Quattrocento ehk Vararenessanss 15. sajand (u 1400 a. -1500 a.) Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Vararenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze, seda suuresti tänu kultuurihuvilisele Medici suguvõsale. Murrangulised muutused toimusid a...
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ...
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades
Lorenzo de Medici, suur kunstide ja teaduse metseen koondas oma õukonda kirjanike ringi. Lüürikuna kerkis esile humanist Angiolo Ambrogini, luuletaja nimega Angelo Poliziano. Firenze humanist Luigi Pulci sai oma rahvuslikult koomilise poeemiga ' Suur Morgante' rüütlieepika rajajaks itaalia kirjanduses. Proosas kuuluvad sajandi suurimad saavutused Napoli humanistidele. 1476. aastal avaldas Masuccio kogumiku 'Novellino'. See Dekameroni jäljendav teos on quattrocento parim novellikogu. 16. sajandi cinqucento jaguneb kultuuri- ja kirjanduslooliselt kahte vastakasse ajajärku. Sajandi esimene pool oli Itaalia renessansi õitsenguaeg, teine pool aga selle loojak. Sajandi teisel poolel sattus suur osa Itaaliast Hispaania ülemvõimu alla. Vahetu hoobi vaimuelu vabale arengule andis kiriku vastureformatsioon, mille sanktsioneeris Trento kirikukogu. Paavst kehtestas range tsensuuri kirjanduse üle
Raffael ja "Sixtuse Madonna " 1483 1520 Renessanss jagunes kolmeks osaks eelrenessanss (e. frecento, 14. sajand), vararenessanss (e. quattrocento, 15.sajand), kõrgrenessanss (e. cinquecento, 16. sajand). Raffael on üks kuulsamaid kõrgrenessanssi maalikunstnikke. Leonardo'st ja Michelangelo'st eristas teda see, et ta oli vähem mitmekülgne ning vähem jõuline, kuid väljendas klassikalise kõrgrenessanssi maalikunsti olemust kõige puhtamalt, täiuslikumalt ja laiahaardelisemalt. Tema looming katkes küll varakult, kuid oli ulatuslik ja mitmekülgne - seinamaalid, tahvelmaalid, portreed, uuris teadust, astronoomiat,
milleks oli peatrepi dekoreerimine. Oma enneaegse surma tõttu ei suutnud ta täide viia kõiki oma eskiise, ainult lünetid said tehtud. Laemaalingud olid usaldatud tollel ajal tunnustatud kunstnikule Michael v. Munkaczyle (1844-1909) ning sammaste vahede ja kaarte täidetud osade dekoreerimine jäi „Kunstnike triole“, kes olid kohustatud järgima kunsti ja kästitöö kollektsioonide direktori Albert Ilgi (1847-1896) esitatud programmi. Gustav Klimt teostas järgmise: Firenze Quattrocento (vanarenessanss) ja Cinquecento (kõrgrenessanss)- Rooma ja Veneetsia Quattrocento- Antiik-Kreeka (vasak: siin vabanes Klimt esmakordeslt ja märkamatult akadeemilisest stiilist, maalis Glykene, Pausaniase armastatu, kui kaasaegse tüdruku tema päevilt) - Egiptus-primitiivne Itaalia kunst. SETSESSIOON, ESIMENE NÄITUS • 25. märts-15. juuli 1898 Gustav Klimti kujundatud plakat (asub nüüd Albertiina muuseumis)
Leonardo käekiri neil tuntav. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (14721475). Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u. 14811482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna
1 variant 1. Renesanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi 2. Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Itaalia Renesanss a. 14. sajand – trecento e. eelrenessanss b. 15. sajand – quattrocento e. vararenessanss c. 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss 4. Vararenesanssi euroopa kult. keskus FIRENZE 5. Brunelleschi ehitas Firenze toomkiriku kupli ja Santo Spirito kiriku, Ponte a Mare Pisas 2 variant 6. Lorenzo Ghiberti Paradiisi väravad, Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks – 10 suuremat reljeefi, lõi 1. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud
1. Mida tähendab renessanss itaalia keelest? Renessass tähendab itaalia keeles taassündi 2. Millised olid renessansi erinevad perioodid? Renessansi perioodid: -14.saj- eelrenessanss e trecento -15.saj- vararenessanss e quattrocento -16.saj- kõrgrenessanss e cinquecento 3. Mis olid tähtsamad keskused Itaalias? Veneetsia, Firenze, Milano, Genova 4. Mis tähendas renessansis eneseteadvus? Inimene sai aru, et ta peab ise ennast arendama, õpiti antiikaja filosoofiat, mütoloogiat. 5. Milline oli humanistide arusaam inimesest? Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. 6
Tema kunstnikuks? Missugusi kuulsaid töid Sa veel tead? võit Koljati üle ponud rüütellik. Madalmaade renessanss 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssiajastut? 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus 20. Mille poolest erineb Madalmaade reness. kunst samaaegsest Itaalia kunstist? Hakati trecento eelrenessanss, 15. sajand quattrocento vararenessanss, 16. sajand avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike cinquecento - kõrgrenessanss vürstide tellimusi, Madalmaade kunst oli aga algusest peale linnakodanike teenistuses. 4. Missugune Itaalia linn oli vararenessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 21
Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks, ka antiikmütoloogia ainestikku kasutati. Kasutati põhiliselt tempera- ja õlivärve. Perioodid 14. sajand trecento e. eelrenessanss 15. sajand quattrocento e. vararenessanss 16. sajand cinquecento e. kõrgrenessanss Maalikunst Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetuse ja tihti maaliti teosed loodud matemaatiliste reeglite järgi.
konflikte katoliku kirikuga, tihti oli kirik leplik ilmalikkude avalduste suhtes. *Usuplatonism ja jumalikud reeglid- Platon (ideed), reeglites peitub tõde ja ilu, kunsti eesmärk oli ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. *Kunstniku positsioon- tunnustust said need kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti. Kunstnikud erinesid käsitöölistest. *Periodiseering- 1.eelrenessanss 14.saj recento, 2. vararenessanss 15saj. quattrocento, 3. kõrgrenesanss 16saj. cinquecento. Itaalia arhitektuur 15.saj. Tähtsaimaks kunstikeskuseks oli Firenze. *Filippo Brunelleschi(1377-1446) oli 1. suurmeister. Looming: Firenze toomkirik (8tahuline kuppel), Leidlaste kodu (kaaristu), San Lorenzo kirik (lameda puulaega basiilika), Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus-Brunelleschi oli veendunud, et peab kasutama õigeid proportsioone, nn tuumpunkti koonduvad jooned.
Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias. Tuntust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. Renessansi periodiseering. 1. 14 saj. trecento ehk eelrenessanss 2. 15 saj. quattrocento ehk vararenessanss 3. 16 saj. cinquecento ehk kõrgrenssanss Kuulsamad kunstnikud. 1. MACACCIO- Freskol ,, Püha Kolmainsus", Brancacci kabeli freskod. 2. Fra Anceloko- Madonna lapse ja inglitega. KÕRGRENESSANSS Kui vararenessanssi iseloomustas tähelepanu killustamine eritise üksikosade vahel ja mõnikord liialdamine dekoratiivsete detailidega, siis 16 saj. sai arhitektide püüdluseks
Renessanss Koostas: Liisa Koppel Renessanss järgnes keskajale. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessanssikultuur kujutas endast antiikkultuuri taassündi, mis ei põhinenud siiski vaid ajaloo meenutamisel vaid arendas ja uuendas antiikkultuuri edasi. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba ...
Kordamise teemad arvestuslikuks kontrolltööks kunstiajaloost 11. klassile. Õpik Jaak Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile`` Kes on humanisklik inimene, mida tähendab sõna humanism ja mis ajastul võeti mõiste kasutusele? Lk: 32.on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses ItaaliasRenessansi periodiseering, mida tähendab sõna renessans? Kirjuta ja mõtesta lahti. Lk:34-35uus mõtteviis. taassünd. antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 13-14.saj. eelrenessanss (trecento) 15.saj vararenessanss (quattrocento) 16.saj kõrgrenessanss (cinquecento) Milline ajastu oli eeskujuks renessansile ja miks? Lk:32-36 Nimeta kuulsaid Itaalia vararenessansi(15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo ´sid)skupltuur LORENZO GHIBERTI(Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanem...
1.8. Ristiusu kirik ja paganlus Antiikaja paganluse kohatine matkimine ei tähendanud enamasti siiski konfliktiminekut katoliku kirikuga. Ühelt poolt olid mitmed selleaegsed paavstid ise tüüpilised renessansiinimesed ja kirik oli tihti üpris leplik ilmalikkuse avalduste suhtes. 1.9. Renessansi periodiseering 5 Kunstiajalooalases kirjanduses on levinud itaalia renessansi periodiseering itaaliakeelsete sajanditähistustega: Trecento e. eelrenessanss, Quattrocento e. vararenessanss, Cinquecento e. kõrgrenessanss. Trecento tähistab 14. sajandi, Quattrocento 15. sajandi ja Cinquecento e. kõrgrenessanss. 2. RENESSANSI KESKUSED 6 2.1. Renessansiaegne Firenze Renessansiaja kultuuri häll ja vararenessansi tähtsaim kunstikeskus oli Firenze. Siin valitses 1434. aastal rahva kaasabil võimule tõusnud Medicite suguvõsa, kelle esindajad on ajaloos tuntud kunsti soosijaina. Firenzes töötasid paljud kuulsad kunstnikud, nende hulgas arhitekt
II tund 11.klass VARARENESSANSS Lugeda: Lauri Leesi ,,Kunstilugu koolidele" lk 65 - 69 Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" lk 131 141 Tunni ülesanne: Teha konspekt. Vastata küsimustele lk 69. Järgmisel tunnil vastata konspekti põhiselt. Maalikunst 15.saj vararenessanss (quattrocento; keskus Firenze) Keskendumine detailidesse või innustumine perspektiivefektidest mõjus nii, et üksikasjade terviklikuks kompositsiooniks ühendamine jäi mõnikord unarusse. 15.saj maalijate kompositsioonilised lahendused on tihti pisut kunstlikud ja ebaloomulikud. Inimesed on enamasti kõik samal tasapinnal pildi esiplaanil ega ole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Sellepärast nimetatakse varasemat vararenessanssi ,,primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessanssiga). · Maalikunst - Fra Angelico "Maarja kuulutus", Sandro Botticelli (1445-1510) ,,Primavera", ,,Veenuse sünd" Andrea Mantegna (1431 1506) ,,Surnud Kristus" ...
jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, aga mitte tavalise kogemuse kaudu) Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat -erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda -nähti eeskätt vaimset loomingut Renessansi periodiseering 1) 14.saj. - trecento e. Eelrenessanss 2) 15.saj. - quattrocento e. Vararenessanss - isel. Tähelepanu killustamine ehitiste üksikosade vahel ja mõnikord liialdamine detailidega (arhitektuuris) 3) 16.saj. - cinqueceento e. Kõrgrenessanss - arhitektide püüdluseks sai suurejooneline tervik, suurenes veelgi antiikarhitektuuri eeskujuandev osa ITAALIA Arhitektuur 15.sajandil Firenze- tähtsaim kunstikeskus Telliti palju töid, et linna avalikke kohti ilmestada Brunelleschi- esimene renessanssi suurmeister arhitektuuris Tema tööd:
on maalitud hiljem (u. 1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel. Kuningate kummardamine Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u. 14811482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i
kunagi tavalise kogemuse kaudu. Reegleid ehk jumalikke proportsioone olevat arveastatud juba antiikkunstis. Tuntust kogusid peamiselt need kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, kirjandist, filosoofiat ja mütoloogiat. Visuaalses kunstis hakati nägema vaimset loomingut, kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. 1. 14. sajand trecento e. eelrenessanss 2. 15. sajand quattrocento e. vararenessanss 3. 16. sajand cinquecento e. kõrgrenessanss Itaalia arhidektuur 15 sajandil: Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks sel ajal Firenze. Filippo Brunelleschi(1377-1446) Arhidektuuri esimene suurmeister. 1419 hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit, mis tegi ta kuulsaks arhidektina. Veel enne seda oli jõudnud kavandada tõeliselt renessansliku hoone Firenze Leidlaste Kodu
usutakse, et ingel on maalitud hiljem (u. 1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel. Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (umbes 1481–1482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 lahkus ta Firenzest Milanosse hertsog Lodovico Storza teenistusse. Maalis “Püha õhtusöömaaja” (1495-1497), mis on üks täiuslikemaid kõrgrenessanssi meistriteoseid. Oletatavasti selleks, et vältida frescole iseloomulikke tehnilisi takistusi, katsetas ta maali teostamisel
toimunud pika perioodi vältel. • Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate • ˇ kummardamist" (umbes 1481– 1482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Kuningate- Kummardamine Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. Mona Lisa • 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze
tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 14. saj. trecento e. eelrenessanss 15. saj. quattrocento e.vararenessanss 16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss Arhitektuur Itaalias, renessansi iseloomulikud tunnused. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv
1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel. Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u.14811482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti
KUNSTI AJALOO ARVESTUS 1)Mida tähendab Mesopotaamia? Milliste tänapäeva riikide territooriumil see asus? Lähis-Idas kujunenud riigid Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vahelisel alal hakati kutsuma nii nimetatud Mesopotaamiaks. Asub tänapäeval Süüria ja Iraagi territooriumil. 2)Mida olulist on sumerid (Mesopotaamia kunstis) meile pärandanud? Nad on kõrgkultuuri loojad. Leiutasid kiilkirja. Leiutasid võlvi, ratta (vankri). Võtsid kasutusele pronksi. Leiutasid potikedra. Leiutasid õlu. Arvutasid välja aastaringi. 3)Kuidas jaotati Egiptuse ajajärgud? Vana-Riik (valitsesid 3.-6.dünastiad oli umbes 2778.-2263. eKr). Keskmine riik (valitsesid 11.-13.dünastiad oli umbes 2040.-1730. eKr). Uus riik (valitsesid 18.-20.dünastiad oli umbes 1562.-1085. eKr). 4)Nimeta 3 kuulsamat püramiidi, mis ehitati 4. dünastia ajal (2551.-2471. eKr)! Cheo...
LK 35 1) Muutused Itaalia linnade majanduses 15. saj: * polnud ühtne riik, vaid jagatud erinevate valitsejate vahel * linnades tekkisid manufaktuurid *arenes rahamajandus 3) ,,Renessanss" tähendab taassündi 6) Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. 9) Uusplatonismi propageeris Marcilio Ficino. 11) Itaalia renessansiajastu periodiseering: * 14. Saj. Trecento e. Eelrenessanss * 15. Saj. Quattrocento e. Vararenessanss * 16. Saj. Cinquento e. Kõrgrenessanss LK 46 2) Skulptor Lorenzo Ghiberti 2 peamist tööd: * Paradiisi värav * Iisaku ohverdamine (???????? Ei ole kindel selles vastuses) 4) Paradiisi värava kirjeldus: * 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. * kullatud pronkuks * reljeefi ümbritseb gootipärane ehisraam 5) Vararenessansi kuulsaim skulptor oli Donatello.
tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 14. saj. trecento e. eelrenessanss 15. saj. quattrocento e.vararenessanss 16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss Arhitektuur Itaalias, renessansi iseloomulikud tunnused. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv
1504.aastal sai valmis 5,5 m kõrgune Taaveti figuur. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist. Samasuguse tähendusega on Moosese figuur, mis on osa hiiglaslikuna kavandatud, kuid lõpetamata jäänud hauamonumendist paavst Julius II'le. Michelangelol oli täita veel üks hiiglaslik tellimus, seekord maalikunstialal kaunistada freskodega Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Teistel seintel olid juba quattrocento maalijate tööd. Ta täitis selle tellimuse üksi, ja oma tervisele halastamata töötas ta Sixtuse kabeli lae all mitu aastat (1508-1512). Idaseina kompositsioon ,,Viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30 aastat hiljem. 13. Raffael: (1483-1520) Eelkõige maalijana tuntud Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta nende residentsis Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Nende
omaenese traditsioonidega. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. Itaalia renessanss jaotatakse ajaliselt tavaliselt kaheks: · 15. sajand - vararenessanss - itaaliakeelne, ka muus maailmas laialt levinud nimetus quattrocento · 16. sajand - kõrgrenessanss cinquecento. ITAALIA VARARENESSANSI ARHITEKTUUR Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks
maalitud hiljem (u. 1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel. Kuningate kummardamine Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u. 14811482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i
maalitud hiljem (u. 1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel. Kuningate kummardamine Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u. 1481–1482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i
Renessanss Renessanssi algus. 8. aprill 1341. a Rooma senaator andis Kapitooliumi mäel luuletaja Petrarcale loorberipärja. See autasustamise viis oli mitu sajandit unustusehõlmas olnud. Humansim ja humanistid. Itaalias iga renessansi sajand omaette ajajärk: trecento -14. saj (alates 1300. a) quattrocento -15. saj cinquecento -16. saj. · Humansimi ajalugu Itaalias renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus. · Esimene renessansi uurija Sveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu ,,Itaalia renessansikultuur"(1860) autor. renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist. ! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia). · Esimesena kasutas sõna ,,humanism" Leonardo Bruni (1374-1444) ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühend...
maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Viimasel ajal usutakse, et ingel on maalitud hiljem. Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (umbes 14811482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 4 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma
Renessanssi õitseng toimus üllatavalt just väikelinnades, millede kodanikud soovisid äsja jõukale järjele saanuna kajastada oma linna kordumatust ja iseenda saavutatud prestiiži. Itaalias oli renessanssil kolm tähtsamat keskust: Veneeetsia, Genova (rikkad kaubalinnad), Firenze (finantslinn) ja Rooma (paavsti residents). Itaalia renessanssi periodiseeritakse järgmiselt: 14.sajand – trecento e. Eelrenessanss 15. sajand – quattrocento e. Vararenessanss 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss 4 2. Arhitektuur itaalias 2.1. Vararenessanssi arhitektuur itaalias ● Antiikkunsti mõju tugevaim just ARHITEKTUURIS. ● Esimesed uuenduslikud jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. ● Antiikkunsti taassünd arhitektuuris: proportsionaalsus baasi ja kapiteeliga sambad
eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata. Levima hakanud tulirelvad tundusid rüütlitele ebanormaalsed, aga linnakodanikule
mitte.
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus
· Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid nind tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. · Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. · Renessansi periodiseering: 1) 14.sajand- trecento ehk eelrenessanss 2) 15.sajand- quattrocento ehk vararenessanss 3) 16.sajand- cinquecento ehk kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur 15.sajandil · Tähtsaimaks lunstikeskuseks oli Firenze. · Skulptoritel, maalijatel ja arhitektidel oli sajandi alguse võidu tõttu palju tööd · Filippo Brunelleschi oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Oli mitmekülgne looja. Suurt menu saavutas ehitajana ja kunstiteoreetikuna. 1419.aastal hakati tema
Maarja kuulutus Kristuse ristimine 3 Üheks olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u. 14811482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. Kuningate kummardamine 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt
Leonardo da Vinci õieti Leonardo di ser Piero da Vinci sündis 15. aprill 1452 Itaalia, Anchianos –ja suri 2. mai 1519 Prantsusmaa, Clouxis oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessansiinimese arhetüübina, mehena, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning "ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge"[viide?]. Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne...
ingel on maalitud hiljem (umbes 1480). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel.Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (umbes 14811482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...
osatähtsus Renessanss · Hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või · Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias puutahvlil · Rinascita - itaalia keeles "taassünd" · Usulise harduse asemel kajastatakse · 14. sajand - eelrenessanss e trecento üldinimlikke tundeid ja elurõõmu · 15. sajand - vararenessanss e quattrocento · Renessansist saab alguse ka signeerimine (u 1400-1500) · Skulptorid loovad arhitektuurist sõltumatut raidkunsti · Kunst muutub looduslähedasemaks ja ehitamine pooleli. Seda jätkas realistlikumaks Michelangelo Buonarroti (1475-1564) VARARENSSANSS arhitektuur · Veneetsias oli kuulsaimaks meistriks
(helistikutus ehk tonaalsusetus). Seetõttu ei jätnud ajajärk maha suuri loojaid ega tuntud teoseid. Kuid paavsti õukonnast Avignonis kujunes prantsuse ja itaalia kultuuride kokkupuutepunkt 10. Itaalia 14.saj. kultuur Trecento lühiiseloomustus, ajastu suurkuju pime muusik Francesco Landino, lauluvormid madrigal ja caccia Nii nimetatakse 14.sajandi kultuuri Itaalias (sõna tähendabki "kolmsada", vt ka kunstiajaloost quattrocento, cinquecento jne). See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Sel ajal kirjutavad oma kuulsaimad kirjandusteosed Petrarca ja Boccaccio. Muusikas domineerib õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Tähtsaimad lauluvormid madrigal ja caccia. Madrigal oli kahe-, hiljem kolmehäälne laul lihtsa vormiga tekstile karjuseidüllist või armastusest. Tüüpiliselt on ülemine hääl liikuv, alumised tagasihoidlikumad. Caccia (it
nimbused, lokaaltoonid - varieeritud. Parim loodusekujutaja. Taevas ja pilved esimest korda välja joonistatud... Perspektiiv "puu otsas" SLAIDID Neitsi Maarja kroonimine Ilmutamine Jeesus ja Maria Magdaleena Püha Franciscuse tuleproov 4 12. Fra Filippo Lippi - 1406-1469, oli munk, ümarpilt, inimlikkuse tasand, lõi tugevalt plastilisi mullatoonis pilte. selge kompositsioon, perspektiivitaju, quattrocento (vararenessanss) Krakelüürid - praod värvikihis SLAIDID Madonna Jeesuse, Johannese ja ingliga (piparkoogitiivad). Nimbus vaevumärgatav, sinise ja pruuni tooniga. Augustinus - paremal oja, laps mängib. 13. Benozzo Gozzoli - 1420-1497, detailimeister, idealistlik, trecentole omane perspektiivi ja maastikukujutamine, freskomeister SLAIDID Riccardi-Medici kabel, kolmeosaline freskode sari "Tarkade teekond". Kujutas freskodel Medicite perekonnaliikmete portreid. uuemad problemaatikud 14
elavana. Teiselt poolt on ta aga nii ilus, liigagi ilus, lausa naiselikult ilus: lopsakad huuled, kohevad juuksed, graatsilised jalad ja varbad. Samuti leidub ta pilgus sellist naiselikku igatsust ja armastust ning lähemal uurimisel ilmnebki, et pupillid on tal südamekujulised. See suurem kui 5-meetrine hiigel-Taavet kaunistas Medicite lossi õue. Eeskuju antiigist, kuid antiiksed elemendid on siin omanäoliselt ümber töötatud. Ka Quattrocento skulptorite samanimeliste teostega on vahe suur, sest Michelangelo töös on igal pisimalgi detailil oma roll ning miski pole ülearune. 7 JUMALUSED BACCHUS Jumalused, eriti Bacchus-Dionysus, on jällegi antiikaja lemmikteemasid ja kujutamise objekte. See Kreeka-Rooma jumal on ka Medicite uue residentsi aias, Giardino dei Bobolis. Valerio Cigoli käe all valminud grotseskne Bacchuse kuju (1560) köitis mu tähelepanu,
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filo...
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus...
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
