Maasikamascarpone korvikesed Imeliselt hõrgud mandlikorvikeses magusad ampsud, mis panevad iga magusasõbra suu vett jooksma ja on väärt järgiproovimist. 12 tk Tainas: 125 g võid 2 dl tuhksuhkrut 2 munakollast 1 dl mandlijahu 2,5 dl nisujahu Korvikeste määrimiseks: 100 g sokolaadi Täidis: 250 g maasikaid 250 g mascarponet (või maitsestamata toorjuustu) 12 dl vahukoort 1 dl suhkrut 1 sl laimimahla riivitud laimivõi sidrunikoort Taina valmistamiseks vahusta toasoe või tuhksuhkruga, lisa munakollased ja jahud ning paki valmis taigen toidukilesse ja aseta vähemalt 30 minutiks külmkappi. Rulli tainas u.0,3 mm paksuseks ja lõika klaasi või vormiga muffinipanni aukudest veidi suuremad ringid. Vajuta taignakettad muffinipanni süvenditesse ja aseta keskele fooliumitükid ning midagi raskuseks (herned, oad, riis vms). Niimoodi toimides ei vaju korvikeste ääred küpsemise ajal alla. Küpseta 200 kraadises ahjus 8 minutit, eemalda fooliu...
Tööleht Toidukultuur eri religioonides Koosta suupistevalik eri religiooni esindajatele. Paku neli erinevat suupistet, millest üks on magus. Eeldusega, et suupiste peab olema söödav näppude vahelt. Valikus võiks olla võileib, pirukas, korvike täidisega ja küpsetis. NB! Visuaal on tähtis, inimene sööb silmadega. Lisaks üks soe ja üks külm jook. Abiks lehekülg http://www.hkhk.edu.ee/usundid/ NB! Teen kõige tavalisema joogivaliku, sest alkohoolsete jookide tarbimine oleneb sündmuse iseloomust ja seda hetkel ette antud ei ole. Usundid Suupisted Joogid Budism 1. VESI gaasiga ja gaasita 1
pannkooke. Noh, tütreke, oled valmis teele asuma? Mäletad ikka milline see memm välja nägi jah ? Noh eks ta ikka paar lisakilo juurde võtnud, ja natukene suuremaks läinud, kuid ära muretse, küll sa ta ära tunned. No-noh, miks siis nii vaikne täna hommikul ? Punamütsike suures paanikas, ei tea mida öelda vastab siis kiirelt ja rahulikult. Ja-jah! Emme pani juba selle aja peale asjad kilekotti, ja siis ulatas selle tütrekesele... No mis sa ootad ?! Võta nüüd korvike ilusasti kaenlasse. Ja-jah, just nii, nii ära nüüd vaata mind sellise näoga, ja-jah, hakka juba minema ! Kuid vaata ette, hunte liigub palju. Tütar siis asus teele, noppis lilli, päike paistis, linnud laulsid. Kuid siis ... Ta kuulis põõsa tagant laulukest...Hei-hopsti, hei-hopsti, trillala-trullala, hoopadi- hoo, hoopadi,- hoo! Üks karvane elukas, kes oli sama hall kui punamütsikese jalanõu, tuli talle lähemale! No tsauki! Kuhu sa siis põrutad kah? Tütreke suures segaduses hakkas
Mesilaste liike on raske eristada. Mesilaste hulka kuuluvad kimalased, kägukimalesed ja palju mesilaseliike, sealhulgas kodumesilane. Maakimalane rindmiku eesosa kollane, keskel must tagakeha eesosas hele vööt tagakeha tipp valge Talukimalane jässakas, karvane keha rindmik ruuge tagakeha keskel must vööt tagakeha tipp valge Kägukimalane sarnaneb välimuselt kimalasele jalgadel puudub korjeaparaat: hari ja korvike tiibade värvus on tumedam munevad kimalaste pesadesse kimalased kasvatavad vastsed üles Kodumesilane Herilased Herilaste keha on võrreldes mesilastega vähem karvane, siledam ja piklikum. Järglasi toidavad enamasti teiste putukate ja selgrootute lihaga. Paljud on ühiselulised. Ruske-maaherilane tagakeha eesosa punaselt värvunud Täpik-maaherilane Vapsik pea silmade taga laienenud pesad mitme- sugustes õõnsustes
Kodumesilane Mesilane on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaste sugukonnast. Mesilasi on neli liiki 1. Hiidmesilane. Elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane. Elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane. On suurema levialaga 4. Meemesilane. On arvatavasti arenenud Aafrikas. Sissejuhatus Mesilased ja herilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgatega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased ja herilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha, mitmed herilased ja vaablased hävitavad aga taimekahjureid, nt lehetäisid. Mesilased ja herilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putuk...
katte, velameniga. · Terrestrilistel ehk maas kasvavatel orhideedel (geofüütidel) on velamen asendunud pinnases olevate juurte juurekarvadega. Juuretipud on alati siledad ja tavaliselt lihakad. Õhujuured, mis moodustuvad 2/3 taimede massist on siledad ja ümarad, nende tipp on roheline · Uute juurte areng on märk orhidee uue kasvufaasi algusest. · Mõnedel orhideedel arenevad nn pesajuured- ülespoole kasvavad külgjuured. Pesa või korvike, kuhu kogunevad taimsed ja loomsed jäänused. Orhideede osad vars · Orhideesid on 2 kasvukujuga ja harunemisviisiga monopodiaalseteks (üks haru) ja sümpodiaalseteks (mitu haru) -st pärast kasvuperioodi algust taim, kas kasvab otse üles või sirutab oma harud külje peale. · Monopodiaalse kasutüübiga orhideedel on üks sirge püstine haru, kasvamas ühes suunas, mille alumised osad hääbuvad aasta jooksul. (kuuking)
Sisukord Erakmesilased 2 Mesilasema 2 Lesed 3 Töölised 3 Mesilaste käitumine 4 Sülemlemine 4 Mee tootmine 4 Mee tootmise vajalikus 5 Kuidas mesilased mett kasutavad? 5 Mesindus 5 Kasutatud kirjandus 7 1 Mesilane (apis) on kiletiivaliste seltis kuuluv, mesilaste sugukonda kuuluv lendav karvane putukas. Nad on pärit Aafrikast, sealt edasi sattusid Aasiasse ja sealt Euroopasse. Mesilasi on üle 20 000 liigi ja neid leidub kõikjal kus on õistaimi. Nad on tähtsad taimede tolmendajad. Mesilaste keha on kohastunud nektari ja õietolmu kogumiseks. Nende tagajala säär on muutunud lamedaks suirakorvikeseks. Õisi külastades kleepub mesilase keha karvade...
Soojus nende ümber tõhustab kasvu. Külmad tingimused, kaasa arvatud külm niiskus, mis enamasti on tingitud ülekastmisest, pidurdab taime kasvu ja võib taime ka hävitada. Kui õhujuured kohtuvad pinnasega, siis muutuvad nad kinnitusjuurteks. Nad kinnituvad end nii tugevasti, et neid on võimatu vigastamata lahti kiskuda. Mõnedel orhideedel arenevad nn pesajuured need on ülespoole kasvavad külgjuured. Pesa või korvike, kuhu kogunevad taimsed ja loomsed jäänused surnud lehed jms moodustavad toitainete tagavara. Orhidee juure keskel on juhtsoonte süsteem, mis on ümbritsetud õhkeste rakkude kihiga (endodermis) ning see omakorda on kaetud välise korkjate rakkude kihiga (endotermis). Kõige pealmine kiht on velamen (võib öelda ka epidermis). (1) Eriti hästi vett läbilaskvate rakkudega juhtsoonte süsteemi ja velamen'i koed transpordivad vett koos selles lahustunud toitainetega
Z Zelatiin - (liimaine) on loomne toiduaine, mis on enamasti valmistatud kollageenirikkast materjalist (nt veise- või seakondid, kõõlused, kõhred). Zensenn - ravimtaim. Populaarne afrodisiakum Aasias. Zensennijuurt kasutatakse ka energiajookide koostises. Koreas on populaarne Samgyetang-supp Zelee tarretis Zeleerima tarretama Zeleesuhkur - sisaldab pektiini. Segades vee või mahlaga tekib zelee. T Tabacco vürtsikas tsillikaste Tagliatelle lintmakaron Tartalett täidisega korvike Tartar kuubikuteks tükeldatud toit Terriin vormis küpsetatud jämedakoeline pasteet Tournedo veise sisefileest lõigatud tükk Trühvel hinnaline seen või sokolaadist käsitöökomm Taimetoitlus - Inimgrupp, kes pretendeerivad taimetoitlase nimetusele, Taleggio juust - Itaalia lehmapiimajuust, mida valmistatakse Taleggio orus Bergamo provintsis Itaalias Tangeriin - kääbusmandariin, kuulub tsitruseliste perekonda
psühholoogiliseks privaatsuseks. Psühholoogiline privaatsus tähendab, kuivõrd laps lubab enda lähedale teist last mängima (tüdrukuid häirib psühholoogilise privaatsuse puudumine vähem). Oma ala. Igale lapsele peab võimaldama ainult temale mõeldud ala. Turvatunnet loob ja eneseteadvust arendab kindlasti lapse enda isiklik koht, kus ta alati iga söömise ajal istub (samuti ka lapse isiklik riietekapp, tualettruumis käterätik, mängunurgas padi, õppimisnurgas korvike isiklike asjade jaoks, värvimiseks põll jne). Lapsed õpivad ühise söögilaua ümber kombeid ja suhtlemisoskust. Soovitatav oleks ka õpetajal koos lastega einestada. Vastutuse võtmine. Keskkond peab lapsele andma vastutuse tagajärgede eest, mis ühe või teise situatsiooni tulemusena võivad tekkida. Füüsilise raamistiku mõistmisel ja kasutamisel esineb individuaalseid ja kultuurilisi erinevusi. Individuaalsed erinevused on
ja Põhja-Aafrikas. Saabuvad pesapaikadesse varakevadel pärast esimeste lumevabade laikude teket, isegi veebruari lõpus; massiliselt märtsi lõpus. Lahkuvad oktoobri lõpuks. Rändab päeval, veidi enne päikeseloojangut laskuvad maapinnale, kuhu jäävad kogu ööks. Toitumine Toitub maapinnal, otsides toitu taimedelt nii kõrgelt kui nokk ulatub. Kevadel ja suve esimesel poolel otsivad peamiselt putukaid, suve teisel poolel ja sügisel seemneid. Pesitsemine Pesa on üsna kohev ja rohmakas korvike, tehtud kuivadest kõrtest; paikneb pinnaselohus. Pesa sisekiht on pehmem ja peenem. Kurnas on tavaliselt 3...5 muna, see on täis aprilli lõpus või mai algul. Suve jooksul veel ka teine kurn, mil esimene pesakond on juba lennuvõimeline. 10Käblik Troglodytes troglodytes pidevalt saba püsti. Eelistab paiku, kus kerge peituda: okste rägastikud, puude juured, põõsastikud, sageli kuusetihnikutes. Osavalt hüppab lakkamatult põõsaste vahel, tuulemurrus või jookseb
Zurbaran, B.E. Murillo Velazquez on teinud ka olustikumaali ja matkinud Tiziani Majanduslik jõukus "Vulcanuse sepikoda" töötemaatika Varasemas loomingus võib näha "keldriluugivalguse"efekti "Kuninganna Mariana portree" Kujutab ka manufaktuuris töötavaid ketrajaid "Õuedaamid" Väga huvitav peegel - kujutab printsessi ema ja isa (kuningat ja kuningannat) "Breda alistamine" "Bacchose triumf" ehk joomingud Ratsaportreed Zurbaran Keldriluugiefekt Sidruni ja apelsini korvike ja moka tass Murillo Palju altarimaale, seinamaale Ohverdas oma elu kunstile (kukkus seinamaali maalides) Natüürmordid Madonna maalid Loomi (koerad, kassid) Armas kunstnik (hispaanlased on vastu võtnud seadused, mis keelavad tema tööde müüki välismaale) FLANDRIA KUNST Peter Paul Rubens Kõige suurem esindaja Tohutu suured formaadid Arvutul hulgal altarimaalid (diagonaalsed kompositsioonid) Elavus ja dünaamika Armastab võitlusstseene
Ema suri peale pikka ja rasket haigust, mis juba algusest peale ei jätnud lootust paranemisele. Sellele vaatamata mõjus see löök mulle kohutavalt. Isa ma austasin, ema aga armastasin. Raske tegelikkus ja puudus sundisid nüüd mind kiiresti otsustama. Napid isalt järele jäänud vahendid olid kiiresti kulutatud ema haiguse ajal. Orvupension, mis mulle määrati, oli täiesti ebapiisav, et sellest ära elada ja mul tuli nüüd ise otsida endale elatusvõimalusi. Korvike asjadega käes, vankumatu tahtega hinges, sõitsin ma Viini. Selle, mis oli 50 aastat tagasi õnnestunud mu isal, lootsin ma saatuselt kätte võidelda ka endale; ma soovisin samuti saada "millekski", kuid loomulikult mitte mingil juhul ametnikuks. II PEATÜKK ÕPINGUTE JA PIINADE AASTAD VIINIS Selleks ajaks, kui suri minu ema, oli üks minusse puutuv küsimus juba saatuse poolt ära otsustatud. Tema haiguse viimastel kuudel sõitsin ma Viini, et seal ära anda eksamid akadeemiasse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
