Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. Pole võimalik kindlate tunnuste järgi aru saada. Igal kunstnikul oli oma tehnika ja eripära rõhutamine. Teema järgi. INGLISMAA looduskeskne, maastikumaalid * William Turner meremaalija, akvarell, voolav maaliline käsitlus ka õlivärvides impressionismi eelkäija valgusemäng, värvid NAGU visatud pildile, kasut ka spaatlit e. maalrinuga *John Constable maastikumaalid, pehmed toonid PRANTSUSMAA ajaloolised sündmused, poliitika *eeskujusid leiti barokist
WILLIAM TURNER 1775-1851 Inglise maalikunstnik ja graafi k Tuntud kui valguse maalija MAALIKUNST Ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid 1819 – valguse maalimine STIIL JA LOOMING Kasutas akvarell ja sügavtehnikat Hiljem õlimaal Mõjutajad: Claude Lorraini, hollandi meremaalid, Veneetsia koolkond Tänapäev impressionistide eelkäija KUULSAIMAD MAALID Võitlev Temeraire 1839 Trafalgari lahing 1808 KUULSAIMAD MAALID Odysseus ja Polyphemos 1829 Lumetorm 1842 KUULSAIMAD MAALID Vihm, aur ja kiirus Päikesetõus merekoletisega
ja vähesed pidupäevad Sellest tuleb tema hüüdnimi "Talupoegade Brueghel" Maalid on tõe ja loomutruud, rahulikud ja kergelt humoorikad, realistlikud, detailsed Maalidel on kujutatud tihti probleeme "Talupoegade pulm" "Pimedad" Kui pime juhib pimedad, kukuvad mõlemad kraavi Väidetakse, et selle maali jättis Brueghel lahtimõtestamiseks järeletulevatele põlvedele. Looming Geniaalsed maastikumaalid Brueghel oli esimene, kes osaks maalida looduse vägevust Ta algatas Madalmaades maastikumaalide maalimist Sulatas itaalia kunsti Madalmaade kunstiga "Madalmaade vanasõnad" Bruegel naerab välja selle maaliga n.ö "kilplasliku elulaadi" "Maastik Ikarose kukkumisega" "Surma triumf"
· Tõi skulptuuri näiliku viimistlematuse, liigutuse pealt tabatud poosid · ,,Mõtleja" Camille Pissarro 1830-1903 · Prantslane · Maalis suurlinnavaateid, bulvareid, inimesi värelevate täppidena ja sõidukeid · Töödel punased katused · Erinevatel aegadel sama vaate maalimine Alfred Sisley 1839-1899 · Inglise päritolu prantsuse kirjanik · Lüürilised maastikumaalid · Elamuste vahetu kujutamine · ,,Udune hommik" · ,,Varane lumi" · ,,Üleujutus" · ,,St. M · ,,Martini kanal Pariisis" George Seurat 1859-1891 · Neoimpressionistide peaesindaja · Täiendvärvuste kasutamine jättis mosaiigi mulje · Püüdis edasi anda hetkelist muljet Paul Signac 1863-1935 · Suur Monet austaja · Sarnaneb Monet töödega
Sündis Greifswaldi külas, 1774 aastal. Õppis kuni 1798 Kopenhaagenis. Peale kooli asus elama Dresdenisse. Hakkas silma oma uue stiili: spiritualismiga. Looming Esimene tõsisem töö tuli alles 34 aastaselt. Rist mägedes (1808). Romantismi esindaja. Peamiselt maastiku maalija. Loomingu saab jagada kolmeks: maastikud, üksindus ja patriotism. Maastikumaalid Tema maalistiil oli innovatiivne oma aja kohta Friedrich ükskord ütles: "Maalija ei peaks ainult maalima seda,mida ta näeb väljast vaid ka seda, mida ta näeb objektide sees. Jäämeri (1823-1824). Üksindus Kogu loodud kunstis peegeldub üksinduse elemente, mis ilmneb hilisemas loomingus. Kannatas depressiooni all. Värvid muutusid
käsitlevad sageli inimesi maastikul raskete inimfiguuride rühmad maastikul hiljem huvitus otsenatuurist maalimine ARENDAS VÄLJA KERGE, ÕHULISE MAALIMISSTIILI, MIS MÕJUTAS IMPRESSIONISTE TOHUTULT soovis ühendada looduse vaatlemist klassikalise maali kompositsiooni kestvusega Cezanne “ Moodne Olympia” 1873-1874 Looming Variatsioonid sugupoolte vahelises võitluses: langus agrsiivsus erootika hirm naiste ees Maastikumaalid: õhustik täis pinevat viha naine kui ahvatleja Imprssionism: heledamad värvid reeglipärased pintslitõmbed teadis, mida väljendada soovis “Röövimine” ja “Mõrv” Impressionism Nähtavad pintslitõmbed Heledad värvid Avatud kompositsioon Rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele Igapäevased teemad Ebatavalised rakursid Perspektiivvõtted “Suplejad”
Ants Laikmaa Oli eesti maalikunstnik, rahvusliku kunsti rajaja Õppis Düsseldorfi akadeemias 1903. asutas Tallinnas oma ateljeekooli Reisis palju ning võttis vastu mitmeid uue kunsti mõjusid (nt. impressionism, postimpressionism), parimad tööd realistlikud Elu lõpu veetis Taebla vallas, kuhu on ka maetud (alates 1955 on seal tema majamuuseum) Raamat tema elust- ,,Kaanekukk" Endel Nirk Looming: pastelltehnikas portreed ja maastikumaalid Nikolai Triik Oli eesti maalikunstnik ja pedagoog Õppis Peterburis Stieglitzi kunstikoolis ning Laikmaa ateljeekoolis Juhatas ajakirja ,,Noor-Eesti" kunstiosa Enese täiendamiseks ning loometöö arendamiseks reisis palju (nt Norra, Taani, Venemaa, Pariis) Looming: edukas portreist, maalid Kristjan Raud Eesti rahvusliku kunsti rajaja õppis kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias, edasi suundus Düsseldorfi
1897. aastal Tartu Käsitööliste Seltsi joonistuskursused. 1904. aastal A. Stieglitzi Kunsttööstuskool. 1905 jätkas õpinguid pagulasena Helsingis. 19071913 õppis ja töötas Pariisis. 1908 õppis Norras Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas ning taas Peterburis, sedapuhku Jakob Goldblatti kunstikursustel. õppis katkendlikult Witte'i eraakadeemias, Hermenegildo Anglada Camarasa ja Kees van Dongeni ateljees. Looming Maastikumaalid Juugendlikud raamatuillustratsioonid Ta kuulub oma akvarellidega 20. sajandi alguse eesti modernismi klassikasse. Tähtis loodusmotiiv. "Improvisatsioon" 1910-1913 (20,6x24,1) "Improvisatsioon" 1910-1913 Akvarell, guass (20,6x24,3) "Kompositsioon" 1910-1913 Akvarell, guass (20,6x24,3) "Virmalised I" 1910-1913 Akvarell, guass (20,7x23,9) "Virmalised II" 1910-1913 Akvarell, guass (20,6x24) "Saint-Cloud' park" 1912 Õli, lõuend (45,2x54,7) "Männid" 1913 Akvarell, paber(32x23,5)
perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu. Tekkis 17. saj. 3. Skulptuur ja autor: Lorenzo Bernini - Apollo ja Daphne; Püha Theresa ekstaas. É. Maurice Falconet Peeter I ratsamonument Peterburis. 4. Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e. zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega); portreemaalid; loomamaal ehk animalistika; natüürmort; väikeseid olustiku- ja maastikumaalid ,,väikesed hollandlased". 5. ,,väikesed hollandlased" - nii nimetatakse Hollandis väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavaid väikeseid olustiku- ja maastikumaale mis spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. 6. ROKOKOO stiil tekkis Prantsusmaal 18.saj. I pool(1710-1760) 7. ROKOKOO kunst sisekujunduses - Seinad kaetud pannoodega, eraldatud peenete
tungis Vabbe linnamiljöö olemusse tabavamalt kui ükski teine meie kunstnik oma samaaegsete teostega. · Sajandi teise aastakümne lõpul valitses Vabbe maalitõlgendustes otsekui mosaiikne värviliste kristallide struktuur. Vorm oli täiel määral killustunud. · Perioodi I maailmasõjast kuni 1920-ndate keskpaigani võiks lugeda Vabbe loomingu kõrgajaks. Kohvikus Arlekiin 1927-... · Temperatehnikas maalitud natüürmordid · Realistlikum tendents · Maastikumaalid Maastik roosaga Mullavere 1952 Linnavaade televisioonimastiga 1960
detsember 1851 W. Turneri teoseid võs näha alates 1796. aasatast 1804. aastal avas Turner galerii oma maalide eksponeerimiseks 27- aastaselt oli ta Kunstiakadeemia akadeemik ja paar aastat hiljem, 1808. aastal valiti Turner sealseks professoriks 1848. aastal kolis Turner valenime all Chelseasse ja veetis seal oma viimased kolm eluaastat Maalikunst Põhiliselt ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid 1819. aasta osutus pöördeliseks kunstniku loomingus: üha rohkem mängis ta valguse kujutamisega ja heledate toonide, eelkõige kollase, kasutamisega, ka ehitiste piirjooned muutusid märgatavalt hajusamaks Üha vähem huvitus ta esemete detailsest ja realistlikust kujutamisest, vaid keskendus valgusele ja värvidele Stiil ja looming Põhiliselt akvarell ja sügavtrükitehnikad, hiljem õlimaal
Värvid tuhmid ja varjunditeta Prantslane Jacques Louis David „Tapetud Marat“ (napid vahendid) ja „Napoleoni kroonimine“ Jean Auguste Dominique Ingres- tegi siiraid ilmekate nägudega hästiriietatud naisi Vaba ja julge tunnete väljendamine loobumine vormipiirangutest teema valimine ajaloost, legendidest, saagadest, kirjandus- teostest. Kunstis valguse ja varjude kontrast, erksad värvid. Maastikumaalid Eugene Delacroix (dölak`rua) Ehituskunsti suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme ja tekkis romantismi mõjul Jäljendati romaani, gooti, renessansi ja barokkstiili – (neo- või pseudo-) Tallinna Kaarli ja Jaani kirik – romaani või gooti stiil Teatrite , pankade jt esindushoonete stiiliks valiti barokk Lihtsustus Prantsuse revolutsiooni järel Meestel frakk ja püksid Naistel lihtsa lõikega õhukesed kleidid
hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlikud maastikumaalid on tihti kuiva ja vaese koloriidiga.Tauniti ka igapäevase elu kujutamist, sest see polnud ülev ega suurejooneline, mis aga pidi olema kunsti vältimatu tunnus. ,,Horatiuse vande" sisuks on vande andmine. Kolm poega saadetakse sõtta ning nende isa, Rooma patriis Horatius, annab neile mõõgad ning võtab vande, et nad võitlevad vapralt oma kodumaa eest. Poegade ema ja õed rõhutavad oma kurbusega sündmuse traagikat ja annavad eeskuju oma tunnete vaoshoidmiseks. Ajaloolise
nähtavat nii, nagu see on. Ei paisutata üle detaile ega anta juurde efekte. Kujutamisega ei laskuta naturalismi tasemele, antakse edasi hetkeemotsiooni. Elu kujutati tõepärasena, ehk pigem inetu kui ilusana. Arvestatakse tegelikkusega. Tähtis on hetkene aeg, mitte minevik. Realismi viljeleti Euroopas ja Venemaal. Mille poolest on realismi voolud erinevad? Realism: Mõnikord samastatakse naturalismiga, enamasti olustiku- ja maastikumaalid, kujutati tööstseene, lihtrahvast. Rõhk aktuaalsusel ja tänapäeval. Idealismi vastand. Sotsialistlik realism: Võetud kasutusele Venemaal. Nõuti proletaari ja parteiülistust. Võideldi formalismi, intuitivismi ja kosmopoliitsuse vastu. Levis sotsialistlikes riikides. Programmiline kunst. Peateemad on revolutsioonilise proletariaadi klassivõitlus ekspluateerimise vastu ja töölisklassi ülistamine. Abstraktsionalismi vastand.
Hollandi kunst 17.saj · Euroopa kõige tugevam mereriik · Hollandi jõukas kodanlus kaunistas oma elumaju maalidega. Hollandi kunstil erinev iseloom teistest riikidest. · Tähtis olustikumaal. o "Väikesed hollandlased" olustikumaaliga tegelevad kunstnikud · Suurte grupiportreede rohkus · Seltskond kogunes kokku ja poseeris kunstnikule · Maastikumaalid · Natüürmort · Kaks viimast on madalmaadel tekkinud zanrid · Hollandi maalikunstis kaks keskust: o Haarlem o Amsterdam · PORTREEMAAL o Franz HALS töötas Kunstiakadeemias, tuntuim portretist "PÜHA GEORGI LASKURITE KOMPANII BANKETT" Keskele pole paigutatud tähtsaim inimene. Ta on paigutatud üles. Spetsialiseerumine kindlatele teemadele Hals spetsialiseerus portreemaalile
prostituutide argielu, ööelu. Visandlik maalimine, kankaan-kabaree. Inimesi kujutades näitab ta nende ühiskondlikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. "Tants" Reklaamplakat "Jane Avril" 1893 Naiskloun De Goulue "Moulin-Rouge'is"1891 PAUL CEZANNE "Kõik mind ümbritsev on taandatav geomeetrilistele kujunditele, vormidele." Portreed, zanrimaalid, maastikumaalid, natüürmort. "Kaardimängijad" "Suplevad naised!1900-1905 "Poiss punase vestiga"1888-1890 "Natüürmort õunakorviga"1890-1894 "Sinine vaas" 1890-1891 "Saine-Victoire'i mägi"
· suured siledad seinad · fassaad · rõivastuseta skulpruurid · sirge kreeka nina · odad, kiivrid, lipud, kilbid · poseeritud olemine · portreemaal · ajaloolised tsennid · lõvi ja korkapeadega kaunistatud toolid ROMANTISM: · lehvivad lipud · hobustel lehvivad lakad · taevas tormavad pilved · vesi maastikumaalidel REALISM: · lihtsad inimesed · moonutamata · tõelised · maastikumaalid · tööstustseenid, lihtrahvas IMPRESSIONISM: · udune · piirjooni pole · nähtavad pintslitõmbed · heledad värvid · inimeste ja maastiku kujutamine(tavaliste asjade kujutamine) SÜRREALISM: · alateadvuse otsingud · fantaasia ja värvirohke · ei olnud kindlaid piire · vaimukad objektid · mitte tõeline NAIVISM: · naiivne · algeline · nagu lapsejoonistus VANA-VENE KUNST: · kirikutel sibulkuplid
Eriti sinine. Suur hulk siniseid rõngaid, raami ühest servast teise. Alguses lähed mööda, märkad ainult eredat värvi, teed näitusele tiiru peale ja lähed pildi ette tagasi. Midagi kisub sinna rõngaste poole, ehk see intensiivne sinine toon. Väga vahvad olid ka ka tema mõned Tartu tänava pildid. Tartu pilte oli teisteltki kunstnikelt, Lemme Haldre ,,Tartu katused äikesepilve all" oli hoolega valitud värvidega huvitav maal. Suurepärased olid Katrin Moora maastikumaalid. Tema pildid on õrnad, naiselikud, hästi tundlikud. Tunduvad esmapilgul üsnagi sarnased olevat omavahel, aga nendesse peab veidi süvenema. Tegelikult ei tule puude-põõsaste maalimine kõigil ühtemoodi hästi välja, selle jaoks peab inimesel ikka annet olema. Mooral tundus olevat. Tema töödes on Konrad Mägi looduspildid olemas. Tema värvid ja stiil. Tõstavad tuju ja teevad meele paremaks. Näitusel jäid silma veel päris toredad natüürmordid punase tugitooli ja sinise
1903 asus ta Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskooli, kus vabakuulajana jätkas eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel õpinguid puunikerduse alal. Koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga lahkus K. Mägi üliõpilasrahutustest osavõtu pärast 1905. aasta kevadel koolist. K. Mäe sooviks oli õpingute jätkamine Pariisis. Tee sinna kulges läbi Soome. 1906. aasta suve veetis ta koos A. Tassa ja N. Triigiga Ahvenamaal, kust pärinevad tema esimesed maastikumaalid. Pariisi jõuti 1907. aastal septembris, kus asuti elama eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse'il. 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi koos A. Tassaga Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. Mäe loomingus. Tema selle aja maalides võib näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi
Rahvuslikud mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastika keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, 1663. aastal keelustas teose ,, Mingi dünastia ajalugu". Keisri pojapoeg Qianlong kehtestas kirjanduse inkvisitsiooni, kus tuleriidal põletati umbes 14 000 raamatut. Teatrikunstis valitses Lõuna-Hiinast alguse saanud kunqu koolkonna muusikaline draama, mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis olid populaarsed heledatoonilised maastikumaalid, levis ka kirjandusega seotud zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid. Tarbekunstis tegi uusi edusamme keraamika. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks.Mööbli kaunistamisel kasutati rohkesti punast lakki. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad, kes hakkasid levitama ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast
Võimeka kirjamehena on ta kirjutanud noorsoojutte, jutustusi, noorusmälestusi. "Pealinna Teataja" korrespondendina viibis ta esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil (16. juuni7. juuli 1917, Petrograd), kus Lenin kuulutas, et töölisklassi võitluspartei on võimeline võimu üle võtma. Eesti esimese sulemehena kirjutas Vahtra revolutsiooni juhist tähelepanuväärse portree ning andis kongressist objektiivse pildi. Looming Tema varasemad maastikumaalid on Wilhelms-Karlis Purvitisest mõjustatult impressionistlikus-puäntlikus maneeris. Petrogradis arenes rohkem joone ja vormi üldistav kujundamine ning sealsetest eeskujudest (kunstinäitus "Tramvai V", 1915) oli mõjuvam hoogsate stiliseeritud vormidega kubo-futurism, mis avaldub eriti natüürmortides. Ka Võrus jätkus pingestatud stiliseeritud vormikõne ja kontrastsete lokaaltoonide eelistus. Edukas oli Vahtra graafikas, kus lõi kaks tuntud puulõigete
· kollane, punane, sinine · fovistlikud noored ja art deco 1920 · asutati 1919 keskõppeasutuseks, 1924 kõrgkooliks, suleti 1951 · nimetus jumalanna Athena lisanimest · A. Vabbe · äärmine radikaalsus, moodsaimad kunstistiilid · kokkupuuted avangardi eesliiniga · kasutanud ekspressiivset abstraktsionismi · enim mõjutas Itaalia futurism lõhkus maali tükkideks ''Seine'i jõgi'' · paljud varasemad tööd hävinud ''Kohvikus'' · enamasti maastikumaalid · hilisem looming neoimpressionistlik · A. Vardi · meisterlik impressionistlik maalikunstnik ''Montmartre'' · paljud tööd linnamaastikud Tartu ja Pariis · A. Starkopf · juhtiv skulptor kaks põhistiili: 1.ekpressionistlik, jõuline liikumine ''Kelp'' 2.art deco väiksed naisaktid (modelliks oma naine) ''Naine kalaga'' · E. Viiralt ·üks tuntuimaid eesti kunstnikke maailmas esimene silmapaistev graafik
Instrumentaalmuusikas olid armastatumad programmilised lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. 2. Nim. 5-7 märksõna mis iseloomustavad romantismiajastu kunsti? Tunnete rõhutamine, maastikumaalid, Rahulolematus kaasaja vastu, Puutumatu looduse imetlus, Keskaja ja eksootiliste maade imetlus, ilusat ilusamana- inetut inetumana 3. Mida mõistad virtuoosikultuse all 19.sajandi kontekstis? Virtuoosikultus - klaverimängija pandi viimase piirini proovile. ettekande keskmine oli instrumendi täiuslik tehniline valdamine. 4. Seleta mõistet "programmiline muusika" too näiteid kuulatud muusikapaladest.
paraadportree · Rogier van der Weyden-,,Kristuse ristilt võtmine" · Hieronymus Bosch-,,Lõbude aed", ,,Risti kandmine" 2)Kõrg- · Albrecht Düren-sakslane, ,,Autoportree", ,,Neli ratsanikku", ,,Püha Miikaeli võitlus lohega", ,,Aadam ja Eeva" · Hans Holbein-,,Henri VIII", ,,Saadikud" · Mathias Grünewald-,,isenheimi altar" · Pieter Brueghel vanem-,,Jahimehed", ,,Laiskade maa", ,,Maastik Ikarose hukkumisega", ,,Pimedad", ,,Talupoja pulm", maastikumaalid Barokk · Taotleb rahutust ja dünaamilisust · Maalilisus · Kontrastsus · Hästi oluline on tunnete rõhutamine · 17.-18.saj · Sujuvad värviüleminekud, soojad toonid ilma teravate piirjoonteta, heleda ja tumeda kontrastid, erinevate materjalide loomutruu edasiandmine · Pingelised ja hoogsad stseenid, rõhutatud diagonaalsuunad, ebatavalised poosid, jõulised ja vormikad inimesed, väänlevad kehad, ülepaisutatus 1)Absolutism ja katoliiklus
varjuküljed ning need kajastusid nende loomingus. Paljud realistid püüdsid aidata kaasa ka ühiskonna puuduste likvideerimisele. 19.saj. lõpul töötasid kriitilised realistid. Tekke koht Prantsusmaa Realismi üldtunnused Side looduse ja talurahvaga Maaliti enda ümber nähtut Tõepärane pilt tegelikusest Objektiivsus Rõhutakse ülespuhutust või liigset kunstipära Realismi maalikunsti omadused Suurte piltide maalimine Lihtrahva raske elu kujutamine Maastikumaalid Realismi kuntsnikud Theodore Rousseau (1812-1867) Gustave Courbet (1819-1877) Jean Francois Millet (1814-1875) Theodore Rousseau "Kalapüüdja" 1848 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7f/Th%C3%A9odore_Rousseau_002.jpg Gustave Courbet "Kivilõhkujad" 1849 http://www.public.asu.edu/~jacquies/Courbet8.jpg Jean Francois Millet "Angelus" 1859 http://www.gardenofpraise.com/images2/angelus.jpg Realismi skulptuur
Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal Kaugel näen kodu kasvavat. Sümboolne looduslik taust, ööpimedust tõrjuva koiduvalguse punav viirg ja unest ärkav maa on siin niisama olulised komponendid kui Kreutzwaldi kuju, nad moodustavad lahutamatu terviku. Laikmaal oli õnnestunud tabada midagi väga olulist ajastu vaimsusest, ehkki pildi teostuslik külg iseenesest ei olegi kõige tugevam. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike - Saima maastik, Laadoga maastik põldudega, Tukaharju - üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad
igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane. Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaat. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Nii realismis kui ka maastikumaalis on tähtsal kohal väljanägemine, olgu see siis reaalne või ilustatud. Vaatlemine on see, mis peab vahendama sisemist ja välist maailma, vaimu ja mateeriat. Sageli on maastikumaalid muudetud ebainimlikuks, inimesi ja nende kannatusi näha pole. Mõlemad suunad muutsid mingil määral inimeste väärtusi, eks realism aitas inimestel aru saada, et alati pole välimus kõige tähtsam, vaid loeb sisu. Maastikumaalidel ei annagi loodust väga ilustada, sest see on juba loomulikult seda, aga need maalid näitavad kui võimas ja kaunis võib loodus olla. Realismi kunstilt nõuti, et ta aitaks
Hilisematel aastatel näidati mõnd individuaalset tööd erinevatel venüüdel kuni aastani 1895, mil Pariisi kunstikaupmees Ambroise Vollard korraldas kunstnikule tema esimese sooloekspositsiooni. Vaatamata kasvavale avalikkuse tunnustusele ja majanduslikule edule, otsustas Cezanne maalida aina suuremas üksinduses. Tavaliselt maalis ta Prantsusmaa lõunaosas, oma armastatud Provence'is, kaugel Pariisist. Ta keskendus mõnele teemale ning oli hea igas valdkonnas: natüürmordid, portreed, maastikumaalid. Suplejaid maalis ta enam- vähem peast, kuna aktimodelle oli vähe saadaval. Nii, nagu maastikumaalid, nii olid ka portreed maalitud tuttavatest. Tema modellideks olid mitte ainult tema naine ja poeg, vaid ka kohalikud talupojad ja lapsed. Kuigi Cezanne'i hilisemas loomingus on usuteemat vähe, oli ta pühendunud rooma-katoliiklane ja ta ütles, et kui hindab kunsti, võtab ta oma maali ja võrdleb seda millegi jumala poolt looduga ning kui see kokku ei sobi, siis pole see kunst.
Ehitus ja maalikunsti teoseid on sellest ajast säilinud vähe. 206eKr. 220 pKr. Pärinev maal maalikunst 4. sajandil Maalikunsti temaatikas on domineerivaks inimene, loomad, maastik. Vanim säilinud mälestis on pildirull, millel on kujutatud õuedaamid. Maalija oli Ku Kaizhi. Maalitud on see tusiga ja kergete akvarellvärvidega. Joonte käsitlus on pehme ja voolav. Õuedaamid Maalikunst 618 907 Eriti levinud on maastikumaalid. Vahet tehakse kahel koolkonnal. Põhjakoolkonda iseloomustab asjalik ja detailirikas kujutlusviis. Lõunakoolkonnas võib kohata meeleolu toonitamist ja vabamat maalitehnikat. Kuulsad seinamaalid pärinevad Bäzäklikis, Turfani lähedal. seinamaal Bäzäklikis Maalikunst 960 1279 Võetakse kasutusele õhu ja värviperspektiiv. Selle saavutamiseks jäetakse esi ja tagaplaani vahele vaba ruumi, millega vihjatakse atmosfäärile.
kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid. väikesed hollandlased: Jan Vermeer van Delft Koloriit erines eredamate ja külmemate toonide poolest teistest Hollandi maalikunstnikest. 17saj II poolel Delfti linnas, säilinud u 30 tööd, kaasajal erilist kuulsust ei omanud.
(Teejuht maailma: "Suuri Kunstnikke" lehekülg 63) KOKKUVÕTE Oma referaadis sain teada, milline on maastikumaal ja mida see endast kujutab. Kuulsamatest maastikukunstnikest sain teada, et Constable üritas välja tuua oma maalidel ehedat valgust ja kastevärskust, seevastu Turner'ile meeldis maastuke maalida väga romantililselt ning soojades toonides. Friedrich'i maastikumaalid olid pigem täis sümboolikat. Paljud maalid olid tal melanhoolsetes toonides. KASUTATUD KIRJANDUS · "Kaks kuulsat meistrit", Õpetajate Leht, Nr.9, 01.03.2002 http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/01.03.02/elu/2.shtml · Robert Cumming (Eesti keelde tõlkinud Rinna Jürgens, Tiina Kanarbik, Mari Kelve- Liivsoo, Anu Lamp, Ave Randviir) 2007, Silmaringi Teadmik- "Kunst" Tallinn: Kirjastus Varrak
Arenes realismi suunas Käsitluslaad arenes Roomas Tööd: "Hamlet", "Linda", "Vanemuine", "Kalevipoeg", "Hämarik" Amandus Heinrich Adamson 1855-1929 Kujur Eeskujuks prantsuse realistlik skulptuur Oli ka õppejõud Kalurikujutised Portreed Tööd: "Hülgekütt Pakri saarel", "Äreval ootel", "Koit ja Hämarik", "Kalevipoeg ja Sarvik" Paul Raud 1865-1930 Maalikunstnik Lähtus saksa Düsselforfi koolkonna realsimist Maastikumaalid, portreed Muhu rauk 1898 53,4x34,4 cm Eesti Kunsti Muuseumis Graafikakunst Realismi ajastul Õitsengu ja populaarsuse tõus Graafika muutus jälle iseseisvaks kunstiliigiks Asju hakati kujutama eri tehnikates Aitas levitada kujutatavat kunsti laiadesse rahvakihtidesse Realism skulptuuris Lõi vähem läbi, kui maalikunst või graafika Realism suutis ainult osaliselt muuta klassitsistliku skulptuurikunsti Constantin Meunier Constantin Meunier 1831-1905
õppima ja pärast 1625-1627 Prantsusmaa-käiku jäi sinna elu lõpuni. Tema esimene juhendaja oli itaalia kunstnik A. Tassi, kes õpetas talle maastikumaali, kompositsiooni ja maalitehnikaid. Hiljem töötas G. Valsi juures, kus õppis perspektiivi kasutamist. Ta käis sageli Rooma lähedal Campagnas maastikku joonistamas koos mõne teise kunstnikuga, kelle seas oli ka Poussin. Samuti mõjutasid Lorraini sakslase A. Elsheimeri tööd ja eriti itaallase Domenichino (1581- 1641) maastikumaalid. Lisa: Pildid Pilt 1. Pilt 2. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Barokk http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/lorrain/tekst.htm http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/lorrain.html http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm
keraamika ja puunikerdustega; levisid kaljusse raiutud templid; pagoodid -mitmetahulised tornitaolised ehitised, mille korruste vahel olid üleskeerduvad servad; oskavad materjali omapära ära kasutada (nt puude juuri); skulpuuri iseloomustus: peen, puhas detailide töötlus, voolav joon ja vorm, peenike pinnakäsitlus (nt terrakotasõdalased); Buddha levimise ajal tehti palju Buddha skulptuure; maalikunst oli paberil või siidil; maastikumaalid jätavad mulje nagu need oleks loodud varahommikul, kui jõgedes ja järvedest tõuseb udu, millest ulatuvad välja puuladvad, mäed künkad; maalil detaili näitamine (nt terve puu asemel näidati ainult oksa), kussjuures kujutis tehti ainult ühte nurka, et ülejäänud pildipind tühjaks jääks; tarbekunstis oluline osa portselanesemetel (alus portselani leiutamisele Euroopas), spetsiifiliselt hiinapärane materjal oli jadeiit (veidi läbipaistev kollaka, roheka või pruunika
mõjus, oli Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal ,,Kaugel näen kodu kasvavat". Sümboolne looduslik taust, ööpimedust tõrjuva koiduvalguse punav viirg ja unest ärkav maa on siin niisama olulised komponendid kui Kreutzwaldi kuju. Nad moodustavad lahutamatu terviku. Laikmaal oli õnnestunud tabada midagi väga olulist ajastu vaimsusest, ehkki pildi teostuslik külg iseenesest ei olegi kõige tugevam. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike ,,Saima maastik", ,,Laadoga maastik põldudega", ,,Tukaharju" - üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude
oli väga sündmusterohke ning kirju. Kõige selle saavutamiseks nägi ta kõvasti vaeva. Tarkust kogus ta mitmes erinevas koolis ja akadeemias. Oma suhteliselt lühikese elu jooksul jõudis K. Mägi külastada Soomet, Norrat, Itaaliat, Prantsusmaad ja veel teisigi riike. Loomingu koha pealt võib K. Mägi pidada üheks huvitavaimaks kunstnikuks Eestis. Tema lemmikvärviks oli kaadiumpunane. K. Mägi teostest torkavad silma imeilusad maastikumaalid, eriti rannamaastikud. Ta oli osav looduse kujutaja ning pani alati maalidele ka taevast. K. Mägi oli ka osav portreemaalija. Referaadi koostamine Konrad Mägi kohta oli huvitav. 13 KASUTATUD MATERJAL Internetiallikad 1. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki // Konrad_M%C3%A4gi 20.10.2006 2. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/org/wiki // Konrad_M%C3%A4e_medal 20.10.2006 3. Tartu kunstimuuseum http://www.virtuaalmuuseum.ee //
Rida ebaõnnestumisi põhjustab 1879.-1880. aasta talvel järjekordse, eelmisest sügavama vaimse kriisi, millest väljumiseks otsis Vincent abi joonistamisest. Kunstile pühendas van Gogh 1880.aastal, siit algas erakordselt lühike, vaid kümme aastat kestnud kunstnikukarjäär. 1881.-1883. aastani elas van Gogh Haagis, kus tema esialgseks patrooniks on kauge sugulane, kunstnik, maastikumaalja ja animalist Anton Mauve. Sel perioodil valmisid ta esimesed õlimaalid. Laadilt on need maastikumaalid ja zanrimaalid sünged, maalitud heletumeda põhimõttel pruunides toonides. Hiljem tõi Vincent juba iseseisvaid kompositsioone. " Mida kaugemale ma jõuan, seda enam tunnen, et figuure joonistada on hea." Kirjutas Vincent vennale 1881.aastal." Kaudselt tuleb see kasuks ka maastiku maalimisel. Kui joonistad palju nii, nagu oleks see elusolend aga tegelikult see ju nii ongi -, sünnib kõik ümbritsev nagu iseenesest." 1883
Adavere, tütar Maria Friederica von Zoege Eistvere, Polli ja Vaiküla. Johann Woldemar von Lauwotsustas üles ehitada suurejoonelise ja luksusliku lossi. Kutsuti Saksamaalt pärit ja Kuramaa hertsogi lossis Rundales (Miitavis ehk Jelgavas) töötanud stukimeister Johann Michael Graff. Maalikunstnik Christian Welte ülesandeks oli maalida suured ovaalsed seinamaalid, Friedrich Hartmann Barisieni tööks olid maastikumaalid ja tsaaride portreed. Lossi uhkuseks olid marmorsaal Louis XV stiilis ja rokokoosaal Louis XVI stiilis: Marmorsaali lagi olikaunistatud reljeefidega, seinad tahveldatud kunstmarmoriga põranda lähedal veinipunanekõrgemal roosa ja helehalli kirju. Seinad olid kaetud Veneetsia peeglitega. Marmorsaal oli rikkalikult kaunistatud ka hõbedaga. Rokokoosaali ja salongide seintel olid suured pruunikates toonides ovaalsed seinamaalid, enamasti olid neil kujutatud lastestseenid
udu.» 1.3. Peeter Singi looming Maalimist harrastas ta muude tegevuste kõrval. Ta esines oma töödega 1920.-1930. aastail mitmetel üle-eestilistel kunstinäitustel aga on oma töid esitlenud ka sõjaeelsetel näitustel. Kunstnikuna lähtus Peeter Sink koolis omandatud juugendlikust stiilist aga ka dekoratiivsest art deco'st. Peeter Singi maalid kannavad endas omaaegsete kunstistiilide ja vaimsuse märke, olles samas äratuntavalt isikupärased. Arvukad maastikumaalid on enamasti loodud vahetust looduselamusest, neis avaldub kunstniku tõsine vaimne seisukoht, avar maailmatunnetus ja temale nii omane poeesia. Ta on meelsasti maalinud maastikuvaateid perekonna suvituspaikades ja kohtades, kuhu teda viisid teenistuskohused. Tema kodumaiseid loodusvaateid ja portreid iseloomustab kunstniku tajutav maalimisrõõm, aga ka suurepärane kompositsioonitaju ja tundlik värvimeel. Ta eelistas motiive,
Sel ajal toimub ka reformatsioon, mis on tegelikult võimalus võidelda poliitilise korra ja katoliku Hispaania vastu. Toimub madalmaade vabadusvõitlus ja holland saab vabaks. Jätkub kultuuriline ja majanduslik areng- ,,Töö teeb õndsaks"(kalvinistlik õpetus). Kaubandus käib ookeaniäärsetes linnades. Luterlus ei soosi usulise sisuga pilte->toimub pildirüüste. Kodanlus jääb põhiliseks kunsti tellijaks. Põhilised on olustikumaalid, natüürmordid ja maastikumaalid. Kuid osa kunstnikke jätkab ka endisi traditsioone. J.Patinir- kuulsaim maastikumaalija. Teeb vägevaid maastikumaale. Pildid jagunevad nö kolmeks vööndiks- pruun, roheline ja sinine. See on õhkperspektiiv. Romanistid on teine osa kunstnikke. Nende eeskujuks on manerism ja kõrgrenessanss. Sama temaatika ja üldistatud joon. Pieter Brueghel vanem- Madalmaade suurmeister. Maalide sisu on õpetlik, teeb olustikumaale.Valdab peenmaalitehnikat väga hästi
¤ Edvard Munch Norra- rahvusromantik (sümbolism + juugend), teemaks sümbolism, maalimistehnikaks juugend. ,,Haige laps". Ekspressionist. Vaata edasi tema kohta... EKSPRESSIONISM Hingelised traumad noores eas. Boheemlaslik ellusuhtumine viib hingelise kriisini, kui isik ravitakse liiga terveks, siis muutub kahjuks ka kunst. Nt. enne haigust- väljendusrikkus (värvigamma hele, värviline, dramaatiline), pärast haigust- tõmbub eemale ühiskonnast, tema ja maalid. Rahulikud maastikumaalid. Temaatika: üksindus, hirm, haigus, surm, armastuse kadumine. Töö allikaks on ideed, mida saab värvidega paberile väljendada/ kujutada. Maalitakse ühest teemast mitmeid variante. Suurepärane graafik. Ideeks oli avada oma hing teistele inimestele. NB! Edvard Munch on väljendusliku kunstisuuna rajaja!!! Värv ja vorm on kunstniku väljendusviis ,,Karje" , ,,Elutants" on üks osa 22 osalisest maalide kogust ,,Elufriis". POSTIMPRESSIONISM Kõik postimpr
Hiina kultuuri areng ei seiskunud vaatamata ametliku soosingu puudumisele ja tagakiusamisele. Kirjandusse ilmus uus zanr- satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan ,,Punase kambri unenägu". Teatrikunstis prevaleeris Lõuna- Hiinast alguse saanud ja üle maa levinud kunqu koolkonna muusikaline draama mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis jätkusid varasemad traditsioonid: populaarsed olid heleda värvigammaga maastikumaalid, levinud olid kirjandusega seotud ja kirjandusteoseid illustreeriv zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid. Tarbekunstis tegi uus edusamme keraamika. Monokroomsete maalingute kõrval hakati 16.- 17. sajandil katsetama kolme- ja viievärvilisi. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi, jõukad inimesed katsid ruumide seinu siidist pannoodega.
Alati õpetlik sisu. Teiseks portreekunstnik E.L. Vigee-Lebrun , soojatundeline ja sarmikas. Kõrgklassitsism Süzeed antiikajaloost ja mütoloogiast. Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seotud kaasaja sündmustega. Inimested olid maalidel tardunud ja teatraalsetes poosides. Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline. Esiplaani kogu tegevustik, taust peaaegu detailideta. Vähenes huvi elava looduse ja valguse vastu. Seetõttu olid klassitsistlikud maastikumaalid kuivad ja tuhmid. Olustikumaale eriti ei tehtud, sest argielu kujutamist peeti madalaks ja proosaliseks. Jacques Louis David (1748-1825) prantslane, kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik. Reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule. Nt "Horatiuste vanne" ühiskondliku tähtsusega. Väljendas revolutsioonilist vaimulaadi, sest meenutas kodanikukohustuste ülimuslikkust. "Sabiinitarid" Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) ise pidas oluliseks oma suuri
’’Amor ja Psyche’’, ’’Mars ja Venus’’ ROOTSI KUNST 19.- 20.saj Naturalism,realism,impressionism,modernism Euroopa mastaabis üsna tagasihoidlik kuni 19.saj Alates 1880.a kahel järgneval kümnendil hakkasid rootsi kunstnikud taaskord tuntust koguma ka väljaspool oma riigipiire Maalikunst Anders Zorn- maalija & skuptor, sai 1889 a maailmanäitusel Pariisis Maastikumaalid, portreed, aktimaalid Armastuse nümf "En premiär" Sommarnöje Midsommarsdans President Clover Cleveland Carl Larsson Töötas Dalarnas ning oli üks rootslaste armastatumaid kunstnikke Akvarellmaalid igapäevaelust Kuj tihti oma pereliikmeid ja kodu Sundbornis (Ett hem) Maalinud ka freskosid ja seinamaale,Kesktalveohver Rahvusmuuseumis Bruno Liljefors
osadest kokku pandud mosaiigist. Richard Uutmaa See teos meeldib mulle tema ilusate ja puhtate pintslilöökide pärast eelkõige mere kujutamisel. Kui paat on päris selgesti välja joonistatud, siis selle peegeldus mõjub väga lummavalt. See tundub dünaamiline ja liikuv. A. Calame Mulle ei tundu tavaliselt väga realistlikud maastikumaalid kuigi paeluvad. Selle pildi juures meeldib mulle jällegi see õhu mäng. Taga olev on õhus oleva niiskuse tõttu valge kihi taha varjunud. Ka päikesevalgus langeb tagapool olevatele mägedele, aga mitte esiplaanile. Eerik Haamer Selle pildi juures meeldib mulle see perspektiiv. Majade vahelt on näha, et seal taamal asub meri, mis peegeldub taevasse, mõlemad, nii meri kui taevas, on kujutatud
kohal). Tahvelmaal. aktiskulptuur. jööri ja parke. antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis heroilised ajaloo- ja maastikumaalid; portree- ja aktimaal Romaani stiil Antiigi eeskujul eelistati Kõige selgemalt väljen- Lihtsus, sümmeetria, varakristlikest dünaami- kirikuarh. kuppelehitisi. dus barokk arhitektuuris monumentaalsus, võim- isemad, kuid massiivsed Teravkaart asendas mida iseloomustavad sad sammas- ja kuppel-
Peale internetipunkti võiks eraldi ruum olla ka näituste korraldamiseks. Ideaalis kujutan ma seda ette nii, et näituste saali on lausa mitme kuu pikkune järjekord, sest kõik tahavad oma loomingut raamatukogus näidata. Lisaks võiks olla ka väike raamatukogu isiklik muuseum, kus iga nädala järel vahetuvad eksponaadid. Peale näituste saalis kajastatavate teoste võiks ka kõikjal raamatukogus olla alalised maalid seintel, eelistatavalt kaunid, soojades toonides maastikumaalid. Samuti poleks paha raamatukogu fuajees näiteks Tammsaare skulptuur ja maalid teistest olulistest Eesti kirjanikest või luuletajatest. Raamatukogu võiks omalt poolt toetada laste loomingulisust korraldades neile näiteks joonistamis-ja maalimistunde. Fuajees võiks veel asuda nn ajaloo sein, kus on kajastatud selle konkreetse raamatukogu käekäik läbi aegade. Raamatukogus võiks serveerida tasuta või sümboolselt väikse summa eest ka kohvi või teed ja seda
"Kollane lehm"(1911); "Hirv puude vahel II" (1912); "Loomade saatus"; "Rebased" (1913) - kõige rohkem kubistlikke elemente; "Tallid" (1913); "Lammas" (1914); "Võitlevad vormid" kõige abstraktseb teos. August Macke (1887-1914) Salapärased pargivaated. Teostes on kubistlikke elemente. "Juurvilja-põllul" 1911; "Torm" 1911; "Naine pargis" 1914; "Türgi kohvik I" 1914. Piet Mondrain (1872-1944) Hollandlane. Jõudis teisena abstraktsionismini. Õppis Amsterdami kunstiakadeemias. Maastikumaalid. Rühmitus "De Stijl" ja samanimeline ajakiri. 1909.hakkas looma puude seeriat. Ta toetus Platoni filosoogiale. Oli geomeetrilise abstraktsionismi esindaja. Tunnistas ainult vertikaalseid ja horisontaalseid jooni. Tegi ka mööblikujundust ja tegeles arhitektuuriga. "Brodway boogie woogie"; "Kombositsioon halli ja helepruuniga"; "Kompositsioon kollase ruuduga". 1913.aastal tekkis Venemaal Supermtism (vene abstraktionism). See lähtus kubismist ja futurismist. See oli geomeetriline vorm
P.Molin realist. Töö : Baltesspannarna, asub Göteborgis. Klassitsistlik realism/naturalism/impressionism ja modernism Euroopa mastaabis oli Rootsis viljeldav kunst, vaatamata oma arengule, üsna tagasihoidlik kuni 19.sajandi lõpuni. Alates 1880.aastast kahel järgneval kümnendil, hakkasid rootsi kunstnikud taaskord tuntust koguma väljaspool riigipiire. Maalikunst Andres Zorn maalija ja skulptor, sai 1889.aastal maailmanäitusel Pariisis I preemia. Maastikumaalid, portreed, aktimaalid.Armastuse nümf (1883), Kesksuvetants (1897), President Forver Cleceland (1899). Carl Larsson kes nagu Zorngi, töötas Dalarnas ning oli üks rootslaste armastatumaid kunstnikke. Peamiselt akvarellmaalid igapäevaelust. Kujutas tihti oma pereliikmeid ning kodu Sundbornis (Ett hem). Maalinud ka freskosid ning seinamaale, töö ,,Kesktalveohver" Rahvusmuuseumis. B.Liljefors ülitäpselt loodust ning liikuvaid loomi kujutavad maalid.
Kirjandusse ilmus uus zanr- satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan ,,Punase kambri unenägu", mis räägib Hiina perekonna tõusust ja langusest.Teatrikunstis domineeris Lõuna- Hiinast alguse saanud ja üle maa levinud kunqu ja koolkonna muusikaline draama, mille peateemadeks olid armastus ja patriotism.Kunqu draama õitseaeg langes 17. sajandi I poolel.Maalikunstis jätkusid varasemad traditsioonid- heleda värvigammaga maastikumaalid, levis kirjandusega seotud ja kirjandusteoseid illustreeriv zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid.Tarbekunstis tegi edusamme keraamika. Monokroomsete maalingute kõrval hakati 16.-17.saj katsetama kolme-kuni viievärvilisi.Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Mööbli ja arhitektuuridetailide kaunistamisel kasutati punast lakki.16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad: jesuiidid, frantsiskaanid, kes levitasid ristiusku
annaabi.ee 
