Kokkuvõttev töö. Romantism, realism, akademism, impressionism Romantism Realism Akademism Impressionism Realismi edasiarendus. Kujunes Range rutiini Vastandub Tähendab välja kujutamine. klassitsismil valguse ja õhu romantismis Kipskujude e
MADALMAAD,SAKSA leiutati õlivärvid graafik: Dürer BAROKK 17.sajand Velasquez ,,Õuedaamid", Hispaania Paksud väänlevas poosis põgenevad naised, heleda nahaga Närvilisus, diagonaalsus Rubens Carvaggio ,,Peetruse ristilöömine" ROKOKOO Fragonard ,,Kiik" Inglise park, Amor, peenutsevad roosas-sinises naised, armukesed, lodevus. Lause: ,,Pärast meid tulgu või veeuputus!" KLASSITSISM David ,,Morati surm", ,,Napoleoni kroonimine" Akademism: kunstireeglid Taust tühi, ees teatraalne tegevus, perfektsus pildil ( keegi ei ole poole jalaga väljas ) ROMANTISM Turner meremaalid Lause: Delacroix: ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele!" REALISM Lihtrahvas, talutöö IMPRESSIONISM Monet maalis vesiroose Rodin ,,Mõtleja" Manet Degas JUUGENDSTIIL Ornament-ühtne stiil seob kogu ruumi Gaudi ,,Eiffel" SÜMBOLISM Munch ,,Karje" Rahvusromantism ( Põhja- Euroopas ) NEOIMPRESSIONISM
ja rassilist uhkust Võidu kultuslik ülistamine Kunst NSVL-s Nõukogude Liidus võitlus avangardistide vastu jõhkram Kommunistid püüdsid oma võimu maskeerida humanistlike loosungitega Nõukogude kunsti ainuõigeks meetodiks kuulutati nn sotsialistlik realism Tegelikkust kujutati revolutsioonilises arengus Kunst NSVL-s Sotsialistlikurealismi teooria pidas parimaks eeskujuks 19.saj realismi Eeskujuks sai hoopis 19.saj akademism või klassitsism, sest võimud vajasid idealiseeritud pilte ja kujusid Arhitektuuris lisati hoonetele paraadlikkust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikuna Küsimused 1) Kuhu saadeti paljud kunstiinimesed? 2)Kummas riigis oli suhtumine avangardistidesse jõhkram? 3) Nõukogude kunsti ainuõigeks meetodiks kuulutati missugune realism? 4) Mis oli natside kunsti meisterlikuim osa? Vastused 1) Koonduslaagritesse
Mitmed kunstiinimesed sattusid koondulaagrisse või tapeti. Saksamaal korraldati nn häbistusnäitusi, mis varustati mõnitavate saatesõnadega ning mida käsutati vaatama töölised, õpilased või sõdurid. Need pidid veenduma, kui koleda jaohtliku kunstiga on tegemist. Osa avangardistide reoseid põletati avalikult. Mõlemas riigis kuulutati ainulubatuks kunst, mis toetus traditsioonidele. Kujutava kunsti peamiseks eeskujuks olid 19. sajandi akademism ja realism. Kuigi natsionaalsotsialistid ja kommunistid pidasid teineteist surmavaenlasteks ja lõpuks astusidki verisesse sõtta, on nende soositud kunst väga sarnane mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist, nn. revolutsioonisündmusi ja sõjalisi võite. Muidugi on erinevusi kujutatud inimeste antropoloogias ja sõdurite mundrites, kuid teoste sõnum on ühesugune. Väärikaks peeti ka töö ülistamist
(Isegi selle loomise). • Lubati ainult kasutada akadeismi ja realismi; sotsialistlik realism, idealiseeritud klassitsism. Saksamaa ja NSVL • Suurte juhtide ülistamine. • Revolutsioonisündmused ja sõjalised võidud. • Ideaalkangelased. • Töö ülistamine. • Massiline propaganda. Teemad • Avangardistivastane võitlus avalik • Ainulubatud on kunst, mis toetub traditsioonidele, tõstab aaria rassi väärikust • Eeskujud 19.saj akademism ja realism. • Suhtumine: Moodne kunst on „rassiliselt alaväärtuslike inimeste“ eneseväljendus • Hitler vihkas juba noorena modernistlike, edukaid kunstnikke Saksamaa • Avangardistivastane võitlus salajasem, kuid jõhkram • Ainulubatud kunstistiil sotsialistlik realism • Kunsti olemus on tegelikkuse tunnetus, eesmärgiks tõde • Avangardism ja modernism moonutavad või varjavad tõde • Kunsti kasutati kasvatusvahendina NSV Liit
Nad esitlesid endid kui rahvusliku kultuuripärandi kaitsjaid ning üritasid inimestes tekitada viha uue ja võõra kunsti suhtes. Avangardistidel mitte ainult ei keelatud oma loomingu välja panek, vaid neil keelati ka kunsti loomine. Nende teosed eemaldati muuseumitest ning neile toetust avaldanud kunstiteadlased vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid konduslaagritesse või nad tapeti. Mõlemas riigis oli lubatud vaid kunst, mis toetus traditsioonidele, peamisteks eeskujudeks kujunesid akademism ja realism. Hoolimata riikidevahelisest vastasseisust ülistati mõlema riigi teostel suuri juhte ja ka töö tegemist. Põhilisteks teemadeks olid võimu haaramine, revolutsioonisüdmused ja sõjalised võidud. Hoolimata erinevustest antropoloogias ja sõdurite mundrites, olid teoste sõnumid põhiliselt ühesugused. Peamised kangelased, eriti skultuuris, olid jõulised, üliarenenud muskulatuuriga, karmid ideaalkangelased. Teise maailmasõja ajal
Maalikunst Maalikunstnikud jäljendasid antiikskulptuuri. Värvilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad, teoses sisu ammutati antiikajaloost või mütoloogiast. Kunstiteos pidi ülistama patriootlikke tundeid ja kasvatama kodanikuväärikust. Need põhimõtted on rakendatud täiel määral Davidi teoses ,,Horatiuste vanne". Maal ise väga lihtne ja tõsine, täielik vastand rokoko peenutsevale ja kergemeelsele maalile ja rahvas oli sellest vaimustatud. Klassitsism = akademism, nende vastu romantism ja realism, aga romantikud ka omakorda realismi vastu, sest nad olid õppinud akadeemias.
Saksamaal kujunes juhtivaks ekspressionism-kriisi siiras ja jõuline väljendamine, ühiskonnakriitika. OTTO DIX. Suurbritannia-postimpressionism. Suur tõus skulptuurikunstis. Totalitaarne kunst- totaalne kontroll kunsti üle. Keelustati avangardistlik kunst sest see võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, see eeldas ja soosis isikuvabadust. Ainulubatuks kunstiks oli kunst, mis toetus traditsioonidele (NLis sotsialistlik realism NL propaganda vaimus). Eeskujuks oli akademism ja realism. Aukohal oli teosed mis ülistasid suuri juhte, kujutasid revolutsioonisündmusi jne. Skulptuuris jõulisus, ülearenenud muskulatuur, ideaalkangelased. BREKER, MUHHINA «Tööline ja kolhoositar». Saksamaal oli alasti keha lubatud, NLis tabu. NL- kunst, mis sisaldab tõde. NL arhitektuuri eeskujuks oli 19.saj klassitsism ja eklektika, kuid lisati paraadilikust ja mõned hooned kavandati hiiglaslikena. Saksa arhitektuur oli paraadlikum, massiivsem ja süngem
tütarlapse või noore naise figuuri. TÜTARLAPS ALLIKAL 1858. aastal sõitis J. Köler Rooma, kus ta maalis rohkesti itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid itaalia rahvatüüpidest. Senine range klassitsistlik vormikäsitlus asendus vabama, maalilisema romantilise käsitluslaadiga. Sellest ajast on tema üheks silmapaistvamaiks teoseks „Tütarlaps allikal.“ TRUU VALVUR Johann Köler maalis „Truu valvuri“ olles 52-aastane, 1878. aastal. Teoses on põimunud akademism, romantism ja sümbolism (väga suur koer-kaitsja). Lisaks on maalil palju abstrakste kunsti detaile, millest saab paremini aru teost mitmekordselt suurendades ja kontekstist välja võttes. EMA PORTREE JA ISA PORTREE Tema looming oli naturalistlik, ta ei ilustanud asju vaid maalis neid nagu nad päriselt olid. Eesti kunsti kullafondi kuuluvad tema isa ja ema portreed on esimesed realistlikud talupoja portreed eesti kunstis
Veel aastaid hiljem tunnistab ta, et tutvumine vene- ja lääne-euroopa klassikaga ning kaasaegse kunstiga haris noorte kunstnike kunstimõistet, maitset, värvidest arusaamist. Kristjan Raud lahkub Peterburist mitte üksnes hea joonistajana, vaid ka kunstnikuna, kelle töödes avaldusid esimest korda meie kunstis tugevad akademismist eemaldumise tententsid, vabama eneseväljenduse otsingud. 3) Mahajäänud õpetamismeetodid, kivinenud akademism nendega põrkus ta eriti teravalt kokku just siin. Vaevalt Düsseldorfi saabunud unistab Kristjan Raud mujale Münchenisse , Pariisi. Pettunult pöördus Kristjan Raud tagasi kodumaale, kus ta suve jooksul jätkab tööd, vastupidiselt oma unistusele , pliiatsiga. Erinevalt eelmistest kodumaal veedetud õppevaheaegadest, millal ta loomingu peakangelaseks oli inimene, pöörab Kristjan Raud seekord tähelepanu loodusele. Valmiv sari mõjub luulena. Midagi nii omast ja sooja polnud
hiilivam, aga jõhkram. Ei keelatud mitte ainult oma loomingu väljapanek, vaid ka loomine. Teosed eemaldati muuseumidest, mitmed kunstiinimesed sattusid koonduslaagrisse või tapeti. Saksamaal korraldati nn. häbistusnäitus, mis varustati mõnitavate saatesõnadega ja mida käsutati vaatama töölisi, õpilasi, sõdureid. Osa teoseid põletati avalikult. 5. Mõlemas riigis kuulutati ainulubatuks kunst, mis toetus traditsioonidele. Kujutava kunsti peamiseks eeskujuks oli 19. sajandi akademism ja realism. Kuigi natsid ja kommunistid olid vihavaenlased, oli nende soositud kunst väga sarnane vormide ja temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist. Väärikaks peeti töö ülistamist. Eriti sarnaseks sai kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitleti näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Erinevusi on inimeste antropoloogias ja sõdurite mundrites, kuid sõnum on ühesugune
maalid teatraalsed ja elukauged, kuid tol ajal hinnati neid eelkõige sisu järgi. 19. saj. alguses võeti klassitsistlik õpetus kunstiakadeemiate õppekavadesse ehk sai ametliku, riikliku tunnustuse. Seetõttu nim. seda ka akadeemiliseks kunstiks või akademismiks. Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja allumine kindlatele kompositsioonireeglitele. Töötati välja skeemid inimese keha, liigutuste ja hingeelu kujutamiseks. Akademism soosis joonistuslikkust maalikunstis, jättes värvi tähtsuse tahaplaanile. Teemadest eelistati mütoloogilisi või allegoorilise tähendusega teosed, samuti ajalooteemalisi maale ja portreesid. Kunstnikule, kes pidas oluliseks klassitsismi traditsioonide järgimist, avanesid kõik võimalused karjääritegemiseks. Just nende poole pöördus riik riiklike tellimuste tegemiseks, neile said osaks autasud ja ainult nendel oli võimalus kunstikoolide õppejõududeks saada.
adamism vt akmeism. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ja kujutatava elukaugus. akmeism ka adamism (esimese inimese Aadama nime järgi). Kirjandusmeetod, mis seab esikohale ürgse ja lihtsa elulaadi kujutamise, vastandades seda tsivilisatsiooni ja kultuuri ebaväärtustele ja pahedele. Akmeism tekkis 20. sajandi alguse Venemaal. Akmeistid propageerisid tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde
matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Perioodid: · varaklassitsism 1770 1800 · kõrgklassitsism 1800 1830, Pr-maal ka ampiirstiil ('empire'- keisririik) · hilisklassitsism ehk akademism 19. saj. lõpuni valitses ainult kujutavas kunstis Klassitsistlikud traditsioonid olid prantsuse kunstis ka 17. saj väga tugevad = vanaklassitsism. Prantsusmaal ja Inglismaal nim. siinräägitavat stiili seetõttu neoklassitsismiks. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. saj. oli saadud selle
suhteliselt lõhestunud ning pettutakse klassitsismis. Prantsusmaal on kunst vastuvõtlik ühiskonnas toimuvale. Sõltumatu kunst kujunes välja ilma riigita, mis täitis üksikisiku tellimusi. Ametlik kunst täitis riigi tellimusi, kus kujunevad välja kindlad teemad, mida tohib maalida. Hinnatud: mütoloogia, religioon ja allergoorilised maalid. II kohal ajaloo temaatika ja III kohal portree maal. Nende teemade maalimisel saadi toetus ametlikelt ringkondadelt. 19.saj ametlik kunst e akademism. Joonistati kipskujude järgi ning meistrite jäljendamine. Pandipaika kompositsiooni vormid. Salongikunst- kujunes välja Louveri ühest salongist. Žürii valis välja kunstnike töid näitustele. Amelik kunst jäljendab klassitsismi aga hakkab samastuma sõltumatu kunstiga. Sõltumatu kunsti pooldajad olid opositsioonis valitsusega. Delacroix sündinud 1798. *palju riiklike tellimusi * lugemine, teatrite külastamine jn- kõrgem seltskond *best friend Chopiniga „Sand ja Chopin“ *Chelico(
1. Fovism (ptk 6, lk 42-45) Ametlik kunst on lõhenenud, kõigutas usku ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse, mida klassitsism ja akademism olid kuulutanud. Kunstis palju erinevaid stiile ja voole. Kunst on pidevas muutuses. 1903. aastal Pariisis Sügissalong, uuendusi soosiva züriiga näitused · Eksponeeris 20. Sajandi uuendusi · Tagasivaatena postimpressionismi tööd 1905 kunstnike rühm (oli ühtne kuni aastani 1907) Sügissalong · Joonistus tinglik · Lastepärane · Värvid eredad, puhtad · Kantakse lõuendile erinevate suurustega laigud · Foofid metsik (maalid mõjusid jõuliste, metsikutena)
Riik pooldas klassitsismi. Riigi poolt tunnustatud kunsti nimetatakse ametlikuks, tunnustamata kunsti aga sõltumatuks. Ametlik kunst. Kujunes välja kindel teemade hierarhia kõrgelt hinnati mütoloogilisi, religioosseis, allegoorilisi kompositsioone, ka ajaloolisipilte ja siis portreid. Maastikku, natüürmorti ja olustikku peeti tähtsusetuks. 19. saj ametlikku kunsti on nimetatud ka akademismiks. Tavalise elu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Akademism tähtsustas maalikunstis joonistust, värvid polnud olulised. Kuid aegapidi toodi ametlikku kunsti ka uusi võtteid ja ellusuhtumisi, mis avaldusid sõltumatus kunstis. Sõltumatu kunst. Seda toetasid opositsioonilised jõud, osa radikaalsest kodanlusest ja haritlased. 19.saj jagatakse kiiresti vahelduvateks vooludeks: romantism, realism, impressionism, postimpressionism. Theodore Gericault(1791-1824) tema maali "Meduse'i parv" võib pidada uue voolu esikteoseks Pr
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Baltisaksa maalikunstnikud Referaat 12klass **** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli joonistusk...
Klassitsism referaat Tallinn, 2010 Mis on klassitsism? Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti. See arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. J.L. David ,,Tapetud Marat" 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse kla...
Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Venemaa Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. · Klassitsism. Sisekujundus. Akademism. Klassitsism Eestis (mõisad) Sisekujundus Ka see kunstiharu püüdis järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- või kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kulli jalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised - rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. Akademism
Seda nim ,,mandunud kunstiks" 4. Kuidas toimiti avangardistlike kunstnike ja nende loominguga Saksamaal? Õhutati viha kõige uue ja võõra vastu ja näidati võime rahvusliku kultuuripärandi kaitsjana 5. Mille poolest oli erinev avangardismivastane võitlus Nõukogude Liidus? Avangardismivastane võitlus oli hiilivam, aga tihti jõhkram 6.Milline kunst kuulutati lubatuks? Kust võeti selle eeskujud? Ainulubatuks kuulutati kunst, mis toetus traditsioonidele. Eeskujuks olid akademism ja realism. 7. Mille poolest sarnanesid natside ja nõukogude võimude poolt soositud teosed? Tegelased jõulised, karmi silmavaatega, üliarenenud muskulatuuriga ideaalkangelased 8. Millise erineva ideoloogiaga õigustati kõnealustes riikides oma kunstipoliitikat? Kunstipoliitika ideoloogias Saksamaal ,,aaria rassi" väärikuse rõhutamine. Venemaal idealiseeritud tööinimesed 9. Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja lubatuks meetodiks? Ainuõige meetod ,,sotsialistlik realism" 10
Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassits...
Hispaania maalikunst Baroki ajal loodi Hispaanias peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühakulegendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Vanim ja omapäraseim Hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, hüüdnimega El Greco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos; 15411614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. S...
Jean Auguste Dominique Ingres. Mademoiselle Caroline Riviere. Valpinconi supleja. 1808. Suur odalisk. 1814. Jean Auguste Dominique Ingres. Harriet Mary Montagu ja Catherine Jean Auguste Dominique Ingres. Jean Auguste Dominique Ingres. Caroline Montagu. Louis Francois Bertini portree. Türgi saun. 1862. Klassitsismi maalikunst Akadeemistlikke maalikunstnikke Akademism Alexandre Cabanel (182389) Adolphe William Bougureau (1825 Venuse sünd. 1863. 1905) Adolphe William Bougureau (1825 Laine. 1896. 1905) Kevad. 1886
Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal P...
Frida Kahlo ühendas oma loomingus ühiskonnakriitika isikliku traagilise läbielamisega, loomingus esineb halastamatu avameelsus ja fantaasiarikkus. Maal: Diego Rivera Jose Clemente Orozco David Alfaro Siquieiros Rufino Tamayo Frida Kahlo Totalitaarne kunst avangardistlik kunst keelustati ning lubati ainult sellist kunsti, mis toetus traditsioonidele. Peamisteks eeskujudeks olid akademism ja realism. Soositud kunst on sarnane nii vormi kui ka temaatika poolest. Peamiselt kujutati revolutsioonilisi südnmusi, sõjalisi võite ning ülistati tööd. Skulptuuris kohtame üliarenenud muskulatuuri ja otsustava silmavaatega ideaalkangelasi. Vaenlast kujutati alati poolloomaliku ning üldiselt ebameeldivana. Ainuke erinevus Saksamaa ja NSVL-i kunsti vahel on alasti keha kujutamises, nimelt oli see Saksamaal lubatud, kuid NSVLs hoopiski tabu
KUNSTIAJALUGU. 12.klassfuturism Contents 2.Juugendstiil.......................................................................................................................................... 4 3.Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades.................................................................................... 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.......................
Rooma: Roomat peetakse 17.saj olulisemaks maalikunsti keskuseks. Paavstid olid seal patronaažid ja pakkusid tööd paljudele kunstnikele. Itaalia baroki maalikunst oli peaaegu tervenisti kiriku teenistuses ja paljusid kunstnike kutsuti sinna paavsti, tema sugulaste ja sõprade tellimusi täitma. Paavstid demonstreerisid oma võimu ja rikkust tööde tellimisega. 17.saj Roomas polnud ühtset maalikoolkonda, pigem mitu eri suundumust. Ühel pool kindlasti Carracci akademism ja teisel pool Caravaggio realism. Accademia di San Luca asutati 1593. aastal Federico Zuccari algatusel. Põhieesmärgiks oli anda kunstnikele haridust. Selle alla kuulusid juhendamine, natuurist joonistamine kui ka kunstiteooriaalased loengud ja arutelud. Akadeemiat juhtis valitud president (Principe), kunstnikust liige, keda nõustasid consiglierid. Saavutas suure kontrolli kunstipoliitikas, kõik avalikud tellimused läksid selle asutuse kontrolli alla. Liikmeteks nii kohalikud kui
1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli s...
Palju autoportreesid, eriti palju tehtud vanaduses Istus üksi kodus peegli ees Neid teada umbes 100 Tööde koguarvuks on 400-700 5.12.07 Klassitsistlik kujutav kunst Vahetab välja baroki 18. Sajandi lõpus Antiigivaimustus Väljakaevamisi Vesuuvi kaldal juhatas sakslane J. J. Winckelmann 1. Varaklassitsism 1770-1800 2. Kõrgklassitsism 1800-1830 3. Hilisklassitsisim ehk akademism 19. Sajandi lõpus Prantsusmaal nimetatakse kõrgklassitsismi ka ampiirstiiliks Peamiseks keskuseks Pariis Kuulsaim kujutav kunstnik Jacques Louis David "Tapetud Marat" "Horatiute vanne" "Sabiinitarit" Palju õpilasi (umbes 3000) Õpilastest tuntuim Ingres Kunstis range hierarhia klassitsismis Alasti inimene on lubatud, kui ta on seotud antiikmütoloogiaga Greuze ja Vigee-Lebrun - on paigutatud ka rokokoo alla Greuze - sentimentalismiski
Friedrich ei näitagi enamasti nägu, kujud külje või seljaga vaataja poole. Eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid päikesetõusul, loojangupunas või kuuvalgel. Romantism Prantsusmaal Romantism jõuab Prantsusmaale väga hilja, enamasti just poliitilistel põhjustel vaenlasriikide (Inglismaa, Saksamaa) kunst. Puhkeb võitlus klassitsismi ning romantismi vahel, nn romantismi lahing 1820.datel aastatel. Jaguneb kaheks. Ametlik - esialgu jäägitult klassitsislik. Akademism kujutavas kunstis, kunstiakadeemiates õpetatav. Zanrite hierarhia, vaid kõrgeid zanre viljelevad kunstnikud said akadeemiasse, nende töid osteti samuti said nad ka toetust. Seotud eelkõige joonistusega: iseloomulik inimfiguuride rohkus, antiik, . Tõrjuti olustikumaali, kuna teema oli igapäevane. Sõltumatu: Esialgu romantism. Maastik, olustik, natüürmort. Värvierksus. Salongikunst: Klassitsism põhiliselt, romantism ka. Prantsuse kunsti ülevaatusnäitus, umbes 1737
Saksamaa, NSVL. Kunsti range kontroll. Avangard oli mõlemais riigis keelatud. Kunsti kasutati propaganda nimel. Lubatud kunst oli see, mis toetus traditsioonidele – 19 sajandi akademist ja realism. Skulptuuris: Arno Breker, Veera Muhhina. Nõukogudes oli ainuõigus sots. realismil, arhitektuuris eesmärgiks klassitsism ja eklektika. Totalitaarne kunst – avangardistlik kunst keelustati ning lubati ainult sellist kunsti, mis toetus traditsioonidele. Peamisteks eeskujudeks olid akademism ja realism. Soositud kunst on sarnane nii vormi kui ka temaatika poolest. Peamiselt kujutati revolutsioonilisi südnmusi, sõjalisi võite ning ülistati tööd. Skulptuuris kohtame üliarenenud muskulatuuri ja otsustava silmavaatega ideaalkangelasi. Vaenlast kujutati alati poolloomaliku ning üldiselt ebameeldivana. Ainuke erinevus Saksamaa ja NSVL-i kunsti vahel on alasti keha kujutamises, nimelt oli see Saksamaal lubatud, kuid NSVLs hoopiski tabu. Ideoloogiliselt
ajaraamat vt kroonika. aforism mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca.) Agamemnon kreeka mütoloogias Mükenee kuningas, kreeklaste ülemjuhataja Trooja sõjas. Agamemnon on "Iliase" üks peategelasi. akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ja kujutatava elukaugus. akmeism ka adamism (esimese inimese Aadama nime järgi). Kirjandusmeetod, mis seab esikohale ürgse ja lihtsa elulaadi kujutamise, vastandades seda tsivilisatsiooni ja kultuuri ebaväärtustele ja pahedele. Akmeism tekkis 20. sajandi alguse Venemaal. Akmeistid propageerisid tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
