Sündinud 1580 aastal, Antwerpis. Õppis flaami-pagulase Karel Van Manderi käe all. 27-aastaselt sai temast Saint Luke'i Haarlemi Gildi linnakunstnike liige. 1617 aastal abiellus ta Lysbeth Reyniersiga ja neil olevat olnud kaheksa last. 1644 aastal oli ta Kunstnike Ühingu juhataja. 1652 aastal müüs ta maha kogu oma vara, sest tal olid probleemid kohtuga, ning majanduslikud raskused. Hals suri täielikus vaesuses 1. septembril 1666. aastal Haarlemis. * Haarlem linn Hollandi põhjaosas Tema maalide stiil Ta ei kasutanud oma maalidel abijooni või alusvärvi. Uuringud aga näitavad, et ta maalis kihtide kaupa, nagu sellele ajale kohane Talle ei meeldinud oma pilte viimistleda, st. ta kasutas detailide väljendamiseks jooni, täppe ja värvilaike. Tema maalid olid julged, ning väljendasid tõelist meisterlikkust Mitmed teised kunstnikud võtsid talt inspiratsiooni ning jäljendasid teda enda maalides. Jester Lupe'ga
Pieter van den Broecke) Tegi grupi portreesi, iga tegelane pildil oli erinevas olekus või poosis( Adriani Vibukütid) Tema stiil muutus pidevalt, lõpuks domineeris piltidel must värv ja muutus ka laisamaks, enam ei pööranud tähelepanu detalidele Mõjud Frans Hals oli eeskujuks oma vennale Dirck Halsile, kes oli samuti maalija Pojad hakkasid kah maalijateks Teised kunstnikud kellele Frans oli eeskujuks: Jan Miense Molenaer (16091668) Judith Leyster (16091660), Haarlem Adriaen van Ostade (16101685), Haarlem Adriaen Brouwer (16051638) Johannes Cornelisz Verspronck (15971662), Haarlem Bartholomeus van der Helst (16131670), Amsterdam Pärand Pärast Fransi surma olid tema maalid väga odavad Alates 19.sajandist hakkasid uuesti kalliks minema Suurem osa tema töid on Frans Halsi muusemis Haarlemis Isaac Massa 1626 Sentado 1631 Willem Heythuijsen 1634 De magere compagnie 1637 Pühak Adriani Vibukütid
Rasmus Roos Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa LääneEuroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. Pindala: 41 526 km² Elanikke: 16 725 900 (2012) Drenthe Drenthe (keskus Assen) Flevoland Flevoland (Lelystad) Friisimaa provints Friisimaa provints (Leeuwarden) Gelderland Gelderland (Arnhem) Groningeni provints Groningeni provints (Groningen) NLLimburgVlag.svg Limburg (Maastricht) LõunaHolland LõunaHolland (Haag) Overijssel Overijssel (Zwolle) PõhjaBrabant PõhjaBrabant ('sHertogenbosch) PõhjaHolland PõhjaHolland (Haarlem) Zeeland Zeeland (Middelburg) Utrechti provints Utrechti provints (Utrecht) Populaarne turismiobjekt kesklinna lähedal. sai oma nime 19. sajandi Hollandi meistri Rembrandt'i järgi kõige ligitõmbavam koht nii kohalike kui külastajate seas. Algselt loodud töölis...
Holland Holland ehk Madalmaad (hollandi Nederland) on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Hollandi vapp ja lipp Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast NIMI madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla[1]. Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest. Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag (Den Haag või 's-Gravenhage), mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven. Holland moodustab koos Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteniga Madalmaade Kun...
saj · Euroopa kõige tugevam mereriik · Hollandi jõukas kodanlus kaunistas oma elumaju maalidega. Hollandi kunstil erinev iseloom teistest riikidest. · Tähtis olustikumaal. o "Väikesed hollandlased" olustikumaaliga tegelevad kunstnikud · Suurte grupiportreede rohkus · Seltskond kogunes kokku ja poseeris kunstnikule · Maastikumaalid · Natüürmort · Kaks viimast on madalmaadel tekkinud zanrid · Hollandi maalikunstis kaks keskust: o Haarlem o Amsterdam · PORTREEMAAL o Franz HALS töötas Kunstiakadeemias, tuntuim portretist "PÜHA GEORGI LASKURITE KOMPANII BANKETT" Keskele pole paigutatud tähtsaim inimene. Ta on paigutatud üles. Spetsialiseerumine kindlatele teemadele Hals spetsialiseerus portreemaalile Portreteeritavad on sageli lihtrahva seast võetud tüübid Hallikad pruunikad värvitoonid
2.Toitlustus 2.1 Hollandi toitumistavad 2.2 Hollandi toitude nimed ja sisu 2.3 Pannkoogirestoranid Hollandis 2.4. Restoranid Amsterdamis 2.5. Baarid ja kohvikud 3.Kokkuvõte 1.Sissejuhatus Eestist pindalalt veidi väiksemas (36 900 km2, koos siseveekogudega 41 500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda. Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100 aastat tagasi oli maal 10000 töötavat tuuleveskit ning siiani on veskid Hollandi sümboliks, Holland on juustumaa siit pärinevad kuulsad Gouda ja Edam.
mai 1902, Helsingi · Esimene ametlik maailmarekord: 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922 · Esimene aeg alla 13 sekundi: 12,8 s (12 4/5 s), Mary Lines (Suurbritannia), 20. august 1922) · Esimene elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark: 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia) · Esimene aeg alla 12 sekundi: 11,9 s, Tollien Schuurman (Holland), 5. juuni 1932, Haarlem · Esimene aeg alla 11 sekundi: · käsitsi mõõdetud: 10,9 s, Renate Stecher (Saksa DV), 7. juuni 1973, Ostrava · elektrooniliselt mõõdetud: 10,88 s, Marlies Göhr (Saksa DV), 1. juuli 1977, Dresden Kõige kauem püsinud maailmarekordid · Mehed: 10,2 s, Jesse Owens (USA), 20. juuni 1936, Chicago; ületas 20 aastat hiljem 3. augustil 1956 Berliin Willie Williams (USA; 10,1 s) · Naised: 10,49 s, Florence Griffith-Joyner (USA), 17
Elis Vink HOLLAND Referaat Tartu 2008 Sisukord ELIS VINK................................................................................................................................. 1 HOLLAND................................................................................................................................. 1 REFERAAT............................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 .................................................................................................................................................. 4 HOLLAND................................................................................................................................. 5 ...
Jalgrattaga liikumine on väga populaarne ning juba autokoolides õpetatakse jalgrattureid austama 9 ja tähelepanema. Samuti on loodud rohkelt parklaid kus rattaid hoida. Riik ise on väga uhke, et inimesed kasutavad jalgrattaid liikumiseks ning loodab seda harjumust ka edaspidi juurutada. Veeteed on 6183 kilomeetril, millest kasutuses 47%. Kasutatavamad sadamad on Amsterdam, Delfzijl, Den Helder, Dordrecht, Eemshaven, Groningen, Haarlem, IJmuiden, Maastricht, Rotterdam, Terneuzen, Utrecht ja Vlissingen. Maanteede kogupikkuseks on 34 000 kilomeetrit. Hollandis asub 27 lennujaama, suurim neist on Schiphol, mis asub Amsterdami lähedal. TURISM Riigi tuludes on puhkemajandus tähtsal kohal, sest igal aastal külastab Hollandit 4 miljonit turisti. Madalmaid kutsuvad külastama tuulikud, juust ning tulbid. Kevadeti toimuvad lillemessid, mis on eriti populaarsed floristide seas.
Varstu Keskkool 11. klass Jevgenia Grigorovits Hüatsint Referaat Juhendaja Helen Oppar Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus ja eessõna 3 2. Hüatsint 3 2.1 Hüatsindi iseloomustus 4 2.2 Hüatsindi sordid ja ajatamine 4 2.3 Ebahüatsint 6 2.4. Kobarhüatsint 6 3. Legendid ja pärimused 7 Kasutatud kirjandus 11 Lisad 12 2 1.Sissejuhatus ja eessõna Eesti aedades on praeguseni kõige enam levinud sibullilledeks tulbid ja nartsissid, madalakasvulistest kevadekuulutajatest peamiselt hüatsindid, sini...
Ameerikas Jõukas kodanlus kaunistas oma elumaju maalidega Erinev iseloom teiste maade kunstist, sest seal peamiseks kunsti ostjaskonnaks oli kodanlus ja talupoegkond Väga vähe religioosset kunsti Maalikunstis kujuneb keskseks zanriks olustikumaal Neid kunstnikke nimetatakse väikesteks hollandlasteks Suurte grupiportreede rohkus Seltskond kogunes kokku ja poseeris kunstnikule Maastikumaalid Natüürmort Kaks viimast on madalmaadel tekkinud zanrid 2 peamist keskust: Haarlem ja Amsterdam Haarlem Kunstiakadeemias töötas Franz Hals Tuntuim portreemaali esindaja "Püha Georgi laskurite kompanii bankett" Keskele pole paigutatud tähtsaim inimene. Ta on paigutatud üles. Spetsialiseerumine kindlatele teemadele Hals spetsialiseerus portreemaalile Portreteeritavad on sageli lihtrahva seast võetud tüübid Hallikad pruunikad värvitoonid "Mulatt" ja "Haarlemi nõid" Modellid naeratavad Vanaduses maalis ainult 2 värviga (must ja valge)
Oil on canvas, 150 x 206 cm Museum voor Schone Kunsten, Ghent Dyck Barokk hollandis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Banquet of the Officers of the St George Civic Guard 1616 Oil on canvas, 175 x 324 cm Frans Hals museum, Haarlem Frans Hals Click to edit Master text styles Frans Hals Second level Third level Fourth level Fifth level Catharina Hooft with her Nurse 161920 Oil on canvas, 68 x 65 cm Staatliche Museen, Berlin Click to edit Master text styles
Nôtre(1613-1700) Versailles (1662-) " Chantilly (1660-ndad) " Marly-le-Roi (1677-1684) " Holland Het Loo (1620-ndad) van der Groen, D. Marot Heemstede park, Haarlem (1680) U. D. van Veldhuysen Saksamaa Hortus Palatinus, Heidelberg Herrenhausen, Hannover Charbonnier Wilhelmshöhe, Kassel Guerniri Nymphenburg, München Domenique Girard Zwinger, Dresden (1710-1732) M. D. Pöppelmann (1662-1736)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
