Kunsti konspekt: renessans (1)

RENESSANSS
Üldiseloomustus
Sõna „renessanss“ tähendab itaalia keeles „taassündi“.
Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades.
Renessansi ajastule on iseloomulik:

• suurem ilmalikkus
  
• humanism – maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks
  
• avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias)
  
• rahvusriikide kujunemine
  
• rahvustunde ärkamine
  
• suured usulised liikumised ( reformatsioon , vastureformatsioon)
  
• antiikkultuurist ja –kunstist eeskuju võtmine
  

Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand.
Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand)
Renessanss-kunsti üldiseloomustus
Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhitektuuris. Renessansi ajal muutusid maalikunst ja skulptuur iseseisvateks kunstiliikideks, nad ei olnud enam seotud arhitektuuriga. Maalikunstis ja skulptuuris pääses lõplikult võidule realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kasutati järjekindlalt anatoomia- ja perspektiiviseadusi. Suurenes kunstnikuisiksuse tähtsus (töid hakati signeerima).
I Arhitektuur
Itaalias gooti stiil päriselt ei juurdunud, seal säilisid antiikkunsti mõjud teatud määral kogu aeg. Renessansi ajal ehitati nii kirikuid kui ilmalikke hooneid.

• Peetri kirik Roomas – maailma suurim kirik (pikkus 211,5 m, kupli Ø 42 m, kõrgus 132,5 m). Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Tema surma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis . 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo . Tema alustas kupli ehitamist (lõpetati küll teiste poolt). Kiriku ees olev eeskoda ja väljak koos sammaskäikudega ehitati 17. sajandil, barokkstiilis. Peetri kirikut peetakse kauneimaks kuppelehitiseks.
  
• palazzo `d – itaalia rikaste elamud. See elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, siseõuega keskel. Fassaadid on kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega (selline müüritis, kus kivide esikülg on jäetud tahumata, on rustika ).
  
• Prantsusmaal on palju renessanss-stiilis losse, eriti palju on neid Loire`i jõe orus. Need on tõelised muinasjutulossid, rikkalikult kaunistatud, tornide ja katuseakendega. Üks tuntumaid on kuningas François` I Chambord `i /šamboori/ jahiloss. (364 ruumi, katus nii rikkalikult kujundatud, et näeb välja kui omaette linn).
  
• Louvre `i /luuvri/ lossi vanimad osad Pariisis on samuti renessansiajast (lõpetati 19. sajandil).