Renessanss muusikas (0)

RENESSANSS .
renessanss – (pr. k. renaissance , it. k. rinascimento=taasünd),
varakodanlik mõtteviis
urbaniseerumine e. linnastumine
pangandus, jõukuse tähtsustamine
inimene + loodus, inimlikkus
Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871),
Protorenessanss – eelrenessanss , antiiksete stiilielementide kasutamine
enne renessansi aega;
vararenessanss – u. 1430-1500 a.
kõrgrenessanss – u. 1500- 1527 a.
1527. a. Rooma vallutamine
manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst
I arhitektuur
1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel , mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern -ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume . Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele.
2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334. a-l, ehituse lõpetasid Andrea Pisano ja Francesco Talenti 14. saj. lõpus. 84 meetri kõrgune, kaunistatud kuusnurkade ja rombidega ning niššidega.

3. Firenze baptisteerium - on pühendatud Ristija Johannesele, oktagonaalne, arvatakse, et on endine sõjajumal Marsi tempel Rooma impeeriumi ajast, praeguse kuju sai 11.-13. sajandil, seal on ristitud Dante ja Michelangelo .
4. Firenze baptisteeriumi 3 portaali - pronksuksed, lõuna( 1330 .a.)-, põhja( 1401 .a.)- ja idaportaal( 1452 .a.); lõunaportaali valmistajaks Andrea Pisano; põhjaportaali konkurss - teemaks " Iisaku ohverdamine ", parimateks osutusid F. Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti Ghiberti; uksel on 28 gooti raamistusega paneeli; idaportaal - kuldne kujundus 10 tahvlit (1425-52. a., gooti raamistuseta), valmistajaks Ghiberti;
- gooti raamistus


5. Palazzo Vecchio – e. Palazzo della Signoria, ehitamist alustati 1294, lõpetati 1341 ja oli mõeldud kindlustusehitisena, omaaegne valitsushoone ja suurhertsogi residents. Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii – piklik arkaadiga ühenduskäik. Hammaslõige ehk hammaskarniis. Hoone sisaldab paljude kunstnike nagu Vasari , Michelangelo , ja Verrocchio töid. Seal asub Michelangelo skulptuurigrupp "Võit".
Ees grupp Heraklesest ja Cacusest; Michelangelo “Taaveti” koopia. Neptunuse purskkaev.
Cosimo I – esimene Toskaana suurhertsog, valitses 30 aastat, kuulus Firenzet valitsenud Medicite suguvõssa.
Uffizi galerii – ehitati 1560 , Medicite administratsioonikontorid.
6. Ponte Vechhio – kõige vanem sild Firenzes. Ehitatud 1345. a. Üle silla läheb käik, mis ühendab Palazzo Vechhiot Palazzo Pittiga. Iseloomulik on silla äärtele ehitatud väikesed majad, kunagised lihapoed, nüüdsed kullasepaärid. Laiub üle Arno kõige kitsama koha. Samas kohas asus sild juba Rooma ajal.
Arno jõgi – jõgi, mis voolab läbi Firenze. Ujutab tihti linna üle, kõige rängem uputus 1966. a. 4. nov. (veetase tõusis üle 5m, kahjustas paljusid kultuuriväärtusi).
7. Palazzo (palatso) Pitti – 1457, karge , imposantne, rustikaalne (konarpinnalistest tahutud e. klombitud kiviplokkidest), paljude akendega, arvatavasti ehitati Brunelleschi plaanide järgi. Hiljem laiendati kahe tiiva võrra. 1560 kolisid sinna Medicid. Kontori- ja laoehitis.
Atikakorrus – madal ülakorrus, ei ole terve hoone ulatuses. Kvaader – kiviplokk.
8. Palazzo Medici- Riccardi – 1444, algul kuulus Medicitele, hiljem Riccardidele. Massiivselt rustikaalne alumine korrus, vähemrustikaalne teine korrus ja sile kolmas korrus.
9. Palazzo Strozzi – 15. saj. lõpp, üks Firenze kaunimaid palazzosid, rustikaalne, karniiside ja arkaadidega siseõu.
10. Palazzo Ruccelai – 15. saj. lõpp, looja Leon Battista Alberti , antiikvormid võetud range järjekindlusega: lamestatud rustikas fassaadile on antud vertikaalne liigendus kõigil kolmel korrusel esinevate antiiksete pilastrite näol.
Leon Battista Alberti – arhitekt , skulptor ja üks renessansi rajajaid . Lineaarperspektiivi looja. Tegeles ka maalikunstiga, aga ükski teos pole säilinud.
VÕRDLUS: Veneetsia palazzod on esinduslikumad ja rõhuvad ilule. (Palazzo Chieregati, Palazzo Loredan)
11. Ospedale (Spedale) degli Innocenti – vaeslaste varjupaik , hea horisontaal- ja vertikaalrütm, mähitud lastega medaljonid . Majoolika – glasuuritud terrakota. Laste tunnusesemed, et vanemad nad hiljem ära tunneksid. Andrea della Robbia on medaljonide autor.
12. Santa Maria Novella – kloostrikirik, ehitamist alustati 1246 ning lõpetati 1360. Harmooniliste joonte ning geomeetriliste mustritega fassaad modelleeriti Leon Battista Alberti poolt. Fassaad valgest ja rohelisest marmorist.
13. Santa Croce – Püha Risti kirik . Seal asub Michelangelo ja Galileo Galilei haud. Ehitamist alustati 1294, fassaad lõpetati alles 19. saj.
14. Capella dei Pazzi – 1430-1443, asub Santa Croce kiriku õuel. Rakendatud on antiikseid vorme – sambad, pilastrid, baasid, ornamentika . Brunelleschi. Silinderkuppel koonilise katuse ja ümmarguse laternaga. Interjöör on renessansi harmoonia pärl oma valgete seinadega, mida liigendavad hallid kivipilastrid.
15. Basilica di Sant’ Andrea – Püha Andrease basiilika , Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart .
16. Loggetta Sansoviniana – 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil. Kolmevõlviline, fassaadiniššides Minerva , Apollo , Mercuriuse reljeefid . Kunagi oli vahtkonna kasutuses.
Jacopo Sansovino -( 1486 -1570.a.; tegel . Jacopo Tatti) Itaalia arhitekt ja skulptor. Võttis kunstnikunime oma õpetaja Andrea Sansovino järgi, tegutses Roomas, Firenzes ja alates a.-st 1527 Veneetsias.
17. Villa Rotunda – 1567.a. vastab renessansiideaalile, kõik neli külge ühesugused, igal küljel templifrondid. Vincenzas. Katusel on kuppel.
Andrea Palladio - ( 1508 - 1580 .a.), Itaalia arhitekt, oli 16.saj. peamiseks meistriks. Tema ehitiste üldjoon on klassitsistlikult range ja järgib läbi-kaalutletud proportsioone, fassaadikujunduses ei kas. dekoratiivseid elemente. Suur mõju hilisemale klassitsismile.
18. Tempietto – asub Roomas, San Pietro in Montorio kloostri õues. Kahekordne hoone antiikse ümartempli laadis, alumisel korral dooria sammastest ümbriskäik, kogu hoonet kroonib poolkuulikujuline kuppel. Ehitas Donato Bramante .

II skulptuur

1. Nicola Pisano - 1225-1284.a., Itaalia skulptor, üks tema esimesi töid oli Pisa baptisteeriumi marmorkantsel, millel on ühendatud antiikvormid gooti elementidega, lähtus antiikeeskujudest ja jäljendas neid nii kompositsioonis ja tehnikas,
2. Giovanni Pisano- 1250 -1314.a., Nicola Pisano poeg, tegeles gooti katedraaliplastikaga, tema figuuride kehaline ja vaimne väljenduslaad on mitmekülgsemad, hoogsamad ja vähem ranged kui tema isa töödes.
3. Donatello – 1386-1466, Donato di Niccolo Bardi.
Taaveti pronksfiguur - paljas poiss, kellel on lehtedega müts ja saapad jalas.
Gattamelata ratsamonument Padovas - tasakaalu eesmärgina on kabja all munake, krussis saba, esimene vabalt seisev pronksist ratsakuju peale antiikmaailma lagunemist. Kiivrita.
Habakuk – kiilaspea, hüüdnimega Lo Zuccone. Donatello enda lemmik.
Juudit ja Olovernes .
4. Andrea del Verrocchio – 1436-1488, alguses oli kullasepp ja maalikunstnik , hiljem skulptor. Kuulsate meistrite õpetaja (da Vinci, Credi, Perugino).
Taavet – riietatud, vähem antiigisarnane kui Donatello Taavet, elavam, vaadeldav igast küljest.
Grupp Kristuse ja uskmatu Toomaga – Asub Or San Michele kiriku fassaadil, Firenzes.
Bartolomeo Colleoni ratsamonument – Asub Veneetsias San Zanipolo kiriku ( Johannese Pauluse kirik ) kõrval, üks jalg üleval. Kurja näoga ja kiivriga onu. Kondotjeer - kutseliste palgasõduritesalkade juht Itaalias XIV-XV saj.
5. Luca della Robbia – 1399- 1482 . Kunsti mõjutas Donatello.
Lauljate tribüün – Firenze toomikirikus. Laulvad ja tantsivad lapsed. Moodustab paari Donatello samalaadse tööga.
Madonna Kristuse ja kahe ingliga – Firenze, Museo Nazionale majoolikafiguur, poolümmargune ja raamiga ümbritsetud.
Ospedale (Spedale) degli Innocenti fassaadi medaljonid – mähitud lapsed sinisel taustal, majoolika.
III Vararenessansi maalikunst
14. saj. kunstnikud .
Eelrenessanss
1. Cimabue (tegelikult Cenni di Pepi) - 1240-1302. Madonna kompositsioon . Ühendas bütsantsi vormi tekkiva gooti stiilis elementidega. Suhteliselt vanaaegne - kuldne taust, trooniv madonna, teostel monumentaalsed mõõtmed, pulknupplaps, nimbused nagu taldrikud. Peetakse Giotto tähtsaimaks eelkäijaks ja Firenze vararenessansi rajajaks.
"Trooniv Maarja lapsega" (1272-1274)
Assisi San Francesco alumise kiriku madonnafresko ja ülemise kiriku freskod
Krutsifiks Firenze Santa Croce's.
!Neitsi Maarja on kujutatud teistest suuremana!
2. Giotto di Bondone - 1266-1337. Assisi, progressiivne mees, loobus bütsantsilikust kujutamisviisist, vähemikoonilised näod. Itaalia trecento esindaja. Trecento - üleminekustiil gootikast renessansi. Kasutas esmakordselt ruumilise sügavuse kujutamist. Volüümikad figuurid . Seotud arhitektuurilise või maastikulise taustaga. Perspektiiv "puu otsas",
Assisi - Püha Franciscuse ja Neitsi Maarja teemad.
SLAIDID
“Trooniv Neitsi Maarja”
Arena kabel (Capella dell'Arena, Badova)
Püha Franciscus ajab Arena linnast kurjad vaimud välja. Perspektiiv puu otsas. Lendavad vaimud (pahad).
Vaade Assisile
Püha Franciscus annab ära mantli (eesel all vasakus nurgas)
Püha Franciscuse linnujutlus
Joakim kõrbes (palju lambaid)
Joakim ingliga (Joakim puhkab all paremas nurgas hütikese ees)
Neitsi Maarja templisse esitamine
Kristus ristil (paremal Kristuse rüü jagamine)
Ülestõusmine (Kristus tõrjub Maria Magdaleena eemale, vasakul tukkuvad vahisõdurid)
Detail Laatsaruse ülestõusust
Juuda suudlus
Dante portree
Mungad
Lastetapp Petlemmas
Põrgu
3. Duccio di Buoninsegna - 1255-1319, järkjärguline eemaldumine bütsantsilikkusest, küllaltki realistlik kujutamisviis , püüdis edastada inimtundmusi ja liigutusi.
SLAIDID
Ruccelai Madonna ( Jeesuslaps kui Gorbatshov )
Siena toomkiriku peaaltari fragment “Neitsi Maarja kroonimine ”
4. Simone Martini - 1284-1344, Giotto kõrval olulisemaid trecento maalijaid, ühendas oma loomingus itaalialikud ja prantsuslikud elemendid, tugev s-kurvatuur.
SLAIDID
“Kuulutamine” - Uffizi galeriis. Kuldne koloriit , väärakas poosis Maarja, detailne .
“ Ratsanik ” - hobune ja mees on rombidega kaunistatud
“Trooniv madonna”
5. Pietro ( 1280 - 1348 ) ja Ambrogio (1290-1348) Lorenzetti - järgisid Duccio ja Giotto stiili, religioossed mehed, linnavaate leidlik kompositsioon.
Kartoon - suureformaadilist kunstiteost ettevalmistav samas mõõtkavas ja detailitäpne söe- või kriidijoonistus. Kartooni tagakülg kaetakse lubjapuruga või söetolmuga ning krihvliga vajutades kopeeritakse kujutise jooned pildikandjale.
SLAIDID
“ Dekoratiivne madonna”
“ Kolgata tee”
Camposanto Monumentale vaated (3) - ülikute matmine, freskod, II maailmasõjas hävinud. Asub Pisas. Restaureeritud.
Buffalmaco surmatriumf.
Firenze
Radikaalne suund.
6. Masaccio . - 1401-1428, varajased teosed gootikahõngulised, hea perspektiiviga, anatoomiliselt usutavad inimfiguurid, kasutas keha modelleerimisel valgust,
SLAIDID
San Lorenzo - Bracacchi kabel
"Paradiisiaiast väljaajamine" - San Lorenzo kirikus
“ Pearaha ” - simultanistlik kujutamine (ühel pildil mitu stseeni), plastilisus.
7. Masolino - 1383- 1447 , Massaccioga paar, loomingus kajastub üleminek gootikast renessansile,
SLAIDID
Ristija Johannes ja Hieronymus - roosas riietuses mõlemad
vanemad problemaatikud
8. Paulo Uccello - 1397-1475, perspektiiv- rakurss -lühendus, tsentraalperspektiiv , hobused meeldisid.
SLAIDID
Lahing San Romano juures - hobused kõhu alt, roosakaspruun hobune lööb jalgu üles.
Püha Jüri võitleb draakoniga
9. Domenico Veneziano - 1400 -1461, koloriidimeister, heledad toonid, portreed, analüütiline, püüdis kasutada õhuperspektiivi
10. Andrea del Castagno - 1423-1457, peamiselt freskod, järgis perspektiiviseadusi, anatoomia (elavad žestid), plastiliselt tugevasti modelleeritud, lihased, sibüll. Juudas . Hobune + ratsanik
SLAIDID
Taavet
Püha õhtusöömaaeg - mustvalge, Juudas istub üksi
Ratsanik
Idealistlik suund. Pieta - püha, õnnistatud.
11. Fra ( munk ) Angelico , Bato Angelico - 1387 -1435. Nõretavalt religioosne, kuldne, kiirgab, kujundatud nimbused, lokaaltoonid - varieeritud. Parim loodusekujutaja. Taevas ja pilved esimest korda välja joonistatud… Perspektiiv "puu otsas"
SLAIDID
Neitsi Maarja kroonimine
Ilmutamine
Jeesus ja Maria Magdaleena
Püha Franciscuse tuleproov
12. Fra Filippo Lippi - 1406 -1469, oli munk, ümarpilt, inimlikkuse tasand, lõi tugevalt plastilisi mullatoonis pilte. selge kompositsioon, perspektiivitaju, quattrocento (vararenessanss)
Krakelüürid - praod värvikihis
SLAIDID
Madonna Jeesuse, Johannese ja ingliga (piparkoogitiivad). Nimbus vaevumärgatav, sinise ja pruuni tooniga.
Augustinus - paremal oja, laps mängib.
13. Benozzo Gozzoli - 1420 -1497, detailimeister, idealistlik, trecentole omane perspektiivi ja maastikukujutamine, freskomeister
SLAIDID
Riccardi-Medici kabel, kolmeosaline freskode sari “ Tarkade teekond ”. Kujutas freskodel Medicite perekonnaliikmete portreid.
uuemad problemaatikud
14. Pollaiuolo ( Antonio ja Piero ), naiste profiilid, anatoomia probleemid (täpne edasiandmine), tugevalt plastiliselt modelleeritud, lihaselised kehad.
SLAIDID
Daphne legend
Naise portree - kukal ära unustatud
Pronksmehed maadlevad
Püha Sebastianus
15. saj. Firenze suurkujud
15. Sandro Botticelli - 1444-1510, plastilised figuurid, tugev lõug, rangelt stiliseeritud, palju allegoorilisi antiik- ja piibliteemasid, lainetavad, s-kurvatuur, lokaaltoonid, palju juukseid
SLAIDID
Mees medaljoniga
Venuse sünd - Uffizi,
Primavera e. kevade tulek, apelsinisalu, kuude allegooriad, hesperiitide aed. Simonetta Vespucci (tuberkuloosihaige prostituut)
Juudit
Jetro tütred
Kentaur ja Ateena
16. Domenico Ghirlandaio - 1449- 1494 , tegi freskosid, tahvelmaale ja portreid, eelistas luua piltjutustusi, piibliainelisi kompositsioone täiendas Firenze vaadetega ja elustseenidega, lisades juurde firenzelaste portreid, Michelangelo õpetaja
SLAIDID
Vanaisa lapselapsega - rasvapaisetega nina
17. Filippino Lippi - 1457- 1504 , Fra Filippo Lippi poeg, Botticelli õpilane, lokaaltoonid
SLAIDID
Toobija ja Raafael
Firenze teisejärgulised.
18. Lorenzo di Credi - 1459-1537, hea maastikukujutus, kujutas peamiselt piiblistseene intiimsete harduspiltidena.
SLAIDID
Kuulutamine
19. Piero di Cosimo - 1462-1521, maalingutel kujutas enamasti mütoloogilisi süžeesid,
SLAIDID
Vespucci - maod kaela ümber
Põhja-Umbrialased
20. Pierro della Francesca - 1416 -1492, jõuline, asjalik, hea perspektiiv, üks tähtsamaid vararenessansi teoreetikuid, inetud tädid, plastilised figuurid, õhu- ja värviperspektiiv.
SLAIDID
Halastuse madonna
Seeba kuninganna
Urbino hertsog ja hertsoginna
Madonna (jeesus-lapsel korall kaelas, taustal põline põhjamaa mees)
Kristuse ristimine
21. Luca Signorelli - 1440 -1523, lendlevad inimesed, plastiline vorm, lillad ja rohelised tagumikud, kujutas alasti inimesi keerulistes asendites
SLAIDID
Viimne kohtupäev
Lõuna-Umbrialased ( Konservatiivsed )
22. Pietro Perugino - 1448-1523, selge ülesehitus, perspektiivikasutus , malbed näod, idealistlik kuju, sümmeetriline, ümara näoga, harmoonilised , naised 7 kilo maha..
SLAIDID
Võtmete andmine Peetrusele
23. Bernardino Pinturicchio - 1454-1513, detailirohke, dekoratiivne, kullavärv, esimesena võttis antiigist üle groteski .
SLAIDID
Poisike
Penelope kangakudumine
24. Andrea Mantegna - 1431- 1506 , keskendus inimfiguurile, karmid näoilmed, saksapäraselt ekspressiivne, inglid kõhu alt
SLAIDID
Püha Perekond Elizabethiga (Dresdeni galerii)
Kolgata grupp
Surnud Kristus (kujutas Neitsi Maarjat vanana)
Püha Sebastianus (hallikassinine koloriit, korintose stiilis samba taustal)
Karjaste kummardamine
Ferrara
25. Cosimo Tura - mehhaanilised voldid, äärmuseni arendatud plastilisus, veider , järsk ja ekspressiivne joonestiil, rikkalik arhitektuuri dekoratsioonid. Kõrge laubaga tädid
26. Francesco del Cossa - 1435-1477, võimsalt tõsine, paiguti kirglikult dünaamiline
SLAIDID
Kuulutamine - tigu esiplaanil
Püha Luciea - silmad käes
Veneetsia
27. Gentile de Fabriano - 1370- 1427 , tobedad, veidrad lapsed, ebaproportsionaalselt kuldne, kõrggraatsiline hoiak.
28. Carlo Crivelli - 1430-1494, varastes töödes gootilikud jooned, harduspildid ja suurejoonelised altarid, ilgelt pikad sõrmed, andekas ka ornamentikavallas veidrad pildid, Veneetsia rikkuse eksponeerimine, pärsia vaibad, paabulinnud, girland , nimbused, kollakad toonid.
29. Antonella da Messina - 1430-1479, portretist (3/4 pöördes), veinipunane, veneetsia sinine, tähtsus seisneb Madalmaade õlimaalitehnika vahendamisel.
SLAIDID
Püha Sebastianus
oranžijuukseline poiss
30. Jacopo Bellini - isa Bellini, 1400-1470, hea perspektiiv, plastilised figuurid.
31. Gentile Bellini - vanem poeg, 1427- 1516 , Veneetsia doodžide ametlik maalija , kujutas peamiselt linna religioosset elu, veduut e. vaatemaal.
SLAIDID
Tõelise Risti reliikvia protsessioon Markuse platsil
Doodži portree (väga hea nina), peas on sarvtanu (doodžide peakate )
32. Giovanni Bellini - 1430-1516, noorem vend, viimane vararenessansi aste, omased soojad harmoonilised värvid, loobus teravatest kontuuridest, eelistas kujutada usuteemasid, tegi arvukalt altarimaale ja harduspilte.
Sacro conversazione - renessansi sagedane pilditüüp, pildil Neitsi Maarja Jeesus-lapsega, keda kahelt poolt ümbritsevad enamasti 4 pühakut.
SLAIDID
Christo-forus (Jeesus Kristuse kandja)
Venuse tualett
33. Cima da Canegliano - 1459-1517, tumedatooniline monumentaalsus, hilisemaid töid iseloomustab särav värvigamma nagu ka pehme hajutatud valgus ning ka harmooniline kompositsioon.
SLAIDID
Neitsi Maarja templisse esitamine
34. Vittore Carpaccio - 1455- 1525 , pildid suureformaadilised ja paljufiguurilised, iseloomulik arhitektuuriline tagataust, hea perspektiiv, peateemaks Püha Ursula legend.
SLAIDID
Veduut e. vaatemaal (linnavaade), maalitud Veneetsiat (aga tegevus toimub Kölnis), Ursula legend, kurtisaan (kõrgklassi prostituut)
III KÕRGRENESSANSI MAALIKUNST.
1. Leonardo da Vinci - sünd. 1452.a. - surnud 1519.a.; Itaalia maalikunstnik, joonistaja, skulptor, arhitekt, insener, loodusteadlane ja leiutaja; Michelangelo ja Raffaeli kõrval renessansiajastu kuulsaim kunstnik. Kunstilise ja tehnilise hariduse omandas Firenze kunstniku A. del Verocchio juures, kelle juures ta töötas a-ni 1478 .a. Tema varased tööd on õpetaja mõjutustega, tema varastes töödes ilmneb juba väljendusvahendina sfumaato, pehmete värviüleminekutega maalimislaad. 1482.a-l asus maalikunstniku, kujurina ja sõjatehnilise insenerina tööle Milano hertsogi juurde. 1500.a. naasis ta Firenzesse. 1513.a.-st elas ta Roomas, kus ta erinevalt Raffaelist ja Michelangelost ei täitnud suuri tellimusi. 1517.a-l asus ta Prantsuse kuninga François I kutsel elama Amboise lähedal asuvasse Cloux' lossi, kus ta veetis oma viimased eluaastad . Oma maalide ja joonistustega, samuti ka teoreetiliste käsitlustega maalikunstist avaldas ta mõju mitmetele kuulsatele kunstnikele Coreggiost ja Raffaelist kuni P.P. Rubensi ja Rembrantini, kelle hele-tumedat maalimislaadi Leonardo oma teostes ennetas. Maalikunsti kõrval tegeles ta tehnikaalaste, arhitektuuriliste ja loodusteaduslike uurimustega ning kavandas mh. kindlustusi ning alles sajandeid hiljem kasutusele võetud tehnilisi seadmeid. Tema arhitektuuri- ja skulptuurialane looming koosneb peasjalikult teoreetilistest kavanditest, neist ellu viidi vähesed.
loomingust:
Madonna nelgiga
Püha Hieronymus - lõpetamata
Madonna kaljukoopas
Püha õhtusöömaaeg
Daam hermeliiniga
Anna ise kolmas
La Gioconda e. Mona Lisa
2. Michelangelo Buonarroti - sünd. 1475.a. - surnud 1564.a.; Itaalia skulptor, maalikunstnik ja arhitekt; oma aja mitmekülgsuses lõppeva renessansiajastu universaalgeenius; barokkstiili teerajaja. Õppis Firenzes D. Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe omandas Bertoldo di Giovanni juures. Kunstniku varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud ja varasemad renessansiajastu kunstnikud. Tema hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. 60 viimaseks eluaastaks hõivasid tema loomejõu kuus mahukat tellimustööd: paavst Julius II hauamonument( Istuv Mooses ja Aheldatud ori), Sixtuse kabeli laefreskod ja Viimase kohtupäeva stseen altariseinal, Medicite kabeli hauamonumendile "Päevaaegade" figuurid, juhtis Peetri kiriku ehitustöid Roomas( kupli konstruktsioon ). Andis välja ka joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosnes suuremalt jaolt armastuslauludest. Michelangelo loomingut imetlesid juba tema kaasaegsed, seda peeti renessansiajastu tipuks. Michelangelo vabastas end traditsioonilistest piirangutest ja avardas kunstis uudseid väljendusvõimalusi.
loomingust:
Istuv Mooses
Aheldatud ori
Pietā
Taavet
Päevaajad
Aadama loomine(Sixtuse kabeli laefresko)
3. Raffael (Raffaello Santi ) - sünd. 1483 - surnud 1520; maalikunstnik ja arhitekt; õppis oma isa ateljees ja Perugini ateljees Perugias. Õpingutel tutvus vanade ja kaasaegsete meistrite töödega, luues arvukalt madonnapilt, milles eemaldus vararenessanslikust stiilist. Pärast õpinguid asus tööle Roomas paavst Julius II teenistuses, kus ta kaunistas paavsti eluruume e. stanza'sid seina- ja laefreskodega. Peale selle visandas ta kartoonid Sixtuse kabeli 10 seinavaiba jaoks, mis kooti Brüsselis, ning maalis mõned kõige aegade kuulsaimad tahvelmaalid. Pärast Bramante surma võttis Raffael üle Peetri kiriku ehituse juhtimise. Selle kõrvalt tegeles ta ka antiiksete mälestusmärkide konserveerimisega. Arhitektina osales ka Rooma villade kavandamisel. Kunstniku hilisesse loominguperioodi kuuluvates töödes on Raffaeli osa tihti väike, sest tööde teostamine lasus tema õpilaste õlul. Maalikunstis esindas ta kõikides kaasaegsetest kõige täiuslikumalt kõrgrenessansi ideaale: pürgis harmoonia ja selguse poole, uue inimkujutuse poole, mis ühendaks antiikideaale kaasaja humanistlike ideedega.
looming:
Madonna ohakalinnuga
Ateena kool
Sixtuse Madonna
Vatikani stanzad
Madonna del Granduca
Nümf Galateia
Paavst Leo X - ametlik paavstikujutiste põhivorm, istuv ja 3/4- profiilis
Madonna aasal
Madonna di Foligno
Kristuse haudapanek
4. Tizian (Tiziano Vecellio) - sünd. 1488.a. - surnud 1576 .a.; Itaalia maalikunstnik. Õppis Veneetsias Sebastiano Zuccato, seejärel Gentile ja Bellini juures. Alates a-st 1508 töötas ta koos Girgionega Fondaco di Tadeschi välisfreskode kallal, mis on säilinud vaid osaliselt. Oli tugevalt mõjutatud Giorgione lüürilisest koloriidist ja tema maalide humanistlikust mitmetähenduslikkusest. Pärast Giorgione surma muutus üheks tähtsamaks tegelaseks Veneetsia kunstipoliitikas. Pärast kohtumist keiser Karl V sai Tizianist keiserlik õuemaalija. 1530.a-st alates muutus Tiziani loomelaad rahulikumaks ja ta sai juhtivaks portretistiks. Hilisloomingus komponeeris Tizian eelkõige värvustest lähtuvalt. Täiendavate sideainete lisamisel pikendas ta kuivamisprotsessi ja maalis lõpuks "rohkem sõrmede kui pintsliga ".
looming:
Flora
Urbino Veenus
Keiser Karl V
Autoportree
Kibuvitsakroon
Assuanta e. Maarja taevaminek
Madonna Pesaro perekonnaga
5. Giorgione (teg. Giorgi Zorzi v. Giorgio da Castelfranco) - sund. 1477 - surnud 1510.a.; kõrgrenessansi perioodi maalikunstnik. Tema elust ja loomingust on vähe teda. Harvu vihjeid leidub varaste biograafide Vasari ja Michieli kunstnike-elulugudest. Giorgione õpetajaks nimetatakse G. Bellinit. Et ükski tema töödest ei ole signeeritud ega dateeritud, siis tegelevad kunstiteadlased siiani tema loomingu atribueerimisega(teose omistamine ). Tema omakäeliselt loodud teiste arv kõigub 5 ja 40 vahel. Lisaks altarimaalidele ja portreedele lõi Giorgione tahvelmaale, millel on kujutatud inimest ja loodust harmoonilises kooskõlas. Pärast kunstniku surma lõpetas osa tema teostest ta õpilane Tizian, seetõttu on väga raske Giorgione loomingut Tiziani töödest eristada.
looming:
Kolm filosoofi
Äike
Puhkav Veenus
Kontsert looduses
Hilisrenessansi maalikunstnikud:
1. Veronese (teg. P. Caliari) - 1528-1588.a.; Itaalia maalikunstnik üleminekuperioodil renessansilt barokkile. Õppis A. Badile juures. Teda on mõjutanud G. Romano ja Parmigianino looming. 1555 .a-l seadis Veneetsias sisse oma ateljee . Hoolimata figuuriderohkusest olid kunstniku maalid tasakaalustatud kompositsiooniga ja arendasid edasi renessansi klassikalist pärandit. Veronese eelistas õukondlik-pidulikku meeleolu, selgeid värve ja valgusemängu, eristudes nii selgelt süngusele ja dramaatilisusele kalduvast Tintorettost.
looming:
Kaana pulm
2. Tintoretto (teg. Jacopo Robusti) - 1518 . - 1594.a.; maneristlik maalikunstnik, barokkstiili rajajaid. Järgis oma varases loomingus Parmigianinole ja Tizianile omast värvivalikut, kuid tema koloriit oli siiski karmim ja süngem. Tema figuuride pöörded ja liigutused olid äkilisemad ning jõulised kehad olid plastilisemalt modelleeritud. Ta rakendas järjekindlalt diagonaali, mis kujunes hiljem ta arvukatel maalidel üheks tähtsaimaks rahutu dramatismi väljendamise vahendiks . Sageli jättis kunstnik maali keskosa vabaks, eelistades asümmeetrilisi kompositsioone. Tintoretto muutis senise kirju värvikuse tonaalsuseks ja rõhutas visandlike pintslitõmmetega oma piltide visionaarset üldmuljet.
looming:
Paradiis
Püha õhtusöömaaeg
Püha Markuse säilmed Püha Jüri ja lohe
- 9 -