ebaproportsionaalselt tugevasti mõjutavad kriitilised ressursid (nt. joogikohad, surnud puude seisvad tüved, puuõõnsused). Ökosüsteemi terviklikkus (ecosstem integrity, ecological integrity) – Ökosüsteemi seisundi looduslikkus, vastavus piirkonnale iseloomulikele ja inimmõjust puutumata keskkonnatingimustele, funktsionaalsus ning ökoloogiliste suhete loomulikkus. Ökosüsteemi elurikkuse, struktuuri ja toimimise dünaamiline ajalis-ruumiline tasakaal. Keskkonnaökonoomika (environmental economics) – Keskkonnaprobleemidega tegelev majandusteaduse haru, mis uurib ökosüsteemide ja majandussüsteemide omavahelisi seoseid kõige laiemas mõttes. Keskkonnaökonoomika uurimisvaldkondadeks on peamiselt keskkonnafunktsioonide väärtustamine majandusarvestuses, looduskasutuse ja seda reguleerivate õigusaktide ning planeerimisdokumentide majanduslike tagajärgede uurimine, loodusressursside kasutamise efektiivsus, optimaalsus ja jätkusuutlikkus ning
Keskkonnaökonoomika huvigruppideks on : ettevõtjad, valitsus Äriühingu omanik/tegevjuht: Huvid: maksimeerida kasumit Selleks: · Hoida toodangu omahind ehk tootmiskulud võimalikult madalad. Kulutada tootmisprotsessis keskkonnakaitsele nii vähe kui võimalik (vahendeid, raha) · Müüa võimalikult palju toodangut. Selleks on vaja näida keskkonnasõbraliku ettevõttena. Kui ettevõte on keskkonnavaenulik, siis ei suudaks ta niipalju toodangut müüa. Keskkonnavaenulikkus paljastatakse ka konkurentide poolt. Valitsussektor: Huvid: Täita riigikassat Selleks: · Koguda ressursikasutustasusid ja saastetasusid · Hoida keskkond võimalikult puhtana Selleks: · Kehtestada mõistlikud saastamise määrad ja teostada pidevat kontrolli loodusressursside kasutamise ja saasteainete emissiooni üle. (ametkondadest näiteks keskkonnainspektsioon) Poliitikud: Huvid: 1. Valijate häälte kindlustamine Selleks: ...
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga, on keskkonnaökonoomika. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi. 2. Malthuse teooria Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma klubi eksimused:
sageli vaestes arengumaades, kus tasustamine on madaml, kasutatakse palju laps-tööjõudu jne) Inimene tarbib elu jooksul ligikaudselt 1000-kordse kehamassi jagu toitu. Peamine ja ohtlikem osa reostusest on seatud energia, „esemete“ ja transpordi liialdatud tarbimisega. Heaoluriigid elavad ammu arengumaade arvel, eriti teravad vastandid Põhja- ja Lõuna-Ameerika See tendents ei ole üldjoontes teadlikult (tahtlikult) reguleeritav. Keskkonnaökonoomika Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. Planeet maa peamised sfäärid ja ringed Biosfäär – see osa maast, kus on levinud elu (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär e maakoor) Mass (t) Võrdlus Elusaine 2,4 * 10*12 1
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria
Kodutöö 2 TTK0020 Keskkonnaökonoomika 2017/2018 Kodutöö 2 vastused tuleb esitada trükitud kujul või käsitsi kirjutatuna (loetavas käekirjas). paberkandjal viiendas harjutustunnis. Soovitatav on lahendada ülesanded rühmatööna (2-3 inimest). Rühma liikmete nimed ja matriklinumbrid tuleb esitada koos kodutööga. Rühmatöö eeldab seda, et ülesandeid ja probleeme arutatakse ja lahendatakse koos. Rühma liikmed, kes esialgselt rühma lülitati, kuid, kes ülesannete arutamise ja lahendamise protsessi ei panustanud, tuleks esitatud kodutöö teostajate nimekirjast välja jätta. Lugege kodutöö aluseks R. Coase artikli "Ühiskondliku kulu probleem", mille leiate Moodle's. Alloleva tabeli leiate Coase artiklist "Ühiskondliku kulu probleem". Tabel näitab seost loomapidaja veisekarja suuruse ja maaharija viljasaagile ühe aasta jooksul veiste poolt tekitatud kahju vahel. Ühe ühiku vilja netotulu on $1. Oletage, et kõik hinnad kujunevad konkurentsiturgudel. ...
Kodutöö 1 TTK0020 Keskkonnaökonoomika sügis 2015 1) Lähtuge Garret Hardin-i artiklist: ,,Ühismaa tragöödia" ja vastake järgmistele küsimustele: a) Millised tingimused põhjustavad ühismaa tragöödiat (tragedy of commons)? Argumenteerige artikli põhjal. b) Kas on võimalik ühismaa tragöödiat vältida, mida peaks sellisel juhul ette võtma ja kes seda peaks tegema? a) Ühismaa tragöödiat põhjustab- kui mingi maa-ala on ilma igasuguste piiranguteta avatud kõikidele inimestele ning kasutamiseks kättesaadav. Ühist maa-ala saavad kõik kasutada oma isiklikes huvides, avaldades läbi selle antud maa-alale negatiivset mõju. Kui iga indiviidi poolt saavutatud negatiivne mõju maa-alale ei pruugi silma paista suure kahjuna, siis kõikide indiviidide mõjud kokku võivad viia traagiliste tagajärgedeni. Tulemuseks võib olla maa-ala kasutuskõlmatuks või viljatuks muutumine. Kokkuvõtvalt on ühismaa tragöö...
mõju ja kes tunneb selle vastu vastu sihipärast huvi järelevalvaja Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumile alluv maakonna keskkonnateenistus keskkond hõlmab nii loodus- ja tehis- kui ka kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda keskkonnakorraldus inimtegevuse korraldamine keskkonnahoidlikul viisil. Loodus- ja ühiskonnateaduste kokkupuutes tekkinud interdistsiplinaarne valdkond, millele tugineb keskkonnahoidlik tegevus. Sellesse kuuluvad nt keskkonnapoliitika, keskkonnaökonoomika, keskkonnaeetika, keskkonnaõigus, keskkonnamõju hindamine, keskkonnariski hindamine ning keskkonnajuhtimine keskkonnakorralduslik eesmärk kaitse eesmärgiks seatavad tingimused ja väärtused (nt puhas vesi, puhkevõimalused jne). Nad võivad olla poliitilised valikud ning õigusaktidega sätestatud keskkonnakorralduslikud valikud tegevused, mis eeldatavasti võimaldavad saavutada keskkonnakorralduslikku eesmärki
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada
kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil, võrreldes seda vastavate ressursside tootmiseks või saaste absorbeerimiseks (looduslikeks komponentideks lahutamiseks ning aineringetes
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu).
majandustegevusest, peab aluse keskkonnaprobleemide lahendamiseks andma majandusteadus, eeskätt selle tootmist käsitlev osa. Joonisel 3.2. on esitatud inimese elukeskkonda käsitlevate majandusteaduste skemaatiline struktuur. See on nagu inimese majandustegevuse pinnasele ehitatud hoone. Selle vundamendiks on üldine majandusteooria. Hoone esimene korrus on ettevõtte majandusõpetus, teine korrus tehnoökonoomika ehk investeeringute ökonoomika. Kolmas korrus on keskkonnaökonoomika ning selle koosseisus tekkiv jätkusuutliku arengu ökonoomika. Autor on arvamusel, et selle arendamise tulemusena peaks välja kujunema noosfääri ökonoomika. Praegu kõrgub see inimese majandustegevust ja elukeskkonda hõlmavate majandusteaduste hoone kohal kui väljaehitamata pööningukorrus. Loodetavasti kujuneb sellest võimalikult kiiresti tõeline teaduskorrus. Majanduses on kõikide väärtuste ühiseks mõõdupuuks raha. Ent raha on võimalik kasutada inimese
TURUTÕRGE- Sageli ei ole kõik tingimused hästitoimiva konkurentsituru tekkimiseks täidetud. Turutõrke olemasolul ei taga turud ressursside efektiivset jaotust ehk tekib ebaefektiivsus (ressursside raiskamine). Riigi sekkumine mõne turutõrke esinemisel on õigustatud, kui see võimaldab olukorda parandada, st muuta ressursside jaotumise efektiivsemaks; riigi sekkumine võib aga tekitada ka uusi probleeme ja moonutusi ning selle kaudu ebaefektiivsust. Keskkonnaökonoomika seisukohast kõige olulisem ja levinum turutõrge on negatiivne välismõju, mille korral ei kehti omandiõiguste ainuõiguse omadus. HÜVISTE (RESSURSSIDE) LIIGID: VÄLISTATAV (Rivaliteetne-erahüvised; Konkurentsitu-kollektiivhüvised); VÄLISTAMATU (Rivaliteete- ühiskasutuses ressursid; Konkurentsitu-avalikud hüvised). NEGATIIVSETE VÄLISMÕJUDE VÄHENDAMINE: Keskkonnaprobleemide tekkimise põhjuseks on erinevus era- ja avalikes eesmärkides (isiklikes ja
Jahindus: ulukiseire ja arvukuse regulatsioon. Kalandus: kalavarude säästlik kasutamine Millega tegeletakse? "Hallid" valdkonnad Keskkonnateadlikkus ja keskkonnaharidus: strateegiline suund, toetused, juhend- ja abimaterjalid. Keskkonnamõju hindamine: keskkonnamõju hindamise süsteemi korraldus. Keskkonnaseire: infosüsteemid, seiresüsteemid, analüüsid. Keskkonnajuhtimine: keskkonnastandardid, ökomärgised. Keskkonnaökonoomika: keskkonnatasud ja maksud kui käitumise mõjutajad Muutused pärast EL-ga liitumist (9) · Standardid karmistusid paljudes valdkondades · Suured investeeringuvajadused · Tegeleda oli vaja uute teemadega, · Keskkonnamõju hindamine; · Uued jäätmekäitlussuunad; · Säästev tootmine ja tarbimine ning keskkonnatehnoloogiad; · Keskkonnainfo uuele tasemele viimine: seiresüsteemid. · Keskkonnateema horisontaalsus suureneb
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu
VALEM S=cAz 14. Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost! Mida suurem pindala, seda suurem liigirikkus 15. Kui palju on Eestis kirjeldatud liike ja kui palju neid arvatakse siin olevat? Eestis arvatakse esinevat 40 000 elustikuliiki, seni leitud ca 23500 ehk 60% liikidest. Ülejäänud 40 % veel avastamata. ⅕ meie elustikust on ohustatuse aste, nest 15% on ohus või väljasurnud. 3 SLAID 1. Mis on keskkonna ökonoomika? Mis on ökoloogia ökonoomika? Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse allharu, mis uurib majanduse igakülgseid seoseid looduskasutuse ja loodushoiuga. Selle eesmärgiks on välja tuua see, et loodusressursside jätkusuutmatu tarbimine ja lõplik ammendamine üle taastuvusläve ei saa olla kasulik (majanduslikult). Ökoloogia ökonoomika tegeleb ühelt kitsamalt elurikkusega, püüab leida loodusobjektide väärtusele rahalisest ekvivalenti; analüüsib inimeste väärtushinnangute kujunemist; Teiselt poolt proovib
kalavarude taastootmine; rahvusvahelised kokkulepped püügikoormuses. "Hallid" valdkonnad : (tegelevad) Keskkonnateadlikkus ja keskkonnaharidus: strateegiline suund, toetused, juhend- ja abimaterjalid. Keskkonnamõju hindamine: keskkonnamõju hindamise ja strateegilise keskkonnamõju hindamise süsteemi korraldus. Keskkonnaseire: infosüsteemid, seiresüsteemid, analüüsid. Keskkonnajuhtimine: keskkonnastandardid, ökomärgised. Keskkonnaökonoomika: keskkonnatasud ja maksud kui käitumise mõjutajad Muutused pärast EL - ga liitumist : Standardid karmistusid paljudes valdkondades . Suured investeeringuvajadused. Tegeleda oli vaja uute teemadega, kus polnud ajalooliselt kompetentse: Keskkonnamõju hindamine; Uued jäätmekäitlussuunad; Säästev tootmine ja tarbimine ning keskkonnatehnoloogiad; Keskkonnainfo uuele tasemele viimine: seiresüsteemid. Keskkonnateema horisontaalsus suureneb. Keskkonnaga seotud ohud globaalpoliitika keskmes
taastamismeetod. Ökoloogilise taastamise juures peab arvestama koosluste taastumise kiirust, taastustööde maksumust, tööde tulemuste hindamise usaldusväärsust ning väljakujuneva koosluse võimet inimese sekkumiseta või minimaalse sekkumisega edasi kesta. 5) Kuidas saab (mõõdetaval kombel) määratleda taastustööde eesmärke? Looduskaitselistes projektides tarvis eraldi tähelepanu andmete kogumisele / seirele, tegevuste hindamisele ja riskianalüüsile! 10. Keskkonnaökonoomika Mõisted: Välismõjud majandustegevuse või tehingu osalt peidetud mõjud (kahju, kasu), mis langevad tehinguga mitteseotud pooletele. Ühisomanditragöödia - kõigile avatud ressurss läheb kasutamise käigus kaotsi. Otsene kasutusväärtus loodusressurssidele omistatav väärtus - tooted, mida inimesed otse tarbivad. Kaudne kasutusväärtus väärtused ja hüved, mida saab kasutada ilma, et ressurssi füüsiliselt
Keskkonnaluba keskkonnaasutuse luba reostust põhjustada võiva tegevuse jaoks. Keskkonnaaudit - Mis tahes ettevõtmise, projekti, saaduse, kemikaali või jäätmete vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele ,headele keskkonnatavadele ja säästva arengu põhimõtetele. Keskkonnasertifitseerimine sõltumatu organi või isiku põhjendatud tõendus, et toode, organisatsioon või toiming vastab kehtestatud keskonnanõuetele. Keskkonnaökonoomika majanduteaduse haru, käsitleb loodusvarade kasutamise ja selle keskonnamõju majanduslikke aspekte. Keskkonnatehnika - Tehnika ja keskkonnateaduste rakendamine keskkonnakaitses ning elukvaliteedi parandamises. Keskkonnahoidlik tehnoloogia - tooret ja energiat säästev, keskkonda võimalikult vähe mõjustav tehnoloogia (puhtamad tehnoloogiad). Pehmetehnoloogia - kohalikul tööjõul ja toormel põhinev keskkonnahoidlik tootmistehnoloogia väikeettevõtetes.
Telefon: 620 2500 0 Kinnisvara logistika ja ettevõtluse õppetool 1 Logistika ja kinnisvara õppetool 2 Organisatsiooni ja juhtimise õppetool 3 Töökeskkonna ja -ohutuse õppetool 4 Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool 5 Turunduse õppetool 6 Avaliku sektori ökonoomika õppetool 7 Keskkonnaökonoomika õppetool 8 Majandusõiguse õppetool 9 Majanduspoliitika õppetool Teie tudengikood 142238 Majandussotsioloogia õppetool Finantsarvestuse õppetool Juhtimisarvestuse õppetool Majandusmatemaatika õppetool Majandusteooria õppetool Rahanduse ja panganduse õppetool Statistika ja ökonomeetria õppetool Euroopa uuringute õppetool Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool
väärisgaasid, neutriinovood). Keskkonnategurite liigitusi: abiootilised ja biootilised; füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psüühilised; klimaatilised e. meteoroloogilised, edaafilised, mehhaanilised, hüdrokeemilised, biootilised (liikidevahelised ja liigisisesed); otsesed ja kaudsed; aperioodilised ja perioodilised; looduslikud ja inimtekkelised; populatsiooni tihedusest sõltuvad ja sellest sõltumatud; olelus- ja levimistegurid. Keskkonnaökonoomika majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. Keemiline hapnikutarve (KHT) sarnaneb näitajale BHT, kuid leitakse veeproovis oleva orgaanilise aine hapendamisel keemiliselt tugeva oksüdeerija(kaaliumdikromaadi) abil. KHT-d võib kasutada ka
tootmisprotsessidega, on ka loodusvarade ammutamine seotud saaste ja jäätmete tekkimisega. Mineraalide kaevandamisel ja töötlemisel mõjutatakse õhu kvaliteeti ja põhjustatakse põhjavee reostust, samuti tekib tahkeid jääkaineid ja jäätmeid. Antud juhul on poliitika sekkumise tugevaks motivatsiooniks saastemaksude ja -tasude kasutamine. Saastetasu puhul tuleb omanikul arvestada ka nende lisakuludega ning selle kaudu sisestatakse väliskulud osaliselt tootmishindadesse. Keskkonnaökonoomika seisukohast eelistatakse antud juhul saastemaksusid tehnoloogilistele ja/või emissioonide standarditele ning ettekirjutustele, kuna majandushoobade puhul on keskkonnaeesmärkide saavutamise kulutused madalamad ning motiveeriv jõud tugevam. Tuleb täheldada, et antud juhul on nn esimeseks parimaks poliitikaks saastemaksude rakendamine, mitte aga loodusressursi maksustamine (nn väljundimaks). Väljundi maksustamine võib kujuneda nn teiseks parimaks poliitikaks juhul, kui emissioone on
tee 3-325 620 2425 0 Kinnisvara logistika ja ettevõtluse õppetool 1 Logistika ja kinnisvara õppetool 2 Organisatsiooni ja juhtimise õppetool 3 Töökeskkonna ja -ohutuse õppetool 4 Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool 5 Turunduse õppetool 6 Avaliku sektori ökonoomika õppetool 7 Keskkonnaökonoomika õppetool 8 Majandusõiguse õppetool 9 Majanduspoliitika õppetool Teie tudengikood 111111 Majandussotsioloogia õppetool Finantsarvestuse õppetool Nimi Juhtimisarvestuse õppetool Marina Järvis Majandusmatemaatika õppetool Karin Reinhold
annaabi.ee 
