, et seda ei saagi täpselt teada. Minule jättis kõige sümpaatsema mulje kirjandusteadlane Janika Kronberg. Janika tundus tolerantne
juhtivad arvuti- ja mobiilside tootjad. See tehnoloogia suurendab andmeedastuse kiirus ja lubab ka videoid saata üle mobiilside võrgu. 3G3 Iga3G telefon omab kiiremat andmeedastust ja muid lisateenuseid mida GSM telefon ei võimalda. Helistamise omadused oma ka UMTS puhul samad mis praegusel GSM telefonil. Hetkel on andmeedastuse kiiruseks 2Mbit/sek. See on kiirem kui enamus ADSL ühendusi. 3G4 Kasutades UMTS-i peaks edaspidi saama näha ka helistaja pilti ja näha millega ta helistamise ajal tegeleb. Tulevikus peaks UMTS hind muutuma odavamaks kui praeguse GSM telefoni hind. See tähendab seda, et osad teenused, mida kasutame üle GPRS muutuvad odavamaks. 3G5 Eestis on loota korralikku 3G võrku alles aastal 2005. Kuna tegemist on uue ja kalli tehnoloogiaga siis esialgu on selle hind eestlastel kallis. Arenedes muutub hind aga järjest vastuvõetavamaks. Jaapanis on 3G ja GSM võrgu hinnad juba
3. Ütlen, kus õnnetus juhtus või kus äkkhaigestunu asub. 4. Peab vastama hädaabi esitatud küsimustele, näiteks · Mitu inimest on vigastatud? · Millised on kannatanute vigastused? · Kes on autorusude vahele kiilunud, majarusude alla jäänud või kas on olemas varinguoht? · Kus asub õnnetuskoht, selle aadress/asukoha kirjeldus ning juhis, kuidas sinna juurde sõita? · Millal õnnetus juhtus? · Kes sa oled( helistaja nimi) ja kust helistad? 5. Hädaabi kõne ei tohi ennem katkestada, kui on selleks luba antud. Ootan lisajuhiseid. Abi väljub kohe peale õnnetusteate saamist ning seetõttu võib rahulikult anda lisaandmeid. Kindlasti tuleb tagasi minna õnnetuskohale ja teatada abi peatsest saabumisest ning anda edasi saadud juhendid. 6. Rahulikul ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire saabumise. 2) Elustamise logaritm. Tegutsemine südame- ja hingamisseiskude korral.
Eriti veel need pensionärid, kes on jäänud üksi- kellel ei ole enam partnerit kõrval või kelle lapsed neid rahaliselt ei toeta. Põhjusi võib otsida ka vananevas ühiskonnas. Väga paljud tööealised noored lähevad välismaale elama, töötama, õppima. Pensionäride protsent aina kasvab, aga pole enam noori töölisi, kes neile leiva lauale toovad. Siit tuleb ka järgmine probleem- miks Eesti noored lähevad välismaale? Sest Eestis on palgad liiga väiksed. Surnud ring. Üks helistaja pakkus välja, et makstud sotsiaalmaks võiks jääda iga inimese enda kätte, niiöelda siis kinnisele arvelduskontole, et see pensionieas kasutusele võtta. Arvan, et see ei oleks eriti hea idee, sest kaupade ja teenuste hinnad pidevalt tõusevad ning raha väärtus võib väheneda. Inflatsiooni vastu kahjuks ei saa. Kas on võimalus, et riiklik pension võib üldse ära kaduda ja iga inimene vaatab ise millal pensionile läheb ja palju ta selleks on raha kõrvale pannud
1956. aastal, mõned allikad väidavad, et 1960. aastal käivitati Rootsis esimene Mobile System poolautomaatne autotelefonisüsteem. Releesid ja lampvõimendeid sisaldav ,,mobiiltelefon" 5 kaalus ligi 40 kg, süsteemi riistvara arendasid firmad Ericsson ja Marconi. Helistada sai autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada kutsungi ka autotelefonile. Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor sees hoida. Helistaja pidi sealjuures teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil parajasti viibib. Numbreid valiti (impulssmeetodil) kettaga. MTA-telefon lisas auto hinnale olulise osa tänases vääringus umbes 70 000 rootsi krooni. 1957
saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 3. PÕHIKOHUSTUSED 3.1. Võtab vastu, jaotab ja toimetab täitjale edasi büroosse saabunud korrespondentsi. 3.2. Kontrollib välja saadetavate dokumentide vormistuslikku korrektsust, vajalike lisade olemasolu ja ettevõtte andmete õigsust ning saadab dokumendid välja. 3.3. Vastab büroo telefonikõnedele ning suunab need vastavatele töötajatele, informeerides alati töötajat helistaja isikust või kõne valdkonnast. Töötaja äraolekul bõroost võtab vastava teate ning edastab selle esimesel võimalusel töötajale. 3.4. Võtab vastu büroosse saabunud külalisi ja kliente, vajadusel serveerib kohvi, teed ja vett, teavitab külaliste saabumisest vastavat töötajat 3.5. Kohvi, tee, vee jms. olemasolu jälgimine ning juurde tellimine 3.6. Kursis olemine igapäevase töökorraldusega büroos ning informatsiooni omamine
Küsi alati, kas tal on hetkel võimalik rääkida Räägi selgelt ja paraja tempoga Veendu, et sõnum on selge Telefonitsi tehtud kokkulepped ja tellimused kinnitatakse kirjalikult; Nõuab head suhtlemisoskust Puudub pilkkontakt Ei näe zeste ega miimikat Pidev valmisolek võimalikuks sissetulevaks kõneks Suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi Kergem tähelepanu kõrvale viia Räägitu võib kergesti ununeda Helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel 9 10 Õpin oma ,,kaladest" Olin praktikal laeval Victoria I-ne. Minu teenindus toimus rootsi lauas, kus pidin pakkuma erinevaid jooke klientidele. Teenindus oli lihtne ja arusaadav. Nõusid korjasime laudalt äta kui klient oli oma toiduga lõpetanud, viisime me need nõudepessu. Otseselt mul polegi mingit kala juhtnud veel teeninduses. Olen alati
eneseväljendusoskus, oskus klienti kuulata ja anda adekvaatset tagasisidet, oskus infot anda, oskus luua ja lõpetada kontakti, vestluse juhtimise oskus ja konfliktiga toimetuleku oskus. Olulised on ka minu kui teenindaja professionaalsed teadmised ja oskused kliendisuhete loojana, säilitajana ja parandajana. Telefonisuhtlus on seetõttu eripärane, kuna puudub silmside, ei näe zeste ega miimikat, suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi, kerge tähelepanu kõrvale viia, helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel. Seega telefonisuhtlus nõuab minult väga täpset verbaalset väljendust: head diktsiooni, loogilist ülesehitust, head kuulamis- ja küsimuste esitamise oskust. Oluline on ka positiivset hoiakut väljendav hääletoon. Hea kuulamine nõuab pingutust, kuulamisel ja kuulamisel on vahe. Keeruliseks teeb selle see, et teenindajana pean olema hinnanguvaba ja aktsepteerima kliendi seisukohti, arvamusi, arusaamu
Pidevalt tuleb vastata kõnedele, mis on tegelikult töökaaslasele, kes parasjagu ei saa vastata, mistõttu teie peate talle teate edasi andma. Sel juhul ei sobi teadet oma logiraamatusse kirja panna, vaid tuleb kirjutada paberilehele. Ükskõik, kas kasutad selleks spetsiaalselt trükitud märkmelehti või ei, ikka tuleb olla ülestähenduses täpne. Tingimata peab kirjas olema: helistamise aeg ja kuupäev nimi, etevõte või asutus (kontrollige õigekirjutust) helistaja telefon, soovitatavalt otsenumber ja faksinumber aadress ja postiindeks sobiv aeg, millal helistajat kätte saab, kui ta on palunud endale tagasi helistada Konfliktid Mõnikord arenevad suhted sedavõrd negatiivses suunas, et sünnib konflikt. See võib tekkida teie ja töökaaslaste vahel ja võib ette tulla teie kui teenindaja ja mõne kunde vahel. Me ei taha mingil juhul konflikti sattuda ja väldime seda iga hinna eest. Meie
Või: «Mina ei saa mobiili panna südamepoolsesse rinnataskusse, sest muidu jätab süda lööke vahele ja järgmisel hetkel hakkab puperdama,» kirjeldab kokkupuuteid taskutelefoniga igapäevane mobiilikasutaja. «Kasutan mobiiltelefoni intensiivselt seitse aastat ja olen taibanud, et kõrvakuulmine on muutunud nõrgemaks. Eriti parem kõrv, sest hoian telefoni just selle juures. Pikem kõne tekitab isegi kerge valulikkuse,» teatab staaikas helistaja. Peale võimaliku mälu nõrgenemise ja südamevaeguste kurdavad inimesed ka telefonikõnest lähtuva peavalu üle. «Minul hakkab pea pikema jutustamise ajal alati natuke ringi käima ja lõpuks tekib iiveldustunne. See juhtub umbes sel ajal, kui telefoni aku hakkab soojaks minema,» kurdab järjekordne taskutelefoni omanik. «Olen tähele pannud, et kui ööseks olen sisselülitatud mobiiltelefoni jätnud öökapile, mis on üsna pea lähedal, ärkan hommikul peavaluga
Selle abil ei saa saata reaalajas videosid, muusikat ja muid suuremaid asju. Selleks, et seda teostada tuleb võtta kasutusele 3G- Mobiiliside 3 põlvkond 3G(2) Sellega on andmeedastus kiirem Hetkel arendatakse kõige rohkem UMTSi Pikemalt Universal Mobile Telecommunication System Seda aitavad arendada kõik maailma juhtivad arvuti- ja mobiiliside tootjad 3G(3) 3G telefon omab rohkem võimalusi Hetkel on andeedastus kiirus 2Mbit/s Kasutades UMTSi peaks edasipidi nägema ka helistaja pilti ja millega ta tegeleb Tulevikus peaks UMTSi hind muutuma odavamaks kui praegu GSM telefoni hind Võrdlus 3G ja GSM 3G GSM Parem kvaliteet Halvem kvaliteet Võimaldab rohkem Võimaldab vähem kliente kliente Lubab saata Odavam suuremahulisi sõnumeid Võimaldab videokonverentsi Mobiilse võrgu ehitus Mobiilid saavad enda ühenduse läbi mobiili võrgu Selleks kasutavad nad aga raadio signaale
Vastasel juhul oleks ta ju kohe konkurendi poole pöördunud. Täna teda teavitamise eest, öeldes, et tema poolt antud informatsioon on suureks abiks puuduste ja kitsaskohtade kõrvaldamisel ja aitab firmal parandada klienditeeninduse kvaliteeti.,,Hea, et Te meile sellest koheselt teatasite, me ei teadnud, et selliseid probleeme võib ette tulla!" - selline lause tekitab helistajas tunde, et teda võetakse tõsiselt. Ole hea kuulaja Helistaja on vihane, tunneb end rõhutuna ja et teda ei mõisteta. Lase tal ennast tühjaks rääkida, las ta kaebab ja sõimab. Ole tähelepanelik kuulaja, see võib mõjutada vestluse arengut positiivses suunas, kuid samas lase esimesel sõnavalingul endast ,,mööda voolata". Jää isiklikuks Märgi üles helistaja nimi ja kõneta teda vestluse käigus nimeliselt. Seda eelkõige kõne alguses ja lõpus. Nii tunneb ta end tõsiselt võetuna. Näita üles mõistvat suhtumist ,,Ma mõistan Teid
satelliitide nimekirja. Antud juhul sisseehitatud GPS vastuvõtja ise võtab vastu ja töötleb informatsiooni, mis on vaja selleks, et määrata teatud asukoha koordinaadid. (http://www.smartphone.ua/w_a-gps.html) A-GPS tehnoloogia eelised A-GPS arendati välja USAs eesmärgiga abistada hädaabi keskustele laekunud mobiiilikõnede tegijate asukoha väljaselgitamist. Mobiiltelefonidelt tehakse seal aastas miljoneid hädaabikõnesid ning A-gps võimaldab helistaja asukoha määrata kiiremini ja täpsemini, kui vana tehnoloogiaga. See omakorda aitab kiirabil jõua kiiremini abivajajateni ja päästa elusid. (http://www.radio- electronics.com/info/cellulartelecomms/location_services/assisted_gps.php) A-GPSil on paar erinevust võrreldes tavalise GPSiga, mis on üldiselt ka selle tehnoloogia eelisteks. Peamine neist on see, et A-GPS suudab oma asukoha määrata kohe, eelnevalt sidesatteliite otsimata, mis säästab aega kuni mitu minutit. Koordinaadid
verbaalse suhtlemise kohta. Samas tuleb lisaks järgida üldisi reegleid telefoniga rääkimisel: · Tõstke telefonitoru 2 3 heline järel · Alustage suhtlemist vastavalt ettevõttes kehtivale telefonisuhtluse korrale (soovitatav, et ütlete oma töökoha, nime, tervitate helistajat ja pakute oma abi) · Naeratage ka telefoniga rääkimisel ning pöörake tähelepanu oma hääletoonile · Kuulake hoolega · Pange kirja helistaja nimi, kontaktandmed ning lühidalt vestluse peamine sisu ja faktid · Korrake olulisem üle · Kui olete parasjagu hõivatud (teil on klient kohapeal), siis vastake helistajale, vabandage, et tegelete praegu kliendiga ja paluge helistajal anda oma telefoninumber, et saaksite talle kohe, kui vabanete, tagasi helistada · Kui on vajalik panna helistaja ootele, siis andke teada, kui kauaks ja mis põhjusel. · Kui ooteaeg muutub liiga pikaks (nt te ei leia kohe vajalikkku teavet), siis pakkuge
4 Minu telefonivestluse ja e-posti kirjavahetuse meelespea: 1. Telefonile vastates tervitan, ütlen ettevõttenime, ametinimetuse ja oma nime. 2. Minu valitud sõnad mõjutavad tervet järgnevat jutuajamist. 3. Enne kõnele vastamist jätan muu töö, keskendun kõnele. 4. Vastan sõbralikult, vestluses kontrollin oma hääletooni. Viisakaks ja sõbralikuks jään ka siis, kui helistaja seda pole. 5. Jälgin oma diktsiooni, kõnetempot, hääletooni ja keelekasutust. 6. Kui helistatakse töötajale, keda pole kohal, siis küsin, kas soovitakse teade jätta. Teate kirjutan üles ja kordan veel üle. 7. Lasen helistajal esimesena toru ära panna. 8. Ma ei jäta helistajat põhjuseta ootele. Kui seda teha tuleb, siis mitte rohkem kui 60 sekundiks. 9. Enne kõne vastuvõtmist mõtlen läbi mida ma öelda soovin ja kuidas seda teen. 10
Programmis säilitatakse klientide kontaktandmed ja samas ka kõik otsesed kontaktid ehk kokkupuuted ja tehingud. Suurepärane võimalus on Pacta CLIP/DTMF Dekoodri abil salvestada programmi ka kõik telefonikõned. Pacta Kliendihalduse funktsioonid: Kontaktide andmebaas - Kliendi kohta sisestatavad andmed: kontaktinfo (e-mail, telefon), foto, töökoht, aadressid, otsesed kontaktid (telefonikõned, e-kirjad, külastused, tellimused, arved). Helistaja numbrinäit - Enne telefonikõnele vastamist toob programm helistaja numbri järgi kliendi kohta kogu info ekraanile (kontaktandmed, foto, kõned, meilid, külastused, dokumendid jne). See teeb teenindamise kiiremaks ja efektiivsemaks.* Kõnede salvestus - Programm salvestab kõik telefonikõned. Fikseeritud on telefoninumber, numbri omanik ehk klient, helistamise kuupäev, kõne algus ja kestvus,
ning hiljem kõik kolm telefoni korraga. Ühe helisemise ajaks oli 10 sekundit. Juhul kui keegi ei vastanud, hakkas see grupi number uuesti helisema. Helistatavatel telefonidel oli näha, et helistati grupi numbrile. Telefonide helisemise ajal mängiti ootemuusikat telefonis, kust helistati. Lõime kõnemenüü, mis teavitaks helistajat, et vajutades erinevaid klahve saab ta rääkida erinevate inimestega ja eelpool toodud konverentsi numbrite olemasolust. Kui helistaja ei suutnud 20 sekundi jooksul (timeout=20) otsustada millist klahvi vajutada või ta vajutas klahvi 0, siis suunati kõne grupi numbrile. Kasutasime menüüsid "System Recordings", "IVR" ja "Inbound Routes", seadsime võimalikuks, et kasutaja ei pea telefoni juttu lõpuni kuulama ja võib kohe soovitud klahvi vajutada. Kõnemenüü kontrollimiseks kasutasime sissetuleva kõne simuleerimist: kood 7777. Ühendasime omavahel kokku 2 Asteriski telefonijaama. Teise jaama IP aadress oli 192.168.252
vaielda jne. Tunnete peegeldamine aitab inimesel oma emotsioonidega toime tulla. 4. TELEFONISUHTLUS Pea kinni firma suhtlemisstandarditest (kui on olemas) Nõuab head suhtlemisoskust Puudub pilkkontakt Ei näe zeste ega miimikat Pidev valmisolek võimalikuks sissetulevaks kõneks Suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi Kergem tähelepanu kõrvale viia Räägitu võib kergesti ununeda Helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel o 4.1 Üldised reeglid Hoia läheduses vajalik info ja kirjutusvahendid Reageeri optimaalselt kolmandale helinale Ütle töökoht, nimi, tervita ja paku abi Kuula hoolega ja püüa mõista Lõpuks korda üle kõne tähtsamad momendid Kui kõne suunatakse mujale, siis selgitatakse kellele ja miks. Jälgitakse, et ühendus toimiks. Vajadusel teavitatakse ette, et tuleb ümbersuunatud kõne ja antakse eelnevalt
mikrofoninuppu ja edastada oma soov operaatorile. Operaatori tööks oli aga mõõta kõne aega ning arvutada selle maksumus. 1956. aastal, mõned allikad väidavad, et 1960. aastal käivitati Rootsis esimene poolautomaatne autotelefonisüsteem. Releesid ja lampvõimendeid sisaldav ,,mobiiltelefon" kaalus ligi 40 kg, süsteemi riistvara arendasid firmad Ericsson ja Marconi. Helistada sai autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada kutsungi ka autotelefonile. Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor hoida sees. 5 1957. aastal arendab Vene raadioinsener Leonid Kuprijanovits olenematta ameeriklastest välja 3 kilogrammi kaaluva raadiotelefoni. Huvitav fakt on ka see, et Inglismaa esimeseks
uut meedias olijat lööb negatiivne info valusamalt Meedias olemise plussid + info andmine esmaallikast + juhtide isikliku tuntuse saavutamine + juhtide arvamusliidri rolli saavutamine + olulise sõnumi võimendamine + esimesena sõna saaja loob trendi + firma tuntuse saavutamine + tuntud inimesel on võimukoridorides lihtsam + tuntud firmal ei löö ühekordne libastumine jalgu alt · Soovitused intervjuuks · Pane helistaja end tutvustama Õigus võtta vastamiseks time out Kui täpsustad infot võta number ja helista kindlasti tagasi Kui lepid kokku intervjuus, täpsusta artikli laiem temaatika, kas on ja kelle seisukohad on veel, mis on nende väited, millal intervjuu avaldatakse Küsi nii palju lisainfot kui võimalik (nt kust on andmed pärit), pikema intervjuu korral täpsusta, millised on küsimused
ÄRA SEDA UUESTI MAHA MATA! ÄRA TEE SELLE LÄHEDUSES TULD! EEMALDU OHTLIKUST KOHAST! INFORMEERI LEIUST HÄIREKESKUST! INFORMEERI TEISI LÄHEDUSES VIIBIJAID! OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED ÄRA LUBA KELLELGI OHTLIKULE KOHALE LIGINEDA EGA ESET PUUTUDA! (välja arvatud päästetöötajad) MÄRGISTA LEIUKOHT NII, ET SA SELLE UUESTI ÜLES LEIAKSID! 24) POMMIÄHVARDUSE TEGEMINE EI OLE KUNAGI SÜÜTU NALI, VAID TÕSISELTVÕETAV KURITEGU! 25) Kui helistaja on kõik ära öelnud, mis ta soovis, siis tuleb võimalusel ka temale küsimusi esitada. 1. Proovi teada saada: o Kuhu on pomm pandud? o Millal pomm plahvatab? o Kuidas pomm välja näeb? o Mis on pommi panemise eesmärgiks? o Kas ta nõuab midagi? o Kes ta on? Selgita hääle järgi tema sugu ja ligikaudne vanus! Proovi meelde jätta tema hääl, kõnemaneer, aktsent, tausthelid!
Kiirabi väljasaatmine otsustatakse selle järgi, kas keegi on saanud kannatada või on selleks reaalne oht. Tulekahjude puhul loetakse reaalseks 12 Annika Luikjärv Põlemine ohuks olukorrad, mille puhul on kindlalt teada või on kahtlus, et põlengust haaratud piirkonnas viibib inimene. Kui helistaja oskab sündmust korrektselt hinnata, siis on kõige tähtsam inimelu kaitse maksimaalselt tagatud. · Mis on teataja nimi ja kontakttelefon? Kuigi häirekeskuste tehnika võimaldab enamiku telefoninumbritest koheselt selgeks teha, on siiski vajalik ka selle üleküsimine, sest mõningates olukordades ei ole hiljem võimalik samalt numbrilt kedagi kätte saada. Numbri olemasolu on tarvis selleks, et oleks võimalik vajadusel
kaugekõnede puhul, sest suurem füüsiline distants ei mõjuta internetitelefoni kõne hinda. Lisateenused võimalus pidada rohkearvuliste osapooltega konverentskõnesid, vahetada kõne ajal koos heliga ka videopilti, tekstsõnumeid või faile. Puudub seos füüsilise asukohaga, kõnesid saab teha ja vastu võtta mistahes asukohast, kus eksisteerib internetiühendus. Puudused Hädaabikõnesid ei saa teha, sest IP võrgu olemus ei võimalda helistaja füüsilist asukohta tuvastada, see on aga vajalik kõne suunamiseks selle piirkonna päästeameti kõnekeskusse. Elektrikatkestuse korral ei ole üldjuhul võimalik kõnesid teha, sest erinevalt tava- ja mobiiltelefonist vajavad internetiühendust tagavad võrguseadmed (modem, ruuter, traadita võrgu tugijaam, lauaarvuti) oma toimimiseks võrguvoolu toidet. Kõnekvaliteet sõltub internetiühenduse kiirusest ja koormusest aeglase või
Euroset KX-T2375 Electric 28G Gigaset 5010 29398 Al140 Tüüp Juhtmega Juhtmega JuhtmegaJuhtmega Juhtmeta Seinale Jah Jah Jah Jah Jah kinnitatavus Ekraan Ei Jah Jah Jah Jah Helistaja Ei Ei Jah Ei Jah numbrinäit Kordusvalimine Jah Jah Jah Jah Jah Kiirvalimine Jah Jah Jah Jah Jah Käed vaba Ei Jah Jah Jah Ei Kuupäev ja Ei Ei Jah Jah Jah kellaaeg Reguleeritav Jah Jah Jah Jah Jah helitugevus
· Levita kiitust 88 Telefonisuhtlus · Pea kinni firma suhtlemisstandarditest (kui on olemas) · Nõuab head suhtlemisoskust · Puudub pilkkontakt · Ei näe zeste ega miimikat · Pidev valmisolek võimalikuks sissetulevaks kõneks 89 Telefonisuhtlus · Suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi · Kergem tähelepanu kõrvale viia · Räägitu võib kergesti ununeda · Helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel 90 Üldised reeglid · Hoia läheduses vajalik info ja kirjutusvahendid · Reageeri optimaalselt kolmandale helinale · Ütle töökoht, nimi, tervita ja paku abi · Kuula hoolega ja püüa mõista · Lõpuks korda üle kõne tähtsamad momendid 91 Üldised reeglid · Kui kõne suunatakse mujale, siis selgitatakse
Telefonisuhtlus Telefonisuhtlus · Pea kinni firma suhtlemisstandarditest (kui · Suurem võimalus teha vigu ja vääraid on olemas) järeldusi · Nõuab head suhtlemisoskust · Kergem tähelepanu kõrvale viia · Puudub pilkkontakt · Räägitu võib kergesti ununeda · Ei näe zeste ega miimikat · Helistaja tunneb end julgemalt kui silmast · Pidev valmisolek võimalikuks sissetulevaks silma suhtlemisel kõneks 89 90 15 Üldised reeglid Üldised reeglid
· Levita kiitust 88 Telefonisuhtlus · Pea kinni firma suhtlemisstandarditest (kui on olemas) · Nõuab head suhtlemisoskust · Puudub pilkkontakt · Ei näe zeste ega miimikat · Pidev valmisolek võimalikuks sissetulevaks kõneks 89 Telefonisuhtlus · Suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi · Kergem tähelepanu kõrvale viia · Räägitu võib kergesti ununeda · Helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel 90 Üldised reeglid · Hoia läheduses vajalik info ja kirjutusvahendid · Reageeri optimaalselt kolmandale helinale · Ütle töökoht, nimi, tervita ja paku abi · Kuula hoolega ja püüa mõista · Lõpuks korda üle kõne tähtsamad momendid 91 Üldised reeglid · Kui kõne suunatakse mujale, siis selgitatakse
Näiteks: "Tere hommikust! Klienditeenindus. Siin ... · kui oskan oma telefonihelina järgi öelda, et kõne on majasisene, võin vastata ainult eesnimega. Kui kõne tuleb aga väljastpoolt, esitlen end täisnimega. · Suheldes telefoni teel, on väga suur tähtsus sõnadel ja häälel - hea diktsioon, kõne tempo, pausid , hääle tugevus ja tämber. · Kõnelge otse torusse. · Naeratage telefonile vastates, sest see annab Teie häälele soojema värvi ja kõla. Helistaja tunnetab, et olete sellest kõnest tõesti huvitatud. · Telefonivestluses on tähtis ka kuulamisoskus. Tuleb keskenduda kuulamisele ja lasta kaasvestlejal oma probleem lõpuni rääkida. Reageeri vahemärkustega tema jutule, sest muidu tekib sissehelistaja tunne, et ta räägib tühjusesse. · Teie oskusest kliendiga suhelda, sõltub tema hinnang kogu firmale. Telefonikõnede vastuvõtmisel peab sekretäril olema käepärast: paber, kirjutus-
· «Mina ei saa mobiili panna südamepoolsesse rinnataskusse, sest muidu jätab süda lööke vahele ja järgmisel hetkel hakkab puperdama,» kirjeldab kokkupuuteid taskutelefoniga igapäevane mobiilikasutaja. · «Kasutan mobiiltelefoni intensiivselt seitse aastat ja olen taibanud, et kõrvakuulmine on muutunud nõrgemaks. Eriti parem kõrv, sest hoian telefoni just selle juures. Pikem kõne tekitab isegi kerge valulikkuse,» teatab staazikas helistaja. Peale võimaliku mälu nõrgenemise ja südamevaeguste kurdavad inimesed ka telefonikõnest lähtuva peavalu üle. · «Minul hakkab pea pikema jutustamise ajal alati natuke ringi käima ja lõpuks tekib iiveldustunne. See juhtub umbes sel ajal, kui telefoni aku hakkab soojaks minema,» kurdab 8 järjekordne taskutelefoni omanik.
3.4 Telefonile vastamine Väljenda telefonile vastates alati oma head tahet ja valmisolekut vestluseks! Vasta telefonile hiljemalt peale kolmandat helinat Tervita helistajat lisades sõnale tere täiendiks ka päeva osa tere hommikust/ päevast/ õhtust Esindades firmat, ütle alati oma firma nimetus ja vajadusel ka osakonna nimetus Esitle ennast öeldes ees- ja perekonnanimi Näiteks: "Tere, õhtust. Kommivabrik Kalev, müügiosakond. Ivan Orav kuuleb" Helistaja poole pöördudes, küsi kuidas saad kasulik olla. Väldi kinnist küsimust algusega KAS... 52 Väldi ei-jah stiilis vastamist Hoia kõik vajalikud töövahendid käepärast (pastapliiatsid, märkmepaberid, vajadusel hinnakirjad jms.) Väldi helistaja ümbersuunamist. Võimalusel tuvasta kliendi vajadused, tee märkmeid ja luba tagasi helistada. Kui oled info välja uurinud, siis edasta see kliendile
Toimub sõimamine ja ähvardamine e-kirjade, SMS'ide jms kaudu. Samuti võib kiusamine toimuda erinevates portaalides ja suhtluskeskkondades alandavate kommentaaride kirjutamise ja/või mõnitamise näol. (Küberkiusamine) 4.1 Mis eristab küberkiusamist tavaliselt kiusamisest? Anonüümsus luuakse varikontosid, mis ei anna informatsiooni konto tegeliku kasutaja ehk kiusaja kohta. Sama on ka mobiiltelefonidega kasutatakse salastatud numbreid või kõnekaarte ning helistaja või sõnumi saatja isiku tuvastamine on keeruline. (Küberkiusamine) 8 Laiaulatuslik publik iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk, seega ka nende inimeste hulk, kes võivad näha internetis kiusliku ja pahatahtliku sisuga materjale kiusatava kohta. (Küberkiusamine) Tagajärgede vähene või lausa puudulik tajumine üldjuhul kiusaja ei näe kiusatava
mida SS7 võrk ei võimalda. Võrgu hajusstruktuur võimaldab teenusepakkujatel osutada suuremat hulka erinevaid teenuseid ja pakkuda neid suurele hulgale abonentidele. IN võrgu teenustele esitatavad küllalt keerulised nõuded realiseeriti tehingute juhtimisprotokolliga TCAP (Transaction Capabilities Application Part ). Protokoll TCAP võimaldab esitada päringuid ja saada nendele vastuseid (näiteks tasuta telefoninumbrid, andmed helistaja kohta, numbrivahetuse andmed, jne.). IN võrk koosneb komponentidest, mis saavad olla: · füüsilised objektid PE (Physical Entities) · funktsionaalsed objektid FE (Functional Entities) Iga füüsiline objekt võib sisaldada ühte või mitut funktsionaalset objekti. Funktsionaalsed objektid on mitmesugused tegevused, mida täidavad füüsilised objektid. Nad võivad olla grupeeritud ühte füüsilisse objekti või hajutatud mitme sellise objekti vahel
mida SS7 võrk ei võimalda. Võrgu hajusstruktuur võimaldab teenusepakkujatel osutada suuremat hulka erinevaid teenuseid ja pakkuda neid suurele hulgale abonentidele. IN võrgu teenustele esitatavad küllalt keerulised nõuded realiseeriti tehingute juhtimisprotokolliga TCAP (Transaction Capabilities Application Part ). Protokoll TCAP võimaldab esitada päringuid ja saada nendele vastuseid (näiteks tasuta telefoninumbrid, andmed helistaja kohta, numbrivahetuse andmed, jne.). IN võrk koosneb komponentidest, mis saavad olla: · füüsilised objektid PE (Physical Entities) · funktsionaalsed objektid FE (Functional Entities) Iga füüsiline objekt võib sisaldada ühte või mitut funktsionaalset objekti. Funktsionaalsed objektid on mitmesugused tegevused, mida täidavad füüsilised objektid. Nad võivad olla grupeeritud ühte füüsilisse objekti või hajutatud mitme sellise objekti vahel
· ära jäta helistajale muljet, et sul on probleeme · esmalt töökoht, nimi ja siis tervitus · kuula tähelepanelikult · märkmik ja pliiats kui esmased abivahendid · erista oluline ebaolulisest · selgitavad küsimused · selgitavad täpsustavad kordused · lõpeta kõne viisakalt, täna helistajat · TÄIDA JA KONTROLLI TELEFONI TEEL LUBATUT HELISTAJA: · helistamiseks on oma aeg ja koht · enne toru haaramist (nupule vajutamist) mõtesta probleem endale arusaadavalt · esitle ennast ( nimi, amet) ja selgita helistamise põhjust · kasuta võimalikult lühikesi lauseid ja hoidu võõrastest terminitest ning liiga pikkadest sõnaühenditest · hoidu ebaolulisest · kontrolli ja veendu, kas sind õieti mõisteti III PEATÜKK . KÜSIMUSTE LIIGID
vastastikku arusaadavalt üksteisega suhtlema. Pärast hädaabi numbri valimist tuleb helistajal suhelda häirekeskusega. Dispetšer küsitleb helistajat, teeb sel viisil kindlaks olukorra sündmuskohal ja otsustab, millised ressursid on seal vajalikud ja sobivad. Häirekeskus edastab kogu asjakohase teabe kiirabile ja vajadusel teavitab ka politseid, päästeteenistust või muid operatiivteenistusi. Samuti annab häirekeskus helistajale esmased juhised selle kohta, kuidas helistaja peaks käituma ja kuidas ta kannatanut aidata saab. Väljasaadetud meeskonnale antakse kohalesõidu kestel jooksvat teavet kohapealse olukorra kohta ning kohalejõudmist jälgitakse. Sündmuskohal peab kiirabimeeskond patsientide ja juuresolijatega suhtlema, et olukorda õigesti hinnata, vajaduse korral kaosesse kord luua, õige diagnoos panna ja ravimeetmetega alustada. Pilt 6.1. Häirekeskuse Põhja-Eesti keskuse päästekorraldaja 142
annaabi.ee 
