Gooti (0)

Sissejuhatus

Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika . See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse.
Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.
Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed . Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga . Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt .
Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi
1. varagootika - 12. sajandi II pool
2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand
3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand
Kõige varem- juba 15. sajandil – loobuti gootikast Itaalias.
Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi.

Arhitektuur

Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega . Romaaniaegsed silinder - ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre – nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms.
 
 
 
 
 
 
 
Gooti aken
Kölni katedraali interjöör
Ristroidvõlv
Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu mingeid kokkuköidetud kimpe. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Need olid kokku pandud kas raidkividest või tellistest. Roiete peale laoti õhukese kihina kivivõlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed võlvid. Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared . Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole.      
 
 
 
 
 
 
 
Katedraali struktuur
Kölni katedraali fiaalid ja tugikaared
Siirud
Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused . Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud.      
 
 
 
 
 
 
 
Gooti katedraali põhiplaan
Katedraali ristlõige
Reimsi katedraali fassaad
Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga. Väliselt annavad neile omapärase ilme tugipiilarid ja tugikaared. Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu .
Kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgusetunne ning eriline salapärane meeleolu. Värvilisest klaasist akendest sisse voolav hõõguvpunaselt ning sügavsiniselt kiirgav valgus muutis kõik ebamaiseks – keskaja uskliku jaoks kindlasti taevalikuks. Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres 'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes. Sealne gootika vastab eelpool toodud kirjeldustele.
Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse.     
 
 
 
 
 
 
 
Tähtvõlvid Oleviste kirikus Tallinnas
Cambridge 'i Kings College'i kabeli lehvikvõlvid
Roueni katedraali fassaad
Hilisgooti arhitektuur kaldus paljus liialdustesse. Näiteks tavalised ristroidvõlvid asendati sageli palju keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega. Teravkaare asemel kasutati ka muid kaaretüüpe (lansett-, korv - ja tuudorkaar). Akende raidraamistik koosnes sageli leeke või kalapõit meenutavatest kujunditest. Prantsusmaal ja anglosaksi maades nimetataksegi hilisgootikat leekestiiliks - 'flamboyant'- stiiliks . Hooned näivad sageli lausa kivipitsiga kaetud.
Gooti ajastul kattus Lääne-Euroopa maaliliste linnustega. Nende juurde kuulusid arvukad tornid, sakilised ringmüürid ning tõstesillad üle veega täidetud kaitsekraavide.     
 
 
 
 
 
 
 
Krak des Chevaliers' linnus Süürias
Carcassonne'i linnamüür
Lüübeki linn linnulennult
Müürid ümbritsesid ka tolleaegseid linnu, piirates nende kasvuvõimalusi. Seepärast olidki keskaegse linna tänavad nii kitsukesed ning majad väheldased ja tihedalt üksteise vastu surutud. Tavaliselt ehitati majad kõrge otsaviiluga vastu tänavat ning ruumi võitmiseks võisid ülemised korrused veidi eenduda, ulatudes tänava köhale. Sama eesmärk oli ka ärklitel. Elumajade aknad ei tarvitsenud aga üldse olla teravkaarsed, vaid nad olid tavalised nelinurksed. Sellise akende kuju tingis lame puulagi, samuti nagu kirikute kaaraknad järgisid laevõlvide kuju. Gooti ajastul hakati linnadesse ehitama ka avalikke hooneid- raekodasid, kohtupaleesid, käsitööliste tsunftihooneid jms.     
 
 
 
 
 
 
 
Brüsseli raekoda
Albrecht Düreri kodumaja Nürnbergis, Saksamaal
Kaupmehe elamu Tallinnas

Arhitektuur Prantsusmaal

Varaseim gooti stiilis ehitis on Saint-Denis' kloostri kiriku (Prantsuse kuningate matmispaik ) kooriosa, mis ehitati kloostri abti Sugeri eestvedamisel, kes soovis ehituskunsti abil kajastada uusi usulisi ideid. Tema arvates pidi usk olema meeliülendav ja helge pürgimus Jumala poole. Ehitustöödes osales meistreid kõigist Prantsusmaa osadest. Valmis koor 1144. aastal ja sai eeskujuks Ile-de- France 'i (Pariisi ümbrus, tolleaegne kuninga domeen ) suurtele katedraalidele.
 
 
 
 
 
 
 
Saint Denis' kloostrikiriku koor
Laoni katedraali varagootilik kesklööv
Pariisi Notre Dame
Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik . Pariisi Notre-Dame’ile järgnesid Chartes'i, Reimsi ja Amiensi katedraalid. Muuseas on ka kolm viimast pühendatud Neitsi Maarjale , seega samuti Jumalaema kirikud.      
 
 
 
 
 
 
 
Chartres'i katedraal
Reimsi katedraal
Amiens'i katedraal
Viimane on suurim ja kõige täiuslikuma ülesehitusega, kauneimaks peetakse aga Reimsi katedraali selle rikkalike skulptuuride tõttu. Samuti on katedraalid hämmastavalt suured ( pikihoone pikkus üle 100 m, kesklöövi kõrgus üle 40 m). Beauvais' katedraali puhul üritati püstitada kesklöövi kõrgusrekordit 54 m, kuid see ebaõnnestus, võlvid varisesid kokku ja taastati uuesti 47 m kõrgustena. Lõpuks suudeti kirikust valmis ehitada ainult koor. Sama katedraal on tuntud veel teisegi äpardunud rekordiürituse poolest - kirikule üritati ehitada 155 m kõrgune torn, mis aga samuti kokku kukkus.
Hämmastab, kuidas isegi väikesed linnakesed suutsid luua selliseid võimsaid, tohutut ajakulu ja tööjõudu nõudvaid ehitisi , kui isegi tolleaegses Euroopa suurimas linnas Pariisis oli elanikke umbes 200 000.
Pariisi gootika uhkuseks oli ka väike kuningate lossikabel Sainte - Chapelle (tõlkes püha kabel).See tundub üleni koosnevatki värvilistest akendest – niivõrd kitsukesed on võlve kandvad müüriribad akende vahel.     
 
 
 
 
 
 
 
Beauvais' katedraali välisvaade
Sainte- Chapelle
Mont- Saint- Micheli klooster
Elava ehitustegevuse tulemusena kattus Prantsusmaa niivõrd tihedalt kirikutega , et hilisematel aegadel on neid õige vähe juurde ehitatud . Asustatud paikades liikujale paistab alati mõni vana kirik , kui neid just korraga rohkem näha pole. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks maa-ala , kuhu kostis kirikukellade helin . Nii ongi keskaeg pärandanud Prantsusmaale umbes 800 katedraali ning sadu muid väiksemaid kirikuid (siia on arvatud ka gootieelsed kirikud ). Arvukalt tekkis ka kloostreid, millest nimekaim on Normandia ranniku lähedale tillukesele kaljusaarele rajatud Mont-Saint-Michel (tõlkes Püha Mihkli mägi). Astmeliselt mäkke tõusvad ehitised, kirik ning saledate sammastega ristkäik saare tipul andsid oma ebatavalise iluga kloostrile hüüdnimeks “Õhtumaa ime”.

Arhitektuur Inglismaal

Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12. sajandi teisel poolel ehitasid Canterbury peakirikut, Inglismaa peapiiskopi residentsi. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne , kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal.
 
 
 
 
 
 
 
Canterbury katedraal
Westminster Abbey
Salisbury katedraal
Eriti rikkalikuks muutus arhitektuur hilisgootika päevil. Toredad lehviku, tähe või võrgu moodi kujundatud võlviroided ja leegitsevad mustrid aknaraamistikes kuuluvad inglise väga kõrgetasemelise ja äärmiselt omapärase gootika juurde. Kuid ometi, võrreldes prantsuse gootikaga on see kuidagi kaine ja asjalik . Parimad näited inglise hilisgootikast on Wellsi katedraal ja mõningad kuulsate Oxfordi ja Cambridge’i ülikoolidele kuuluvad hooned.     
 
 
 
 
 
 
 
Wellsi katedraali nelitis
Kings College'i kabel Cambridge'is
Henry VII kabeli võlvid Westminster Abbeys

Gooti arhitektuur Saksamaal

Saksa ehitusmeistrite unistuseks oli luua ka Saksamaal prantsuspäraseid suuri kirikuehitisi. Ometi ei jätkunud sakslastel selleks majanduslikku ja kunstilist jõudu, nii et nad olid sunnitud minema lihtsustamise ja kokkuhoiu teed. Näiteks ehitati sageli kahe läänetorni asemel üks.
 
 
 
 
 
 
 
Kölni toomkirik
Kölni toomkiriku nelitis
Sellisena jäi tookirik 16. sajandil pooleli .
Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Sellise poolikuna, nagu mingit murtud selgroogu hiigellooma meenutades, püsis kirik kuni möödunud sajandi keskpaigani, mil ta viimaks lõpetati. Pooleli- ilma ühe fassaaditorni ülaosata - jäi ka Strasbourgi katedraal.     
 
 
 
 
 
 
 
Strasbourgi katedraal
Freiburgi toomkirik
Maarja kirik Lüübekis
Kivivaesel Põhja-Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina telliskivi, sealne Lüübeki Maarja kirik on andnud eeskuju Baltimaade gootikale.

Arhitektuur Itaalias

Gooti stiil ei jätnud puudutamata ka Itaaliat , kuid sealsetele ehitajatele jäi ta siiski üsna võõraks. Palju suuremat mõju avaldasid Vana- Rooma aegsete ehitiste suurejoonelised varemed. Üha jätkati värviliste marmortahvlitega kaetud kirikute ehitamist.
 
 
 
 
 
 
 
Firenze toomkirik
Milaano toomkirik
Veneetsia Doodžide palee
Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias – Milaano toomkirik. Kuigi itaalia kombe kohaselt pole sel läänetorne, püüti muus osas jäljendada põhjapoolsete maade gootikat (ehitajaiks olidki Alpide -taguselt Saksamaalt pärit meistrid). Kirikut ehib 135 fiaalitornikest ja 2245 skulptuuri. Itaalia gootika suursaavutuste hulka kuulub ka Veneetsia Doodžide palee, mida kasutati valitsus- ja kohtuhoonena. Raskete roosakamustriliste nelinurkadena toetuvad palee fassaadid alumiste korruste kergetele teravkaarelistele sammaskäikudele.

Gootika Eestis

Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ulatuslikult ka Eestit.      
 
 
 
 
 
 
 
Pöide kirik Saaremaal
Järva-Jaani kirik
Kuressaare linnus
13. sajandil maa anastanud saksa ja skandinaavia vallutajad ehitasid siia üle 60 linnuse. Veel enam kerkis kirikuid, sest ristiusu abil loodeti kiirendada eestlaste alistamist. Suur osa nendest gooti stiilis kirikuist on säilinud tänapäevani, kuigi osaliste ümberehitustega. Neis enamasti väheldastes kirikutes ei läinud vaja tugikaari, ka on nad kasinalt kaunistatud. Ometi annavad lihtsus ja kohalik ehitusmaterjal neile omamoodi karge võlu.      
 
 
 
 
 
 
 
Tallinna linnamüür
Toompea linnus
Raekoja plats linnulennult
Kunagistest Eesti kindlustatud linnadest on kõige paremini säilinud Tallinn. Oma müüride-tornide, keskaegse tänavatevõrguga, kõrgeviiluliste elamute , kirikute ja ühiskondlike hoonetega on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis. Raekoda, Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirik, Toompea linnus kõrge Pika Hermanni torniga, Suur Rannavärav, Kiek in de Kök, linnamüür Tornide väljaku ääres ja mujal ning paljud muud gooti stiilis ehitised teevad Tallinnast tõelise linn-muuseumi.
 
 
 
 
 
 
 
Niguliste kirik
Oleviste kirik
Tallinna Toomkirik
Keskaegsest piiskopilinnast Tartust on tänu sõdade laastamistööle väga vähe järele jäänud. Siiski asus seal kunagi meie kandi üks võimsamaid kirikuid - Tartu Toomkirik. Väga omapärane on ka Jaani kirik oma haruldaste terrakotaskulptuuridega.       
 
 
 
 
 
Tartu Toomkiriku varemed
Jaani kirik
Eesti keskaegseid maakirikuid.
Pöide kindluskirik Saaremaal. XIV sajandi keskpaik .
Järva-Jaani kirik Järvamaal. XIV sajand. Torn pärineb 1881. a.
Järva-Jaani kirik Järvamaal. XIV sajand. Interjöör.
Kindlusehitisi Eestis.
Kuressaare piiskopilinnus. XIII-XV saj.
Kuressaare piiskopilinnus. XIII-XV saj.
Paide Vallitorn. 1265. Hävinud 1941, taastatud 1980-ndate teisel poolel.
Gootika Tallinnas.
Adam Olearius.
Tallinna vaade XVII sajandil. Gravüür teosest "Täiendatud uus reisikiri Moskoovia ja Pärsia
teekonna kohta" ,1647.
Raekoda. 1402 -04.
Raekoja plats linnulennult. Alumises paremas nurgas Pühavaimu kirik.
Toompea linnus. Alustatud XIII saj.
Toomkirik. u. 1330 -1430.
Toomkirik. u. 1330-1430. Pikilõige.
Toomkirik. u. 1330-1430. Interjöör.
Vaade linnamüürile Toompealt. Nunnatorn , Saunatorn, Kuldjala torn ja Lowenschede torn
Oleviste kirik. XV-XVI saj.
Oleviste kirik. XV-XVI saj. Kesklöövi tähtvõlvid
Niguliste kirik. Alustatud 1230, põhijärk 1405 -1420.
Hermen Rode töökoda.
Niguliste kiriku altar . 1481.
Kaupmeheelamu Lai tn. 23. XIV-XV saj. Praegu Tallinna Linnateatri hoone.
Vana turg . Keskel XV saj. pärit aidahoone.
 
Gootika Tartus.
Tartu Toomkirik. XIII-XVI saj. Läänefassaad.
Tartu Toomkirik. XIII-XVI saj. Koor.
Tartu Toomkirik. XIII-XVI saj. Kesklöövi kaared .
Jaani kirik Tartus. 14. sajand. Läänetorn.
Jaani kirik Tartus. 14. sajand. Läänefassaad.
Jaani kirik Tartus. 14. sajand. Vaade idast.

Gooti skulptuur

Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Juba kõige varasemates gooti kujudes tundub, nagu hakkaksid figuurid end välja suruma romaanipärasemalt jäigast reljeefipinnast. Areng läkski selles suunas, et taas tekkis ümarplastika nagu antiikajal . Seejuures jäi siiski enamik skulptuure seotuks ehitistega. Kujud toetavad seljaga vastu seina ning seetõttu saab neid vaadata ainult eestpoolt . Need rikkalikult volditud rüüdes saledad , pikad, nõtkelt painduvad kujud mõjuvad tänapäeval kindlasti hingelähedasemalt kui antiikaegsed kreeka skulptuurid .
 
 
 
 
 
 
 
Pühakud Chartres'i katedraali portaalil
Reimsi katedraal. Püha Peetrus
Reimsi katedraal. Külgportaali skulptuurid
Tervelt 2500 üksikfiguuri kaunistab Reimsi katedraali. Need eri meistrite loodud sügavalt hingestatud , elavalt loomulikes poosides staatuad kujutavad endast ülimaid näiteid gooti skulptuurist Prantsusmaal.
 
 
 
 
 
 
 
Reimsi katedraal. Viimsepäeva stseen
Reimsi katedraal. Madonna
Pariisi Notre Dame. Madonna
Nüüd muutus eriti sagedaseks madonna kujutamine. Selles leebelt naeratavas ning Kristuslast süles hoidvas jumalaemas pidid kehastuma üheaeglaselt nii maine kaunidus kui ka taevane headus . Tänu inimlikult mõistetavale, emaarmastust väljendavale sisule korrati madonnakujusid paarisaja aasta vältel üha uuesti ja uuesti. Samal ajal sai kombeks ka Kristuse kannatuslugude kujutamine. Nende juures ei põrgatud tagasi ei sünguse ega eemaletõukavalt mõjuva tõetruuduse ees.     
 
 
 
 
 
 
 
Sünagoog. Strasbourg'i katedraal
Voorused tallavad patte. Strasbourg'i katedraal
Ekkehard ja Uta. Naumburgi katedraal
Huvitavaid töid lõid saksa kujurid. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused, esile tõstetakse Bambergi ja Naumburgi katedraalides leiduvaid töid, eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkerhardi ning tema õrna abikaasat Utat.
Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. Pühakutel on pikad saledad ja painduvad figuurid ning rikkalik, kuidagi nurgeliselt kujundatud voldistikuga rõivastus. Rõivavoltide jäikusele vastanduvad pühakute hingestatud ilmed . Altarite värvimisel eriti tihti kasutatud punane, sinine ja kuld lisavad neile veelgi mõjujõudu.
 
 
 
 
 
 
 
H. Rode töökoda. Niguliste kiriku altar
B. Notke. Pühavaimu kiriku altar
B. Notke. Püha Jüri
Sadamalinnas Lüübekis valmistati tiibaltareid kõikidele Hansa Liitu kuuluvatele kaubalinnadele Läänemere ääres, ka Tallinnale. Lüübekist Hermen Rode töökojast telliti 76 figuuri ja paljude maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440 —1517).     
 
 
 
 
 
 
 
C.Sluter. Figuur Philippe Julge hauamonumendilt
P. Parler. Autoportree
T. Riemenscneider. Autoportree
Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud , tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler ( 1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406 ) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile.
Bernt Notke. u. 1440-1509. Saksamaa/Eesti.
Bernt Notke.
Pühavaimu kiriku altar avatud tiibadega. 1483.
Bernt Notke.
Pühavaimu kiriku altari tiiva väliskülg. 1483.
Bernt Notke.
Surmatants . XV sajandi lõpp. Osa algselt ligi 30 m pikkusest teosest.
Bernt Notke.
Surmatants. XV sajandi lõpp. Osa algselt ligi 30 m pikkusest teosest.
Bernt Notke.
Püha Jüri. 1487 . Storkyrkan, Stockholm
 

Gooti maalikunst

Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraažid, mõjukad ja toredad oma värvisäras.     
 
 
 
 
 
 
 
Sainte- Chapelle'i roosaken
Sainte- Chapelle'i vitraaž
Chartres'i katedraal. Nn. kauni klaasakna madonna. Detail
Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena.
Suurim uuendaja , kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust.     
 
 
 
 
 
 
 
Giotto. Püha Frantsiskus ajab deemonid välja Arezzo linnast
Giotto. Püha Joakimi nägemus
Giotto. Kristuse taganutmine
Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline näotüüp. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole.
 
 
 
 
 
 
 
Vennad Limbourg'id. Mai
Vennad Limbourg'id. Juuni
Vennad Limbourg'id. Oktoober
Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli . See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Raamatumaalijaid tõmbasid ligi kunsti toetajate Burgundia ja Berry hertsogite õukonnad Prantsusmaal. Pol de Limbourg'i ja ta kahe venna ühistööks, samas ka raamatumaali säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega. Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi.
 
 
 
 
 
 
 
B. Notke. Surmatants
B. Notke. Surmatants
Konrad Witz . Maagiline kalapüük
Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod . Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu.
Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid , naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst , mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu kestnud ülevõim Euroopas. Sellele pani aluse kuninganna Akvitaania Eleonora. Erilise peenuse omandas hilisgootika päevil mood prantsuse päritoluga Burgundia hertsogite õukonnas.
Herman , Jean ja Paul Limbourg. 1370-80-1416. Burgundia.
Herman, Jean ja Paul Limbourg.
Jaanuar. 1412 -1416. Miniatuur Berry hertsogi tundideraamatust "Les tres riches heures du Duc de Berry"
Herman, Jean ja Paul Limbourg.
Mai. 1412-1416. Miniatuur Berry hertsogi tundideraamatust "Les tres riches heures du Duc de Berry"
Herman, Jean ja Paul Limbourg.
Juuni. 1412-1416. Miniatuur Berry hertsogi tundideraamatust "Les tres riches heures du Duc de Berry"
Herman, Jean ja Paul Limbourg.
Juuli. 1412-1416. Miniatuur Berry hertsogi tundideraamatust "Les tres riches heures du Duc de Berry"
Herman, Jean ja Paul Limbourg.
Oktoober. 1412-1416. Miniatuur Berry hertsogi tundideraamatust "Les tres riches heures du Duc de Berry"
Herman, Jean ja Paul Limbourg.
Pattulangemine ja paradiisist väljaajamine.1415-16.
Giotto di Bondone. 1267 -1337. Itaalia.
Giotto di Bondone.
Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast. 1297-99. Fresko Assisi Frantsiskuse kloostri kirikus.
Giotto di Bondone.
Püha Frantsiskus peab lindudele jutlust . 1297-99. Fresko Assisi Frantsiskuse kloostri kirikus.
Giotto di Bondone.
Püha Joakimi nägemus. 1304 -06. Fresko. Cappella Scrovegni, Padua.
Giotto di Bondone.
Kristuse taganutmine. 1304-06. Fresko. Cappella Scrovegni, Padua.
Giotto di Bondone.
Viimne kohtupäev. 1304-06. Fresko. Cappella Scrovegni, Padua.
Giotto di Bondone.
Madonna. u. 1310.
Vitraazh.
Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. u. XIII saj.
Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. u. XIII saj. Detail.
Sainte Chapelle. Roosaken.
Sainte Chapelle. Külgvitraazhid.