Kunsti konspekt: renessans (1)

RENESSANSS
Üldiseloomustus
Sõna „renessanss“ tähendab itaalia keeles „taassündi“.
Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades.
Renessansi ajastule on iseloomulik:

• suurem ilmalikkus
  
• humanism – maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks
  
• avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias)
  
• rahvusriikide kujunemine
  
• rahvustunde ärkamine
  
• suured usulised liikumised ( reformatsioon , vastureformatsioon)
  
• antiikkultuurist ja –kunstist eeskuju võtmine
  

Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand.
Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand)
Renessanss-kunsti üldiseloomustus
Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhitektuuris. Renessansi ajal muutusid maalikunst ja skulptuur iseseisvateks kunstiliikideks, nad ei olnud enam seotud arhitektuuriga. Maalikunstis ja skulptuuris pääses lõplikult võidule realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kasutati järjekindlalt anatoomia- ja perspektiiviseadusi. Suurenes kunstnikuisiksuse tähtsus (töid hakati signeerima).
I Arhitektuur
Itaalias gooti stiil päriselt ei juurdunud, seal säilisid antiikkunsti mõjud teatud määral kogu aeg. Renessansi ajal ehitati nii kirikuid kui ilmalikke hooneid.

• Peetri kirik Roomas – maailma suurim kirik (pikkus 211,5 m, kupli Ø 42 m, kõrgus 132,5 m). Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Tema surma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis . 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo . Tema alustas kupli ehitamist (lõpetati küll teiste poolt). Kiriku ees olev eeskoda ja väljak koos sammaskäikudega ehitati 17. sajandil, barokkstiilis. Peetri kirikut peetakse kauneimaks kuppelehitiseks.
  
• palazzo `d – itaalia rikaste elamud. See elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, siseõuega keskel. Fassaadid on kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega (selline müüritis, kus kivide esikülg on jäetud tahumata, on rustika ).
  
• Prantsusmaal on palju renessanss-stiilis losse, eriti palju on neid Loire`i jõe orus. Need on tõelised muinasjutulossid, rikkalikult kaunistatud, tornide ja katuseakendega. Üks tuntumaid on kuningas François` I Chambord `i /šamboori/ jahiloss. (364 ruumi, katus nii rikkalikult kujundatud, et näeb välja kui omaette linn).
  
• Louvre `i /luuvri/ lossi vanimad osad Pariisis on samuti renessansiajast (lõpetati 19. sajandil).
  

II Maalikunst ja skulptuur
Selgelt ilmneb eri rahvaste eripära. Tähtsaim maa Itaalia.
Itaalia
Vararenessanss
Ilmnevad edusammud looduse ja ruumi kujutamisel, loomulike pooside ja inimese tundeelu edasiandmisel. Kasutatakse puhtaid kirkaid värvitoone. Üksikasjade peen väljamaalimine on ehk pisut naiivne , kuid selles siiruses on oma võlu. Vararenessansi maalikunsti rajaja on

• Masaccio /masatšo/ ( 1401 -1429)
  

Tema lühikesest elust on vähe teada. Gootikaga võrreldes on ta julge uuendaja . Ta kujutab ilmekalt rahulikke, tugevaid, jõulisi inimesi tumedate, sügavate värvidega.
Pisut gootipäraseid jooni võib kohata dominikaani mungast maalija

• Fra Angelico /andžeeliko/ ( 1387 -1455) töödes.
  

Tema peamiselt freskotehnikas maalides valitseb sügav usuline meeleolu. Seda rõhutab väga õrn ja hele koloriit (helesinised, helepunased, helekollased toonid) ja pühalikud ilmed . Fra Angelico töödes pole midagi rahutut, järsku ega inetut. Kuulsaimad on Fra Angelico freskod Firenzes San Marco kloostris.
Vararenessansi kuulsaim maalikunstnik on

• Sandro Botticelli /botitšelli/ (u. 1445 -1510).
  

Teda toetas Firenze rikas ja kunsti soosijana tuntud Medici /meeditši/ ülikuperekond. Nende ülesandel on Botticelli maalinud usulise sisuga töid ja kaks väga kuulsat antiikmütoloogia ainelist maali:
□ „Veenuse sünd“ – maal kujutab antiikaja ilu- ja armastusejumalanna Veenuse (kreeka Aphrodite ) sündimist merevahust
□ „Kevad“ – siin näeme Veenust kauni pargimaastiku foonil, ümber antiikmütoloogia tegelased. Paremal pool kõnnib Kevad – õrnas lillelises kleidis noor habras naine.
Botticelli maalidel kordub üha sama naisetüüp – punakasblond, õrna ja hingestatud ilmega – mis teeb tema tööd kergesti äratuntavaks.
Kõrgrenessanss
Kõrgrenessansi maalikunsti põhiolemuse võib kokku võtta sõnadega „idealiseeritud tõde“, mida iseloomustab:

• tasakaalustatud kompositsioon
  
• joonte selgus ja ilu
  
• üksikasjade kooskõla tervikuga
  

Kõrgrenessansi maalikunsti tähtsaimad meistrid on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael.

• Leonardo da Vinci /vintši/ ( 1452 -1519)
  

Leonardo da Vinci oli universaalne geenius , kellele oli antud väga mitmekesiseid andeid: ta oli maalikunstnik, skulptor , arhitekt, aga ka muusik , luuletaja, insener ja loodusteadlane. Vinci oli loomult katsetaja ja eksperimenteerija, huvide paljusus takistas pühendumast peamisele – maalikunstile . Seetõttu on tema säilinud teoste arv väike. Nooruses oli Vinci Firenzes nimeka skulptori Verrocchio õpilane, hiljem elas ja töötas ta Milaanos, Firenzes ja Roomas. Elu lõpul suundus Vinci kuningas François I kutsel Prantsusmaale, kus ka suri. Tuntumad tööd:
□ „Madonna grotis“ ( grott -kaljukoobas). Siin on Vinci maalimislaad juba välja kujunenud – võime näha romantilist ja salapärast meeleolu, madonna õrna ja pehmet naeratust (see on Vinci üks iseärasusi!).
□ „Püha õhtusöömaaeg“ - maalitud 1496-1497 ühe Milaano kloostri söögisaali seinale. See on halvasti säilinud tänu Vinci poolt ebaõigesti valitud maalimistehnikale. Tänapäeval siiski restaureeritud. Maal paistab silma suurepärase kompositsiooniga – Kristusesse kui kesksesse figuuri koonduvad ruumi perspektiivijooned, teda ümbritsevad jüngrid on peade asetuse , käteliigutuste ning pilkude suunaga liidetud ühtseks tervikuks.
□ „ Mona Lisa“ (ehk „ Gioconda ), tuntuim Vinci maal. Kujutab kauni, sinasse uppuva maastiku taustal istuvat salapäraselt naeratavat naist.
Samalaadseid, psühholoogiliselt sügavaid portreid on Vincil veelgi, samuti maale usulistel teemadel . Suhteliselt rohkesti on säilinud Vinci joonistusi. On ka arhitektuurikavandeid, mis jäid teostamata.
Leonardo da Vinci mõju renessansskunsti arengule on suur, jäljendamist on leidnud eriti tema õrnad, kergelt naeratavad näod ning varjundirikas hele-tumeduse käsitlus.

• Michelangelo /mikelandželo/ (1475-1564)
  

Oli samuti väga mitmekülgne looja: skulptor, maalija, arhitekt, ka luuletaja. Suurema osa elust veetis ta Firenzes ja Roomas. Michelangelo oli tuntud oma raske iseloomu poolest, sallimatus ja terav keel muutsid tema jõulise isiku üksildaseks ja kohati traagiliseks. Michelangelo skulptuurilooming paistab silma monumentaalsuse ja võimsuse poolest. Tuntumad tööd:
□ „Taavet“ – 5,5 m kõrge, jõuline, ilmekas, figuuris on tunda suurt sisemist pinget
Michelangelole oli omane võtta ette suuri ülesandeid, mida ta mitmesugustel põhjustel ei jõudnud lõpule viia. Selline oli paavst Julius II hauamonument . 40 figuurist valmis 3. Neist tuntuim on
□ „ Mooses “ – Vana Testamendi prohvet , jõuline ja traagiline kuju, kes oma usust taganenud rahvast nähes täitub kirgliku vihaga.
Medicite perekonna hauamonumendile Firenzes valmis Michelangelol neli figuuri:
□ „Öö“ ja „Päev“ ning „Hommik“ ja „Õhtu“
Maalikunstis on Michelangelo suurimaks tööks
□ Sixtuse kabeli kaunistamine Roomas, Vatikanis. Vararenessansi kunstnike seinamaalidega kaunistatud ruumi lae kattis Michelangelo 9 pildiga Vanast Testamendist. Oma ainsa lõpetatud töö tegemiseks kulutas kunstnik neli aastat, mille jooksul maalis üksinda 350 figuuri! Paarkümmend aastat hiljem maalis Michelangelo sama kabeli seni tühjaks jäänud idaseinale „ Viimse kohtupäeva“ stseeni, mille rahututes jõulistes vormides on juba aimata lähenevat barokki.
Michelangelo skulptoriloomus avaldub ka tema maalides – inimesed neil on lausa käegakatsutavalt plastilised, vorm huvitab kunstnikku rohkem kui värv. Tema tahvelmaalidest võiks veel nimetada tondot (tondo – ümarformaadis maal)
□ „Püha perekond“
Michelangelo on tegutsenud ka arhitektina. Tuntuim tema nimega seotud ehitis on Peetri kirik Roomas.

• Raffael (1483- 1520 )
  

Raffael pole nii mitmekülgne kui tema kuulsad kaasaegsed, kuid võib-olla just tema viib kõige täiuslikumalt ellu kõrgrenessansi maalikunsti ideaalid. Raffael kujutab harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus ümbruses. Puudub Vinci salapärane romantika ja Michelangelo traagiline paatos. Raffaeli elu ja looming on seotud Firenze ja eriti Roomaga. Paavsti usalduse võitnud Raffaelile anti ülesandeks kaunistada seinamaalidega
□ Vatikani lossi kolm peoruumi ehk stanza `t /stantsa/. Neist kuulsaim on filosoofia ülistamisele pühendatud „ Ateena kool“. Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon . Teiseks suureks ülesandeks Vatikani lossis sai Raffaelile kaarkoja ehk Loggia`te /lodža/ kaunistamine piibliteemaliste laemaalidega.
Raffaeli mitmete hingestatud madonna-piltide seast tõuseb esile
□ „Sixtuse madonna“ – hõljuval sammul astuvast Neitsi Maarjast vasakul põlvitab paavst Sixtus III, paremal on Püha Barbara ning pildiservale nõjatuvad kaks väikest inglikest.
Veneetsia koolkond
Jõukas, luksust ja idamaist toredust armastavas kaubalinnas Veneetsias kujunes renessansiajal välja oma maalikunstnike koolkond. Armastati suurejoonelisust ja dekoratiivsust, maalidele on iseloomulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud :

• Giorgione /džordžoone/ ( 1478 -1510)
  

Maalidele omane lüüriline ja romantiline meeleolu. Sageli kasutab Veneetsia maalikunsti üht lemmikmotiivi – alasti naisekeha.
□ „ Lamav Veenus “
□ „ Kontsert vabas looduses“ – meisterlik taustamaastik

• Tizian /tiitsian/ (1477- 1576 )
  

Suurimaid renessansimeistreid, nautis kuulsust juba oma pika eluea jooksul. Omas sidemeid Euroopa õukondadega, portreteeris kuningaid, keisreid ja paavste. Meisterlik värvikasutus, kerged ja hoogsad pintslilöögid. Tuntumaid töid on allegooriline:
□ „ Taevane ja maine armastus“

• Tintoretto ( 1518 -1594)
  

Tiziani õpilane. Tema rahutu valgusekäsitlus ning korrapärasest kompositsioonist loobumine valmistas ette baroki sündi.

• Veronese (1528-1588)
  

Mõnede erijoontega, kuid sisuliselt siiski Veneetsia koolkonda kuuluv kunstnik. Tuntuim töö:
□ „Kaana pulm“ – süžee laenatud piiblist, kujutatud aga kaasaegse Veneetsia luksuslikku elu.
16. sajandi teisel kolmandikul on Itaalias täheldatav üleminekuperiood renessansilt barokile ehk manerism . Sellele on omane püüe suurte mõõtmete poole, rahutu kompositsioon, magusad värvitoonid, pikaksvenitatud figuurid , liialdatud usulise härduse rõhutamine. Tüüpiline selles laadis maalinud kunstnik on Parmigianino /parmidžaniino/ (1503-1540).
Saksamaa
Renessanss on saksa kunsti õitseaeg. Siis tegutses kogu saksa kunstiajaloo suurim meister

• Albrecht Dürer ( 1471 -1528)
  

Tema loomingu parim osa on joonistused ja graafilised tööd ( graafika tekkis alles 15. sajandil, peamiselt harrastati vase- ja puulõiget). Düreri isa oli kellassepp , kes tuli Saksamaale Ungarist. Düreri loomingut mõjutasid reisid Itaaliasse ja Madalmaadele. Tähtsamad tööd:
□ kuulsad puulõike- seeriad Kristuse kannatusloost „Suur Passioon “ ja sama väiksemas formaadis „Väike Passioon“
□ maal „Kõikide pühakute pilt“
□ maal „Neli apostlit“ (elusuuruses Johannes, Peetrus , Markus, Paulus )
Dürer on loonud ka palju portreid nii maali- kui graafikatehnikas.
Madalmaad (tänapäeva Belgia ja Holland )
Madalmaadel võeti esimest korda kasutusele õlivärvid, kujunes peenmaali tehnika, kus maaliti kõik üksikasjad väga täpselt ja peenelt välja. Gootika ja renessansi piirile jäävad

• vennad van Eyck `id – Jan van Eyck (1380-1441) ja Hubert van Eyck (1366/70-1426).
  

Nende kuulsaim töö on ühiselt loodud
□ Genti altar (valmis 1432 , Belgias). Selle siseküljel on 12 pilti kahes reas: alumise rea keskel talle kummardamine , ülemise rea keskel Jumal-isa Maarja ja Ristija Johannese vahel. Genti altar on Madalmaade maalikunsti suurim meistriteos, millele on omane suur ilmekus, pühalikkus, üksikasjade peen teostamine ja värvide värskus.

• Pieter Brueghel /brööhel/ vanem ( 1525 - 1569 )
  

Hüüdnimi „talupoegade Brueghel“ (et eristada teda poegadest, kes olid samuti maalikunstnikud). Pieter Brueghel oli väga hea maastikumaalija. Maalis palju ka piiblistseene, asetades need oma kaasaja olustikku. Tema töödes on osavalt ühendatud detailid ja tervik. Iseloomulik on kõrge horisont .
□ „Talupoja pulm“
□ „ Jahimehed lumes ehk Talvemaasik jahilistega“