Vassili Perov (1833-1882) Näitas talupoegade viletsust(et rikkad tunneksid häbi ja jagaksid Vassili Perov (1833-1882) Näitas talupoegade viletsust(et rikkad tunneksid häbi ja jagaksid raha vaestele). Aga räägitakse, et nad ei teinud seda -> REVOLUTSIOON VENEMAAL Noorte vene raha vaestele). Aga räägitakse, et nad ei teinud seda -> REVOLUTSIOON VENEMAAL Noorte vene kunstnike rändnäituste ühing: ,,Peredviznikud" eelistasid olustikumaali (Siskin ja Vassiljev). kunstnike rändnäituste ühing: ,,Peredviznikud" eelistasid olustikumaali (Siskin ja Vassiljev). Andekamad vene realistid: Ilja Pepin (1844-1930) ,,Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi Andekamad vene realistid: Ilja Pepin (1844-1930) ,,Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile", ,,Burlakid Volgal". Esimene eesti kunstnik oli Johannes Köler. Tähtsamad tööd: sultanile", ,,Burlakid Volgal"
Loo Keskkool Jan Vermeer van Delft Sündis 31. oktoober 1632 Suri 15. detsember 1675 Hollandi maalikunstnik Töötas kogu elu Delfti linnas Sündis kunstikaupmehe, võõrastemaja peremehe ja siidikanguri pojana Aastal 1653 läks ta üle katoliku usku ning abiellus Looming Arvatakse, et ta õppis Leonard Brameri juures Algul viljeles ajaloolistel teemadel Piibel Mütoloogia Antiikajalugu Hiljem viljeleb olustikumaali Kunstis on eriline rahu, seletus ja keskendatus Oskab hästi kujutada valgust Värvidega muutis selle kiirgavaks Sellist värvijõudu pole teistel sel sajandil vastu panna Enamasti kujutab interjööre, tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga Tegevus on tühine neil, võlu peitub maalilises teostuses Kasutas kargeid külmi toone Maalid Tüdruk pärliga Kunstnik oma ateljees Härrasmees ja veini joov daam Piima kallav teenijatüdruk Delfi vaade
"Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" Royal Picture Gallery Mauritshuis, Haag, Holland "Piima kallav teenijatüdruk" Riigimuuseum, Amsterdam "Klaas veini" Gemäld-galerie, Berliin, Saksamaa Loomingu üldine iseloomustus • Arvatakse, et ta õppis Leonard Brameri juures • Algul harrastas ajaloolistel teemal: – Piibel – Mütoloogia (rahvaste müüdid) – Antiikajalugu Loomingu üldine iseloomustus • Hiljem harrastab olustikumaali (inimest igapäevases elu- ja tegevuskeskkonnas kujutav maal) • Kunstis on eriline rahu, seletus ja keskendatus • Suurt tähelepanu pööras kunstnik valguse kujutamisele. Aitäh tähelepanu eest!
natüürmort ja maastikumaal. OLUSTIKUMAAL EHK ZANRIMAAL Sellel perioodil tekkis kunstnikel huvi jäädvustada inimesi nende igapäevamiljöös - laua ääres söömas, vestlemas, kirju lugemas, musitseerimas, lastega tegelemas jne. Iseseisvaks zanriks kujunes olustikumaal Hollandis. Suurte usupiltide asemel eelistati raha kulutada maalidele, mis kujutasid tõepäraselt nende endi elu ja millega sai kaunistada oma kodu seinu. Hollandi olustikumaali eripäraks on see, et kunstnikud kujutasid kodanlaste ja talupoegade elu, rahva lõbutsemist, aga mitte ränka töötegemist. NATÜÜRMORT Ka selles zanris olid hollandlased eestvedajateks. Nad leidsid, et maalimisobjektiks ei pea alati olema inimene, vaid võivad olla hoopis teda ümbritsevad asjad. Hollandi natüürmordid on ülitoredad: lopsakad lillebuketid, kristallpokaalid, luksusköites raamatud, eksootilised puuviljad jne. Kunstnikud tahtsid jätta muljet, nagu oleks see
gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega üksikdetailide vastu. Lemmikteemadeks on linnavaated, uhked interjörid idamaiste vaipade, pärlite ja turbanitega ning samuti inimesed. Eripäraks on äärmiselt selge ülesehitus, mis on geomeetriliselt väga täpne ja korrapärane. Looming Figuurid tema maalidel kalduvad vaikelulisusele. Tehnikale on tüüpilised tugevad värvikontrastid.
kunstnik oluline Kunstnik oli tavaline käsitööline toetuti teadusele katse ja vea meetod MADALMAAD-Harrastati rohkem peenmaali. Jan van Eyck Teosed: 1)"Genti altar" 2)"Abielupaar Arnolfini portree"rase naine,mees. Bosch- fantastilised tseenid, kohutavad nägemused, ebareaalsus (20saj. sürrealism) Brueghel (hüüdnimega Talupoegade Brueghel) Huvi olustikumaali vastu tekkis tänu talle Teosed: 1)"Jaanuar. Jahimehed lumes". PRANTSUSMAA- Iseloomulikud olid tornid, korstnad, katuseaknad Kuulsamaid ehitisi: 1)Chenonceau´x nagu sild 2)Louvre´i loss kolmnurkne klaaskuppel, suur. Dürer-Oli graafik. RENESANSS EESTIS. Ainuke näide on Mustpeade vennaskonna hoone. MANERISM(maneer-kopeeriti) El Greco-pikaks venitatud näed, haiglane, taeva poole näod. BAROKK. Jaguneb: 1)Pärisbarokk-Itaalias, Hispaanias, Saksamaal, Poolas,
ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu. Klassitsismi ajal väh huvi elava looduse vastu. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kuj ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali: madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: "madalate" zanritega tegeleja määras end "väikeste" meistrite hulka. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. 3. Koosta pildigalerii. Jacques Louis David (1748- 1852) HORATIUSE VANNE NAPOLEONI KROONIMINE TAPETUD MARAT Jean Auguste Dominique
Suursuguseid ja elegantseid aristokraadiportreid. Portreemaalis- paraadportree Portreede peen ttlus ja krge vrvikultuur Suureprane vaikelude - natrmortide maalija HOLLAND Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Tagasihoitumaks ja lbinisti realistlikuks, tetruuks. Enamasti olid pildid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mtmetelt vikesed- vikesteks hollandlasteks Eriti armastati anri- ehk olustikumaali. Elumnude nitamise lesannet teenisid ka natrmordid. Kallid hbenud, kristallpeekrid, lbi-paistavad klaasid vi siis tumedal taustal erendavad lillekimbud, vaagnad kpse puuviljaga, mida vluva pisiasjana tiendab mni putukas vi liblikas, samuti terved laua-tied jahisaaki - selliseid asju armastati kujutada neil piltidel. Imehsti on hollandi natrmortidel edasi antud erinevate esemete materjal. Hollandi maastikumaalide loojad vtsid abiks valguse ja hu, pilvede ja
Ajstu suurmeistri loomingusse kuuluvad piiblistseenid, mütoloogia, portreed, maastikud, seeria Maria de Medici elust. Inimesed tema piltidel on lopsakad ja väänlevad, liikuvad, enamasti rõõmsad. Anthonis van Dyck oli hea portreteerija, maalides aristokraate suursuguselt luues nn. Paraadportree. Hollandis olid peamised maali teemad olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. Portreteerijatest paistis silma kiiruse, täpsuse, vaba pintslikasutuse ja jõulisusega Frans Hals. Olustikumaali esindas Jan Vermeer van Delft. Tema maalidel korduvad maleruudustikule sarnanev põrand, aken vasakul nurgas, sinise-kollase kooskõla. Teoseid: "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", ,,Kunstnik oma ateljees", ,,Armastuskiri", ,,Delfi vaade". Natüürmortidel kujutati puuvilju, vaagnaid, jahitud linde, uhkeid lillekimpe jms. Hollandi suurmeister oli Rembrandt Harmensz van Rijn, maalides võimsa üldistusega, hingeelu eriliselt tunnetades. Soojades kuldsetes
Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust. Realism seadis oma eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija. Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast. 1. Viljapeade korjajad 2. Õhtupalvus Honori Doumier (1808 1879) Doumier on nn kriitilise realismi esindaja. Kriitilisteks realistideks nimetati kunstnike, kes olid ümbritsevasse eriti kriitiliselt meelestatud
Kõige ühiskonnakriitilisema hoiaku võttis realism Venemaal. Seal töötas 19. sajandi II poolel palju kunstnikke, kes oma loominguga tahtsid kaasa aidata vaesema rahva elu parandamisele. Näiteks talupoegade viletsust andis eriti usutavalt edasi Vassili Perov (18331882). 1870. aastal lõi grupp noori vene kunstnikke rändnäituste ühingu, mille venekeelse nimetuse järgi neid hakati hüüdma peredviznikuteks. Oma loomingus eelistasid peredviznikud olustikumaali kui sobivaimat vahendit rahva raske elu näitamiseks. Peatähelepanu pöörasid nad maali sündmustikule, jättes tagaplaanile välise ilu ja värvid. Viimased ongi tihtipeale tumedad ja tuhmid, sobides nii siiski rahva elu halluse ja troostitusega, mida peredviznikud näidata püüdsid. Hoopis värvikamaid, vaba elava maalimisviisiga töid lõi andekaim vene realist Ilja Repin (18441930). Sellel
ja patsiendi kohtumine. Vermeeri ,,Armastuskirjas" on ühendatud kirja saamine ja musitseerimine. Pole säilinud ühtki portreed, kus oleks näha tema nägu. Pieter de Hooch Kujutas palju Hollandi väikseid maamaju, maalil ka majaelanikud ise, kuid teisejärgulisena. Tegi ka majaelanike portreesid. Kasutas ka punaseid toone tellised ka ju punased... Gerard Terborch Harrastas samuti olustikumaali, kirjateema, kõige meisterlikum esemete illusionistlikus kujutamises. Arvukalt säilinud töid, kuid kunstnik pole enam hinnatud. Jacob van Ruisdael Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks. Hollandis kujunes see täiesti iseseisvaks zanriks Lemmikteema oli meri või mereäärne rannik: "Briis": Amsterdami sadam purjekatega. Maalinud
Tema maalid oli elulähedased, idealiseeritud ja värvi toredad. 12.) Iseloomulik Hollandi maalikunstile: Tagasihoidlikus ja realistlikus. pildid polnud mõeldud enam kirikute ja losside seintele vaid kodanlaste elutubadesse ning olid mõõtmelt väiksemad, Hollandis maaliti olustikumaale 13.) Rembrand oli hollandi kuulsaim maalija. alguses maalis rikkalike, kullakas toonis. elurõõmust pulbitsevaid pilte, hiljem maalis sügavamaid ja kurvemaid pilte 14.) olustikumaali kunstnik Jan Vermeer Van Delft - talle oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat, see oligi tema töödele iseloomulik. 15.) Prantsusmaal 17. sajandil ehitati Versailles' loss, iseloomulik see on ajalooline ning suurejooneline regulaarpark, mis kuulub versaille´i lossiansamblisse 16
Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu. Klassitsismi ajal väh huvi elava looduse vastu. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kuj ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali: madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: "madalate" zanritega tegeleja määras end "väikeste" meistrite hulka. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. Ka tarbekunst ja sisustus püüdsid järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga
August. Jahimehed lumes Sombune päev Lõikus Brueghel vanem oli üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid loodust seostas ta ikka inimesega. Imeilus on ta aastaaegade sarjast pärinev "Jaanuar. Jahimehed lumes". Kauguses kihab tööelu, sinendaval tiigijääl tiirutavad uisutajad ning kogu selle sinivalge avaruse kohal lendleb üksik harakas. Nagu Brueghel vanem, hakkasid ka teised ta kaasmaalased huvi tundma maastikumaali ning nn. zanri-ehk olustikumaali vastu - viimases kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust. Suurejoonelisi renessanss-stiilis ehitisi Madalmaades ei ehitatud. Suuremad ja esinduslikumad hooned rajati endiselt gooti stiilis. Gootilikud kõrged viilud koos renessanslike kaunistustega ehtisid aga rikaste kaupmeeste ja käsitööliste elamuid Madalmaade linnades. Palju kasutati seal ehitiste kaunistusena kartussi -see on enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus
sajandi 20-ndatel aastatel ja omandas seal laialdase populaarsuse. Erinevalt varasemate aegade traditsioonilistest religioossetest ja allegoorilistest kompositsioonidest hakati olustikumaalis kujutama inimest uues vahekorras oma ümbrusega. Seni oli inimest ümbritsev igapäevane keskkond olnud peamiselt vaid passiivseks fooniks, mille taustal üks või teine piiblisündmus toimus, nüüdsest peale muutus see aga keskseks huviobjektiks. Olustikumaali tekkimine tähistas maalikunstis üheaegselt nii tõsist temaatilist murrangut kui ka uudseid kujutamisprintsiipe. Näidates inimese ühtekuuluvust ümbrusega, tema sidet igapäevase eluvoolu muutliku ja vaheldusrikka rütmiga, muutus tegelikkuse kujutamine, elavamaks ja sisurikkamaks. Tendents näidata inimese eluavalduste ringi senisest laiemalt ja kujutada tegutsevat inimest, ilmnes 17. sajandil nii itaalia, hispaania kui ka prantsuse kunstis, kuid
Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest(8-10näidet) Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel, oma lihtsa ja range välisilm...
Tegutsenud ka Burgundia õukonnakunstnikuna Tuntum teos on suur tiibaltar Kristuse ristilt võtmine külgtahud on hävinud Hoitakse Madridis Sellest kesktahvlist on kujunenud mitmeks sajandiks Madalmaadel ja Saksamaal suur eeskuju korratute gruppide maalimisega Portinani altar See tiibaltarist koosneb kolmest tahvlist Erksad värvid H. Bosch Kuulsaim madalmaade kunstnik, looming jääb 15.-16.sajandi vahetusse Tema esindab fantastilist maalikunsti ja olustikumaali Fantastilist tehakse aga väga harva, Boschi põhilooming on aga fantastilised Suur altarimaal, mis koosneb kolmest osast Vasakpoolsel tahvlil kujutatakse eedeni aeda Aadama ja Eevaga, aga seal on ka fantastilisi loomi ja taimi Keskmine tahvel on olustikulise iseloomuga, kujutab kaasaegset elu; patustamine ja selle tulemused Parempoolne tahvel - põrgupiinad ja kannatused; fantastilised koletised Fantastika avaldub just külgmistes tahvlites Lk 88-89 näited
Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeb klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult. Klassitsismi ajal tunti vähe huvi elava looduse vastu. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kujutati ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali: madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: "madalate" zanritega tegeleja määras end "väikeste" meistrite hulka. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis oli portree, kuid seegi jäi tihti oma liialdatud joonistuslikkuse ning idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. Kompositsioon Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti
Ta seab vanemate majas sisse omaenda ataljee. 6.september maetakse ta õde Machtelt. Rembrandtiga ühineb tema sõber Jan Lievens (1606-1674) kellega Rembrandt jagab oma töid. Samal aastal ilmub ka Rembrandti esimene dateeritud töö ,,Püha Stefanose märtrisurm", millel on ka kunstniku autoportree ja Lievensi portree, mis asuvad pühaku vasakust käest mõlemal pool. Valmib ka maal ,,Taavet näitab Saulile Koljati pead", mis sisaldab samuti autoportreed. 1626-1627 Rembrandt tegeleb olustikumaali ja piiblistseenidega, mille koheselt ka ära müüb. Saadava rahaga ostab ta vahendeid maalimiseks. Tugev soov ületada oma õpetajat Pieter Lastmani sunnib Rembrandti vastu võtma ajalooliste maalide tellimusi. Rembrandtil ei ole raha professionaalsete modellide palkamist ning seetõttu palub ta sageli oma õdesid-vendi ja teisi pereliikmeid poseerida. 1628 See on Rembrandti intensiisve töö aasta. Ta maalib kõige mitmekesisemaid
Alates 1948 peetakse Hollandis populaarseid muusikafestivale. Kunst Kuigi 17. sajandi hollandi maalis oli jooni barokist, jäi ta tagasihoitumaks ja läbinisti realistlikuks, tõetruuks. Et enamasti polnud pildid mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa hollandi kunstnikest nimetama "väikesteks hollandlasteks", ehkki nende teened olid kõike muud kui väikesed. Eriti armastati zanri- ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (1629-1684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid.Üks kõigi aegade suurimaid maalijaid on Rembrandt (1606--1669). Ta õnnelikel noorusaastatel loodud rikkalike, soojas kullakas toonis, elurõõmust pulbitsevate piltide asemele tulevad hiljem sügavad, tõsised, ka kannatust ja muret väljendavad maalid. Teater Teatritegevuse alged pärinevad 12 . sajandist. Lavastati peamiselt farsse ja moraliteesid ehk ilmaliku sisuga näitemänge. 1960- 1970 suurenes huvi
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepäras...
kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa hollandi kunstnikest nimetama "väikesteks hollandlasteks", ehkki nende teened olid kõike muud kui väikesed. Eriti armastati zanri- ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (1629-1684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õue. Naisi köögis, pitsi niplamas, kirja lugemas, üldse rahulikke argitoimetusi näeme Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt
Gustav Adolfi Gümnaasium ILJA REPIN Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD .............................................................................................. 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 3 1.1 Realism (kirjandus) ........................................................................ 3 1.2 Realism (kunst) ........................................................................... 3-4 1.3 Venemaa realism ............................................................................ 5 2. SISU ................
17. sajandi maalikunst. Kuigi 17. sajandi hollandi maalis oli jooni barokist, jäi ta tagasihoitumaks ja läbinisti realistlikuks, tõetruuks. Et enamasti polnud pildid mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa hollandi kunstnikest nimetama "väikesteks hollandlasteks", ehkki nende teened olid kõike muud kui väikesed. Eriti armastati zanri ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (16291684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid. Naisi köögis, pitsi niplamas, kirja lugemas, üldse rahulikke argitoimetusi näeme Jan Vermeer van Delfti (16321675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt väike looming (kõigest 35 meie ajani
(Inglismaa, Saksamaa) kunst. Puhkeb võitlus klassitsismi ning romantismi vahel, nn romantismi lahing 1820.datel aastatel. Jaguneb kaheks. Ametlik - esialgu jäägitult klassitsislik. Akademism kujutavas kunstis, kunstiakadeemiates õpetatav. Zanrite hierarhia, vaid kõrgeid zanre viljelevad kunstnikud said akadeemiasse, nende töid osteti samuti said nad ka toetust. Seotud eelkõige joonistusega: iseloomulik inimfiguuride rohkus, antiik, . Tõrjuti olustikumaali, kuna teema oli igapäevane. Sõltumatu: Esialgu romantism. Maastik, olustik, natüürmort. Värvierksus. Salongikunst: Klassitsism põhiliselt, romantism ka. Prantsuse kunsti ülevaatusnäitus, umbes 1737.aastatest Louvre'is paari aasta tagant, 500-600 kunstnikku. T.Gericault iseõppinud kunstnik, ametilt ratsaohvitser. ,,Meduse'i parv" 1819. Ülidramaatiline teos, alustab romantismiaega. Vastandub surijaid ja surnuid, emotsionaalne.
võidukaarel õhkab geniaalsust. Realism 19 saj keskel Realistid huvitusid oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid reaalsust-loodust inimesi jm loomutruult, ilma moonutamata või ilustamata edasi anda. Rousseau maalis loodust asjalikkuse ja täpsusega, tema loodusmaalidel on tõsine ja kurvameelne meeleolu. Millet pühendus täielikult talupoegade ja maaelu kujutamisele. Courbe oli iseõppija, suur olustikumaali meister. Tema 6m laiusele hiigellõuendile Matus Ornansis mahtus ära üle 40 pea elusuuruses matuselise. Venemaa kulsaim realist oli ilja repin, kaasaega käsitlev tos Burlakid volgal , Vähestest skulptoritest kuulsaim meunier, kes tegi jõuliseid kujusid tööstustöölkistest, kaevuritest ja laadijatest. Eesti rahvusliku kunsti tekkimine Realismi tähe all sündis 19 saj keskel Eesti rahvuslik kunst. 1880 aastail alanud venestamine
ta kuulutati märtriks 14. Turner vermeer(van delft) (1775-1851) Pitsipalaja(louvre) Lumetorm(tate'i galerii, london) hollandlane, esindab madalmaade barokki, töötas maalidega väga kausa, tegi elu jooksul 30 oilti, võrratu olustikumaali vileleja, taies tegelikult imetilluke. Eduard manet (1832-1883) Eine roheluses(d'orsay) manet oli esimene, kes seitas väljakutse akademismile. Ta oli impressiomismi teerajaja. Ta parodeerib Tiziani maali kontsert vabas õhus. Edgr degas (1843- 1917) Le foyer de la danse a l'opera
mõjurikkam ja imetlusväärsem on aga Hollandi 17. sajandi maalikunst. Kuigi 17. sajandi hollandi maalis oli jooni barokist, jäi ta tagasihoitumaks ja läbinisti realistlikuks, tõetruuks. Et enamasti polnud pildid mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa hollandi kunstnikest nimetama "väikesteks hollandlasteks", ehkki nende teened olid kõike muud kui väikesed. Eriti armastati zanri- ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (1629-1684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid. Naisi köögis, pitsi niplamas, kirja lugemas, üldse rahulikke argitoimetusi näeme Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane.
sajandeid olnud eeskujuks. Tema loomingus on ohtralt ülipeeneid vasegravüüre, puulõikeid, õlimaale, joonistusi ja visandeid. Innustust sai Itaalias õppides ja täiendas oma teoseid saksa tõsiduse ja täpsusega. Madalmaade erinevus Itaaliast seisnes selles, et perspektiivi kujutati vaatlemise teel, mitte reeglite järgi, maaliti enam õlivärvidega (sealt levis üle Euroopa), mitte temperaga. Ajastu säravaimad värvid maalis Jan van Eyck ja esimese olustikumaali ,,Abielupaar Arnolfini portree", imetäpse, sümbolitest rikka taustaga kantsler Rolini madonna; koos vend Hubertiga ,,Genti altari". Hugo van der Goes maalis Firenzes töötades Portinari altari, mis hämmastas itaallasi ülima täpsuse ja inimese ebatraditsioonilise kujutamise poolest. Enneolematu fantaasiaga Hieronymus Bosch maalis palju moraliseerivaid ja kummalisi pilte, seejuures mitmeid triptühhone (kolmeosalisi pilte)
18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
