Renesanss (0)

Renessanss
Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform . seotud uued ideed – inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)– kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi – linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng
ARHITEKTUUR : juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad – kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel ; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned
Itaalia: tähtis Firenze ; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud – Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis- suured tahumata kiviplokid, lihtne, robustne ) Palazzo Pitti, Palazzo Rucellai; arhitekt: Alberti üritas ehitisi ümberkujundada antiigi eeskujul San Andria kirik Mandovas; veel arhitekte: Da Laurana, Tullio, Lombardi
Pr.maa: reness. Jõudis eirinevate kuningate sõjakäikude ajal, lõplikult juurdus Franqoise I ajal; sakraal (kiriku)arhitektuur ja tagaplaanile; domineeris lossiehitus- Ambois loss(spetsiifiline lossiehitus – väga kõrge katus, mis on liigendatud katusekambrite, tornide ja korstendega), tähtsaim ehitis oli Chambordi loss( Loire jõe orus, kuhu reness. ja baroki ajal ehitati massiliselt losse ); Fontainebleau lossi ehitamine algas 1523.a Le Bretoni juhtimisel – Fontainebleau koolkond; Franqois valitsemise II poolel algas kõrg-reness.; arhitektid : Lescot – Louvre lossi ehitamine (tahtis ehitada 4 tiivast koosneva hoone, paviljonidega nurkades , fassaadil 2 korrust ja poolkorrus – mezzanino ; korinotse stiilis sambad ja poolsambad ); Delorme – kuulus teoreetik, Anet loss, mille Henry II lasi ehit. Armukese Diane de Poitiers ’i jaoks; ka Tuileries loss; Bullant – Ecoueni loss, esimest korda kasutati sambaid, mis olid läbi kahe korruse (ballaadiolikud sambad); DeBrosse – Luxembourgi loss Pariisis
Saksamaa: väga saavutusi, sest riik oli killustatud ja puudusid selged tõekspidamised, puhas stiil ja tugev teoreetiline alus; oluline lossiarhit. Heidelbergi loss; spetsiifiline stiil – fassaadi ülemise osa mood. Astmeliselt ahenev viil – Nürnbergis Pellerhaus; oluline osa puitarhitektuuril
Madalmaad: reness. jõudis Itaaliast , lossiarh. Pr.maalt, esialgu võeti üle reness. väline vorm; 16.saj. kujunes omanäoline stiil; arhitektid: K.Floris – Antverpeni raekoda tiibade üksikud osasid liigendasid pilastrid (4kandilised poolsambad); keskmises osas kasutati kaart ja sammast vaheldumisi ; Van Thienen – Brüsseli raekoda, Antverpeni gildimaja
Inglismaa: gooti püsis kaua, reness. tagasihoidlik ; reness. maju peaaegu polnud - Ollaton Hall (Thorpe proj.)
Hispaania : levis nn. platerskne stiil (kullassepa stiil); isel. hilis -gooti, vara-reness. ja mauri elementide segu; Escoriali loss (arh. Herrera ja de Toleda; valitseja residendiks väljaspool Madridi)
SKULPTUUR : antiigi näited; võeti üle realistlik lähenemine; rõhutati realismi ilusamat poolt;
Itaalia: üleminek gootikast vara-reness. polnud nii järsk kui arhitektuuris; alguskohaks Firenze; konkurss Firenze Toomkiriku baptisteeriumi reljeefide pronksuste loomine – Brunelleschi ja Ghiberti (võitis); uste tegemiseks kuluis 20 aastat, erinevatel plaatidel erinevad stseenid piiblist; uste kaunistusribadel kuj. ilmalikke tegelasi ( kuulsad skulptorid, ka Ghiberti oma pojaga)„ Paradiisi uksed“; gooti mõjud – finguurid paindumatud, kanged ; Donatello – hülgab gootika, vara-reness. kunstilaad kõige ilmsem, peaaegu naturalist, stiili parim näide: Püha Jüri San Michele kirikus Firenzes, populaarseim: pronksist Taaveti kuju Medicite lossis, reljeefkunsti meistriteos: Lauljate tribüün Firenze toomikirikus, ratsaskulptuur: Gattamelata ratsaskulptuur (esimene pärast antiiki; sai alguse); Verrocchio – kullassepp ja maalija ; kuulsaim töö: taaveti pronksfiguur (NB! Esimene mis oli vaadeldav igast küljest); tööd: Pietro ja Giovanni Medicite hauamonument San Lorenso kirikus; perekond della Robiad, Luca della Robia elustas majoorika tehnika (põletatud värvitus savi); Kõrg-renessanss: ainus meister Michelangelo ; tugev nii skulptuuris, arhit. ja maalis; Taaveti figuur Firnezes – tuntuim alastifiguur (enamasti naisfiguurid ); lõi Pieta; raskeim: Medicite hauakabeli täiendamine Juliano hauamon. ja Lorenzo Medichi hauamon.; tuntumad: öö, päeva, hommiku ja õhtu figuurid ; kõige majesteetlikum: Moosese figuur (kui Mooses pöörub tagasi Sinai mäelt); üksikfiguuridest tuntuim: Surev Ori
Pr.maa: skulptuuril oluline tähtus, eripärane stiil; Colombe – säilinud vähe; Nantes hertsogi Franqoise II ja ta naise hauamonumendid, Püha Jüri, Burgundia hertsogi Philippe Ilusa büst(ilmalik teos); Richier – hilis-gootika, ka naturalism , Kristuse haudapaneku mon. Saint Etienne kirikus, Renee de Chalonsi hauamon.(kujutas surma); Fontainebleau koolkond: Rosso ja Cellini(It. meistrid kutsuti Pr.maale), isel. malerism, figuurid pikad, saledad ja graatsilised, pead väikesed; Gonjon – reness. tipp; süütute kaev Pariisis; Diana hirvega; Bontemps – sirgus ja lihtsus, Franqoise II hauamon. Saint Denis kirikus; Pilon – Henry II hauamon. Saint Denis kirikusse
Madalmaad: puuplastika erilisel kohal, nikerdatud altarite valmistamise keskus – Brüssel ja Antverpen , parim looja: Borman, 16.saj keskel hakkas levima It. reness.; meister: Cornelius Floris – triumfikaare kujuline vahevõre Tournai katedraalis ja hertsog Albrerti hauamon. Küningsbergis.
Saksamaa: piirkondlikud erinevused suured (killustatuse tõttu); mõjud kolmest suunast – Prantsusmaa, Itaalia ja Madalmaad. Oluline puuskupltuur - keskuseks Nürmberg, kuulsad skuptorid: Stoss – kuulsaim töö: Maria altar Krakovi kirikus, Kraft – Kristuse taganutmise stseen Nümbergis ja Riemenschneider – loobus altarite värvimisest, kasutas ka kivi; tuntuim töö:Püha õhtusöömaaega kujutav Rotenburgis oleva Jakobi kiriku altar; Alam-Saksamaal oli keskuseks Lübeck, Eesti kunstiga tihedalt seotud - Bernt Notke- Surmatants ; väga palju töid Rootsis, kuulsaim töö: Püha Jüri lohega Püha Nicolause kirikus Stockholmis; Hermen Rode – Pühavaimu kiriku altar, Tln; isel. veel hilis-gootika vaim, esimene renessanslik : Vischer – kuningas Maximilioni hauamon. Insbruckis.
MAALIKUNST : polnud otseseid antiigi eeskujusid ; hiilgavaim osa renessanssist, orienteerus loodusele – tunded, üksikvormide tundmaõppimine; Eri maade vahel erinevused suured, võeti kasutusele perspektiiv!!,
Itaalia: jaguneb kolmeks: trecento- 14.saj, quattrocento - 15.saj, cinquecento- 16.saj Vara renessanss: 15. saj esimene pool, üleminekuajastu. Siin eristatakse kahte suunda: 1) radikaalne - realistlik -> püüdis gootit hüljata 2) konservatiivne - idealistlik; radikaalne- Mosaccio – vara-reness. teerajajaks, elust teatakse vähe, peatööks freskod Brancacci kabelis Firenzes (karmeliitide klooster ). (Alguses oli 14 freskot, põhiline on pattu langemise stseen ja Püha Peetruse elu kujutamine, põhistseenid on paradiisist välja ajamine ja pearaha .); kohati poosid gootilikult jäigad, domineeris juba alasti figuur; loodus ja interjöör tähtsad; olulisemaks tööks: Püha Kolmainsus – perspektiivi ja kolmnurk kompositsiooni!! Teine osa töödest on freskod San Clemente kiriku kabeli kaunistamiseks; Uccello – eelkõige lahingustseenid; San Romano lahing; teadusliku perspektiiviõpetuse rajaja; Veneziano – koloriidi probleemide uurija; helge ja elurõõmus värv, idealistliku suuna esindaja; Fra Anglico – ideal- konserv . suuna kuulsaim esindaja; sügav, usuline põhitoon; Maarja aroonimine, Maarja lapse ja inglitega; piltide tonaalsust isel. soe ja särav põhitoon; Fra Filippo Lippi – algeslt vaimulik, tugev usuline alatoon ; Madonna lapse ja kahe ingliga ; 15.saj lõpul pääsev reness. võidule, koolkondadevahelised erinevused kaovad; vara-ren. Firenze kunstnikud : Della Francesca, Ghirlandajo, del Castagno; üleminekuperioodil: Botticelli – võitis Medicite poolehoiu, mütoloogilised maalid: Kevad ja Veenuse sünd(õrnus, pehmus, lainetena langevad juuksed); kehad nagu õhus (ei toetunud pinnale); Roomas pidi tegema freskod Vatikani lossi Sixtuse kabelile; ümarjoon; tuntum Madonna pilt: Magnificat; Ülem-Itaalia: Padova koolkond, tuntum esindaja: Mantegna – perspektiivne lühendus: Surnud Kristus ja Püha Jüri, huvi perspektiiviprobleemi vastu, varasemad teosed: San Zeno kiriku altarimaal Veronas ja kaevurimaal e.laemaal Mantova hertsogilossile; stiil mõjutas kogu Põhja-It. maalikunsti; Veneetsia koolkond: suured idamaade mõjud; uhkus, toredus, dekoratiivsus; Giovanni Bellini –kujutas Madonnasid poolfiguuris!!Madonna pühakutega; keskne toon sinine; ka alasti naisfiguurid; tuntumad kunstnikud veel: Vivarili, de Messina, Crivelli; Kõrg-reness: võim-tasakaal- kompositsioon ; harmoonilisus, joonte selgus, hingestatus; KOLM SUURT: Leonardo da Vinci – maal, skulptuur , arhitektuur...; ideaalinimene, uuris inimkeha, anatoomia atlas, tunnustatud luuletaja; sündis Vinci külas, õppis kunsti Veroccio juures, varastest töödest säilinud vähe, tegutses Milanos, Madonna kaljukoopas ; isel. õrn heletumedus , õhuperspektiivi avastamine; Püha õhtusöömaaeg Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seintele; reisis (Mantana, Veneetsia, Firenze); Firenzes:Palazzo Vecchio seinale stseen Firenze ajaloost–Anghiari lahing jäi maalimata, Mona Lisa e. Gioconda , Madonna Püha Annaga; Pr. Kuningas kutsus ta oma kunstialaseks nõuandjaks; Michelangelo Buanaroti – sünis Toscanas, õppis Donatello õpilastelt Giovannilt (tutvus antiigiga); Pieta Peetri kiriku jaoks Roomas; Taaveti kuju Palazzo Vecchio ees,esimene maal:dondo Püha Perekond, Roomas: Paavst Julius II hauamon.(tegi kuni surmani), Sixtuse kabeli lae kaunistamine (5 väiksemat ja 4 suuremat pilti, kuj. Maailma loomist ja Noa laeva lugu; peastseene ümbritsevad prohvetid , sibüllid ja alasti noormehed ; kolmnurksetes siiludes Kristuse eellased; võlvinurkades Iisraeli rahva ajalugu, kokku laes 350 üksikfiguuri); Medicite hauamon.; Moosese üksikfiguur; pooldas jõulisi, alasti meesfiguurem, baroklik kujutamisviis ; Raffael – pärit Urbinost; maalimist omandas Perugino juures; esimene töö: Maarja laulatus ; Firenzes lõi Madonna pilte: Madonna ohakalinnuga, Madonna tiglitsitega, M. roheluses, M. Granduca; esimene suurem kompositsioon : Kristuse haudapanek ; Roomas pidi kaunistama freskodega 3 stanzat(piduruumi): 1) allkirjaruum; paavstid allkirjastasid bullasid (määrusi); laevõlvil 4 allegoorilist figuuri: usu-, õiguse-, luule- ja filosoofiafiguurid; neile vastab 4 seina: dispuuta – usu kangelased, ateena kool – filosoofia ülistus, parnass – muusad , õiguse valitsemine 2) kuidas Jumalad oma vahelesegamisega on päästnus usu hädaohtudest – Heliodorose väljasaatmine 3) tulekahju stanza , õpilaste tehtud; suuremad tööd: Palazzo Vernesse tegi Galatea triumfi kuj. fresko ; hinnatud portreist : autoportreed, Angelo Doni, Paavst Leo X ja Julius II portreed; Madonna pildid: Sixtuse Madonna!!, looriga naine donna Velata; viimane suurtöö: Kristuse taevaminek (Julio Romano lõpetas pärast Raffaeli surma); Bellini koolkond – Veneetsias, isel. dekoratiivne toredus, üksikute toonide ühendamine sooja kuldkollase tooniga; Giorgione – cinquentost tuntuim, stiil selgeslt väljakujunenud töös, tuntud kui Äike, põhiline osa loodusel (hinnatakse looduse ja inimese kokkusulamist); kuulsaim töö: Lamav Veenus – loodus/ maastik ; viisid 17-18.saj. klassikalise maastikumaali tekkimisele; veel: Kontsert vabas looduses – pani aluse piltidele, kus seltskond on looduses (mehed riides, naised alasti) Tizian – elas vanaks , säilitas loomingulise aktiivsuse kuni surmani, varasem periood: Taevane ja maine armastus; teedrajavaks tööks: Maksuraha – punast värvi kasutatakse heleda värvina tumedal taustal; religioossed: Maarja taevaminek e. Assunta Frahri kiriku jaoks, portreist: mees kindaga , Flora, mees linnuga, autoportreed, Paavst Paulus III nepootidega; alastimaalidest: Urbino Venus (Giorgione eeskujul); Danae ; lõpus isel. kontuuride kadumine, kuldpruun toon, värvimaali asemel toonmaal, üleminek õlimaalile; kunstnike kõrg-renessanssist: Del Sarto, Bartolommeo , Correggio, Sansorino, Tintoretto . Manerism: Itaalias, väljendati kõrg-reness. kunstnike stiili, oluliseks tehniline virtuooslikus, sümmeertia ja harmoonia polnud olulised; omapärase stiili otsimine; värvid tumedad , mürgised, ebamaised; kehad pikaks venitatud; poosid ebaloomulikud; kuulsaim: El Greco – sündis Kreeta saarel, õppis ja tegutses Veneetsias; pikaksvenitatud figuurid, ebamaised värvid; tööd: Krahv Orgazi haudapanek, Püha Martinus ja kerjus, Püha Maurizius ja Teeba leegion ; Itaalia kunstnikest: Parmigianino – Madonna piltidel isel. pikk kaarjas kael, Pikakaelaline Madonna; Tintoretto – Püha Õhtusöömaaeg, Pacchos ja Ariadne
Madalmaad: erines väga It. kunstist; ei toetunud antiigile, kapitalistlike suhete arenemine, isel. suurem fragmaatilisus; 17.saj. kalvinistlikud ideed, kunst peamiselt linnakodanike teenistuses; kunst rohkem olmeline; religioossete piltide kõrval portreed ja olmelised stseenid, ka loodus; õlivärvid (värvide segamine ); tähtis hingeelu ; vennad van Eyckid (Jan ja Hubert) – Jan: kuulsaim töö Genti altar( tiib altar, mille tellis kaupmees van Vydt) – väliskülje alumises osas van Vydti ja ta naise kujutamine, nende vahel ristija ja evangelist Johannes; keskne stseen „Talle kummardamine“, taga märtrid, ees müstilised sümbolid; paremal apostlid , vasakul Kristuse eestvõitlejad; üleval Jumal, Neitsi Maarja ja Ristija Johannese vahel; esimesed peenmaalijad; Madonna pildid: Kantsler Rolini Madonna; portreed: Perekond Annalfini; Mees punase turbaniga; Van den Weyden – Brüsseli linnakunstnik, põhiteemaks Maarja elu ja Kristuse kannatused; anatoomiline kuj. polnud tähtis; Kristuse ristilt võtmine; tuntuim portree: Hertsog Charles Südi; Van der Goes – realist; mahlane maalitehnika; kuulsaim: Portinari altar (keskne stseen kuj. Jeesuslast, tiibadel Portinari ja tema naine); Van den Memling – mõjutatud Weydenist, õrnem, lüürilisem, kuulsaim: Dansiki Maarja kiriku altar, väga figuuririkas – viimne kohtupäev; Püha Katariina müstilise abieluga; palju Madonna pilte, nägu spetsiifiline; Massys – altari pilt: Kristuse haudapanek, tuntud olustikumaalija; üleminekukunstnik Hieronymos Bosch – hilis-keskaegne müstitsism; nägemuslikud elemendid; looming seostub meelemürkide tarbimisega; haritud, sügavalt pessimistlik; kriitiline suhtumine ühiskonda; moralist; Lõbude aed – väikesed alasti inimesed; Heinakoorma triptühhon – naeruvääristas inimeste võitlust kuulsuse ja maise heaolu pärast; Püha Antoniuse kiusatusest; Kadunud poja tagasitulek ; Felippe Brugel vanem – talupoegade Brugel, põhitemaatika maa- ja talupojaaineline; sarkastiline; Talupoja pulm – karnevali ja paastu võitlus; talvisest loodusest: Jahimehed lumel , Sombus pärnad, Misantroop – inimpõlgur; veel kunstnikke: Peetrus Cristus, Van der Leyden, Gossaet.
Saksamaa: vahepeal Euroopa maalikunsti paremike hulgas; eeskujuks Madalmaad ja Pr.maa; tähelepanu köidavad erinevad karakterid; renessanssi teerajaja; Konrad Witz – Šveitsis, tuntav gooti jäikus; peen maastikumaalija; Peetruse kalapüük; Schongauer – eeskujuks Van den Weyden; lühendas väikesemõõdulisi pilte; intiimsus, maalilisus; pani aluse graafikale; Ristikandmine; Dürer – Ungari päritolu; reisis Itaalias; alustas graafikuna; graafiliste lehtede sarja Suur Passioon (kristuse kannatuse lugu); veel üksiklehti- tuntumad Simpsoni võitlus lõviga, Nemeesis (kättemaks) ja Aadamat ja Eevad kujutav graafiliste lehtede sari; pärast teist Itaalia reisi hakkas tegelema maalidega; portreed: autoportree Kristusena, autoportree aktina; noore mehe portree; kõige täiuslikuim maal: 4 apostlit .; Grünewald - esimene saksa maalija, kes lähtus oma loomingus valgusest, värvidest; saavutas suure visionaarsuse; tuntuim Isenheimi altar; veel: Ristilöödud Kristus – Karlsruhe ja altarimaal Püha Mauriciuse ja püha Erasmusega. Cranachite maalijate perekond; kuulsaim Lukas Granach vanem - hävitas oma ande äärmise produktiivsusega; ei viimistlenud oma töid - polnud aega; töid: Aadam ja Eeva, hertsog Fromme portree; graafikast Martin Lutheri portree. Silmapaistvaim töö: Puhkus põgenemisel Egiptusesse ; Hans Holbein noorem – portretist; pikemalt tegutses Inglismaal, hinnatud õukonna ja kõrgema seisuse kunstnik; kuulsaim: Henry VIII ja Charl de Solein portreed, Thomas Godsalve oma pojaga. Tuntumad saksa kunstnikud olid veel Burgkmair, Apt, Altdorfen ja Baldung Grien
Prantsusmaa: maalikunst säilitas kogu 15.saj. täieliku iseseisvuse; üldpildi saamine raske, enamus 15. sajandi kunstist on hävinud või pole säilinud; erinevad koolkonnad , olulisemaks Loire koolkond; tuntud rohkem miniatuurmaal (e. raamatumaal); tuntuim kunstnik Fouqouet – pööras tähelepanu eelkõige joon- ja õhu- perspektiivile; kuulsaim töö: illustratsioonid Etienne Chevalier palveraamatu jaoks; portree: Charl VII portree ja altarimaal: Melune diptühhon; 16. sajandi kunstnikest kõige kuulsam olid isa ja poeg Jean Clouet – Franqois I ja Charles IX portree ja Francois Clouet - Kuninganna Elizabethi portree ja Daam suplemas; teised maad ei ole andnud renessanssis silmapaistvamaid nimesid
Eesti renessanssis kasutati peamiselt teiste maade meistrite teenuseid. Sellel ajal tegutses ka tõenäoliselt Eesti soost kunstnik Mikael/Michael Sittow.