Käibekapitali juhtimine (0)

KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE 
 
Käibekapital – käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe. 
 
Raha konversatsioonitsükkel 
 
Ettevõtte  talitustsükkel  on  aeg,  mille  jooksul  toimub  varade  muutumine 
debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. 
 
Ettevõtte  talitustsükkel  =  varude  käibevälde  +  debitoorse  võlgnevuse 
käibevälde 
 
Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja 
selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni.  
 
Raha konversioonitsükkel = 
=  varude  käibevälde  +  debitoorse  võlgnevuse  käibevälde  -   kreditoorse  
võlgnevuse käibevälde  
 
Raha 
konversatsioonitsükli 
jooksul 
peab 
ettevõte 
leidma 
teisi 
rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada 
varude  käivet,  vähendada   ostjatelt   arvete  laekumise  perioodi  ja  pikendada 
hankijatele tasumise perioodi.   
Raha ja selle ekvivalentide juhtimine 
Raha ja raha ekvivalendid on: 
   sularaha  kassas; 
  raha pangaarvetel; 
  kiiresti realiseeritavad (kaubeldavad) väärtpaberid 
 
Raha ja raha ekvivalentide juhtimise võtmeküsimused: 
  optimaalse rahajäägi  planeerimine ; 
Ettevõtte  rahandus  
 
Kristo  Krumm  
  raha puudujäägi vältimine; 
  raha ülejäägi otstarbekas kasutamine. 
Optimaalse rahajäägi planeerimine 
Kuna vaba raha kassas või pangaarvetel ei  teeni  tulu (või teenib minimaalselt), 
peaks jääk olema optimaalne. 
 
Optimaalse rahajäägi leidmine: 
kõige lihtsam ja odavam variant on  selle  ligikaudne  hindamine (arvestades 
lähiajal  tehtavaid  väljamakseid ja laekuvaid summasid); 
arvutuste  teel  kasutades  erinevaid   mudeleid   (Baumoli  mudel,  Miller-Orri 
konroll- limiidi  mudel). 
Raha ülejäägi kasutamine 
Võimalused: 
Vähendada võlgnevusi (ei pruugi alati olla otstarbekas).  
Investeerida. 
Tuleb arvestada: 
Tulusust ( yield ) - investeeritud varadelt saadavat  tulu 
Riski (risk)- võimalust raha  kaotada 
Likviidsust (liquidity)– kui kiiresti saab investeeringu rahaks muuta 
Tähtaega (maturity)– millal saab investeeringu  lõpetada 
 
Investeerimisvõimalused: 
 
Tähtajaline  hoius  (deposiit) 
tavaliselt mitte alla kolme kuu ja alates teatud  summast ; 
katkestamisel ei saa tulu. 
 
Üleöödeposiit 
  kõige lühema võimaliku tähtajaga hoius kestvusega ühest pangapäevast 
teise (või reedest esmaspäevani); 
  väga kõrge  likviidsus ; 
 
2 
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
  väga madal risk; 
   intress  kõrgem kui arvelduskontol; 
  määratud miinimumsummad; 
 
Rahaturufondide  osakud  
kõrge likviidsus (raha laekub paari päeva jooksul); 
väike risk (investeerivad madala riskiga instrumentidesse); 
kõrgem  tootlus  (võrreldes hoiustega), sõltub turu olukorrast 
 
Võlakirjad 
 
Ostjatelt laekumata arvete juhtimine 
Ostjatelt laekumata arvete konkreetse suuruse määravad: 
  äritegevuse konkreetne iseloom 
  kliendi usaldatavus,  
  ettevõtet  siduvad  kohustused jms.  
 
Ostjatelt laekumata summade juhtimise eesmärk: 
  kindlustada pidev usaldusväärne info laekumata arvetest; 
  kiirendada arvete laekumist; 
  vältida mittelaekumisest tulenevaid riske. 
 
Analüüsida: 
ostjatelt  raha  laekumise  väldet  (e  debitoorse  võlgnevuse  laekumise  välde)  – 
näitab, mitme päeva jooksul ostjad keskmiselt tasuvad; 
ostjatelt laekumata arvete ja müügikäibe suhet – võrreldakse ostjate laekumata 
arvete all kinniolevat rahasummat igakuise müügisummaga ( nõuded ostjate 
vastu  kuu  lõpus/  vastava  kuu  müügitulu).  Võimaldab  operatiivselt  jälgida 
laekumata arvete seisu.     
laekumata arvete analüüs maksetähtaegade lõikes. 
Soovitused ostjate võlgnevuse  juhtimiseks : 
 
3 
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
  Pidada meeles, et kasum ei ole veel raha. Laekumata arvetega tuleb 
pidevalt tegelda. 
  Bilansist  saadav  info  ei  pruugi  olla  piisav  õigete  juhtimisotsuste 
langetamiseks. 
  Et vältida probleeme arvete laekumisega, tuleb ettevõttes sisse seada 
krediidikontroll. 
  Sõlmida  korrektne  müügileping. 
  Jälgida  arvete  korrektsust.  Väljastada   arved   kohe  koos  kauba  või 
teenusega. 
  Sisestada laekunud  summad  arvestussüsteemi koheselt. 
  Tegutseda  kohe  kui  ilmnevad  ostja  makseraskused  (lõpetada  kauba 
väljastamine  või  väljasta  ainult  sularaha  eest,  tuletada  ennast 
pidevalt meelde jne.). 
  Raha laekumise kiirendamiseks võid kasutada diskontot st kui ostja 
tasub varem, saab ta allahindlust.  
  Kasutada faktooringut. 
Faktooring   -  müüja   varalise   nõudeõiguse  omandamist  faktooringfirma  ehk 
faktori  poolt,  kes  ostab  pärast  müügimomenti  (kauba  või  teenuse  üleandmist) 
müüja  varalise  nõudeõiguse  tulevikus  laekuvatele  arvetele.  Faktooringul    on 
kolm osapoolt - müüja, ostja ja faktooringfirma (faktor). 
 
Faktoorimise etapid: 
  Müüja esitab ostjale arve kauba või teenuse eest tasumiseks. 
  Müüja saadab arve pangale. 
  Müüja  saab  kokkulepitud  osa  (70-90%)  arve  summast  kohe  kätte  ning 
võib paigutada raha uutesse tehingutesse. 
  Pank  informeerib  ostjat  arve  nõudeõiguse  üleminekust  ning  teostab 
arvete tasumise jälgimist. 
  Maksetähtaja  saabumisel  tasub  ostja  kauba  või  teenuse  eest  otse 
pangale. 
  Pank tasub arvest ülejäänud osa otse müüjale. 
Faktooringu plussid: 
 
4 
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
  kiire ja paindlikku käibevahendite  krediit ; 
  saab  taotleda  ka  ettevõte,  millel  ei  ole  arvelduskrediidi  või  laenu 
taotlemiseks piisavalt ( vabu ) tagatisi; 
  parandab  deebitoride  maksedistsipliini,  mis  on  eelkõige  tingitud  res-
pektist faktori ees; 
  võimaldab pakkuda (pikemaid) maksetähtaegu ostjatele; 
  parandab likviidsust; 
  võimaldab saada ostja(te) krediidikõlbulikkuse hinnangut; 
  lihtsustab rahavoogude planeerimist; 
  suurendab müügimahtu; 
  suureneb kontroll deebitoride üle; 
  müüja saab pühendada rohkem aega oma põhitegevusele; 
  vähenevad müüja administreerimiskulud; 
Faktooringu miinused: 
  valdav osa lepingutest sõlmitakse regressiõigusega, s.t. faktoril on õigus 
ostja poolt tasumata jäetud arve oma kliendile tagasi müüa; 
  faktooring on tavalisest pangalaenust kallim; 
  kui müügiarve keskmine väärtus on madal, ei saa faktooringut kasutada 
või  kujuneb faktooring väga kalliks; 
  eksportfaktooringu  puhul  võib  müüja  kanda  kahju  valuutakursside 
muutumise tõttu; 
Varude juhtimine 
Analüüsida: 
  Varude käibeväldet; 
  Varude tootlust; 
  Varude kvaliteeti 
  Jne. 
Otsuste vastuvõtmine varudesse tehtavate investeeringute üle on alternatiivide 
otsimine riski ja tulu vahel. 
Risk võivad tekkida häired tootmises, lähetamises ja müügis; 
 
 
5 
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Tulu  tekib  investeeringute  vähenemisest  varudesse  säästetud  rahast.  Varude 
kasvades tõusevad ka säilitamis- ja töötlemiskulud. 
 
Varude juhtimise põhiprobleem: 
määrata  varude  optimaalne  suurus  arvestades  ka  kogukulude  optimaalsust 
(hoidmise,  tellimise - ja kohaletoimetamisega seotud kulusid)  
on  välja  töötatud  mitmeid  mudeleid,  kuid  need  annavad  tulemusi  ainult 
stabiilsete müügimahtude, soetushindade ja kogukulude juures.   
 
Optimaalse tellimuse mahu väljaselgitamine: 
 
Üks võimalik variant kogukulude järgi: 
Kogukulud: 
hankimiskulud (transport, laadimine) 
hoidmiskulud (otsesed laokulud ja rahastamise eest tasutud intress) 
 
Mittelikviidsed  (seisvad)  varud  on  otstarbekas  maha  müüa,  isegi  kui  sellest 
saadakse kahjumit.   
Lühiajaliste kohustuste juhtimine 
NB!  Lühiajaliste  kohustuste  juhtimine  ei  tähenda  mitte  ainult   hankijate  
arvete 
tasumise 
juhtimist 
vaid 
kõikide 
lühiajaliste 
kohustuste 
(maksuvõlad, palgavõlad jm) juhtimist. 
 
Analüüsida: 
  Hankijate arvete  tasumise väldet; 
  Võrrelda seda ostjate arvete laekumise vältega; 
Soovitusi: 
  Jälgida  alati  tasumise  tähtaegu  –  nii  saadakse  edaspidi  soodsamad 
krediiditingimused; 
  Leida  püsivad   hankijad ,  sõlmida  tarnelepingud,  püüda  leida  hinna  ja 
krediiditingimuste optimaalne tasakaal; 
 
6 
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
  Seada sisse kord, mis tagab arvete õigeaegse jõudmise makseid teostava 
isiku kätte; 
  Seada    sisse hankijate  arvete   kinnitamise  protseduurid  –  nii  välditakse 
tasumist saamata kauba või teenuse eest.  
Lühiajaline finantseerimine 
Lühiajaline  rahavajadus  on  seotud  ettevõtte  kõikide  talitluste  tagamise  ja 
jooksvate kohustuste täitmisega (palga maksmine, materjali ja toorme  ostmine ). 
 
Lühiajalise finantseerimise kesksed küsimused: 
  kui suures ulatuses tuleks kasutada lühiajalist finantseerimist ja 
  millised konkreetsed lühiajalise finantseerimise allikad valida? 
Eesmärgiks on leida lühiajaliste kohustuste maht, mille juures firma tulukus ja 
risk on omanikele ja juhtkonnale  sobivaim . Lühiajaliste kohustuste juhtimiseks 
tuleb  välja  töötada  strateegiad  (hankijatele  tasumata  arved;  lühiajalised 
võlakohustused;  arvestatud,  kuid  maksmata   maksud ,  palk,   intressid ,  divi-
dendid  jms.),  kasutades  mitmesuguseid  ettevõtte  likviidsust  ja  riski  iseloo-
mustavaid  suhtarve,  võrreldes  neid  teiste  strateegiate  ja  majandusharu 
keskmiste näitajatega.  
 
Lühiajalise krediidi allikad:  
Tagatiseta allikateks on kõik need, mille ainsaks tagatiseks on laenuandja usk 
laenuvõtja  maksevõimesse  tähtaja  saabudes.  Tähtsaimateks  kindlustamata 
laenudeks 
on 
äri- 
ehk 
kaubakrediit , 
kindlustamata 
laenud 
kommertspankadelt ( arvelduslaen , käibekapitali  laen ). 
Tagatud  laenud  on  tagatud  teatud  varadega  juhuks,  kui  laenuvõtja  ei  suuda 
kustutada  laenusummal  või  tasuda  intressi.  Kindlustatud  laenu  annavad 
ettevõttele   kommertspangad ,  faktooringfirmad,   kusjuures   tagatiseks  on 
harilikult  käibevara  ja  nende  üksikud  elemendid  (nt.  debitoorne  võlg, 
tootmisvarud ). 
 
 
7 
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Kaubakrediit  on  üks  paindlikumaid  finantseerimisallikaid.  Krediidi  saamiseks 
peab  ettevõte  (laenutaotleja)  esitama  tellimuse  mõnele  oma  tarnijatest,  kes 
kontrollib tema krediidikindlust ja, kui see on tugev, saadab kauba.  
 
Lühiajalised pangalaenud tagavad käibevara ringkäigu katkematuse.  
Arvelduskrediit  on  panga  poolt  kliendile  antud  võimalus  jääda  arvelduskonto 
saldoga  miinusesse  (deebetisse),  s.t.  saada  laenu.  Üldjuhul  ei  piira  pank 
arvelduskrediidi 
kasutamist 
kindla 
otstarbega, 
vaid 
klient  
võib 
arvelduslaenu võtta alati, kui tal tekib mingil põhjusel käibekapitali puudus. 
Avatakse kindel krediidilimiit, mis harilikult ei ületa 30-60% firma viimaste 
kuude keskmisest käibest.   
Käibekapitali  laen  on  laen,  mis  antakse  üks  kord  ja  kindlaks  tähtajaks.  Aitab 
ettevõtte  üle  ajavahemikust,  kus  tootmiseks  on  vaja  teha  kulutusi,  kuid 
müügist ei laeku veel midagi (näiteks hooajaline tootmine või tootmise kiire 
laiendamine).  
 
Käibekapitali planeerimine ja müügitingimuste juhtimine: 
 
a/b;c 
 
kus a – hinnaalanduse protsent 
 
       b – soodusperioodi kestus 
 
       c  -  arve tasumise lõplik tähtaeg 
 
Näiteks  mõiste 2/10 kogu 30  tähendab, et  kui  arve  tasutakse 10 päeva 
jooksul pärast kauba saamist, siis võib arve summast maha arvata 2%; üldine 
arve tasumise tähtaeg on 30 päeva. 
 
Hinnaalandusest loobumise kulu: 
 
 
 
a × 360
 
1− a
c − b
 
Müügitingimuste  2/10  kogu  30  korral  moodustab  aastane  hinnaalandusest 
loobumise kulu ühe soodushinnaga arve keskmisest summast: 
 
 
2
360
×
= 36 7
, 3%
 
100 − 2
30 −10
 
8 
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Näide:  firma  pakub  kliendile  ärikrediiti  tingimusel  2/10;  30.  Arve  keskmine 
summa  on  90  000.  Klient  võib  maksta  90  000*0,98=88  200  10-päevase 
diskontoperioodi  lõpus  või  siis  oodata  30  päeva  ning  maksta  täissumma  90 
000.   Oodates   kõik  30  päeva,  klient  sisuliselt  laenab  88  200  järelejäänud  20 
päevaks 90 000 – 88 200=1800 
Krediidi intressimäär:  
 
2
360
×
= 36 7
, 3%
 
100 − 2
30 −10
Aastas: 1800*18=32 400 
Tehtud analüüsi põhjal otsustab klient, millist strateegiat kasutada. 
Kliendi  seisukohalt:  kui  kliendi   kasutatava   kapitali  hind  on  väiksem,  kui 
loobumiskulu   määr,  siis  tasub  tal  pakkumine  vastu  võtta.  Sest  ta  saab 
kasutada varem maksmiseks odavamat laenuraha. Ehk võetava laenu hind on 
väiksem, kui hinnaalandusest saadav võit. 
Ettevõtte  (müüja)   seisukohast :  Kui  tema  kapitali  hind  on  väiksem,  kui 
loobumiskulu määr, siis ei tasu hinnaalandust teha.  
 
Debitoorse võla pikkus päevades: 
 
DSO = ∑ i
C ∗ Di
Kus DSO – debitoorse võla pikkus päevades 
 
C – ostja osakaal koguostjatest protsentides 
 
D – ostja tasumise aeg päevades 
Debitoorse  võlgnevuse  ülalpidamiskulu  (=  raha  laekumise  välde*müük 
päevas*rahastamisallika hind): 
 
CDD = DSO ∗ S ∗V % ∗ kd
Kus CDD – debitoorse võla ülalpidamiskulu 
 
S – müük päevas 
 
V% – muutuvkulu osatähtsus müügist 
 
k – lühiajalise laenu hind 
 
9 
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Diskonto  suurus: 
 
DIS = S ∗ 1
( − BDL%) ∗ S % ∗ a
Kus DIS – diskonto 
 
S – müügikäive 
 
BDL% – ebatõenäoliselt laekuvate arvete % 
 
S% – allahindlusega müügi osatähtsus 
 
a – allahindluse suurus % 
Debitoorse võla kasumianalüüs: 
Debitoorsesse  võlgnevusse  tehtud  investeeringu  muutus,  kui  müügikäive 
kasvab: 

müügikäiv  
e vana 
∆I =
 
muutuvkul d
u e% (debitoors  
e võla p
  ikkus p
  äevades u
  us -
  debitoors  
e võla p
  ikkus p
  äevade  
s vana)(
) +



360

 
(debitoors  
e võla p
  ikkus p
  äevades u
  us)(müüg k
i äive u
  us m
 
üügikäiv  
e vana)
+ muutuvkul d
u e%


360

 
Debitoorsesse  võlgnevusse  tehtud  investeeringu  muutus,  kui  müügikäive 
kahaneb: 

müügikäive u
  us 
∆I =
 
muutuvkul d
u
e
(debitoors  
e võla p
  ikkus p
  äevades u
  us -
  debitoors  
e võla p
  ikkus p
  äevade  
s vana)(
) +



360

 
(debitoors  
e võla p
  ikkus p
  äevade  
s vana)(mü g
ü ikäive u
  us - müügikäiv  
e vana)
+ muutuvkul d
u e%


360

 
Maksude-eelse kasumi muutus, mis on tingitud debitoorsesse võlgnevusse 
tehtud investeeringu muutusest (=ärikasumi muutus=brutokasumimuutus-
debitoorse 
võla 
ülalpidamiskulu 
muutus-halbade 
võlgade 
muutus-
allahindluse kulu muutus): 
  E
∆ BT = (müükuus − müükvana)(brutokasu i
m määr) − (kapitalih n
i d * ∆I ) −
− (ebatõenäo ilseltlaek v
u atearvet %
e uus * müükuus − ebatõenäo i
l seltlaekuvatearvet %
e vana * müükvana) −
 − (diskontou s
u * müükuus * 1
( − ebatõenäo i
l seltlaek v
u atearvet %
e uus) *  diskontom  ü
ü k %uus −
− diskontov n
a a * müükvana * 1
( − ebatõenäo i
l seltlaek v
u atearvet %
e vana) * diskontom ü
ü kvana)
 
10 
Ettevõtte rahandus 
 
Kristo Krumm 
Näide:  Ettevõtte  pakub  järgmist  krediiditingimust:  2/10  kogu  30.  Leida 
loobumiskulu  määr  ning  hinnata  diskonto  võimaldamise  kasulikkust,  kui 
lühiajalise laenu hind on 10%. 
 
0
0 2
360
Loobumisk l
u u =
×
= 3 ,
6 %
7
1 −
0
0 2
30 − 10
 
Saadud  tulemustest  järeldub,  et  ettevõttel  ei  tasu  hinnaalandust  pakkuda, 
kuna tema lühiajalise laenu hind on madalam. Oletame, et müügikäibe suurus 
on 50 000. Tõestame näidet ka NPV kriteeriumi kohaselt: 
Kui ettevõte võimaldab diskontot, on tema laekumise nüüdisväärtus: 
50000  ∗ 9
0 8
 
PV =
= 48864
10
1 + 1
0 ∗ 360
 
Kui diskontot ei võimaldata, oleks laekumise nüüdisväärtus: 
 
50000
PV =
= 49587
30
1 + 1
0 ∗
 
360
Siit  järeldub,  et  diskontot  ei  tasu  pakkuda,  kuna  48 864