FRANS HALS 1580 1666 Kes ta oli? · Hollandi maalikunstnik · Barokiajastu üks suurimaid portretiste · Teda peetakse üheks kõigi aegade parimaks portreekunstnikuks Frans Hals'i elust Sündis Antverpenis Õppis Karel Van Mander'i käe all Teenis raha Haarlemi linna kunsti restaureerijana 27-aastaselt sai temast Saint Luke'i Haarlemi Gildi linnakunstnike liige Tegi tööd linnanõukogu kunstirestauraatorina Looming Ei kasutanud abijooni ega alusvärvi Maalis kihtide kaupa Kasutas detailide väljendamiseks jooni, täppe, värvilaike Julged maalid Omane jõuline pintslitõmme Mitmed teised kunstnikud said temalt inspiratsiooni ning jäljendasid teda Looming Maalis väga reaalselt Kujutas väga erinevaid inimesi Maalides moonutas inimeste tegelikku iseloomu Maalis inimeste nägudele tihti salakavala
Tema maalid olid: "Kristuse ristilt mahavõtmine", 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Henri IV abikaasa kuninganna Marie de' Medici ülesandel 16211625 naise elu kujutavad pildid on barokk-kunsti suurimad meistriteosed, "Jeesuslapse kummardamine", "Autoportree Isabella Brantiga", "Viimane kohtupäev", "Maa ja vee liit", "Õlgkübar", "Kolm graatsiat", "Maria Medici sabumine Marseille'sse" jne. Frans Hals Haarlemi kunstnike koolkonda kuulus Frans Hals (1581 - 1666), kelle elust on teada vähe. On vaid märgitud, et ta oli inimene, kes kõige meelsamini viibis Haarlemi kõrtsides. Frans Hals oli pidevalt võlgu oma pagarile ja kingsepale. Ometi oli tegemist andeka kunstnikuga, ühe kõigi aegade suurima portreemeistriga, kes täitis enamjaolt tellimustöid. Vanas eas sai ta linna vaestemajalt väikese pensioni. Oma lähedasi inimesi, sealhulgas joomakaaslasi, maalis kunstnik mõnikord klaasi veini eest
Frans Hals Maailmakuulus Flaami portreekunstnik Frans Hals Hollandi kuldse aja kunstnik Tuntud eelkõige portreekunsti poolest Tema teosed olid väga kuulsad ning väärtuslikud siiani. Frans Hals'i pilt hollandi rahatähel Lühidalt tema elust Sündinud 1580 aastal, Antwerpis. Õppis flaami-pagulase Karel Van Manderi käe all. 27-aastaselt sai temast Saint Luke'i Haarlemi Gildi linnakunstnike liige. 1617 aastal abiellus ta Lysbeth Reyniersiga ja neil olevat olnud kaheksa last. 1644 aastal oli ta Kunstnike Ühingu juhataja. 1652 aastal müüs ta maha kogu oma vara, sest tal olid probleemid kohtuga, ning majanduslikud raskused. Hals suri täielikus vaesuses 1. septembril 1666. aastal Haarlemis. * Haarlem linn Hollandi põhjaosas Tema maalide stiil Ta ei kasutanud oma maalidel abijooni või alusvärvi.
Frans Hals 1580-1666 Biograafia Oli Hollandi maalikunstnik Teenis raha Haarlemi linna kunsti restaureerijana Tegeles põhiliselt portreede maalimisega Oli üsna kuulus Suri 1666 Haarlemis, maeti Bavo kirikus Looming Rohkem tuntud just ome portreede eest( Isaac Massa, Pieter van den Broecke) Tegi grupi portreesi, iga tegelane pildil oli erinevas olekus või poosis( Adriani Vibukütid) Tema stiil muutus pidevalt, lõpuks domineeris piltidel must värv ja muutus ka laisamaks, enam ei pööranud tähelepanu detalidele Mõjud
1.Peter Paul RUBENS(1577-1640) Autoportree Maa ja vee liit Kolm graatsiat Kristuse ristilt Isabella võtmine Susanne Fourment autoportree helenaga Helena lapsega kasukake leukippose tütarde röövimine danae Joomapidu BAROKK HOLLANDIS 1.Frans HALS(1580-1666) Joodik amm lapsega mustlastüdruk Poiss pealuuga Haarlemi nõid 2.REMBRANDT(1606-1669)-omane kullasära autoportree saskiaga dr Tulpi anatoomialoeng öine vahtkond autoportree naine suplemas danae saskia floorana tituse portree saskia nelgiga staalmeesters viimane autoportree BAROKK EESTIS Kadrioru loss
Viis huvitavat fakti Frans Halsi loomingu kohta Ragnar Rebane Lühike ülevaade elust Sündinud 1581. aastal, Antwerpis 27-aastaselt sai temast Saint Luke'i Haarlemi Gildi linnakunstnike liige 1617. aastal abiellus ta Lysbeth Reyniersiga ja neil olevat olnud kaheksa last 1652. aastal müüs ta maha kogu oma vara, sest tal olid probleemid kohtuga, ning majanduslikud raskused Hals suri täielikus vaesuses 1. septembril 1666. aastal Haarlemis Ta oli tolle aja üks suurimaid portreemeistreid, kes täitis enamjaolt tellimustöid Isaac Massa 1626 Talle ei meeldinud oma pilte viimistleda. Ta
See töö ärritas paljusid sõjaväelasi ja poliitikuid.Üks tuntumaid poliitikuid,Jhon Wilkes avaldas tema kohta kritiseeriva artikli.Peale seda jäi ta raskesti haigeks 1763 juulis oli tal atakk ning tema viimaseks teoseks jäi Tailpiece: The Bathos (1764).Ta suri 25-ndal oktoobril 1764 aastal. Frans Hals Hals sündis Antwerpis.Tema vanemad olid flaamid kes kolisid Hollandisse peale seda kui 1585 hispaanlased linna ära vallutasid. Tema vanemad läksid elama 1591a Haarlemi kus Frans veetis oma ülejäänud elu.Ta oli kaks korda abielus ning tal oli 10 last ning seepärast vireles vaesuses.Ta oli 17saj üks parimaid hollandi koolkonna kunstnike ja teda peetakse Hollandi parimaks portree kunstnikuks.Peaaegu kõik tema tööd on portreed.Teda õpetaja oli Karel van Mander.Tema kõige vanem sailinud töö on portree Jacobus Zaffiusest (1611). Tema populaarsuse kõrgaeg oli 1620-nendad ja 1630-nendad.Nende aastate jooksul tegi ta viis
· PORTREEMAAL o Franz HALS töötas Kunstiakadeemias, tuntuim portretist "PÜHA GEORGI LASKURITE KOMPANII BANKETT" Keskele pole paigutatud tähtsaim inimene. Ta on paigutatud üles. Spetsialiseerumine kindlatele teemadele Hals spetsialiseerus portreemaalile Portreteeritavad on sageli lihtrahva seast võetud tüübid Hallikad pruunikad värvitoonid "MULATT" ja "HAARLEMI NÕID" Modellid naeratavad Vanaduses maalis ainult 2 värviga (must ja valge) · OLUSTIKUMAAL o Jan STEEN Kujutab talupoegi pidutsemas "RISTSED" "KÕRTSIKAKLUS" Olustikumaalis oli väga populaarne teema ka kirja kirjutamine/saamine/lugemine o Pieter de HOOCH Kujutanud väikseid linnamaju, mis ehitatud punastest telliskividest
meditsiinis ja arvatavasti tegi oma teise karjääri kirurgina. Ruisdael on sündinud Haarlemis ja õppinud maalimist oma isalt, kes oli pildiraamimeister ning tegeles kunsti müügi ja maalimisega, ja oma onult Solomon van Ruisdaelilt . Juba 1718 aastaselt maalis ta üle tosina töö. See arv kasvas järgnevate aastatega. See barokiaja kunstnik oli aktiivne ja iseseisev juba enne, kui teda 1648 aastal võeti vastu Haarlemi Püha Luuka kunstigildi . Peale seda reisis ta laialdaselt Hollandis ja Saksamaal ning umbes aastal 1655 asus elama Amsderdami. Seal pidas ta edukalt üleval kunstistuudiot, milles treenis Hollandi järgmise generatsiooni maastikumaalijaid. Neist kuulsaim on Meindert Hobbema . Tema varasema perioodi töödest, peegeldub tema kinnisidee puude suhtes. Kui enne kasutati metsa lihtsalt dekoratiivse elemendina, siis Ruisdael võttis puud oma maalide teemaks ja andis neile elulised omadused
.), - Skulptuurid: lilled, olustikupildid. a) ,,Taavet" : kontrapostiasend, 5m ja 20cm. Asub firenzes akadeemia galeriis. Keegi - Frans Hals: portreemaalija (naeratused), pintslilöögid on näha. ,,Malle Babbe oli hakanud sellest marmorist juba skulptuuri tegema aga michelangelo segas vahele. Haarlemi nõid" b) ,,Pieta" : kannatus grupp. Surnus kristus ema süles. Esimene signatuur skulptuuril - Jan Vermeer van Delft: ~35 maali, 1 aasta=1 pilt, ,,pitsikuduja" (kollane-sinine-valge) (,,michelangelo firenzelane tegi selle"), asub vatikani pea kirikus. 15. Rembrandt c) ,,Medicite hauamonument": mehe keha, imelikud rinnad, ei jõudnud valmis.
,,Noor härg". Willem Kalf & Willem Heda Harrastasid natüürmorti, mis Hollandis nägi välja uhke ja toretsev, tõeline barokk, lauad kaetud rikkalikult puuviljade ja lauanõudega, romantiline korratus, kogu eelneva täpne edasiandmine. Suuremamõõtmelisi maale on 17. saj. Hollandis teinud 2 kunstnikku: Frans Hals Üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid. Lihtrahvast maalis oma lõbuks: Portreteeritavatel on näol sageli naeratus või irve (,,Malle Babbe ehk Haarlemi nõid", "Naerev kavaler"), enamasti ohvitserid või aadlikud (,,Püha Jüri kompanii ohvitseride pidusöök"), grupiportreedel 10-20 inimest, kompositioon igav: tähtsa näoga inimesed suure laua taga, kuninglikud poosid. Tuntuim töö on ,,Mustlastüdruk": maalitud tüdruku naeratust on võrreldud Mona Lisa naeratusega. Halsi töödes valitsesid nooruses punane, helesinine jne., elu jooksul üldiselt tumedamad toonid,
jumalat, 1 jumal kaldal, taustaks meri, tahvelmaal -Kuigi kasvab välja Renessanssist on täiesti vastandlik palju mundris mehi laua ääres Botticelli- ''Primavera''- 8 inimest, ühes kohas kolm naist koos, -Peamised tellijad kirik ja õukond, nende jaoks pidi kunst olema ''Malle Babbe ehk Haarlemi nõiad''- hoogsalt maalitud, mehelik taustaks puud, tahvelmaal esinduslik, toretsev, ja sümboliseeriks võimu(ilmalikku ja naine kõrtsis Botticelli- ''Kolme kuninga kummardamine''- palju rahvast, beebi vaimulikku) Rembrandt- hollandlane, kuldsed, pruunid toonid
10.Hollandi zanrid e. Olustikumaal Frans Hals(maalis naeratavaid inimesi) ,,Naeratav kavaler" Uued zanrid tekkisid, vaikelu e. Natüürmort, olustikumaal, Väga palju oli kunstnikke , keda nim. ,,väikesteks hollandlasteks", nende maalide väikeste mõõtmete tõttu , maalid olid mõeldud tavakodanike elutubadesse Frans Hals(1581/85-1666; peetakse Hollandi maalikoolkonna rajajaks ja suurimaks Portreemeistriks; portreed kaaskodanikest; suured grupipildid; maalis mustlasi; kõrtsi külastajaid) ,,Haarlemi nõid" töödes elurõõmu , naeratavad inimesed ,,Naeratav kavaler" Rembrandt Harmenz van Rijn (1606-1669;väga hea graafik; maalija; algul maalis Piibliteemasid; looming on vaos hoitud;kinnine ; sügav; eriliselt peen heledate, tumedate toonide astmestamine ning lemmikvärvideks olid pruun ja kuldkollane;1634 abiellus rikka Sashiaga;1642 suri Sashia ning majanduslik olukord hakkas allamäge minema)
Barokk: Kõik pidi olema liikumises, pidi näitama kirge, emotsioone (hirm, rõõm), röövimised, inimeste näod muutusid stoilisest emotsionaalseteks. Arhitektuuris tekkisid suured õukonnad (Prantsuse õukond), elu muutus suureks, pillavaks, jõudeelu, mõeldi välja etiketireeglid, töötati välja serviisid, lauanõud ja muud köögiriistad, etikett väga väljapeetud ja liialdatud/ebamugav, tuli uus aukoodeks (mehele anti andeks kui tal oli mitu armukest, aga lauas toorutsemist ei antud), vastavad karistused (hundipass ei tohtinud olla üheski paigas rohkem kui 24 tundi), neid määrati aadlike ja rüütlite vahel, vajalik oli ka buduaar (intiimne vastuvõturuum), õukond oli väga lõbujanuline, mis viis Prmaa lõpuks revolutsioonini. Hakatakse ehitama väga suuri losse, samade eesmärkidega, algul levib Itaalias, pärast muutub Prmaa domineerivaks. Bernini skulptuur "Pühade ekstaas"; suurim barokiaegne ehitis on Versaillles'i loss, lossi põhiplaan muutus (var...
ALBERT DÜRER - Suur passioon, LORENZO BERNINI - EL GRECO - Kristuse PETER PAUL RUBENS - Simsoni FRANS HALS vanem - Püha Aadam ja Eeva, Autoportree, Apollon ja Daphne, Paavst lahtiriietamine, Krahv vangistamine vilistide poolt, Jüri laskurid, Malle Babbe Tarkade kummardamine Urbanus VIII hauamonument Orgazi haudapanek, Leukippose tütarde röövimine, ehk Haarlemi nõid, Lõbus , Püha Teresa ekstaas, Kardinal-inkvisiitori portree, Diana ja Kallisto, Kolm Graatsiat joodik, Mustlanna Taavet, Peetri kiriku esine Toledo äikeses väljak + kolonnaad MATTHIAS GRÜNEWALD - REMBRANDT - Dr. Tulpi
Klaveriga oli hea puhkpille järgi teha. Kuna klaveril ei saa pikki noote mängida, hakati kasutama tremolot. Klaver oli gea rütmipill. seda muusikat oli hea paljundada (perforullid). Püütakse vasaku käe partiid lihtsamaks teha (ragtime'is olid vasaku käe hüpped). Vasakus käes on bass sekunda (oktavihüpped) stride. Üks värvikamaid kujusid kolmekümnendate aastate jazzmuusikas oli Thomas Fats Waller (1904-1943), kes oma jõulise ja elurõõmsa klaverimänguga esindas haarlemi muusikute omapärast stiili, milles olid segunenud ragtime'i, barre-house'i, boogie-woogie ja muude varase jazzpianismi avaldusvormide elemendid. Orjade töölaulud Hõlbustas töötegemist. Ja andis ka informatsiooni edasi (kui laul oli aeglane, siis naised jooksid kalakastidega randa; kui laul oli kiire, siis olid paadid järelikult kerged ja kala polnud ning naised ei jooksnud). Töölaulud on kõige lähemal neegrite kunagise kodumaa folkloorile ja tavadele. Aja jooksul
hakkasid õitsema. Tähelepanelikud lillearmastajad hollandlased märkasid neid ilusaid hästi lõhnavaid lilli ja istutasid oma aeda. Elegantse vormiga, ilusa värviga hüatsint sai kiiresti kõigi hollandlaste lemmikuks, tema kasvatamisele kulutati mitte vähem raha, kui sadakond aastat varem alanud tulbipalavik seda oli nõudnud. Eriti lõi kirg lõkkele, kui juhuslikult (jälle!) õnnestus saada täidisõieline hüatsint. Jutustatakse, et see juhtus tänu ühe tuntud Haarlemi aedniku podagrahoole. Sel aednikul oli kombeks lillepeenardelt halastamatult välja rookida kõik ebaloomulikult arenenud pungad, et hoida sorti puhtana. Kui ta podagra pärast pidi üle nädala voodis lamama, jõudis üks häbematu pung avaneda ja osutus kõikide suureks üllatuseks täidisõieliseks. Seda imet tuldi vaatama lähedalt ja kaugelt. Kahjuks see esimene ja ka kaks järgmist täidisõielist eksemplari hukkusid ja alles neljas
Hollandis tekkis ka meremaal ja linnavaadete maalimine. Tuntuim Hollandi kunstnik-portretist on Frans Hals (1580-1666). Isa oli Flandriast lahkunud kangur. Halsi elust teada väga vähe, elas ja töötas Haarlemis, maalis kõrtsimiljööd ja tegelasi (palgasõdurid, mustlased, jne. Eriti hästi õnnestusid tal naervad inimesed. Töödes on palju elurõõmu ja loomulikkust. Maalimisviis hoogne ja lopsakas. Tööd: ,,Mustlastüdruk", ,,Malle Babbe e Haarlemi nõid". Maalis ka majanduslikel kaalutlustel grupiportreid (maalil kaks ja enam inimest portreteeritud). ,,Püha Georgi laskurite rood". Teine suurmeister Hollandis oli Rembrandt van Rijn (1606-1669).Isa oli veskiomanik. Aasta õppis ülikoolis, siis pühendus kunstile.1625.a. sai Püha Luuka gildi liikmeks. Avas kodulinnas ateljee. Esimesed aastad olid eneseotsimise ja leidmise aeg. Maalis põhiliselt piibli teemadel. Kasutas nn keldriluugi efekti.1632.a. läks Amsterdami, et tihedas
Naeratav kavaler Hollandi maalikoolkonna rajaja, portreemeister. Portreed kaaskodanikest. Eriti hästi õnnestusid tal grupipildid tsunftiliikmetest, maakaitseväeohvitseridest, kus iga portreteeritav on eri iseloomuga. Maalis ka mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega, ohvitsere, palgasõdureid, kõrtsiskäijaid jne. Töödes palju elurõõmu, loomulikkust, eriti õnnestusid naeratavad inimesed. Naeratav mustlanna Lõbus joodik Broecke portree Haarlemi nõid Rembrandt Harmenz van Rijn Alustas väikeste väga ühtlaselt maalitud piibliteemadega. Oli maalija ja ka graafik. Kunstniku tähelepanu keskpunktis seisis alati inimene tema psüühika, meeleolu, hingeeluga. Tema looming on kinnine, sügav, probleemirikkam, vaoshoitud. Peamiseks väljendusvahendiks oli eriliselt peen heledate ja tumedate toonide astmestamine. 1634. a. abiellus ta rikka Saskiaga, selle ajajärgu maalid on väga elurõõmsad ning julged
· oli lüüriline ja õrn maalija, kujutas elavust · "Inglise kuningas Charles I" 10. peatükk Hollandi barokk · olustikumaal · natüürmort · maastikumaal · loomamaal · meremaal · paljud kunstnikud e. väikesed hollandlased (tegid väikeste mõõtmetega maale), said müüa ka oma teoseid tavakodanikele. Frans Hals 1581-1666 · maalis mustlasi, ohvitsere, palgasõdureid ja kaaskodanikke · "Naeratav kavaler" · "Haarlemi nõid" · kujutab töödel naervaid ja õnnelikke inimesi · "Püha Jüri maakaitseväe ohvitseride bankett" maalil on inimesed istumas, nagu kõikidel töödel vanem Rembrandt Hermenz van Rijn 1606-1669 · suurepärane maalikunstnik ja graafik · töödel keskpunktiks inimene · "dr. Tulpi anatoomialoeng" · looming on vaoshoitum ja kinnisem, sügavam ja probleemirikkam. · lemmikvärvid olid kollased kuldsed ja soojad toonid
Valis oma orkestrisse improvisaatorid, mitte nooditundjad. 1) Harlemstride (esindaja Fats Waller) ja 29 Tavaline stride (esindaja Teddy Wilson). a) Traditsionaalne jazz (new orleans) Üks värvikamaid kujusid kolmekümnendate aastate jazzmuusikas oli Thomas Fats Waller (1904- Arengulugu võib jaotada kolmeks suuremaks lõiguks: 1943), kes oma jõulise ja elurõõmsa klaverimänguga esindas haarlemi muusikute omapärast stiili, 1) traditsionaalne jazz milles olid segunenud ragtime'i, barre-house'i, boogie-woogie ja muude varase jazzpianismi 2) svingmuusika avaldusvormide elemendid. Oli pärit vaimuliku perekonnast, sai hea hariduse. Töötades peaasjalikult 3) kaasaegne jazz soolopianistina-lauljana, saavutas ta tohutu populaarsuse. Kuigi seda põhjustas eeskätt tema tugev Kõige ühtsem ja lõhem on svingmuusikaperiood.
Natüürmort Kaks viimast on madalmaadel tekkinud zanrid 2 peamist keskust: Haarlem ja Amsterdam Haarlem Kunstiakadeemias töötas Franz Hals Tuntuim portreemaali esindaja "Püha Georgi laskurite kompanii bankett" Keskele pole paigutatud tähtsaim inimene. Ta on paigutatud üles. Spetsialiseerumine kindlatele teemadele Hals spetsialiseerus portreemaalile Portreteeritavad on sageli lihtrahva seast võetud tüübid Hallikad pruunikad värvitoonid "Mulatt" ja "Haarlemi nõid" Modellid naeratavad Vanaduses maalis ainult 2 värviga (must ja valge) Jan Vermeer (van Delft) Tunduvalt hiljem avastatud ja kunstiklassikuks tõstetud maalija "Tüdruk pärliga"(ilmselt tegemist ühe tema tütrega, mitte armukesega), "Piima kallav teenijatüdruk", "Pitsikuduja" Kujutab maastiku vaadetel oma kodulinna Delfti Camera obscura veduut Enda ühtegi autoportreed pole säilinud "Kunstnik oma ateljees"
Vaikelude maalimine oli Hollandis v�ga laialdane ja mitmek�lgne. Armastuse rikkalike detailide vastu p�risid Hollandi meistrid Madalmaade vanalt koolkonnalt, nagu ka meisterlikkuse anda edasi esemete t�pseid materiaalseid omadusi, mille nad viisid t�elise virtuoossuseni. �Vaikelu karika, sidruni ja metsp�hklitega laual� (signeeritud ja dateeritud 1663) on tonaalse maalikunsti ja niinimetatud Collieri ontbijt ehk hommikueinete oivaline n�ide, mis j�rgib suurep�raste Haarlemi vaikelumeistrite Pieter Claeszi ja Willem Heda stiili. Pildi k�ik �tegelased� � klaaskarikas, sidrun ja metsp�hklid � moodustavad elava kompositsiooni, millel on aimata inimese �sjast puudutust. Maali �mbritseb tagasihoidlik intiimne �hkkond, luues harmoonilise reaalsuse illusiooni, olles l�biimbunud geselligheit kontseptsioonist, mis k�tkeb endas omadusi nagu �rnus ja s�damlikkus ning eeldab teose vaatlemist kiirustamata.
Hoone keskmist risaliiti lõpetavas astmikviilus näeme küll veel sidet gooti traditsioonidega, alumise korruse kaaristus, seinapindade tugevas rustikas ja ülemise korruse pilastritega liigenduses nähtub aga selge pööre renessansi poole. Madalmaade põhjapoolsetel aladel kasutati antiigist pärinevaid vorme üsna vabas tõlgenduses. Ehitusmaterjaliks oli põhiliselt tellis, seda täiendati raidkiviridadega. Tuntuimaks ehitusmeistriks oli Lieven de Key (1560-1627), kelle ehitatud on Haarlemi tapamaja (1602- 37) ja Leydeni raekoda Renessanss levis üsna kiiresti. Peaaegu kõikides Euroopa riikides on tähelepanuväärseid renessanssarhitektuuri mälestisi. Kesk-Euroopa lõunapoolsetel aladel oli domineerivaks itaalia arhitektuuri mõju. Selle suurepäraseks näiteks on Praha Belvedere`i loss (16.saj. 30.- 40-aa.: arh. P.de Stella), mida peetakse ilusaimaks renessanssehitiseks Põhja pool Alpe. Kõrgelt kumerduv katus kerge kaaristu kohal annab hoonele elegantse ja piduliku
purskkaevudest ühes kaheksanurkses tiigis läbimõõduga 32 m. Hollandilik on aia suletus - puuduvad lõputud perspektiivid, hekid on pügatud lainjateks. Ümbritsetud vallidest ja kolonnaadidest. Tõenäoliselt oli müüridel ka praktiline otstarve - liiva kinnistamiseks, mis püsivalt üle maa on tuisanud. Kõrvalaiakesed on erinevateks otstarveteks (nt lõhnaaiad), needki on suletud. Heemstede park - Haarlemi lähedal, loodud U. D. van Veldhuyseni poolt, kaastegev samuti D. Marot'. Rajati 1680. a. Ala on kujult kanalitevõrgu vahele surutud, otse kanalite taga algab põllumajandusmaastik. Park ehitisega keskpunktis on suunatud sissepoole, pilk kaugusesse, kaasa arvatud optiline vaatesiht, pole topograafiliste asjaolude tõttu eriti huvitav ega võluv (laugjas maastik kanaleid tihedalt täis). Seetõttu on kujundusvahendid, nagu parterid, bosketid ja alleed, ümber piiratud
annaabi.ee 
