klassitsismiks. Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglismaal ja Prantsusmaal, kus antiiki jäljendav kunst barokk-klassitsism oli valitsev ka 17. sajandil, tuntakse seda stiili neoklassItsismina. Klassitsism tekkis vastukaaluks rokokoostiili fantaasiaküllusele, kujunes välja Roomas aastail 1760-1770 ning levis Euroopas 1830-ndate aastateni. Kaks sakslast – arheoloog ja kunstiajaloolane J. J. Winckelmann ja maalikunstnik A. R. Mengs ühendasid maalikunsti reformimiseks „ideaalse ilu“ kreeka-rooma voorusliku sisuga. Winckelmann kirjutas, et vanakreeka kunsti iseloomustab „õilis lihtsus ja vaikne suurus“. Neid omadusi taotles ka klassikaline kunst. Prantsuse klassitsism jagatakse kolmeks etapiks: 1. 1760-1790 Louis XVI stiil 2. 1790-1800 direktooriumi stiil 3. 1800- u.1820 ampiirstiil (pr. k. empire – keisririik). Arhitektuur
Klassitsism Tallinn Algus 1760-1830 Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud arhitektuuri- ja kunstisuund Mõjutajad: 1. Valgustajad(Voltaire,Diderot,Montesquieu) 2. Väljakaevamised(Pompei,Herculaneum) 3. Kirjandus(J.J. Winckelmann) Kuidas jagatakse? Klassitsism jagatakse kaheks: 1. Varaklassitsism(1770-1800) 2. Kõrgklassitsism(1800-1830) Prantsuse klassitsism jaguneb kolmeks: 3. Loius XVI stiil(1760-1790) 4. Direktooriumistiil(1790-1800) 5. Ampiirstiil(1800-u.1820) Tunnused 1. Eeskujuks võeti antiikkunsti ehitised 2. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus 3. Üle kahe korruse ulatuvad sambad 4. Esiosa meenutab Kreeka templit 5
9. Defineeri kultuuripärandi universaalsuse kontseptsioon. Põhimõtted: Autentsed kunstireosed kuuluvad kogu inimkonnale ning teadus, kunst ja kirjandus on ilma rahvuslike piirideta. Kontseptsiooni aluseks on Novalise ja Goethe ideed. 10. Kuidas muutus valgustusajastul suhtumine originaali ja koopiasse? Hakati eristama ja hindama originaali ja koopiat. Koopia on alati originaalist erineva mõõduga (va mööbel). Originaaliga samas mõõdus on võltsing. Johann Joachim Winckelmann väitis, et peavad olema reeglid, mille järgi on võimalik eristada restaureeritud osi originaalist. 11. Millises Itaalia linnas hakkasid kujunema restaureerimispõhimõtted? Tooge välja tähtsaim seal kujunenud põhimõte restaureerimises, millest juhindutakse ka tänapäeval. Veneetsias. Põhimõtted: Alguse sai tagasipööratavuse kontseptsioon, mis on tänapäeval üks tähtsamaid restaureerimispõhimõtteid
Wilhelm von Vormi ja sisu ühtsus, Humboldt suletud vormid Karl Philipp Moritz Ballaad aasta 1797 Ideaalne ja ilu kirjutades Joachim Winckelmann Ajalised tõed ja põhilised seadused (poliitilisest lahknemisest ja sekkumisest jooksvatel sündmustel)
Kreeka idealiseerimine. Liikumapanev jõud protest: sotsiaalne, poliitiline, usuline, esteetiline, moraalne. Märksõnad: tundelisus, avatus, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus, anripiiride segunemine. · Mineviku poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu. Prometheus: oma aja kõige ilmekam tegelane Saksamaa romantism Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Größe. Gotthold Ephraim Lessing (1729-81) Laocoon Fr. Schiller Ood rõõmule J. W. Goethe 1749-1832 Iphigenia Taurises (1787), luulesari Rooma eleegiad Saksa-Austria helilooja Christoph Willibald von Gluck (1714-1787) ooperid Orfeo, Alceste, Iphigénie en Aulide, Iphigénie en Tauride, Luigi Cherubini Médéé (1797). George Gordon Byron (1788-1824) baironism. Arenes arheoloogia (Herculaneum, Pompei).
KLASSITSISM Aeg: ~1750 ~ 1850 valgustusaeg · Valgustajad Voltaire, Diderot, Montesquieu Mõistus- ülim kohtumõistja · Muusikas - J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven · Kirjanduses - J. W. von Goethe , F. von Schiller · Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised antiigi vaimustus 1764 - "Antiikkunsti ajalugu" - J. J. Winckelmann Classicus(lad.k.) - esmaklassiline, parim, eeskujulik *Eeskujuks - antiik *Iseloomulik lihtsus, selgus, korrapärasus, loogilisus *Jagunemine: · Varaklassitsism (1760 - 1800) · Kõrgklassitsism (19.saj I veerand) Prantsusmaal: · 1760 - 1790 Louis XVI stiil · 1790 - 1800 direktooriumistiil · 1800 - u.1820 ampiirstiil (empire pr.k. - keisririik) Arhitektuur Tunnused: · Antiigi totaalne matkimine
Oluline oli sammas portikuse olemasolu. Robert Adami sisekujundus- palju kreeka ja rooma motiive. *järgib antiikkunsti- võtab üle kunsti, eriti arhitektuuri põhijooned *valitseb Ida- ja Kesk-Euroopas *Prantsusmaal ja Inglismaal neoklassitsism *levikut soodustavad valgustajad *teostes naeruvääristati ühiskonda *usuti mõistuspärasusse *suurim väärtus- reeglipärasus ja kord *kunsti ringkondades kasvab huvi antiikpäranduse vastu *Winckelmann kirjutab teose antiikkunsti ajalugu „Õilis, lihtsus ja vaikne suurus“ Kehtib v.a Prantsusmaal: 1750-1800 vanaklassitsism ja 1800-1850 kõrgklassitsim Prantsusmaal: 1760-1790 Louis XVI stiil, 1790-1800 direktooriumi stiil ja 1800-1820 ampiirstiil ARHITEKTUUR Hakati mõõdistama antiikarhitektuuri varemeid ning kirja panema. Tuli luua sellist arhitektuuri, mille abil saab ühiskonda reeglipärasemaks muuta. *kollosaal orderid- sambad, mis ulatuvad üle kahe korruse
ja tema tsivilisatsioonikriitika oli lähtekohaks paljudele romantikutele. 5. Mis võimaldas nüüd lähemalt tutvuda antiigi pärandiga? Huvi antiigi vastu tõusis ning selle pärand muutus kättesaadavamaks.Kunstnikud, kunstiajaloolased ja arhitektid pääsesid lihtsamini kui varem imetlema, uurima ja mõõtma antiikaja ehitismälestisi. Toimusid nt Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised. 6. Kes oli J.J. Winckelmann? Kuidas tema õhutas oma ajastul antiigivaimustust?Saksa teadlane. Oma teoses ,,Antiikkunsti ajalugu" kirjutas, et vanakreeka kunsti iseloomustab õilis lihtsus ja vaikne suurus. 7. Kuidas periodiseeritakse klassitsismi üldiselt Prantsusmaal? 1) 1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumi stiil 3) 1800- u 1820 ampiirstiil 8. Kuhu ihaldasid ajas või ruumis romantikud? Minevikku, keskaega 9
a. Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati kuldraamide sisse ja pandi seintele. Tõsisem huvi vana aja kohta tekkis renessansi ajastul. Tõi veidi teisi laade kui antiikaja uurimine, esemeid koguti kui huvitavaid objekte - kunstiteosed. Renessansiajastul nende väljakaevatud teoste põhjal antiikaega ei uuritud. Läks päris kaua aega enne kui ilmus uurimustöö antiiksetest kunstiteostest - Johann Winckelmann (1717-1768). 1748 toimusid taas järjekordsed väljakaevamised Pompeis. Winckelmann üritas pääseda leiukogudesse, uurida kunstiteoseid 1764 ilmus "Antiikkunsti ajalugu". Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiaalaseks uurimustööks. Järgmine mees- taanlane Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) võttis kasutusele 3me perioodi süsteemi (rajaja). Töötas raamatukogus. Leiti mingeid vanu esemeid ja koguti neid raamatukogudesse. Kuna
levima romantism ja isegi realism. Märkida võiks sotlast Gavin Hamiltoni, kuid tema ei elanud ega töötanud Louise Vigée-Lebrun ,,Marie Antoinette roosiga" mitte Inglismaal, vaid Roomas koos Winckelmanni ja Mengsiga. Sel ajal oli väga populaarne teinegi Sveitsis sündinud maalija - Angelika Kauffmann. Saksa kuulsaim klassitsist oli Jakob Asmus Carstens (1754-1798). Kindlasti tuleb ära nimetada Anton Raphael Mengs. Tema, J. J. Winckelmann ja itaallane G. B. Piranesi on klassitsismi teoreetilise aluse rajajad. Kõrgklassitsism maalikunstis Klassitsistliku kunsti põhijooni on kõlbluse
sajandil: kujutas teaduslikke eksperimente. Tuntuim suureformaadiline maal ,,Katse õhupumbaga". Maalil ka kunstnik laste juures. Kasutati hilisemas näidendis. Linnuke sureb vaakumiga täidetud nõus. ,,Filosoof planetaariumi kohta loengut pidamas" Klassitsism ja Romantism Klassitsism on viimane kunstistiil, mis levib nii arhitektuuris, kujutavas kui ka tarbekunstis. Klassitsism tuleneb ladinakeelsest mõistest classicus- eeeskujulik, parim; selle võttis kasutusele J J Winckelmann, esialgu 5-4.saj eKr kohta. Seda aega pidas parimaks ning see seisukord püsib tänapäevani. Winckelmann oli tegev ka arheoloogina Lõuna-Itaalias Napolis. Rõhutas antiigi täpset matkimist. Winckelmann ütles, et kunst peab olema lihtne, staatiline ning rahulik. Suursugune suured vormid arhitektuuris, antiiktemaatika. (eepos populaarseim kirjanduszanr) Levis esialgu Prantsusmaal Diderot ja Voltaire'i tõttu, Itaalias oli barokk kauem. Klassitsism jaotatakse mitmeks perioodiks
fate, but strong in will / To strive, to seek, to find, and not to yield. Odysseuse. 10. Kellele kuuluvad järgmised luuleread: On desperate seas long wont to roam, / Thy hyacinth hair, thy classic face, / Thy Naiad airs have brought me home / To the glory that was Greece, / And the grandeur that was Rome. Millise perioodi kirjandusega on tegu? Edgar Allan Poe. Romantism. 11. Kirjeldage Johan Joachim Winckelmanni rolli klassitsismi põhimõtete sõnastamisel. Johann Joachim Winckelmann on üks klassitsismi taaselustajatest. Enamik termineid, mida kasutatakse klassitsismis, lähtuvad Winckelmanni formuleeringutest. 12. Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani. Juba Vergilius toetus ,,Aeneises" Odysseuse teemale. Keskajal sai Odysseuse rännakust kristlik allegooria. Dante kasutas Odysseuse enda kuju, ent mitte tema rännakuid. 19.sajandil leidis
Kirj: 38. Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele? Vastus: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, 9 Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J. Winckelmann (tervikpilt antiikajast arengus), John Frazer ingl k. tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks). Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18. saj. reisijad kasutasid Pausaniast (Richard Chandler, Edward Dodwell, William Gell, William Leake). Kujutletav ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel memorial landscape, mälestuste maastik. 19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883).
Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. 38. Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele? Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J. Winckelmann (tervikpilt antiikajast arengus), John Frazer ingl k. tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks). Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18. saj. reisijad kasutasid Pausaniast (Richard Chandler, Edward Dodwell, William Gell, William Leake). Imaginaarne ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel memorial landscape, mälestuste maastik. 19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883).
Babüloonia kuningas Nabunaid (Nabû-naid) (valitses 556-539 e.m.a.) oli teadaolevalt esimene, kes kasutas ajaloo uurimismeetodina kaevetöid. Lasi teha kaevetöid vanade templite varemetes. Kyrillos (Konstantinos) ja Methodios otsisid 861. aastal III Rooma paavsti Clemensi hauda. Keskajal olid kivikirved jm. irdmuistised kultusesemed. Kivikirveid peeti piksenoolteks. Megaliitkalmeid (suurtest rahnudest moodustatud kalmed) seostati hiiglastega. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) Esimene antiikkunsti uurija. Kirjutas esimese antiikkunsti kästileva raamatu "Antiikkunsti ajalugu" (1764). Teda peetakse esimeseks arheoloogiks. Tema sünnipäeva (9. detsembrit) tähistatakse arheoloogide päevana. Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) Kolmeperioodi (kivi-, pronksi- ja rauaaeg) kasutuselevõtja*. Hakkas 1819. a. Kopenhaagenis eksponeerima areholoogilisi leide nende materjalide järgi. Kirjutas raamatu "Põhjamaiste muististe juht" (1836).
majandusajalugu. Mündid kui arheoloogilised objektid. Arheoloogia Numismaatika ja arheoloogia vanemas osas on suhteliselt seotud. Renessanssiajastul küll kaevati ja koguti, kuid veel ei uuritud. Neid kaevati välja pigem uhkeldamiseks ning ruumide dekoreerimiseks mitte teaduslikeks allikateks. 18. sajandil algas see, mida võib pidada juba uurimiseks. Algas Vahemeremaades ning tuntakse seda klassikalise arheoloogia nime all. Johann Joachim Winckelmann oli renessanssi ajal oluline mees, alustas ka kaevamisi Pompeis. Ta on klassikalise kunstiajaloo rajaja, kuid sellega seoses rajas ta ka klassikalise arheoloogia. Selleks, et kunstiajalugu uurida, alustas ta väljakaevamistega. Arheoloogia kui teaduse areng toimus valdavalt põhja pool, Vahemeremaades oli ta pigem seotud kirjaliku ajalooga. Põhja-Euroopas oli aga sel hetkel ajastu, kus ei olnud nii palju kirjalikke allikaid, mis tõttu oli vaja panna esemed ise rääkima
a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstiajaloo. Uue tasemega mees, sest kaevamistel kogutud kunstiteoste põhjal kirjutas kokku antiikkunsti ajaloo. 1764. aastal ilmus antiikkunsti ajalugu. Seda on peetud ka esimeseks arheoloogialaseks raamatus/uurimistööks. Üks röövel tappis ta ära, kuna arvas, et ta on rikas mees, kuigi tegelikult polnud. Tormilisest arengust võib rääkida alates 19
sistlikud kompositsioonid ja tema kaasmaalane Rene Descartes tõstis filosoofias aukohale mõistuse ja loogika. Midagi selle sajandi mõistuspärast korda otsiva inimvaimu taotlustest kajastub ka Vermeeri loomingus. Valdav osa Vermeeri loomingust kuulub üksikute inimfiguuridega interjööri-maalidele. Kuid märkimata ei saa jätta ka kaht omapärast Delfti vaadet, mis kuuluvad kunstniku varasemasse tööperioodi. 21.Klassika ja klassitsism- M. A. Laugier ja J. J. Winckelmann Eksamil on 2-3 küsimust seminariettekannete kohta. Samuti soovitan lugeda õis-is õppematerjalide all olevaid tekste Madalmaade kunstist.
"Kadunud poja tagasitulek" Seotud ilmselt tema enda ja ta isa suhetega Palju autoportreesid, eriti palju tehtud vanaduses Istus üksi kodus peegli ees Neid teada umbes 100 Tööde koguarvuks on 400-700 5.12.07 Klassitsistlik kujutav kunst Vahetab välja baroki 18. Sajandi lõpus Antiigivaimustus Väljakaevamisi Vesuuvi kaldal juhatas sakslane J. J. Winckelmann 1. Varaklassitsism 1770-1800 2. Kõrgklassitsism 1800-1830 3. Hilisklassitsisim ehk akademism 19. Sajandi lõpus Prantsusmaal nimetatakse kõrgklassitsismi ka ampiirstiiliks Peamiseks keskuseks Pariis Kuulsaim kujutav kunstnik Jacques Louis David "Tapetud Marat" "Horatiute vanne" "Sabiinitarit" Palju õpilasi (umbes 3000) Õpilastest tuntuim Ingres Kunstis range hierarhia klassitsismis Alasti inimene on lubatud, kui ta on seotud antiikmütoloogiaga
Idee: vabadus, suund kristluse vastu, paganluse idealiseerimine. Kreeka avastamine: keel, kirjandus, kultuur. Liikumapanev jõud protest: sotsiaalne, poliitiline, usuline, esteetiline, moraalne. Märksõnad: tundelisus, avatus, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. Sümbolite tähtsus, ˛zanripiiride segunemine. Mineviku poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu. Saksamaa renessanss Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Größe. Gotthold Ephraim Lessing (1729-81) Laocoon Fr. Schiller Ood rõõmule J. W. Goethe 1749-1832 Iphigenia Taurises (1787), luulesari Rooma eleegiad Saksa-Austria helilooja Christoph Willibald von Gluck (1714-1787) ooperid Orfeo, Alceste, Iphigénie en Aulide, Iphigénie en Tauride, Luigi Cherubini Médéé (1797). George Gordon Byron (1788-1824) – baironism. Arenes arheoloogia (Herculaneum, Pompei).
klassitsism. Võitles keelepuhtuse eest. Gotthold Ephraim Lessing (1729-1778) dramaturg, publitsist, valmikirjanik. Tema poolt mitmeid teoreetilis vaateid. Oli Gottschedi ideede vastu, sest oli kindel, et too üritab Saksamaale prantsuspärasust tuua. Lessing peab oluliseks Shakespeare'i ja üldse inglise kirjandust. Muretseb saksa rahvuse saatuse pärast, valgustuslik mure ja kaasaaegsed probeemid. Kunstikriitik, võrdles kirjandust kujutava kunstiga. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) ,,Antiikkunsti ajalugu", võitleb saksa kultuuri eest, võimas humanitaar. Christopher Martin Wieland mahukas autor, tõlkija, kritiseerib Kreeka kunsti, kirjutas terve rea armastus- ja seiklusromaane, kujutab keskaega, mitte antiiki, samuti on muinasmaailm oluline, teosed on moraaliga. Gottlieb Klopstock (1724-1803) oluline autor Skandinaavias, mõjutanud ka Eesti luulet. Eesmärgiks luua suur eetiline teos Jeesus Kristusest
Avastati ka imeilusaid skulpuure, mida peeti nt vanaks puuslikuks, mida pidi kiviga peksma (Sm kirik). N: maa all elasid päkapikud, kes valmistasid potte, et siis teised inimesed neid leiaks, osad arvasid ka, et potid kasvavad ise. Suuri kivihunnikuid seostati muidugi hiiglastega. Renessanssi ajastul lihtsalt hoiti neid, tundusid ilusad, aga neid ei uuritud. Esimese antiik-ajastu teadusliku teksti (?) autor oli Johann Winckelmann (1717- 1768), selleks ajaks olid kogunendud juba mitmed kollektsioonid, toimusid kaevamised Pompeis, sealt saadi huvitavaid leide. Tema hakkas esemeid ja kunstiteoseid võrdlema ja selle töö tulemusena valmis 1764 antiikkunstiajalugu. Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiliseks uurimistööks. Taanlane Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865), töötas Kopenhageni ülikooli raamatukogus, sinna koguti palju asju ja Thomsen juhatas nende vahel ekskursioone. Ta üritas
John Dryden (16311700): külmad Plutarchose, toonid, joonistusliku külje rõhutamine Vergiliuse tõlked Ehituskunstis range liigendus, Alexander Pope (16881744): tervikidee Homerose tõlge selgus J.-L.David, Horatiuste vanne (1784) Johann JoachimWinckelmann (1717-68) J.-L.David, Sokratese surm (1787) J. J. Winckelmann Anton Raphael Mengs, Parise otsus ,,Ainus tee, kuidas saada suureks ja, kui B. Thorvaldsen, Iason kuldvillakuga võimalik, jäljendamatuks, on B. Thorvaldsen, Ganymedes annab antiikrahvaste kotkas-Zeusile juua 8 Edgar Allen Poe A. Canova, Perseus Medusa peaga ,,To Helen": K. F
Kunagi põletati laibad ja tuhk pandi urni ning urn seejärel maa alla. Kui need keskajal leiti, arvati, et päkapikud elasid maa all ja tegid seal savinõusid. Mõeldi ka, et kui savinõu maa alla panna, siis see võib paljuneda. Renessanssi ajal leide ei uuritud. Need kaevati välja ning kasutati ruumide dekoreerimiseks. Esimene korralik uurimine toimus 18.sajandil Johan Winckelmanni eestvedamisel. Toimusid väljakaevamised Pompeis. Winckelmann käis seal ja uuris väljakaevatud asju ning kirjutas antiikkunsti ajaloo raamatu, mis oli ka esimene arheoloogiaraamat. 9.detsember on arheoloogide päev ja ka Winckelmanni surmapäev. Ta suri Ateenas hotellis, sai silmuse kaela ja kägistatud. 19.sajandil oli tähtis mees Christian Jürgensen Thomsen. Sel ajal oli vanade asjade kogumine väga populaarne. Neid koguti ka raamatukogudesse. CJT töötas Copenhageni raamatukogus, kus oli üle 1000 muinaseseme. Ta süstematiseeris need esemed ära
kaootilisus. · Ilus on kvaliteetne. Ülev on ka kvaliteetne · Ilus on elu edenemise tunne ja ülev elu pidurdumise tunne ka laialivoolamise tunne (ähvardus ja hirm elu ees) · Ilus on mänglev iseloom. Ülev tõsine iseloom. · Ilus on tekitatud antud vormi vaatlemise kaudu. Ülev nõuab teatud meeleseisundit. Kanti aegne ja järgne esteetika Saksamaal · Olulisem on Herder. Johann Joachim Winckelmann (1717-68) oli arheoloog, omal ajal väga mõjuvõimas. Kujundas valearusaamu, et antiik-kreeka arhitektuur oli ainult valge, helge jms. · Herder (1744-1803): humanist, kultuurifilosoof, keeleteadlane, tõlkija, kirjanik ja protestantlik teoloog. Teda võib pidada paljude Euroopa rahvaste rahvusliku eneseväärikuse algatajaks. Ütles, et igal rahvusel ja ajastul on oma väärtus ja need on ajaloo liikumapanevaks jõuks
lahkunud. Keskajal ei tunnetatud vanemat ajalugu, kui midagi leiti, pakuti nende kohta imelikke teooriaid. Nt kui leiti kiviaegseid kivikirveid, arvati, et need on piksenooled, vanu savinõusid valmistasid maa all elavad päkapikud. Renessansi ajal tekkis suur huvi antiigi vastu ja hakati välja kaevama antiigi muistiseid. Välja kaevatud esemed kuhjati oma residentsi, need olid sisustuse osaks. Neid ei uuritud, ei üritatud välja selgitada, kui vanad nad on. Esimene uurija J. Winckelmann. Tema eluajal toimus suur uurimine Pompeis. Ta hakkas skulptuure ja esemeid üles joonistama ja uurima. Kirjutas Pompei kunsti ajaloo. See oli esimene arheoloogiaalane raamat. Mitmel pool Euroopas tähistatakse tema järgi arheoloogide päeva (9.dets), see märgib tema surmakuupäeva. 19. saj. Muistiseid koguti raamatukokku. Muinasesemed olid üheks eksponaadiks. Koppenhaagenis C. J. Thomsen töötas raamatukogus, kus oli suur kogu muinasesemeid. Selleks, et neid näidata oli vaja nad
Võrdleb kirjandust kujutava kunstiga. Luule peab olema individuaalne ja dünaamiline, kritiseerib Miltonit, kuna too teeb oma teaose kangelaseks Saatana ja leiab, et Miltonil Jumal ei ole nii ere ja väljendusrikas, kui Saatan. Esteetika seotud teatriga, 1767 võttis osa Hamburgi rahvusteatri loomisest, prantsuse mõjude vastu. Võitluses klassitsimis vastu võib näha ka võitlust feodaalse korra vastu. Õukond ei ole koht, kus luuletaja võiks tundma õppida loodust. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) ,,Antiikkunsti ajalugu", võitleb saksa kultuuri eest, võimas humanitaar. Christopher Martin Wieland, mahukas autor, kritiseerib Kreeka kunsti, kirjutas terve rea armastus ja seiklusromaane, kujutab keskaega, mitte antiiki, samuti on muinasmaailm oluline, teosed on moraaliga, tõlkija. Friedrich Gottlieb Klopstock (1724-1803) Skandinaavias oluline, mõjutanud ka Eesti luuletamist. Eesmärk luua suur eetiline suurteos Jeesus Kristusest, religioosne
Arheoloogia ajaloost Esimesed kaevamised: Babüloni kuningas Nabunaid 6 saj eKr Sippari linnas. Kaevas templis. Leiti selle u 2200 aastat varem paigaldatud nurgakivi jm, mida hiljem hoiti mingis muuseumilaadses kohas. Renessansiajastul huvituti kreeka ja rooma antiikkunstist ja arhitektuurist. Nii viidigi juba 16.17. saj läbi ka sihilikke kaevamisi. Teaduslik uurimine puudus. See algas alles 18. saj II p. Sakslane Johann Joachim Winckelmann (peetakse klassikalise arheoloogia isaks) avaldas siis oma esimese kirja Herculaneumi avastustest. 18. saj II p jätkusid väljakaevamised antiiksetel Kreeka ja Rooma objektidel. Olukord muutus 19. saj algul, kui tekkima hakkasid huvid oma maa rahva mineviku vastu. Tekkisid mitmed seltsid ja muuseumid, kuhu hakati muistiseid tooma. Üks selliseid muuseume oli Taanis Kopenhagenis, kus töötas Christian Jurgensen Thomsen (17881865). Tema
prantsuse barokiajastu arhitektuur on pigem klassitsistlik kui barokne, milles eriti hästi väljendub prantsuse ehituskunstile omane geomeetriline vaim ( esprit geometrique ). Kõikehõlmavaks kunstiliigiks kujuneb klassitsism aga aastail 1760 - 1830 . Klassitsismi väljakujunemisele aitasid kaasa mitmad ajaloo üksikasjad. Kasvas huvi antiikarhitektuuri vastu, mida süvendasid 18. saj. alanud väljakaevamised Herculaneumis ja Pompejis. Väljakaevamistel osalenud saksa kunstiteadlane J. J. Winckelmann tõstis oma teostes ideaaliks kreeka klassikalise kunsti, aidates sellega suuresti kaasa klassitsismi läbimurdele. Üldteoreetilist huvi süvendasid prantsuse valgustusfilosoofide teosed, sealhulgas 1750. a. ilmunud J. J. Rousseau traktaat " Vaidlused kunstist ", mis propageeris natuurilähedust ja loomulikkust kunstis. Kuigi klassitsismi õitseng sai alguse maades, kus valitses absolutistlik monarhia, soodustas valgustusfilosoofide tegevus uute, kodanlike
annaabi.ee 
