Renesanss (0)

Renessanss
Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform . seotud uued ideed – inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)– kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi – linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng
ARHITEKTUUR : juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad – kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel ; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned
Itaalia: tähtis Firenze ; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud – Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis- suured tahumata kiviplokid, lihtne, robustne ) Palazzo Pitti, Palazzo Rucellai; arhitekt: Alberti üritas ehitisi ümberkujundada antiigi eeskujul San Andria kirik Mandovas; veel arhitekte: Da Laurana, Tullio, Lombardi
Pr.maa: reness. Jõudis eirinevate kuningate sõjakäikude ajal, lõplikult juurdus Franqoise I ajal; sakraal (kiriku)arhitektuur ja tagaplaanile; domineeris lossiehitus- Ambois loss(spetsiifiline lossiehitus – väga kõrge katus, mis on liigendatud katusekambrite, tornide ja korstendega), tähtsaim ehitis oli Chambordi loss( Loire jõe orus, kuhu reness. ja baroki ajal ehitati massiliselt losse ); Fontainebleau lossi ehitamine algas 1523.a Le Bretoni juhtimisel – Fontainebleau koolkond; Franqois valitsemise II poolel algas kõrg-reness.; arhitektid : Lescot – Louvre lossi ehitamine (tahtis ehitada 4 tiivast koosneva hoone, paviljonidega nurkades , fassaadil 2 korrust ja poolkorrus – mezzanino ; korinotse stiilis sambad ja poolsambad ); Delorme – kuulus teoreetik, Anet loss, mille Henry II lasi ehit. Armukese Diane de Poitiers ’i jaoks; ka Tuileries loss; Bullant – Ecoueni loss, esimest korda kasutati sambaid, mis olid läbi kahe korruse (ballaadiolikud sambad); DeBrosse – Luxembourgi loss Pariisis
Saksamaa: väga saavutusi, sest riik oli killustatud ja puudusid selged tõekspidamised, puhas stiil ja tugev teoreetiline alus; oluline lossiarhit. Heidelbergi loss; spetsiifiline stiil – fassaadi ülemise osa mood. Astmeliselt ahenev viil – Nürnbergis Pellerhaus; oluline osa puitarhitektuuril
Madalmaad: reness. jõudis Itaaliast , lossiarh. Pr.maalt, esialgu võeti üle reness. väline vorm; 16.saj. kujunes omanäoline stiil; arhitektid: K.Floris – Antverpeni raekoda tiibade üksikud osasid liigendasid pilastrid (4kandilised poolsambad); keskmises osas kasutati kaart ja sammast vaheldumisi ; Van Thienen – Brüsseli raekoda, Antverpeni gildimaja
Inglismaa: gooti püsis kaua, reness. tagasihoidlik ; reness. maju peaaegu polnud - Ollaton Hall (Thorpe proj.)
Hispaania : levis nn. platerskne stiil (kullassepa stiil); isel. hilis -gooti, vara-reness. ja mauri elementide segu; Escoriali loss (arh. Herrera ja de Toleda; valitseja residendiks väljaspool Madridi)
SKULPTUUR : antiigi näited; võeti üle realistlik lähenemine; rõhutati realismi ilusamat poolt;
Itaalia: üleminek gootikast vara-reness. polnud nii järsk kui arhitektuuris; alguskohaks Firenze; konkurss Firenze Toomkiriku baptisteeriumi reljeefide pronksuste loomine – Brunelleschi ja Ghiberti (võitis); uste tegemiseks kuluis 20 aastat, erinevatel plaatidel erinevad stseenid piiblist; uste kaunistusribadel kuj. ilmalikke tegelasi ( kuulsad skulptorid, ka Ghiberti oma pojaga)„ Paradiisi uksed“; gooti mõjud – finguurid