MADISONI MAAKONNA SILLAD Etenduse ,,Madisoni maakonna sillad" lavastaja on Peeter Tammearu, kes töötab Kuressaare Linnateatris. Esietendus 7.märts 2014 Sadamateatris. Muusikalise kujunduse eest vastutab Peeter Konovalov. Etenduse kunstnik on Silver Vahtre. Valguskujunduse eest kannab hoolt Andres Sarv. Etenduse autor on Robert James Waller, tema loomingust tegi dramatiseeringu Siri Niinikoski ning selle tõlkis Triin Sinissaar. Osades: Külliki Saldre(Francesca Johnson), Hannes Kaljujärv(Robert Johnson), Maria Soomets, Tanel Jonas, Marika Barabanstsikova, Jüri Lumiste Etenduse sõnum oli, et armastus on kõigest tugevam. See võib lõhkuda kõik, kuid samas algatada midagi uut ja ilusat. Kuigi armastuse vägi on tugev ning viib ,,mõistuse peast", peab jääma iseendaks ning jätkama sealt, kus jäi pooleli. Nagu tegid peategelased Külliki Saldre ja Hannes Kaljujärv. Kirg,
ristimine. 147275. Taavet. 147375. Kristus ja Uskmatu Toomas. 147683. Kondotjeer Colleoni monument Veneetsias. 1480ndad. Maalikunst Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut Lähtuti loodusest, õpiti õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist jpm Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu Selle ajastu tuntuimad maalikunstnikud on Massacio, Piero della Francesca ja Sandro Botticelli Massacio (14011429) Ta oli meisterlik elutruude figuuride, liikumise ja kolmemõõtmelisuse kujutaja Masaccio värvid on tumedad ja sügavad Inimesed ta freskodel on tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav Hoolimata oma lühikesest elust ja karjäärist mõjutas ta tugevalt mitmeid teisi kunstnikke. Masaccio teoseid Püha Kolmainsus (14251428) Paradiisist väljaajamine 1427. Pearaha
Masaccio. Pearaha. Fresko Brancacci kabelis Firenze Santa Maria del Carmine kirikus. FRA ANGELICO (u. 1388-1455) Fra Angelico. Noli me tangere (Ära puuduta mind). Fresko Firenze San Marco kloostris. PAOLO UCCELLO (1397-1475) Paolo Uccello. San Romano lahing. DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) Domenico Veneziano. Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga. Santa Lucia de` Magnoli kiriku altarimaal. PIERO della FRANCESCA (u. 1416-1492) Piero della Francesca. Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza. SANDRO BOTICELLI (u. 1445-1510) Sandro Boticelli. Venuse sünd. Sandro Boticelli. Kevad. ANDREA MANTEGNA (1431-1506) GIOVANNI BELLINI (u. 1430-1516) Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal.
(seherezade, Hispaania capricco) Pjotr Tsaikovski (1840-93) Venemaa kuulsaim helilooja. Looming -oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja, kasutas suure orkestri võimalusi ja väljendas isiklikke hingelisi läbielamisi- õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Ta on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele ja tulevikuootustele. See murelik hoiak on tema loomingus ja kasvab elu lõpus traagikaks. 6 sümfooniat ( Romeo ja Julia, Torm, Itaalia capriccio, Francesca da Rimin, 10 ooperit (Jevgeni Onegin, Padaemand), 3 balletti ( Luikede järv, Uinuv kaunitar, Pähklipureja), viiulikontsert, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose. Sergei Rahmaninov (1873-1943) Looming esiplaanil klaverimuusika, tihti on muss pandud 2 rea asemel 4-le. Populaarsem teos 2. Klaverikontsert. Muusikat iseloomustab vabalt voolav lai meloodia, pikad arendused ja rütmienergia. Jätkas 19.saj heliloojate traditsioone kelle juhtfiguur oli Tsaikovski
1.massaccio 'püha kolmainsus' 2.'aadama ja eeva väljaajamine paradiisist' 3.Francesca 'urbino hertsogipaari portree' 4.'seeba kuninganna saalomoni ees' 5.Angelico 'maarja kuulutus' 6.filippo lippi 'madonna kristuslapsega ja kahe ingliga' 7.boticelli 'veenuse sõnd' 9.'kevad' 8.mantegna 'surnud kristus' 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.
Dialogo A: Ciao! Mi chiamo Anna. Come ti chiami? B: Salve! Mi chiamo Francesca. A: Piacere! Come stai? B: Molto bene grazie, e tu? A: Pio o meno, grazie. B: Di sove sei? Sono di Milano. Sei straniera, vero? A: Si, sono estone di Tallinn. Sono in Italia da 2 anni. B: Quanti anni hai? A: Io ho venti anni. E tu? B: Io ventidue anni. Hai fratelli? A: Si, un fratello e una sorella. E tu? B: No. Sei qui per studiare in Italia? A: No, sono in Italia per motivi di lavoro. B: Dove abiti? Io abito via Casilina, al numero sei. A: Io abito via Papiria, al numero tre.
Kuulsaimad tööd-püha jüri(1417),taavet(1430),gattalameta Ratsamonument Andrea del Verrocchio(1435-1488) 15saj teise poole tähtsaim skulptor kuulsaimad tööd:taavet,colleoni ratsamonument Luca del Robbia ja Andrea olid parimad majoolikatehnikas Taas elustus medalikunst Itaalia maalikunst Maalikunsti tähtsaimaks keskuseks oli firenze Masaccio(1401-1428) Tähtsaimad tööd-püha kolmainsus,bracacci kabeli freskod Fra Angelico(1388-1455)uuendas maalikunsti(maalis mloodust) Piero della Francesca(1416-1492)eriti vaimustatud matemaatilistest reeglitest Tähtsaimad tööd freskod rimini ja arezzo kirikutes Sandro Botticelli(1445-1510)15saj teise poole kuulsaim kunstnik Kuulasimad tööd:venuse sünd,kevad
Leonardo. Püha õhtusöömaaeg. Fra Angelico. Maarja kuulutus. Raffael. Ateena kool. Paolo Uccello. San Romano lahing Donato Bramante. Tempietto San Pietro kloostris Roomas. Raffael. Sixtuse madonna. Piero della Francesca (1416- Bramante. Peetri kirik 1492) Roomas. Federico da Montefeltro ja Battista Sforza portree. Michelangelo. Pieta. Andrea Palladio. Villa Rotonda Sandro Botticelli. Venuse sünd. Vicenzas Tizian. Pearaha. Michelangelo. Taavet. Tizian
18821885 õppis ta Peterburi konservatooriumis. 1892 lõpetas ta Moskva konservatooriumi kuldmedaliga. Elulugu 1898. kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Aastal 1901. valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert. 1904. alustas ta dirigendina tööd Moskva Suures teatris. 1917. emigreeris ta Ameerikasse, elas Beverly Hill'sis. Looming Esiplaanil on klaverimuusika. 3 sümfooniat `'Sümfoonilised tantsud'' Ooperid: `'Aleko'', `'Francesca da Rimini'', `'Ihnus rüütel'' Klaveriprelüüdid 4 Klaverikontserti `'Rapsoodia Paganini teemale'' klaverile ja orkestrile "Ma ei ole kunagi suutnud otsustada, milline on mu tõeline kutsumus: helilooja, pianist või dirigent. On momente, mil mulle näib, et peaksin olema ainult helilooja, mõnikord tunnen, et olen ainult pianist. Nüüd, mil on elatud suurem osa elust, vaevab mind pidevalt mõte, et killustades end mitme ala vahel, ei ole ma leidnud oma tõelist kutsumust."
Nim. primitiivseks maalikunstiks. · FRA ANGELICO polnud uuenduslik. Ei kasutanud tsentraalperspektiivi, tähtis oli tunnete väljendus. Maalis esimesena pilvi. Madonna pildid, kuldsed värvid. "MAARJA KUULUTUS". · TSENTRAALPERSPEKTIIV üks punkt, kuhu koonduvad kõik jooned. · PAOLO UCCELLO oluline erinevates poosides inimeste kujutamine, mitte pildi teema. DOMENICO VENEZIANO pilt justkui teatrilava. · PIERO della FRANCESCA tähtsustas geomeetrilisi kujundeid. Saavutas vormikindluse ja selguse, ei kasutanud tumedaid varje. Näod on rahulikud ja miimikata, kuid pilgud tähendusrikkad. FRESKOD RIMINI JA AREZZO KIRIKUTES. · SANDRO BOTTICELLI palju tellimusi Medicitelt. Antiiktemaatika. "VENUSE SÜND". Ei hoolinud ruumilisusest, tugevad piirjooned, kehad tunduvad hõljuvat õhus. "KEVAD". · ANDREA MANTEGNA töötas Mantovas. Eeskujuks antiikskulptuurid.
Michelangelo Buanarroti Katrin Jermoskin Mustvee Gymnasium Form 11 2010 Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni 6 March 1475 18 February 1564 Italian Renaissance painter, sculptor, architect, poet, and engineer The second of 5 brothers Mother was Francesca Neri she died young Father was Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni Childhood in Florence 1488 he got inspiration by painter Domenico Ghirlandaio 1489 he began to study sculpture under the protection of the Lorenzo Magnifico At this time(he was 16) he sculpted the reliefs Madonna of the Steps (14901492) and Battle of the Centaurs (14911492) 14931494 he studied human anatomy
läbielamisi õnnepüüdlusi, kaotusevalu, unelmaid. Kõigest kumab läbi soov rebida enda kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Ta on kirjutanud et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tulevikulootustele ja rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub tema loomingus. Tähtsamad teosed- 6 sümfooniat, avamäng fantaasia "Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad "torm", "francesca da Rimini" , " Raalia capriccio" , 10 ooperit ( Jevgeni onegin, Jolanthe), 3 baletti( luikede järv, uinuv kaunitar, pähklipureja), viiulikontsert, 3 klaverikontserti , üle 100 klaveriteose ( tsüklid Aastaajad, lastealbum) Tema noorem vend Anatoli Tsaikovski oli Eestimaa asekuberner 18911892.Puhkas Haapsalus.. Tsaikovski esimene helitööde kirjastaja: Tallinna kaluri poeg Peeter Jürgenson Rahmaninov ( 1873- 1943) Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas
Stradivari Antonio Stradivari sündis Alessandro Stradivari ja ema Anna Moroni. Tema sünniaeg ei ole teada, kuid usutakse, et see olevat juhtunud 1644. aastal. Oletatakse, et 16581654 töötas ja õppis Antonio Niccolò Amati juures, ehkki selle kohta pole säilinud ühtki tõendit. Juulis 1667 abiellus Antonio Stradivari noore lese Francesca Feraboschimiga, kellega sai 6 last. Antonio stradivaril oli kokku 11 last. Antonio Stradivari suri 1737 Cremonas ja maeti San Domenico kirikusse. Ta valmistas umbes 450 viiulit, lisaks vioolasid, tsellosid, kontrabasse ja isegi kitarre ja ühe harfi. Kokku valmistas ta oma elu jooksul 1101 keelpilli. Nendest umbes 650 on säilinud ja on mängukõlblikud. Mõningaid neist säilitatakse muuseumides, mõnel mängivad kuulsad viiuldajad. Mõned pillid on erakollektsioonis
Oscar Wilde 16. oktoober 1854 Dublin 30. november 1900 Pariis Oscar Wilde'i isa, William Wilde oli silma- ja kõrvaarst ning mitmete arstiteaduslike ja arheoloogiaalalste raamatute autor. Ema Jane Francesca Wilde kirjutas Speranza nime all rahvuslikkust ülistavaid luuletusi ja pidas salongi. Oscat Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt. Üksildane laps, kellel olid teistest lastest erinevad teadmised. Teda ei sallitud, kiusati koolis. Suur ego, tal oli alati vajadus olla tähelepanu keskpunktis. Oscar Wilde õppis Dublini Trinity kolledzis, ülikoolihariduse sai Oxfordis Magdaleni kolledzis.
AEG (Eelrenessanss - XIV sajandi lõpp) 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) Millele lisandub omaette käsitletav 3) hilisrenessanss e. manerism (1520 – 1600). Renessansi olulised kunstnikud: Masaccio (1401-1408) Fra Angelico (u.1388 -1455) Piero della Francesca (u.1416 -1492) Sandro Botticelli (u.1445 - 1510) Michelangelo Buonarroti (Michelangelo) (1475 -1564) Leonardo da Vinci (Leonardo) (1452 - 1519) Rafaello Santi (Raffael) (1483 -1520) Giorgione (u. 1478 – 1510) Tizian (u.1490 - 1576) Kõrgrenesansi tunnused: Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel (näiteks Pühas Õhtusöömaajas on iga jünger oma isikupärase suhtumisega omaette portree, aga kokku moodustab pilt haarava terviku, igaüks (kaasaarvatud ruum) on osa sellest tervikust)
ja "Hispaania capricao", 3 sümfooniat, klaverikontsert, kammermuusika ja romansid. Tsaikovski Tema rajas Vene klassikalise sümfoonia, oli Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja. Ta väljendas avatusega isiklikke hingelisi läbielamisi, kõigest kumab läbi soov rebida end kõrgemale. See kõik mõjutas tema loomingut, kasvadeks elu lõpu poole draagikaks. Ta on kirjutanud 6 sümfooniat, avamäng-fantaasia "Romeo ja Julia" sümfoonilised fantaasiad "Torm" "Francesca da Rimini" ja "Itaalia capriccio", 10 ooperit, 3 balletti, viiulikontsert, 3 klaverikontserti ja üle 100 klaveriteose.
Kõigest kumab läbi soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tu-levikulootustele ning rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub kogu tema loomingus, kasvades elu lõpupoole traagikaks. Tsaikovski tähtsamate teoste hulgas on 6 sümfooniat, avamäng-fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad ,,Torm", ,,Francesca da Rimini", ,,ltaa-lia capriccio", 10 ooperit (Jevgeni Onegin", ,,Padaemand", Jolanthe" jt), 3 balletti (,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", «Pähklipureja"), viiulikontsert, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose (tsüklid «Aastaajad", «Lastealbum")
· Ühe jalutuskäigu ajal Creusi neemele avaldas Dalí ühes lahesopi käärus Galale armastust. · Gala suri 10. juunil 1982 pärast pikka agooniat Port Lligatis "Port Lligati madonna" 1949.aastal käisid Gala ja Dalí paavst Pius XII audientsil. Nad kinkisid paavstile ühe Dalí lõuenditest teemal "Port Lligati madonna". Sellel oli kujutatud Gala madonnana. Inspiratsiooni selleks maaliks sai Dalí Piero della Francesca maalilt Neitsi ja laps inglite ja pühakutega. See pilt on saanud Kõige kuulsamaks katoliiklust kujutavaks maaliks Maal on sürrealistlik ehk ebareaalne, unenäoline, hallutsinatsiooniline nagu ka kõik ülejäänud Salvador Dali maalid.
Maarja väljaajamine lapsega Uccello. San Romano lahing Uccello. San Romano lahing della Francesca. Urbino hertsogipaari portree Mantegna. Püha Sebastian Piero de Cosimo. Kleopatra Antonello da Messina. Mehe
Gattamelata ratsamonument Padovas. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Sandro Botticelli. Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad (Primavera). Fra Angelico. Maarja kuulutus. Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha. Masaccio. Pearaha. Piero della Francesca. Kristuse ristimine. Piero della Francesca. Federico da Montelfeltro ja tema naise Battista Storza portreed. Andrea Mantegna. Püha Sebastian, paremal Surnud Kristus. Filippo Lippi. Madonna lapse ja kahe ingliga. Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal. Giovanni Bellini. Doodzide portreed. Vasakul Leonardo Loredan (1501). Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Donato Bramante. Tempietto San Pietro in
Gattamelata ratsamonument Padovas. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Sandro Botticelli. Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad (Primavera). Fra Angelico. Maarja kuulutus. Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha. Masaccio. Pearaha. Piero della Francesca. Kristuse ristimine. Piero della Francesca. Federico da Montelfeltro ja tema naise Battista Storza portreed. Andrea Mantegna. Püha Sebastian, paremal Surnud Kristus. Filippo Lippi. Madonna lapse ja kahe ingliga. Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal. Giovanni Bellini. Doodzide portreed. Vasakul Leonardo Loredan (1501). Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Donato Bramante. Tempietto San Pietro in
Hakkas esimesena uuesti ratsamonumente püstitama 11. Millise tehnika kasutajana olid silmapaistvad Luca ja Andrea della Robbia? Mis laadi teoseid nad lõid? Majoolika. Nad lõid butosid ja relijeefe. 12. Millised teemad olid levinud 15.saj itaalia maalikunstis? Antiik mütoloogia, Piibli ilmalike inimeste kujutamine. 13. Nim Masaccio tähtsamad teosed ,,Püha Kolmainsus! Brancacci kabeli freskod ,,Paradiisist väljaajamine" 14. Nim Piero della Francesca tähtsamad teosed. ,,Kristuse ristimine" ,,Montefento altaril" ,,Seeba kuninganna Saalomoni ees" 15. Kelle tööd olid suured maailid ,, Venuse sünd" ja ,,Kevad"? Mida lähemalt teate nende teoste kohta? Botticelli. Need tööd on joonistatud müütide ja kristliku sõnumi põhjal. Kehad ei toetu kindlale pinnale vaid hõljuvad õhus. Botticelli ei hoolinud kehade ruumilisusest ega mahulisusesy. 16. Nim Bramante tähtsamad ehitised. Peetri kiriku kuppel
naine Lisa del Gioconda. Itaalias ongi maal tuntud "La Gioconda" nime all. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ja mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. 1. Itaalia sport *Francesca Schiavone, kes on sündinud 23. juunil 1980 Milanos, on Itaalia tennisist. Profitennisistiks sai 1998. aastal. Ta võitis 2010. aastal naisüksikmängu Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises, olles esimene itaallasest naistennisist, kes on võitnud suure slämmi turniiri. Tema karjääri parim koht WTA tabelis on olnud 4. koht. * Andrea Bargnani, kes on sündinud 26. oktoobril 1985, on Itaalia professionaalne korvpallur. Alates 2006
1302 pagendati, ei saanud naasta Firenze, suri Ravennas. 'Jumalik komöödia' 3 suurt osa, 33 laulu, kokku 100 laulu. Põrgu, puhastustuli, paradiis. Leiutas 'tertsiini'. Eksib metsa, lõvi, panter, hunt, pages mestast ning talle tuli appi Vergiliuse vaim, kes juhatab ta paradiisi. Põrgus 9 ringi, lehtri kujuline 1(antiik suurmehed, süütud lapsed, ei tundnud krist. Ainujumalat, ja kahetsevad nüüd) 2(himurus, patt, abielurikkujad, Francesca ja Paolo, dante tunneb kaasa neile) 3(Kerberos) 8(kupeldajad, paavstid, kaev kuhu hüpatakse) siis puhastustuli ja siis paradiis ja siis taevas kus jumal ilmutab end Dantele. Looming- 'Uus elu' armastuse filosoofiline käitlus. 6) Petrarca- 1304-1374, Firenzest, pagendati, 1312 Prantsusmaale paavsti õukonda, 1327 kohtas kirikus Laurat kellesse armus ja kes oli muusa(õnnetu armastus). Petrc õppis juurat. Reisi mööda Euroopat, töötas perekonnavaimulikuna Colonna juures,
''Tants'' Henri Matisse (Anrii Matiss) pärit Prantsusmaalt ''Tsirkus'' Jüri Arrak (Jüri Arrak) pärit Eestist ''Akrobaadid'' Pablo Picasso (Pablo Pikasso) pärit Prantsusmaalt ''Suur armunud lind'' Niki de St Phalle (Niki the Saint Phaell) pärit Prantsusmaalt ''Federigo Da Montefeltro portree'' Piero Della Francesca pärit Itaaliast "Kartulisööjad" Vincent van Gogh (Vantsäänt van Goo) pärit Hollandist ''Härra Suvi'' Giuseppe Archimboldo (Tsiuseppe Arhimboldo) pärit Itaaliast
❖ Putod Itaalia maalikunst. 15. sajand ❖ Temaatika enemasti usuline, pühalik ja ilmalik sulasid kokku, II poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutamised ja kaasaegsete inimeste portreed. Sajandi lõpus ka antiikmütoloogiat. ❖ Feskotehnika, II poolel võeti Madalmaades kasutusse õlivärvid. ❖ Tähtsaim keskus oli Fierenze. ❖ Tsentraalperspektiivi kasutamine (alates 1440) ❖ MASACCIO - “Püha kolmainsus”, tsentraalperspektiivsus ❖ PIERO della FRANCESCA - eriti matemaatiline, vormikindlus. Freskod Rimini ja Arezzo kirikutes ❖ SANDRO BOTICELLI - 15. sajandi II poole Fierenze kuulsaim kuntsnik. “Veenuse sünd”, “Kevad” Kõrgrenessansi arhitektuur. ❖ Püüdluseks suurejooneline tervik, üksikosade lülitmine ehitise üldmuljesse ❖ BRAMANTE- Tempietto, Rooma Peetri kirik- jäi Bramante surma tõttu esialgu pooleli ❖ MICHELANGELO- Jätkas Bramante tööd, muutis veits jne Kunst Itaalias 16. sajandil.
Ettekanne Oscar Wilde Oscar Fingall O'Flahertie Wills Wilde Elulugu · Oscar Wilde sündis 16. oktoober 1854 ja suri 30. november 1900 Oscar Wilde sünnikoht on Dublin, Iirimaa. · Tema isa William Wilde oli silma- ja kõrvaarst ning mitmete arstiteaduslike ja arheoloogiaalalste raamatute autor. Ema Jane Francesca Wilde kirjutas Speranza nime all rahvuslikkust ülistavaid luuletusi ja pidas salongi. Tema ema on teda tüdrukurõivastesse riietanud , sest ta igatses varalahkunud tütre järele. · 1864-1871 õppis Wilde Kuninglikus kolledzis Enniskillenis 1871-1874 õppis Triniti kolledzis Dublinid 1874-78 õppis Oksfordis Wilde läks Londonisse. Ta ei leidnud kirjastajaid oma loomingu jaoks. Hakkas riietuma ja käituma silmatorkavalt. · 1884
Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 18481861 elas helilooja Saksamaal, Weimaris, kus tegutses dirigendina ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, tegutses muusikapedagoogina, heliloojana ja ka muusikakriitikuna. 1850 lavastas Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Viimased eluaastad elas Saksamaal, oma tütre Cosima Francesca Gaetana Wagneri juures (Richard Wagneri naine). Liszt võis küll tunduda tagasihoidlik ja ebakindel, eriti oma olemuselt, kuid tema esinemisviis oli jõuline, aukartust tekitav, puhas ja südamest. Looming Liszti on loonud ligi 800 teost klaverile. Nagu tema mängulaad, nii on ka teosed tehnilist meisterlikkust nõudvad, efektsed ja suurejoonelised. Jõulise muusika kõrval lõi ta ka kauneid lüürilisi meloodiaid ("Armuunelmad"). Helilooja Berlioz arvas, et ainult Liszt ise
*Massaccio(1401-1428)- ,,Püha Kolmainsus"- lõi illusoorse ruumi, Barnacacci kabeli freskod- inimestel oli ruumilisus ja kehalisus, tunnete kujutamine. *Fra Angelico( u.1388-1455)- oli Dominikaani munk, siiras ja südamlik usutunde väljendus, siiski maalis ka ilmalikke asju. Alles 1440. aastast huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Paulo Uccello-lahinguteemad, Domenico Veneziano- piltide ruum oli konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. *Piero della Francesca- oli vaimustunud matemaatilistest reeglitest, looduse ja inimkeha vorme püüdis lähendada geomeetrilistele kujunditele. Teosed: freskod Rimini ja Arezzo kirikutes *Sandro Botticelli- 15.saj. 2. poole kuulsaim kunstnik Firenzes. ,,Venuse sünd", ,,Kevad" *Andrea Mantegna- töötas Mantovas, võttis eeskujuks antiikskulptuure *Giovanni Bellini- Veneetsias levis õlimaal, värvid olid kõige tähtsamad, pehmed üleminekud, suur tähelepanu õhu ja valguse kujutamisele.
kasutamisest. PAOLO UCCELLO (1397-1475) Oma lahingupiltides pühendas erilist tähelepanu ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamisele. (6) ("San Romano lahing". Üks kolmest lahingumaalist, mis olid esimesi lahingumaale Euroopas.) DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) D. Veneziano piltide ruum on konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. (6) ("Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga") PIERO della FRANCESCA (u. 1416-1492) Oli vaimustatud matemaatilistest reeglitest. Tema tasakaalukate kompositsioonide figuurid mõjuvad pidulikult vaikivate ja suursugustena. Näod on rahulikud ja miimikata, kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad. (7) ("Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza". Mees oli Urbino hertsog. Teda ei saanud kujutada otsevaatest, sest ta teine silm oli turniiril viga saanud. Nii kujunes välja profiilportree.) SANDRO BOTICELLI (u. 1445-1510) 15
Maja, kus tänapäeval asub Rahvusgalerii ehitati 1824. aastal. Asukohaks valiti Trafalgari väljak, sest see asub linna keskuses, mis tagab lihtsa ligipääsu nii lääne Londoni rikkamale kui ka ida Londoni vaesemale rahvale. Kuigi muuseumis oli mitmeid töid ja kunstnikke, kellest ma kunagi midagi kuulnud polnud, siis oli suurel hulgal ka selliseid teoseid, mille juures tabas mind äratundmise rõõm. Sellised kunstnikud nagu Piero della Francesca, Turner, Rembrandt, Vermeer, Peter Paul Rubens, van Gogh, Cezanne, Degas, Monet ja paljud teised on tegelikult juba koolist tuttavad. Suurepärane oli õpitud teoseid ka oma silmaga näha. Võin öelda, et kunsti puhul kehtib kindlasti ütlus, et oma silm on kuningas, sest see, mida sa juba oma silmaga näinud oled ei kipu nii kiiresti ununema nagu see, mida sa koolipingis istudes näed ja kuuled. Sarnaselt KUMUle on ka see hoone väliselt suursugune ning
Umbes sel ajal, on teada, et võeti ka esmakordselt kasutusele sõna raamatupidaja. Esimene raamatupidaja oli Christopher Stecheri, Saksa-Rooma keisri alluv. Suure ja tähtsa aluse kahekordse kirjendamise fikseerimisele on pannud munk Luca Pacioli. Tema esimene raamat ,,Ärimatemaatika õpik" valmis 1470a. Paciolli oli teadatuntud matemaatik, rändur ning õpetlane. Ta reisis mööda ilma ja käis erinevate inimeste juures õppimas. Esimesena oli ta õpipoiss kunstnik Francesca juures. Kunstsnik tegeles ka aktiivselt täppisteaduse ja matemaatikaga. Ta õpetas oma õpilastele loogilist ja selget maailmakäsitlust. Peale ,,Ärimatemaatika õpiku" kirjutas Luca Pacioli veel mitmeid teadmikke. 1487.a, kui L.P võttis üürikeseks ajaks uuesti Perugia ülikoolis õppejõu koha vastu, tegeles ta ka samal ajal aktiivselt matemaatika uurimisega. Aastatel 1490- 1493 tegeles ta oma kodulinnas
Figuurid moodustavad kolmnurga. Koloriit freskolikult mahe, vähe kontrasti nii värvis kui valguses. PAOLO UCCELLO (1397-1475) "San Romano lahing" õp.lk.50 SAN ROMANO LAHING (1450) · praegu Londonis (tempera puutahvlil) · T - Firenzelane väepealik Tolentino võidukas lahingus sienalaste üle. · S- mundrid, lipp · K- perspektiiv sõjarelvade koondumine, surnukeha suund. Rakurss. Hele- tume jagatud. Esi- ja tagaplaan, keskplaani pole. Väepealik valgel hobusel. PIERO della FRANCESCA "Kristuse ristimine" Ristkülik (maa) ja ring (taevas) jumalik kompositsioon Ringi keskmes tuvi (püha vaim) Kristus keskel Ristija Johannes paremal Inglid vasakul Looklev jõgi näitab ruumi Noored taimed uuestisünd Kõik detailid võrdse selgusega joonistatud nii esi kui tagaplaanil Õp. lk.48 KRISTUSE RISTIMINE (1445) · praegu Londonis
Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Teostest avaldub soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedaseim zanr on talle sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tal oli kuus sümfooniat, avamäng fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad ,,Torm", ,,Francesca da Rimini", ,,Itaalia capriccio". Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin". Ooperis säilib Puskini idee - aadli sisutu eluviisi hukkamõist. Ooper on lüürilise põhikarakteriga. Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. Tema ooperid olid veel ,,Padaemand", ,,Jolanthe", ,,Vojevood", ,,Opritsnikul", ,,Kuldkingakesed" jpt
1882-1885 õppis klaverit Peterburi Konservatooriumis 1888.a jätkas õpinguid Moskva konservatooriumis 1897.a alustas tööd dirigendina 1904-1906 oli Moskva Suure teatri dirigent LOOMING Esiplaanil klaverimuusika Kirjutas klaveriteoseid neljale käele Tähelepanu keskmes meloodia Ei taotlenud oma muusika sarnasust rahvamuusikaga 3 sümfooniat 4 klaverikontserti - Kuulsaim klaverikontsert nr. 2 3 ooperit: - "Aleko" - "Ihnus rüütel" - "Francesca da Rimini" ALEKSANDR SKRJABIN (1872-1915) Õppis Moskva Konservatooriumis klaverit ja komponeerimist 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi Inspiratsiooni sai Chopin'i helikeelest LOOMING Muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise Sümfoonilised poeemid: - "Tulepoeem" - "Ekstaasipoeem" 90 prelüüdi 10 sonaati 3 sümfooniat PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) Vene klassikalise sümfoonia rajaja Cambridge'i ülikooli audoktor Moskva Konservatoorium kannab tema nime
Maalikunsti temaatika oli usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaaegsete inimeste taolisteks. Kirikute seinetele maaliti peamiselt freskotehnikas. Masaccio- rakendas ts.perspektiivi (Püha Kolmainsus: Jeesus, palju punast, pildil 6 inimest, Paradiisist väljaajamine: nutavad, punane ingel, Brancacci kabeli freskod). Fra Angelico- rakendas ts.perspektiivi (Madonna lapse ja inglitega: sinine rüü, pea kohal 2 inglit, süles laps) . Piero della Francesca (Seeba kuninganna Saalomoni kuninga ees: mingi pruun pragu keset maali, Inglid Brera altarilt: uimas näod, üks punases, teine roosas) Paolo Ucello (San Romano lahing: keskel valge hobune, palju musti hobuseid) Domenico Ghirlandajo (Külastseen Ristija Johannese loost: mingi müür, oranzis ja sinises naine keskel) Andrea Mantegna (Püha Jüri: rauastuses mees, üleval mingi pärg vms, Surnud Kristus: no täitsa surnud, pikali, Laemaal Mantova hertsogilossis: fresko, ümar vaade, inglid
Konservatooriumis 1888.a jätkas õpinguid Moskva konservatooriumis 1897.a alustas tööd dirigendina 1904-1906 oli Moskva Suure teatri dirigent LOOMING Esiplaanil klaverimuusika Kirjutas klaveriteoseid neljale käele Tähelepanu keskmes meloodia Ei taotlenud oma muusika sarnasust rahvamuusikaga 3 sümfooniat 4 klaverikontserti - Kuulsaim klaverikontsert nr. 2 3 ooperit: - “Aleko” - “Ihnus rüütel” - “Francesca da Rimini” ALEKSANDR SKRJABIN (1872-1915) Õppis Moskva Konservatooriumis klaverit ja komponeerimist 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi Inspiratsiooni sai Chopin’i helikeelest LOOMING Muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise Sümfoonilised poeemid: - “Tulepoeem” - “Ekstaasipoeem” 90 prelüüdi 10 sonaati 3 sümfooniat PJOTR TŠAIKOVSKI (1840-1893) Vene klassikalise sümfoonia rajaja Cambridge’i ülikooli audoktor
o Ta oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. o Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu o Michelangelo sündis 6. märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks. o Michelangelo isa läks raevu kui kuulis, et ta tahab saada kunstnikuks. Tema isa arvates ei olnud kunstniku amet parem kingsepast. o Buonarroti ema suri noorena, kui laps oli kõigest 6 aastane. o Michelangelo isa pani ta peagi kooli kuna nägi tema intelligentsust. o Michelangelo tutvus ühe kaasõpilasega, kes oli temast 6 aastat vanem ja õppis maalikunsti. Ta
peaks nägu Dalí järgi tühjusse kukkuma ja nõksatades ärkama, täites südame halvava hirmuga. (Weyers, 2006) ÕLIMAAL „UNI“ „LÕPUTU MÕISTATUS“ AJA SILMRUBIIN PUNASED HUULED Rubiinpunased huuled KATOLIKU USK Pärast USA-st naasmist käsitles Dalí religioosseid teemasid. Kõige kuulsamaks tema katoliiklust kujutavaks maaliks on saanud „Port Lligati madonna“. See maal on inspireeritud Piero della Francesca teosest „Neitsi Maarja ja pühakud Federico da Montefaltroga“. Maali taustal on näha kiriku altar ja surematuse sümbol teokarp, mille küljes ripub nööri otsas muna. Neitsi Maarja kehas on palveks kokkupandud käte alla aknataoline auk, mille ees hõljub Jeesuslaps. Ka tema kehas on samasugune auk, milles on ära tuntav leivatükk, euharistia ehk armulaua sümbol. (Weyers, 2006) NEITSI MAARJA AJALOOMAALID 1958
Tšaikovskit hakati siis tõsiselt võtma ja talle pöörati suurt tähelepanu. Helilooja on loonud 6 sümfooniat (I sümfoonia g-moll “Talveunelmad”, IV sümfoonia f-moll 1877.aastal, V sümfoonia e-moll 1888.aastal, VI sümfoonia h- moll “Pateetiline” 1893.aastal), programmsümfoonia “Manfred” 1895.aastal, avamäng-fantaasia “Romeo ja Julia” 1869.aastal, avamängu “1812.aasta” 1880.aastal, sümfoonilisi fantaasiaid “Torm” 1873.aastal, “Francesca da Rimini” 1876.aastal ja “Itaalia kapritšo” 1880.aastal. Veel on ta loonud viiulikontserdi, 3 klaverikontserti, rokokoovariatsioonid tšellole ja orkestrile, 3 keelepillikvartetti, üle 100 klaveriteose (seal juures 2 sonaati, tsüklid “Aastaajad” ja “Lastealbum”), 4 kantaati (seal hulgas “Moskva” 1883.aastal), lavamuusikat, instrumentaalpalu (näiteks “Mälestusi Haapsalust”), romansse, 3 balleti (“Luikede järv”,
Püha Luuka gildile ning seltsile, et Leonardo on väljaõppinud mees ja teda võib Firenze maalikunstnike raamatusse sisse kirjutada. Aastal 1472 lõppesid Vincist pärineva noormehe õpiaastad. Ta ei võtnud omale nime oma meistri järgi, vaid ta kirjutati sisse hoopis Leonardo da Vinci nime all. Ser Piero oli hirmuhoos, et tal polnud ühtegi last, ja tõi oma vallaslapse tagasi koju. Nii oli Leonardo teist korda notarite majas, kuid seda sunniviisiliselt. Poisile meeldis isa noor naine Francesca. Ent ta ei tahtnud selles majas elada. Siiski oli tal isa vaja, tal oli vaja tema raha. Nii elas ta seal neli aastat. Varsti ostab isa endale suurejoonelise hauakambri ja laseb seda kaunistada erinevate marmoritega, kuid pojale ei anna ta isegi mitte üht floriinigi. Seda tõendab 1472. aastast Püha Luuka vennaskonna raamatusse jäänud märkus, et Leonardo da Vinci ei maksnud ära maalikunstnike tsunfti astumise lõivu. Leonardo lahkus isa majast jäädavalt ja naases Verrocchio juurde
- kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega, hakkasid levima ka õlivärvid -maalikunsti uuenemise keskus- Firenze Masaccio "Püha Kolmainsus"- fresko, tsentraalperspektiiviga loodud illusoorne ruum Brancacci kabeli freskod- mõjurikkad, inimestele antud veenev ruumilisuse ja kehalisuse mulje Angelico Tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine -muinasjutulised ja õrnavärvilised teosed Francesca -püüdis looduse vorme lähendada geomeetrilistele kujunditele -figuurid pidulikult vaikivad ja suursugused, näod rahulikud ja miimikata, kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad - suuremahulisemad teosed on freskod Rimini ja Arezzo kirikutes Botticelli -linna rikaste inimeste poolt palju tellimusi "Venuse sünd" -maalimislaad omapärane, ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad ei toetu pinnale, vaid näivad hõljuvat õhs "Kevad" Mantegna Töötas Mantovas.
Sajandi teisel poolel hakkasid levima õlivärvid, mis olid kasutusele võetud Madalmaades. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. Masaccio(1401-1428). Freskol ,,Püha Kolmainsus" lõi ta tsentraalperspektiivi järjekindla rakendamisega lõi ta ruumilisuse. Mõjurikkad olid ka Brancacci kabeli freskod, kus ta kasutas valguse suunamist ja tugevate varjude tekitamist. Näiteks nagu ,,Paradiisist väljaajamine" Piedro della Francesca(1416-1492) Oli vamustunud matemaatilistest reeglitest. Loodue, sealhulgas inimkeha, vorme püüdis ta lähendada geomeetrilistele kujunditele. Sandro Botticelli(1445-1510) 15 sajandi teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Sai linna rikaste ja luksust armastavate perekondade käest palju tellimusi. Tuntuimad teosed: ,,Veenuse sünd" ja ,,Kevad" Giovanni Bellini(1430-1516) Tähtsaim kunstnik Veneetsias, kes maalis lüürilise meeleoluga usulisi õlimaale, näiteks madoonasid looduses
kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Paolo Uccello (1397- 1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises.Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised portreed. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447- 1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast
Ta oli eklektiline ning lummav kunstnik, kes sündis Pratoveccios Casebtino alal Itaalias. Uccello alustas tööd kuskil 1425. aasta paiku, tehes Veneetsias Püha Markuse kirikus mosaiike, millest pole kahjuks midagi säilinud. 1430-ndate paiku naases Paolo Firenzesse (kus ta ka enne Veneetsiasse minekut elas), kus ta lõi Santa Maria del Fiores "Monument to Giovanni Acuto" (Monument Giovanni Acutole), mille ta valmistas, et samastada iidse kujuga. Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised portreed. Piero oli oma eluajal kuulus kunstnik ja temalt tellis töid enamik Itaalia kunstimetseenidest, kaasa arvatud paavst. Suurem osa tema töödest telliti kodulinnas Sansepolcros. Halveneva nägemise tõttu loobus ta 1470. aastal maalimisest. Piero lihtsate vormide ja geomeetrilise kompositsiooni kasutamine mõjutas ka 20. sajandi kunstimaitset. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on
· Võetakse kasutusele uudseid liikumisi; · Lavateose dramaatilisust rõhutatakse impressionismi, ekspressionismi, neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga), - "Kell" (Haydni samanimelise sümfoonia järgi), - "Polovetside tantsud" (Borodini ooperist "Vürst Igor" muusikaga) jt. Koreograafilise tegevuse aluseks on tants. Tants saadab sündmusi, iseloomustab tegelasi ja näitab nende hingeseisundeid. Suur osatähtsus kuulub balletis pantomiimile zestikulatsioonile, mis annab sisu edasi liikumise ja miimikaga, seega asendab teksti (funktsionaalselt sarnaneb ooperlikule retsitatiivile)
· Lavateose dramaatilisust rõhutatakse impressionismi, ekspressionismi, neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga), - "Kell" (Haydni samanimelise sümfoonia järgi), - "Polovetside tantsud" (Borodini ooperist "Vürst Igor" muusikaga) jt. Koreograafilise tegevuse aluseks on tants. Tants saadab sündmusi, iseloomustab tegelasi ja näitab nende hingeseisundeid. Suur osatähtsus kuulub balletis pantomiimile zestikulatsioonile, mis annab sisu edasi liikumise ja miimikaga, seega asendab teksti (funktsionaalselt sarnaneb ooperlikule retsitatiivile)
состоящее из троек. Написана поэма терцинами, то есть число 3 как бы является основодержащим, наиболее важным и смысловым для Данте. И заканчивается «Божественная комедия» видением Троицы, которая предстает в виде трех сияющих колец. 11. “Põrgu” viiendas laulus kohtub Dante Paolo ja Francesca vaimudega. Miks nood seal piinlevad? Kuidas Dante nendesse suhtub? Mida näitab vestlus Francescaga Dante ja tema kaasaja arusaamade kohta armastusest, (seksuaalsest) ihast ja nende vahelistest seostest? Kuidas need erinevad/sarnanevad samateemaliste arusaamadega uuemas kirjanduses, nt William Shakespeare'i “Roomeos ja Julias”? Paolo ja Francesca vaimud on 2 himurate ringis oma armupatuse eest. Dante kuulab nende lugu kaastunnega
Sümbolistide teostest peegeldub hingeline kriis, Domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painalikud surmamõtted. Sümbolistid võtsid kasutusele vabavärsi ja liitsid teostest erinevad aistinugud. Autorid: Boudelaire, Verlaine, Artur Reinbaund, Oscar Wilde. Eestlased- Ernst Sten. a-punane e-sinine i-roheline o-kollane u-lilla ö-tumekollane ä-tumepunane õ-pruun ü-valge Oscar WIlde (16okt 1 854- 30nov 1900)30.09.2011 Tema isa oii William ja ema oli Jane Francesca ja emal oli eelmisest abielust poeg William ja ta oli ametilt kirjanik, neil sündis ühislaps väike Emily ja ta suri 10 a, tal oli 2 õde Mary ja Emily ja vend Henry. Isa oli arst. Õde surid tulekahjus. 1876 a sureb isa ja perel tuleb masu, ja tuleb aitama henry ja tema ka sureb aasta hiljem ja jälle tuleb masu. Õpingud- õppinud Dublini Tristy kolledzis ta oli väga tark, edasi läks oxfordi magdaleeni kolledzisse. Kolib elama londonisse ja kolib kokku Frank Milesiga ja ta on portretist
Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. o Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu o Michelangelo sündis 6. märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks. o Michelangelo isa läks raevu kui kuulis, et ta tahab saada kunstnikuks. Tema isa arvates ei olnud kunstniku amet parem kingsepast. o Buonarroti ema suri noorena, kui laps oli kõigest 6 aastane. o Michelangelo isa pani ta peagi kooli kuna nägi tema intelligentsust. o Michelangelo tutvus ühe kaasõpilasega, kes oli temast 6 aastat vanem ja õppis maalikunsti.
annaabi.ee 
