Finantsinvesteeringute inventeerimisel toimub nende periodiseerimine lühiajaliseks ja pikaajaliseks. 3.3 Nõuete ja ettemaksete inventeerimine Nõuete ja ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi järgmised protseduurid: nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; nõuete laekumise tõenäosuse hindamine vajadusel allahindluse kajastamine; nõuete jaotus lühi- ja pikaajaliseks; intressikandvate nõuete puhul intressiarvestus; Saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamisandmetega. 3.4 Varade inventuur Materiaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bilansiväliste varade inventeerimisel viiakse läbi järgmise protseduurid: lugemislehtedel kajastatakse varade kogused ja maksumused ning andmed põhivara järelejäänud amortisatsiooni peridoodi kohta. Inventeerimiskomisjoni poolt kantakse
seepärast tuleks laenupakkumiste võrdlemisel vaadata laenu krediidi kulukuse määra. Kuigi laenu kulukuse hindamisel on krediidi kulukuse määr ainus objektiivne näitaja, tuleks arvestada ka teiste laenutingimustega, nagu maksepuhkuse võimalikkus, tagatise liik. Intressi arvestatakse kogu viivitatud aja eest ehk võla tekkimisest kuni selle tasumiseni. Intressi arvutatakse kõikide võlgade ja ettemaksude kogusummalt, seega kehtib summaarne intressiarvestus. Intressi liigid on lihtintress (konstantse või muutuva intressimääraga), liitintress, muutuv intress ja fikseeritud intress. 7 KURSS Valuutakurss on hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas e. valuutas. Valuutakurss peegeldab oma emiteerijariigi majanduslikke näitajaid (n. tootmise ja kaubanduse areng, intressimäärad, majanduse reguleeritus).
Kumba panka on kasulikum raha paigutada? A- 100 0001,1000 =110 000 0,1 B- 100 000(1+ 2 )12 = 110 250 Intressimäär võib olla nominaalne või reaalne e. tegelik e. aasta intressimäär (AIM) Nominaalne lepitakse kokku tehingu sõlmimisel, reaalne võib erineda nominaalsest määrast sõltuvalt intresside arvutamise sagedusest. i m AIM =(1+ ) -1 m NÄIDE Firma investeerib intressimääraga 10% ja intressiarvestus toimub kord poolaastas. 0,1 2 AIM=(1+ 2 ) -1 = 0,1025 = 10,25% MAKSETE SEERIA TULEVIKUVÄÄRTUS Seeriaga on tegemist siis kui teatud summa maksmine toimub mitte üheaegselt vaid osade kaupa teatud perioodi jooksul EBAVÕRDSETES OSADES TEHTAVATE MAKSETESEERIA TULEVIKUVÄÄRTUS selliste maksete seeria tulevikuväärtust võib määrata iga üksiku makse tulevikuväärtuse summeerimise teel TV n= Pt (1+i)n-t
kõigil eraldi õigus nõuda Laenusaajalt lisaks Laenule ka Intressi, viivist, menetluskulusid ja kahju hüvitamist. 7.3. Kui Laenusaaja on teinud Lepingu alusel Makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse Makse: (a) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; (b) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; (c) kolmandas järjekorras Intressi katteks; (d) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. 8. INTRESSIARVESTUS JA ENNETÄHTAEGNE TAGASIMAKSE 8.1. Laenu kasutamise eest kohustub Laenusaaja tasuma Laenuandjale Lepingus sätestatud Intressi ja muid Makseid Lepingus sätestatud määrades ja tähtpäeva(de)l. Intressi arvestamisel Laenu tagastamata osalt intressiperioodi eest lähtub Laenuandja 360-päevasest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja Lepingus kokkulepitud Intressi määrast (lepinguline intressimäär on toodud punktis 4.1 toodud tabelis).
TVn= PV (1+i)n=PVx(TVITin) TV- tuleviku väärtus PV- praegune väärtus n- perioodide arv i-intress TVITin- tulevikuväärtuse intressi tegur vastava intressimäära ja perioodi kohta Viimasel teguril on 3 põhiomadust 1. intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 välja arvatud 0 periood 2. intressitegur kasvab koos intressimäära tõusuga 3. intressiteguri väärtus kasvab kui kasvab intressiperioodi kestvus mille jooksul kehtib antud intressiperioodi määr intressiarvestus võib toimuda tihemini kui kord aastas TVn=PV(1+(i/m))nm m- arvestusperioodide arv intressimäär võib olla nominaalne või tegelik. Nominaalne intressimäär on see mis lepitakse kokku lepingus. Tegelik intressimäär võib erineda nominaalsest, seda nim veel aasta intressimääraks. AIM= PV(1+(i/m)m-1 AIM- aastaintressimäär 14 Firma deponeerib raha 10% aastaintressiga
Nominaalne intressimäär on nn lepinguline intressimäär. Nominaalse intressimäära puhul eeldatakse, et intressi arvutamise sagedus on üks kord aastas. Aastast erineva perioodi korral tuleb käsitleda aastast ekvivalentset intressimäära. See on tegelikult võlgnevuselt aasta lõpul võetava intressimakse määr, mis on ekvivalentne aastase nominaalse lihtintressimääraga. Sisuliselt on tegemist intressimääraga, millega kord aastas toimuv intressiarvestus viib samale tulemusele nagu nominaalse intressimääraga esialgse tihedusega intressiarvestus. Aastast ekvivalentset intressimäära tuleb arvutada sellepärast, et erineva arvestusperioodiga intressimäärasid ei saa otse võrrelda. Kuigi tavaliselt esitataksegi aastane intressimäär ja näidatakse, kui tihedalt aastas intressi arvutatakse, ei loe sellest välja, milline on aastane ekvivalentne intressimäär. Aastase ekvivalentse intressimäära arvutusvalem on järgmine:
•Püsimaksega krediitkaart – kasutatud summa maksad pangale tagasi lepingus fikseeritud suurusega ja regulaarsete osamaksetena ning osamaksed saad jaotada pikema perioodi peale. Kuigi lepingus on ette nähtud minimaalne osamakse summa, võid maksta ka rohkem, sest mida kiiremini pank laenatud summa tagasi saab, seda vähem pead intressi maksma. Üldjuhul intressivabu päevi ei ole, nii et kui kaarti maksmiseks kasutad ja info tehingust jõuab panka, algab kasutatud summalt intressiarvestus. Püsimaksega krediitkaartide seast on võimalik leida ka kuu- ja aastatasuta kaarte. – III blokk – globaalne maailm (õpik + slaidid) · Rahvusvaheliste suhete alused (Slaidid „Rahvusvaheliste suhete alused“ ning „Diplomaatia ja julgeolek“) Julgolek-Olukord, kus on tagatud riigi, rahva, kultuuri jne jätkusuutlikkus. Riik peab oma vahenditega tagama igakülgse jätkusuutlikkuse –Sõjaline julgeolek – klassikaline arusaam julgeolekust. Riik
Siis ülevaltoodud valemi tuleb täiustada: kus ,,m" on perioodide arv TVn = PV * (1 + i/m)nm Intress võib olla nominaalse määraga, mis lepitakse kokku ja kirjutatakse lepingusse (N: 10%); või võib olla reaalse ehk tegeliku intressimääraga ehk aasta intressimääraga (AIM). AIM = (1 + i/m)m -1 Näide: firma deponeerib raha nominaalmääraga 10%. Intressiarvestus on 1 kord poolaastas (ehk 2 korda aastas). Leida aasta intressimäär (tegelik). Lahendus: AIM = (1 + 10% / 2)2 1 = (1 + 0,10 / 2) 2 1 = 1,1025 1= 0,1025 = 0,1025 * 100% = 10,25% 2. RAHA NÜÜDISVÄÄRTUS see on raha summa, mis investeeritakse või saadakse tulevikus praegune väärtus arvutatuna vastava diskontomääraga. Ettevõtte rahandus 13 RP089
Kohustuste inventeerimisel tuleb minimaalselt läbi viia järgmised protseduurid: · kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; · välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a. ettemaksud) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel; · kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; · intressikandvate kohustuste (näit. laenud, kapitalirendi kohustused) puhul intressiarvestus; · maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega; · saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega; · eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine [19]. 9 ARUANNETE KOOSTAMISE KORD Kõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud koostama ja esitama aruandeid. Aruandlus võib olla perioodiline või ühekordne [1 : 183]. Ettevõtte majandustehingute (näiteks maksude tasumine) kohta tuleb koostada
konto on avatud. Kontolimiidid! Kont. käsutuses kontol olev raha ja väljatöötamine ·töötajate väljaõpetamine ·laenuportfelli analüüs maksta tsekil märgitud summa tsekisaajale. Tsekid jagunevad: arvelduslimiit. Intressiarvestus on ühtne. Palgakontod- palk ·probleemlaenude jälgimin. 3)Treasury- tegeltb valuuta-, raha- ja 1)eraisiku tsekid; 2)kommertstsekid- väljastatakse firmadele; makstakse kontole, mitte firma kassast. See kiirendab raha liikumist. 3)pangatsekid, 4)reisitsekid e. rahvusvah. tsekid
ehk kapitali kasv on kiirenev ehk mida suuremaks ta kasvab seda kiiremini ta kasvab. FV =PV (1+i)❑n Pideva juurdearvestuse puhul on tegu eksponentkasvuga ehk intressi arvutatakse pidevalt, mitte kindlaksmääratud ajahetkedel. Liitintressi 7-10 ja 72 reegel- on võimalik rahasumma kahekordistumise aega leida lihtsustatult valemiga, kus 72/i, kus i on intressimäär täisarvudes (nt 10% korral i = 10). Reegel kehtib ainult juhul, kui intressiarvestus toimub kord aastas. Intressimäärade tüüp on kolm: 1. Nominaalne intressimäär- lepinguline intressimäär, mille intressi arvutamise sagedus on kord aastas 2. Tegelik ehk efektiivne intressimäär, Nominaalne korrigeeritud olukorda, kus makse on mitu korda aastas 3. Reaalne intressimäär, mis on inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne 11 intressimäär.
parima tahtmise juures nendega laenulepingu sõlmimise hetkel arvestada ei oska. Näidisloetelu tavapäraselt lisanduvatest kõrvalnõuetest, kui on tekkinud makseviivitus: o Võlanõudekiri6 o Meeldetuletus- ja hoiatuskiri, lisaks ka käendajale o Esimene, teine jne meeldetuletuskiri o Kiri, mis annab teada nõude sisestamisest maksehäireregistrisse o Viivised (nende arvestamise ajal intressiarvestus ei peatu!) o Lepingu muutmise / pikendamise tasu o Korduvanalüüsi tasu (korduvpäring maksehäireregistrisse) o Inkassotasu 6 Meeldetuletus-, nõude- jm kirjade tasu võib ulatuda 50 euroni tükist 9 o Kohtukulud: o Maksekäsu riigilõiv (kiirmenetluse korral o Hagi alustamise tasu (hagimenetluse korral)
Tegelik aasta intressimäär (EAR effective annual presentage rate) avaldub seosest: i nom m EAR = (1 + ) -1 m i intressimäär; m intressi juurdearvestuse kordade arv aastas; Tegelik intressimäär pideva juurdearvestuse korral EAR = e i - 1 e eksponentfunktsioon (2,71828) Intressiarvestus Effective Annual Intress m Valem meetod Rate Aastas kord 10% 1 1.10-1 10% Poolaastas kord 10% 2 (1+0.10/2)2-1 10.25% (1+0.10/12)12- Igakuiselt 10% 12 10.47% 1
annaabi.ee 
