Andrea Mantegna Anett Õun 10b · Sündis 1431. · Suri 13. september 1506. · Oli Itaalia vararenessanssi maalikunstnik ja graafik. Elulugu · Sündis peres teise lapsena. · Õpis Padovas, mis on linn Itaalias Veneto maakonnas. · 1460 oli Mantegna Mantovas Ludovico II Gonzaga õukonnakunstnik. · Lõi esimesed freskod. Looming · Montegna maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. · Teda iseloomustab oskuslik rakursi- ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. · Ta andis edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat. · Rakendas realismi. · Inimese käitumises rõhutas Mantegna kangelaslikkust. · Ta kujutas kristlikke kangelasi. · Mantegnal on oluline roll vaselõike
Andrea Mantegna Regina Kaasik Jakob Westholmi Gümnaasium 10. A klass Andrea Mantegnast Sündinud Veneetsia lähedal, Itaalias 1431 a. ja suri Mantuas 1506 a. Reisimisest Ta on esimene täielikult renesanssiaegne maalija ja graveerija Põhja-Itaalias Kunstiline vaatenurk Padova ülikool antiikmütoloogia- ja piibliteemalised seina- ja tahvelmaalid antiikaja arhitektuur, ornaminetika ning realism Perspektiiviga mängimine Kangelaslikkuse rõhutamine inimesi kujutades Tuntumad Teosed Kõige paremini säilinud ning tuntuim töö on "Camera degli Sposi" ("Pruudi ja Peigmehe Tuba") Overati kabeli freskod Caesari võitu sümboliseeriv pildiseeria (tema hilise stiili haripunktiks) "Camera degli Sposi" Ludvico II Gonzaga 1465 -1474 a. Ruumilisus Toa kirjeldus: "Court Scene" "Meeting scene" Laes olev n-ö silm Ovetari katedral Ermitani kiriku paremal käel asuv kabel 1448 1457 a. 1944 a. Anton...
Kuigi ta pidi oma reisitahet piirama, kais ta siiski ära Firenzes ning Pisas, kus valmisid tema parimad väiksesemahulised tööd nagu näiteks "Ümberlõikamine" ja "veneetsia Püha Jüri". 1.2 Tema kunstilised anded avastati noorelt. Ta oli küll puutöölise teine poeg, kuid 10-aastaselt, või isegi varem, lapsendas ta legaalselt Francesco Squarcione, kelle algseks kutsumuseks oli õmblemine, kuid kellel oli suur huvi iidse kunsti järele. Mantegna oli Francesco lemmikõpilane, seega õpetas Francesco temale ladina keelt ja killukesi Rooma skulptuuridest. Kui Mantegna 17-aastaseks sai, eemaldus ta oma õpetajast, rajades Padovas enda töökoda. Hiljem väitis ta, et ta Francesco oli tema töödest kasu lõiganud ilma, et ta oleks õiguste eest maksnud. 2. Mantegna õppis Padovas, oma kodulinnas. Ta käis läbi Padova ülikooli teadlastega,
2.1.1 PÜHA JAAKOBUS TEEL OMA HUKKAMISELE lk 6 2.2 HILISEM KUNST lk 7 2.2.1 CASTELLO DI CORTE lk 7 3. KOKKUVÕTE lk 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS lk 9 5. LISA PILDID lk 10 2 SISSEJUHATUS Alates esimesest korrast, kui nägin Andrea Mantegna maali ,,Surnud Kristus" olin huvitatud tema töödest. Tema erinev vaatepunkt asjadele ning tugev varjude kontrast mõjuvad väga hästi ning uudselt ka tänapäeval. Kuna ma ise tunnen suurt austust varjurikaste maalide ning fotode vastu leidsin, et Andrea Mantegna oleks mulle kõige õigem uurimisobjekt. Töö eesmärgiks on uurida lähemalt Andrea Mantegna elu ning teoseid mõistmaks, mis tegi temast nii suurepärase kunstniku
mahulisusest. Madalreljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate kontuuride abil, kus kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Boticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. Sandro Boticelli töödeks on näiteks "Venuse sünd" ja "Kevad". Maalis "Veenuse sünd" võidi leida sidet Neitsi Maarjaga ja "Kevad" on tasapinnaline luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal. (9) ANDREA MANTEGNA (1431-1506) 15. sajandil töötas Mantovas Andrea Mantegna (11), kes võttis eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas. Mantegna kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes, nagu rõhutades, et antiik on küll kaunis, kuid kadunud. GIOVANNI BELLINI (5) (u. 1430-1516) Giovanni Bellini oli tähtsaimaks kunstnikuks Veneetsias, kus levis õlimaal. Õlimaal oli
Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised portreed. Piero oli oma eluajal kuulus kunstnik ja temalt tellis töid enamik Itaalia kunstimetseenidest, kaasa arvatud paavst. Suurem osa tema töödest telliti kodulinnas Sansepolcros. Halveneva nägemise tõttu loobus ta 1470. aastal maalimisest. Piero lihtsate vormide ja geomeetrilise kompositsiooni kasutamine mõjutas ka 20. sajandi kunstimaitset. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. Iseloomulikuks oli oskuslik rakursi- ja ruumilisusekäsitlus ning plastline vorm. Mantegnal on oluline roll ka vaselõike väljaarendamises. Mantegna stiil mõjutas kogu
1.massaccio 'püha kolmainsus' 2.'aadama ja eeva väljaajamine paradiisist' 3.Francesca 'urbino hertsogipaari portree' 4.'seeba kuninganna saalomoni ees' 5.Angelico 'maarja kuulutus' 6.filippo lippi 'madonna kristuslapsega ja kahe ingliga' 7.boticelli 'veenuse sõnd' 9.'kevad' 8.mantegna 'surnud kristus' 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.
Labürint gooti kiriku põrandal- sümboliseerib palverännakut Renessanss 1. Kirjelda vararenessanssi arhitektuuri: Firenze palazzosid ja Brunelleschi projekteeritud Firenze toomkirikut: uhke linnamaja, 3kordne, rustika tehnika, viil katus, korrused erineva kivi lihvitusega. Toomkirik: kõrge kaheksatahuline roideline kuppel, ehitatud basiilikana ja kujutab põhiplaanilt rooma risti. Ehitise mõõtmed on tohutud 2. Kirjelda vararenessanssi maalikunstnike Mantegna ja Botticelli teoseid: Mantegna: ''surnute saal'' ja ''surnud kristus'' maalitud tempera lõuendil, lisaks kristusele on pildil ka palvetav neitsi-maarja ja püha John. Ta tegeles tõsiselt perspektiivide ja valguse varjudega, maali probleemiga Botticelli: ''kevad'', ''veenuse sünd''- pildil naine, merekarbi sees, sümboliseerib kuidas taevalikust müsteeriumist ilmub armastusjumalanna 3. Leonardo DaVinci elu ja looming
(1397-1475) Paolo Uccello. San Romano lahing. DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) Domenico Veneziano. Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga. Santa Lucia de` Magnoli kiriku altarimaal. PIERO della FRANCESCA (u. 1416-1492) Piero della Francesca. Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza. SANDRO BOTICELLI (u. 1445-1510) Sandro Boticelli. Venuse sünd. Sandro Boticelli. Kevad. ANDREA MANTEGNA (1431-1506) GIOVANNI BELLINI (u. 1430-1516) Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal.
monument Veneetsias. Donatello. Gattamelata. Lorenzo Ghiberti. Iisaku ohverdamine. Reljeef põhjapoolselt ukselt. Sandro Botticelli. La Primavera (Kevad). Leonardo. Mona Lisa Masaccio. Paradiisist väljaajamine. Andrea Mantegna. Surnud Kristus. Leonardo. Püha õhtusöömaaeg. Fra Angelico. Maarja kuulutus. Raffael. Ateena kool. Paolo Uccello. San Romano lahing Donato Bramante. Tempietto San Pietro kloostris Roomas.
teema. DOMENICO VENEZIANO pilt justkui teatrilava. · PIERO della FRANCESCA tähtsustas geomeetrilisi kujundeid. Saavutas vormikindluse ja selguse, ei kasutanud tumedaid varje. Näod on rahulikud ja miimikata, kuid pilgud tähendusrikkad. FRESKOD RIMINI JA AREZZO KIRIKUTES. · SANDRO BOTTICELLI palju tellimusi Medicitelt. Antiiktemaatika. "VENUSE SÜND". Ei hoolinud ruumilisusest, tugevad piirjooned, kehad tunduvad hõljuvat õhus. "KEVAD". · ANDREA MANTEGNA töötas Mantovas. Eeskujuks antiikskulptuurid. Kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemalt kui teised. Ehitised varemetes, mis justkui rõhutaks, et antiik on kaunis, aga kadunud. · GIOVANNI BELLINI õlimaalid. Lüürilise meeleoluga usulised pildid, näiteks madonnad looduses. Värvid tähtsamad kui joonistus ja mahud. Pehmed üleminekud, rõhk õhu ja valguse kujutamisel.
enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Paolo Uccello (1397- 1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises.Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised portreed. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447- 1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast. "Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust
sajandil Masaccio (1401-1428) Paradiisist väljaajamine 1424-1428 Täisprofiilis portree noormehest, u. 1425 Fra Angelico (u. 1388-1455) Madonna inglitega Patron of Artists Paolo Uccello (1397-1461) San Romano lahing Draakonid Domenico Veneziano ( u. 1400-1461) Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese , Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga. Michele Oliveri portree 1440-1455 Sandro Botticelli (u. 1445-1510) Venuse sünd. Kevade Andrea Mantegna (1431-1506) Laemaal Mantova hertsogilossis. Surnud Kristus Giovanni Bellini (u. 1430-1516) Niitude Madonna Leonardo Loredan Kõrgrenessansi arhitektuur Bramante (1444-1514) Tempietto, San Pietro in Montorio, Rome Santa Maria delle Grazie, Milan. Santa Maria delle Grazie Michelangelo Buonarroti (1475-1564) Impact Andrea Palladio (1508-1580) Basiilika Kunst Itaalias 16. sajandil Leonardo da Vinci (1452-1519) Mona Lisa Leda and the swan
"Veenuse sünd". Neis luulelise meeleoluga piltides on peenust ja graatsiat, sujuvat liikumist ning kauneid hingestatud nägusid. "Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust. Maalil on kujutatud merekarbil alasti seisvat jumalannat, kelle seesmine rahu, kehavormide harmoonia ja ilu on edasi antud erakordse loomulikkusega. Botticcelli töödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika. Andrea Mantegna maalidelt õhkub kõle meeleolu. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud profiilis. Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eradi kunstiharuna. Populaarseks muutus
Renessanss 16.11.06 Ranesaanssi sünnimaaks on Itaalia 14. saj kuna seal on antiikarhitektuur nii lähedal sest renssanssarhitektuur võtab eeskuju aniigist. renessanssi võib jagada kolme perioodi 1) eelrenessanss 14 saj 2) vararenessanss 15 saj 3) kõrg renessanss 16 saj Renessanss lõppeb Manerismiga peale 1530 aastaid. Algul kunsti pealinnaks Firense hiljem keskuseks Rooma ja edasi Veneetsia. 16 sajndiks on jõudnud kogu euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Kasutatakse palju antiigist võetud tetaile: ehitiste müüride kivid täpselt tahutud, seinu võis plaatidega katta, fassadil sammast krupeeringud, kiriku sissepääs võis sarnaneda triunfi kaarele, põhikorpus kõrgem kõrvalehitistest, ruudu kujuline sise õu, aknad ristküliku kujulised või ümarkaarelised akna kohal ehis viil, interjööris silinder või kassett laed, interjööris palju ...
Uccello. San Romano lahing Uccello. San Romano lahing della Francesca. Urbino hertsogipaari portree Mantegna. Püha Sebastian Piero de Cosimo. Kleopatra Antonello da Messina. Mehe portree
Leonardo kartoonil ja olid määratletud peegeldama ümara maali kumerust.Kunstipärastes poosides meesaktid taustal olid arvatavasti toodud tõendama Michelangelo oskusi selles vallas. VARARENESSANSSI JA KÕRGRENESSANSSI VÕRDLUS , Siret Upan 11.klass Mantegna (1431-1506) Leonardo da Vinci (1452-1519) Võttis eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende Jõuline kompositsioon keerulised,osalised üldistatud vormi kauneimaks maailmas.Varjudega kattuvad,läbipõimunud figuurid moodustavad mahuliseks muudetud figuurid asetsevad püramiidi. joonistuslikus,enamasti arhitektuurilises Märgid Figuuride emotsioone väljendavad ruumis
Veneetsia koolkond · Selle koolkonna all mõeldakse Veneetsia vabariigis tekkinud silmapaistva kujutava kunsti koolkonda 15.-18.saj. · Ven. kujutavat kunsti on mõjutanud Bütsantsi ikoonimaal ja miniatuurmaalikunst · Ven. kunstnikud on kasutanud ka kuldkollaseid, erepunaseid ja siniseid värvitoone. Seda armastasid ka Bütsantsi kunstnikud · 15.saj ven. maalikunsti mõjutanud madalmaade õlivärvid o ven. on esimesi kohti, kus õlivärvid laiemalt levivad. Peenmaalitehnika. · GIOVANNI BELLINI o Bellini suguvõsa andnud mitmeid tuntud kunstnikke o Sugulus Mantegna-ga o Kõige tuntum töö ven. vabariigi eluaegse presidendi (doodzi) L.LOREDANO PORTREE. Doodzi võimupiirid polnud väga suured. o Oli ven. vabariigi ametlik kunstnik. Seal valiti ka 1 kunstnik, kellele maksti suurt tasu. Ül-ks tähtsamate inimeste (k.a. doodzide) ...
jooksul maha kuluma. Ajalugu Freskosid maaliti juba antiikajal, kuid Pompei ja teiste Rooma linnade väljakaevamistel leitud freskode puhul ei ole teada, kas sel ajal kasutati ülalkirjeldatud freskotehnikat ehk nn Itaalia meetodit, mida Cennino Cennini kirjeldab 15. sajandi alguses "tõelise freskona" (buon fresco). Rohkelt freskosid on maalitud keskajal Bütsantsis, Gruusias ja Serbias; eriti aga 14.16. sajandil Itaalias (Giotto di Bondone, Mantegna, Michelangelo, Raffael jt) ja Vana-Venes Theophanes Kreeklane, Andrei Rubljov jt). 5 Pastell Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. Pastellvärv kinnitatakse alusele enamasti fiksatiivi abil. Pastellid jagunevad koostise, faktuuri ja värvitugevuse järgi kõvaks, pehmeks ja keskmise tugevusega pastelliks (nt. õlipastell, kriitpastell jne).
1 variant 1. Renesanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi 2. Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Itaalia Renesanss a. 14. sajand – trecento e. eelrenessanss b. 15. sajand – quattrocento e. vararenessanss c. 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss 4. Vararenesanssi euroopa kult. keskus FIRENZE 5. Brunelleschi ehitas Firenze toomkiriku kupli ja Santo Spirito kiriku, Ponte a Mare Pisas 2 variant 6. Lorenzo Ghiberti Paradiisi väravad, Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks – 10 suuremat reljeefi, lõi 1. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud seal veenva sügavusillusiooni renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba 7. Esimese vabalt seisva alasti figuur pärast keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist antiikaega(Taaveti k...
Freskod, Firenze kiriku seinad. Maalikunstis oli oluline looduslähedus. Lisaks Massacciole teised kuulsad kunstnikud. Fra Angelico loodust jäljendavad kunsti võtted, lüüriline meeleolu, oli esimesi, kes maalis pilvi; oli sügavalt usklik. Fra Filippo Lipr ainevald sama, aga rohkem ilmalikkust. Mõlemad olid preestrid, lõpetasid Massaccio töid, maalisid madonnasid, oskasid värvidega mängida. Põhilised värvid sinine ja punane. Veneziano ja Uccello maalisid lahinguid, perspektiiv. Mantegna huvitus anatoomiast, tema maal: Surnud Kristus(pikali jalad ees); elas Mantovas. Botticelli 15.saj lõpu suurim kunstnik Firenzes. Võttis oma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. Tähtsamad teosed: ,,Kevad"; ,,Veenuse sünd"; ,,Maria kroonimine". Maalitehnikad: seinamaali(fresko) kõrval arenes ka tahvelmaal, juhtival kohal oli portreemaal, väga levinud olid maalitud altarid. Tempera on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule.
On teinud terve rea madonna pilte. Juudit Holovernese? peaga. Oma elu lõpu poole oli ta Savonarola mõju all(asketismi pooldaja). · Väljaspool Firenzet oli kuulus ka Padova koolkond, mille kuulsaim esindaja oli Mantegna(1431- 1506)- Kuiv, asjalik ja karge stiil. Perspektiivse lühenduse probleemid. Tema kasutas ka nn kavuluugi printsiipi. Ristimäel. · Veneetsias oli omaette kunstikoolkond, mille kuulsaim esindaja oli Giovanni Bellini(u1430-1516)- algul Mantegna mõju all, hiljem kujundab omaette stiili. Läks üle varakult õlimaalile. On spetsiifiline sinine värv ja sageli madonna pildid on poolprofiilis. Madonna lapsega, Tualetti tegev naine(aktimaal), mehe portree. · Tuntuimad vararenessansi meistrid olid veel Veneziano, Pollaiolo(tegi ka Sixtuse kabelit), Ghirlandaio, della Francesca, Perugino, Pinturicchio jt · Kõrgrenessanss: On andnud kolm suurt nime.
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised. Renessansi inimene ei valinud vahendeid, et oma eesmärke saavutada. Hinnati ihulikkust- riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. *Ristiusu kirik ja usupaganlus- antiikaja paganluse matkimine ei tekitanud üldjuhul konflikte katoliku kirikuga, tihti oli kirik leplik ilmalikkude avalduste suhtes. *Usuplatonism...
8. Kes paigutas kirikuseintele piiblistseene maalides tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi? 9. Kelle tööd on suured maalid ,,Venuse sünd" ja ,,Kevad"? Mida lähemat tead nende teoste kohta? Sandro Boticelli. ,,Veenuse sünd" on antiiktemaatika aktimaali taaselustamisega. ,,Kevades" tegelased vanakreeka ja vanarooma mütoloogilistest kirjandusest,taimed Medicite aiast. 10. Millises linnas ja miks hakkas levima õlimaal? 11. Milline kunstnik töötas 15.saj. Mantovas? Andrea Mantegna 12. Mida oskad öelda Giovanni Bellini loomingu kohta? Maalis lüürilise meeleoluga usulisi pilte.(madonnasid looduses) Kontuuride asemel pehmed üleminekud, õhu ja valguse kujutamine.
Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Paolo Uccello (1397-1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises. Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised tema portreed. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Teravajoonelised, karmid ja nagu altpoolt nähtud on Mantegna inimesed. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud külgvaates- nn. profiilis.
KRISTUSE RISTIMINE (1445) · praegu Londonis · M munatempera puutahvlil · T Ristija Johannes ristib Kristust Jordani jões. Inglid · S Johannes loomanahas. 3 inglit- kolmainsus. Taimed uuestisünd. Tuvi. Ring- taevas. Ristkülik maa. Kuldsed kiired- jumala kohalolek. · K Kristus keskmes. Kompositsioon kolmnurgal ja ristkülikul. Esi- ja tagaplaan. Koloriit- ei muutu plaanides. Rahulik, rohekas. Kerge valguse ja varjuga modelleerimine. Täpsed detailid. Andrea Mantegna (1431-1506) "Surnud Kristus" · Rakendatud perspektiivi- reegleid · RAKURSS · Lühendatud keha · Õp.lk.53 FRA ANGELICO (1400-1455) "Maarja kuulutus" MAARJA KUULUTUS (1434) · Cortona muuseumis (tempera puutahvlil) · T Neitsi Maarjale ilmub ingel Gabriel sõnumiga. · S avatud piibel, ristatud käed viitavad Maarja usklikkusele
Tsentraalehitis- ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis, nt: paljud Bütsantsi kirikud Fresko- seinamaaliliik ja -tehnika Tahvelmaal- on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Stafaaz- Väikselt kujutatud, teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Rustika- jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. Renessanss- oli Itaaliast (Firenzest) alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale. Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri (kunst, kirjandus, filosoofia). Humanism- on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Oli veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus. Uusplatoni...
5. Milline arhidekt veel peale F. Brunelleschi on ehitanudk auneid palazzosid?- Lorenzo Ghiberti 6. Kes oli kuulsaim vararenessanss skulptor? –Leon Battista Alberti 7. Kes oli renessanssksulptorite lemmikkangelane,miks?-Taaveti, temas nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju 8. Keda nimetati Itaalia renessansskunstiisaks? Arhitekt Brunelleschi 9. Kes töötas l5 sajandil Antovas, millele ta pööras inimese kujutamise juures tähelepanu?-Andrea Mantegna, tõhutas inimkuju õiget kujutamist 10.Kes oli tuntuim vararenessanss kunstnik, nimeta tema töid?-Masaccio „Püha kolmainsus”, „Paradiisist väljajamine” 11.Millise ehituse kavandas Bramante Roomas veel,milline oli selle kupli saatus?-Peetri kiriku kuppel, aga selle ehitus jäi pooleli, sest ta suri ära 12.MilIine kuulus arhitekt tegutses Veneetsias?-Andrea Palladio 13.Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci peale kunsti veel? 14
5. Milline arhidekt veel peale F. Brunelleschi on ehitanudk auneid palazzosid?-Lorenzo Ghiberti 6. Kes oli kuulsaim vararenessanss skulptor? Leon Battista Alberti 7. Kes oli renessanssksulptorite lemmikkangelane,miks?-Taaveti, temas nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju 8. Keda nimetati Itaalia renessansskunstiisaks? Arhitekt Brunelleschi 9. Kes töötas l5 sajandil Antovas, millele ta pööras inimese kujutamise juures tähelepanu?-Andrea Mantegna, tõhutas inimkuju õiget kujutamist 10. Kes oli tuntuim vararenessanss kunstnik, nimeta tema töid?-Masaccio ,,Püha kolmainsus", ,,Paradiisist väljajamine" 11. Millise ehituse kavandas Bramante Roomas veel,milline oli selle kupli saatus?-Peetri kiriku kuppel, aga selle ehitus jäi pooleli, sest ta suri ära 12. MilIine kuulus arhitekt tegutses Veneetsias?-Andrea Palladio 13. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci peale kunsti veel? 14
15.saj maalijate kompositsioonilised lahendused on tihti pisut kunstlikud ja ebaloomulikud. Inimesed on enamasti kõik samal tasapinnal pildi esiplaanil ega ole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Sellepärast nimetatakse varasemat vararenessanssi ,,primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessanssiga). · Maalikunst - Fra Angelico "Maarja kuulutus", Sandro Botticelli (1445-1510) ,,Primavera", ,,Veenuse sünd" Andrea Mantegna (1431 1506) ,,Surnud Kristus" Filippo Lippi (u.1406 1469) ,,Madonna lapsega" · Arhitektuur - Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkirik (kavandatud kuppel toomkiriku nelitise kohale sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Kirik ise pärit gooti ajastust) Firenze hüljatud laste kodu San Lorenzo kirik Firenzes · Medicid Firenze suurimad kunstitellijad
RENESSANSS. Iseloomustus ja etapid Linnakultuuri edenemine -15.saj itaalia kunstis suured muutused -võitlus paavstide ja keisrite vahel -linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest Vastandumine keskajale -gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri -1 kindel tunnus- eneseteadvus -keskaega kujutati barbaarse ja pimedana -antiigi põhimõtetle toetumine Antiigi tundmaõppimine -Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde -õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu -loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele...
arhitektuur maal skulptuur üldine 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 8 5 6 7 8 4 5 6 5 6 7 8 9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli Rooma Veneetsia Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri tö...
Renessanss ehitus Itaalia, vararenessanss Brunelleschi(1377-1446)- Firenze toomkirikule kupli ehitamine- esimene renessanssi näide. Antiikse portikuse(käik) eeskujul tegi ta" leitud laste kodu". Capella Pazzei ,Santa Croce kiriku õuele. Väga suur ehitus toimus ilmalikes ehitistes palazzo(palee sarnane) Alumine korrus rustikaalses stiilis( tahumata suured kiviblokid) Tuntumad Palazzod: Pitle, Strazzi, Rucellai- selle arhitekt Alberti rajas uue lossi tüübi( vertikaalselt liigentatud süvenditega) . San Andrea kirik Veel arhitekte: da Sangallo, da Laurana. Lombardi, Tullo jne. Kõrgrenessanss(itaalia) Bramante(1444-1541). Väike templientto? San Pietro immortario kloostri õuel. Sai ülessandeks alustadaVatikani lossi ümberehitamist ( Varakristliku basiilika asemele Peetri kirik- ta tegi selle esialgse projekti , tema surma järel jätkas selle ehitamist Michelangelo. Michelangelo-(1475- 1564) Ümbr...
Veneetsias. Sandro Botticelli. Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad (Primavera). Fra Angelico. Maarja kuulutus. Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha. Masaccio. Pearaha. Piero della Francesca. Kristuse ristimine. Piero della Francesca. Federico da Montelfeltro ja tema naise Battista Storza portreed. Andrea Mantegna. Püha Sebastian, paremal Surnud Kristus. Filippo Lippi. Madonna lapse ja kahe ingliga. Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal. Giovanni Bellini. Doodzide portreed. Vasakul Leonardo Loredan (1501). Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Donato Bramante. Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle
Veneetsias. Sandro Botticelli. Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad (Primavera). Fra Angelico. Maarja kuulutus. Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha. Masaccio. Pearaha. Piero della Francesca. Kristuse ristimine. Piero della Francesca. Federico da Montelfeltro ja tema naise Battista Storza portreed. Andrea Mantegna. Püha Sebastian, paremal Surnud Kristus. Filippo Lippi. Madonna lapse ja kahe ingliga. Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal. Giovanni Bellini. Doodzide portreed. Vasakul Leonardo Loredan (1501). Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Donato Bramante. Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle
sünd Medici perekonnale. Aina enam tagas klassikaline teema sobivat allegoorilist materjali kodanike tellimustele. Humanism mõjutas ka viisi, kuidas religioosseid motiive kujutati, nimelt Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalil. Ülejäänud motiivid hangiti kaasaegsest elust, mõnikord allegoorilise tähendusega, mõned aga vahetevahel pelgalt dekoratiivsed. Võidi kujutada konkreetsele perekonnale olulisi juhtumisi nagu Camera degli Sposi, mille Mantegna maalis Conzaga perekonnale Mantuas. Ühe rohkem maaliti natüürmorte ja dekoratiivseid stseene elust nagu Lorenzo Costa Kontsert umbes 1490. aastast. Tähtsaid sündmusi säilitati või mälestati maalides nagu Uccello San Romano lahing, samuti ka olulisi kohalikke religioosseid festivale. Ajalugu ja ajaloolisi tegelasi kujutati tihti sel moel, et nad peegeldasid nüüdseid sündmusi või nüüdisinimeste elusid. Kaasaegsete inimeste
ideaalse inimese kujutamine. Freskomaal, tsentraalperspektiivi kasutuselevõtt, joonte della Francesca, Andrea Mantegna. liikumine horisontaalne. Tegelased selgete piirjoontega taustast eraldatud. Tugevad usulised meeleolud, inimeste võrdsus ja õigluse ideed, peen ja realistlik käsitluslaad, ilmekuse ja tundeelu väljendamine. Ainult tahvelmaal, ainult õlivärvid - Hubert van Eyck, Jan van Eyck, Rogier van 15
seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Paolo Uccello (1397-1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises. Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised tema portreed. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Teravajoonelised, karmid ja nagu altpoolt nähtud on Mantegna inimesed. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud külgvaates- nn. Profiilis.Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro
põletama TEISED KUNSTNIKUD (väljaspool Firenze koolkonda) Rändkunstnik F. della Francesca Teinud suuri seinamaale (Kesk-Itaalias asuvates väikeste linnakeste kirikutes) Maalid väga rangete geomeetriliste kompositsioonidega (ruut, ring, ristkülik) Kristuse ristimine (lk 48) Montefeltrode kaksikportree Maalitud seetõttu, et hertsogi noorabikaasa suri (Sellist stiili on hiljem kasutanud Leonardo da Vinci) Inglid Brera altarilt A. Mantegna Laemaal Mantova Mantegna tõeline kuulsus on tulnud siiski natukene hiljem, 20.sajandil, kui Itaalias tekkis metafüüsiline maalikoolkond Tühjus, kõle, salapärane Seda hiljem matkinud maalkoolkonnas ja kuulsaks saanud de Chirico - metafüüsiline maal 20.sajandil Oluline on see, et hakati antiikmüüte maalima Montegna Parnass(os) (apollon koos muusade ja graatsiatega ja pegasus) Püha Sebastian Surnud Kristus
valusid peas ja südames ning mille tagajärjel jäsemed lõpuks kangestusid. Tugeva kehaehitusega ristilöödud surid tegelikult lihtsalt nälga. Jeesuse nõrk kehaehitus päästis ta pikast agooniast. Kõik viitab sellele, et südame seiskumine või südame veresoonte lõhkemine tõi talle umbes kolme tunni pärast äkilise surma. Õhtul kella kuue paiku lausus ta Johannese mäletamise järgi: "See on lõppenud!" ja langetanud pea, heitis hinge. Mantegna. Kolgata. Louvre. Üks ilmekaimalt Jeesuse kannatusi e. passiooni kajastava teose "Kolgata" autor on itaalia vararenessansi maalija Mantegna [manten´ja] (1431-1506). Teose kõige suuremaks õnnestumiseks on ristipuude all seisvate ahastavate naiste ja rahumeeli maas istuvate veeringuid veeretavate valvurite vastandamine. Väga õnnestunud on Mantegnal ka pildi vasakul serval seisev nooruke Johannes, kelle pilk on suunatud kõrgel ristipuul piinlevale õpetajale
Renessanss on antiigi taassünd. Linnakultuuri edenemine Itaalias, vastanudmine keskajale, antiigi tundmaõppimine, humanism, moraal, kirik ja uuspaganlus. Uusplatonism. Vt õpik lk 31-35. seletatakse lahti eeltoodud mõisted. Renessansimaa Ehitised, skultuurid, maalikunst BRUNELLESCHI Firenze toomkiriku kuppel(punane); palazzod; DONATELLO ,,Taavet" MANTEGNA ,,Surnud Kristus" BOTTICELLI ,,Kevad" ja ,,Venuse sünd" MICHELANGELO Rooma Peetri kiriku Itaalia kuppel(valge), ,,Taavet" ,,Sixtuse kabeli laemaalid" LEONARDO ,,Püha õhtusöömaaeg" ,,Madonna kaljukoopas" ,,Mona Lisa" RAFAEL ,,Ateena kool" ja ,,Sixtuse Madonna" TIZIAN ,,Urbino Venus" ,,Maarja taevaminek" MANERISM(EL GRECO)
Suuremahulised teosed on freskod Rimini ja Arezzo kirikutes. · Sandro Botticelli oli 15.sajandi teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Sai palju tellimusi. ,,Venuse sünd" pole siiski lihtsalt antiikaja legendi illustratsioon ja aktimaali taastamine. Tema maalimislaad oli väga omapärane. Ta ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest. Kehad ei toetu kindlatele pindadele. · Andrea Mantegna oli Põhja-Itaalias Mantovas töötav kunstnik. Ta kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes, nagu rõhutades, et antiik on küll kaunis, kuid kadunud. · Giovanni Bellini oli tähtsaim kunstnik, kes maalis lüürilise meeleoluga usulisi pilte, näiteks madonnasid looduse foonil. Talle olid värvid tähtsamad kui mahud ja joonistus. · Rooma hakkas mujalt Itaaliast ka kunstnikke suunduma
7.aprill 2010 Saksa renessanss Referaat Renessanss Saksamaal 14. sajand-15.sajand toimus saksamaal talurahvasõda, reformatsioonid ning see oli erakorralise õitsegu aeg. 14. ja 15. sajandil koosnes Saksamaa suurest hulgast iseseisvatest riikidest ja linnadest, mida valitsesid vürstid ja piiskopid. Nii Saksamaa linnad kui riigid kuulusid Rooma keisririigi koosseisu ja alluma pidi roomakatolikule kirikule. 1517. aastal toimus Saksamaal reformatsioon, mis langes kokku Karl V troonileastumisega. Tekkisid uued, protestantlikud kirikud. Martin Luther, kes nõudis jumalateenistuse pidamist emakeeles ja piibli algtekstide juurde tagasipöördumist, kuulutati katoliku kiriku poolt lindpriiks. Reformatsiooni tagajärjel hakkasid kunstimetseenid üha enam soosima ilmalikke kunstiteosed (Saksamaa vürstlikes õukondades telliti aga endiselt usulise sisuga maale). Trükikunsti leiutas Saksamaal ...
SANDRO BOTTICELLI - Kevad, TIZIAN - Maarja taevaminek, Veenuse sünd, Magnificat Kristuse haudapanek, Flora, Urbino Venus, Maksuraha ANDREA MANTEGNA - freskod Castello di Cortes, Kristuse leinamine BAROKK Saksamaa Itaalia Hispaania Flandria Holland 15.-16. saj 17. saj 17
ladinakeelsetest sõnadest Iesus nazarenus rex iudaeorum Jeesus naatsaretlane, juutide kuningas.) Seesugune väljend riivas ja solvas juudi rahvast. Preestrid püüdsid Pontius Pilatust veenda sõnastust ümber tegema, nii et sealt loeks välja ainult, et Jeesus ise oli ennast juutide kuningaks nimetanud. Aga Pilatus, kes oli kogu sellest loost juba tüdinud, keeldus kirja muutmast. Mantegna. Kolgata. Louvre. Ristisurm oli eriliselt jõhker, sest inimene võis mitu päeva sellel kohutaval ristipuul elus püsida. Tegelik surma põhjus oli keha ebaloomulik asend, mis takistas vereringlust ja tekitas kohutavaid valusid peas ja südames ning mille tagajärjel jäsemed lõpuks kangestusid. Tugeva kehaehitusega ristilöödud surid tegelikult lihtsalt nälga. Jeesuse nõrk kehaehitus päästis ta pikast agooniast. Kõik viitab sellele, et südame seiskumine või südame
esemed. · Punase maja sisekujunduse loomisel tekkinud hea koosAtöö viis otsusele rajada firma "Morris, Marshall, Faulkner and Company" (1861). Edward Burne-Jones oli maalikunstnik, disainer,luuletaja. Oli prerafaeliitide vennaskonna liige, jagades koos teistega vaimustust keskaja kunsti vastu. Varasem looming oli tugevasti mõjutatud Rossetti töödest, tema loominguallikaks oli Malory eepos "Morte d`Arthur". Kaks reisi Itaaliasse, kus ta nägi Botticelli, Mantegna ja Michelangelo loomingut, kujundasid tema küpsemas loominguperioodis monumentaalse ja puhtalt esteetilise stiili. Tema loomingut iseloomustasid õrnad ja erootilised figuurid, tundlikud jooned. Esines alates 1877 Pariisi kunstinäitustel; maalide teemad olid enamasti allegoorilised. Lisaks maalimisele tegi kavandeid käsitööesemetele, kavandas ka suurejoonelisi vitraazaknaid. Walter Crane oli maalikunstnik ja illustreerija
saj lõpul pääsev reness. võidule, koolkondadevahelised erinevused kaovad; vara-ren. Firenze kunstnikud: Della Francesca, Ghirlandajo, del Castagno; üleminekuperioodil: Botticelli võitis Medicite poolehoiu, mütoloogilised maalid: Kevad ja Veenuse sünd(õrnus, pehmus, lainetena langevad juuksed); kehad nagu õhus (ei toetunud pinnale); Roomas pidi tegema freskod Vatikani lossi Sixtuse kabelile; ümarjoon; tuntum Madonna pilt: Magnificat; Ülem-Itaalia: Padova koolkond, tuntum esindaja: Mantegna perspektiivne lühendus: Surnud Kristus ja Püha Jüri, huvi perspektiiviprobleemi vastu, varasemad teosed: San Zeno kiriku altarimaal Veronas ja kaevurimaal e.laemaal Mantova hertsogilossile; stiil mõjutas kogu Põhja-It. maalikunsti; Veneetsia koolkond: suured idamaade mõjud; uhkus, toredus, dekoratiivsus; Giovanni Bellini kujutas Madonnasid poolfiguuris!!Madonna pühakutega; keskne toon sinine; ka alasti naisfiguurid; tuntumad kunstnikud
inimesi, tekib ettekujutus ruumist, valgus on Sandro Botticelli (1444/45-1510) suunatud figuuride ühele küljele, looduslähedus, Piero della Francesca ( 1410/20-1492) kolmemõõtmeline tegelikkus kahemõõtmelisel Andrea Mantegna (1431-1506) pinnal, ebaloomulik kompositsioon, Paolo Uccello (1397-1475) tsentraalperspektiivi kasutamine, tagaplaan hele Domenico Veneziano (1400-1461) või lage, hooned või maastik on antud väga teravate joontega, tegelased paigutatud ridamisi,
Välditi kõike gootipärast. Ning võeti kasutusele pilastrid, frontoonid. Esmakordseslt tõusis maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Kunstnikke teatakse ka nimepidi. Kuulsamaks peetakse Masaccio't . Tema üheks ilmekamaks tööks on ,,Paradiisist väljaajamine". Teine kuulsam kunstnik oli Sandro Botticelli, tema tuntumateks maalideks on ,,Primavera" ja ,,Venuse sünd". Ning Voldemar Vaga arvates oli geniaalseim maalikunstnik Andrea Mantegna, kes väljendas suurepäraselt inimese tundeid. Kuulsaim maal tema poolt on ,,Surnud Kristus". Donatello tegi aga skulptuure, kuulsamateks on ,,Taavet" ja Gattamelata ratsamonument. Verrocchio tegi aga vaieldamatult parima renessansiajastu ratsakuju- Colleoni, mis asub Veneetsias. · Kõrgrenessanss( 16.saj I pool) Töötasid kolm eriti andekat kunstnikku: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo oli mitmekülgne mees, tegeles pea kõigi teadustega. Maalide ,,Püha
Kunstimuuseumid 1) Estii kunstimuuseumid 1. Adamson-Ericu muuseum Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson- Ericu kogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543 taiest ning ta jaguneb maalikoguks ja t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
