Andres Arrak - Majanduse alused (Sisemajanduse kogutoodang) 1. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKTst (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lhtub n territoriaalsest printsiibist. ige 2. Rahvatulu saadakse kui SKTst lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. vale 3. Lpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. vale 4. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. ige 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. ige 6. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. ige 7. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju vliskapitali. ige 8. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori le. ige 9. SKT deflaator nitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. vale 10. Varjatud majandus on ks osa varimajandusest. vale
uutele turgudele mineku eesmärgil; _ põhivara moderniseerimise projektid tootmiskulude vähendamise eesmärgil; _ keskkonnakaitselised projektid keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks; _ turu-uuringute projektid uuritakse nõudlust toodete või teenuste järele, jälgitakse konkurentide tegevust; _ uurimistöö projektid investeeritakse uue toodangu või tehnoloogia väljatöötamiseks. Investeeringu rahavoogude arvutamisel leitakse raha vajadus ehk puhasinvesteering (esialgsed kulud) ja investeeringu tulemusena lisandunud(vad) rahavood. Puhasinvesteering on rahasumma, mis on vajalik investeeringu teostamiseks ehk varaobjekti soetamiseks. Puhasinvesteering leitakse, kui soetatava vara maksumusele (SVM) liidetakse transpordi- ja paigalduskulud (TPK), kui see on suurem kui 0 ja lahutatakse rahavood olemasoleva, ettevõtluses mittekasutatava vara (OV) müügist. PUHASINVESTEERING = SVM +TPK OV (5) Algandmed: Soetatava vara maksumus SVM 100000
võrrelda tööviljakuse taset ja dünaamikat erinevates tootmistingimustega ettevõtetes ja tootmisharudes , 3.võimaldama kindlaks määrata tööviljakust tervikuna nii ettevõtte, tootmisharu kui ka ühiskonna ulatuses: 4.arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajatel. 25. Tööjõudu säästva tehnoloogiamuutuse kujutamine graafikul 26. Investeeringute mõiste (kogu- ja puhasinvesteering) ja liigitus Investeering on majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus sadava kasu nimel ehk pikaajaliselt, st tulevikku suunatud kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. Rahamahutused võib jagada kolmeks: 1.reaalinvesteering- on rahamahutus, mis on tehtud ettevõtte põhivara suurendamiseks, põhi- ja käibekapitali suurendamiseks , sisseseade ja kaubavaru soetamiseks . 2.Finant ehk portfelliinvesteering on rahamahutus dokumentidesse (aktsia , väärtpaber) 3
tootmisharu kui ka ühiskonna ulatuses; arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajale. 25. Tööjõudu säästva tehnoloogiamuutuse kujutamine graafikul Tööjõudu säästev tehnoloogiamuutus. Me kõik tahame ju rohkem vabaaega. Sellest tulenebki, et me kasutame rohkem kapitali ja vähem tööjõudu ( me peame tegema valikuid kuidas kombineerida sisendeid) 26. Investeeringute mõisted (kogu- ja puhasinvesteering) ja liigitus Investeerimine, investeering on majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu nimel ehk pikaajalise, st tulevikku suunatus kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. Investeeringud saab jaotada: 1)reaalinvesteering ( rahamahutus, mis on tehtud ettevõtte põhivara suurendamiseks, põhi- ja käibekapitali suurendamiseks, sisseseade ja kaubavaru soetamiseks) 2)finants- ehk
tee seda, või võtame laenu, ehk kasutame finantsvõimendust · Selgitatakse välja kapitali hind. Juhul kui laen kaasatakse. Pannakse kokku oma raha ja laenu raha ja rehkendatakse välja kapitali hind. · Hinnatakse projekti efektiivsus. · Investeerimisprojekti valik. Sageli piirdutakse esimese kahega ja jäätakse ülejäänud ära, samas need viimased annavad kõige enam tulemust riskide maandamisel. Rahavoogude arvutamine Kolm momenti: Esialgsed kulud ehk puhasinvesteering. Juurdekasvulised rahavood. Põhimõtteliselt toimub peale puhta investeerimise maksumuse on igasugu muud näiteks seadmete kohaletoomise ja paigalsamise maksumused. Lõpetav rahavoog on siis see kui tulevad juba konkreetsed esimesed tulud investeeringust. Diskonteerimata rahavood Rohkem kasutatakse tasuvusaja määramist just projektide hindamiseks. Väärtpaberitelt oodatakse kasu müügist ja ka dividende.
3) Mitteaineline investeering- kulutused koolitusse, uurimis- ja arendustöö toetamiseks, nähtamatu kapitali soetamiseks, samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad.7 Investeering (kitsamas tähenduses)- investeerimine ühiskonna tegeliku kapitali juurde kasvatamist, ehk ainelise kapitali formeerimist. Koguinvesteering- kulutused uutele tootmishoonetele, seadmetele, tehnika soetamine maaparanduseks ja muudele tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks. Puhasinvesteering (netoinvesteering)- lahutades koguinvesteeringust olemasoleva reaalkapitali amortisatsiooni. Puhasinvesteering on kogukapitali suurenemine. Kui puhasinvesteering on positiivne, siis koguinvesteering ületab amortisatsiooni ja reaalkapital suureneb. Investeeringute tulu (oodatav tulumäär)- ettevõtte aastatulu oodatav juurdekasv, mida loodetakse saada antud investeeringutega. Tulumäära väljendatakse protsendina investeeritud summast.
2:Finant ehk portfelliinvesteering on rahamahutus dokumentidesse (aktsia , väärtpaber) 3: mitteainelised investeeringud- on kulutused koolitusse, uurimus ja arendustöö toetamiseks , nähtamatu kapitali soetamiseks , samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad, Koguinvesteering kulutused uutele , seadmetele , tehnika soetamine maaparanduseks jma tootmishoonetele tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks . Puhasinvesteering lahutades koguinvesteeringust olemasoleva reaalkapitali amortisatsiooni (netoinvesteeringu).Puhasinvesteering ongi kogukapitali suurenemine. 26:Investeerimis soovi tekke 1.ettevõtluse rajamiseks (uusettevõtlus) 2:olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks, 3: ettevõtte rekonstrueerimiseks 27:Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes ( tegurid mis mõjutavad majandustulemusi)
EVA = (NOPAT / kapital kapitali hind) kapital EVA = NOPAT (WACC x kapital) 54 Netomüük 550 Puhaskäibekapital (käibevara 80 miinus lühiajalised kohustused) Omakulu 275 Hooned ja seadmed 1 170 Müügi- ja üldkulud 75 Kulumine 360 Maksueelne kasum 200 Puhasinvesteering 890 Maksud 70 Muud varad 110 Puhaskasum 130 Kapital kokku 1 000 määrame majandusliku lisandväärtuse: EVA = (130/1 000 0,12) 1 000 = 10 tuh EEK; EVA = 130 (0,12 x 1 000) = 10 tuh EEK. 55 Rahavoogude diskonteerimine baseerub eeldusel, et ettevõtte väärtus on
Milton Friedman. Tõene 10. Neoklassikalinemakroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu jahinnataset. Väär Test 8.1 SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT'st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9
Milton Friedman. Tõene 10. Neoklassikalinemakroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu jahinnataset. Väär Test 8.1 – SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT’st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9
.. 120 Muutused kaubavarudes.......................... 20 20 b)) Rahvuslik koguprodukt g p Valitsuse tulusiirded kodumajapidamistele ...80 Korporatsioonide jaotamata kasumid ......... 30 RKP = SKP + mitteresidentide puhasinvesteering = 840 + (-25) =815 I iklik d maksud Isiklikud k d ................................... 60 Palgad, töötasud ................................. 350 c) Rahvuslik puhasprodukt Kaudsed ärimaksud ............................ 10 RPP = RKP amortis. = 815 40 = 775 Netoeksport ....................................... 20 Korporatsioonide kasumimaksed ............ 15 d) Rahvatulu Töötuse vastane kindlus ...............
kestel. Kapitali eelarvestamisel kasutatavad meetodid saab üldistatult jaotada kahte gruppi: diskonteeritud rahavoogudel põhinevad meetodid ja diskonteerimata rahavoogudel põhinevad meetodid. Diskonteerimata rahavoogude meetoditest kasutatakse tasuvusaja meetodit ja arvestuslikku rentaablust. Diskonteeritud rahavood on olulised IRR, MIRR, NPV ja kasumiindeksi arvutamisel. 28. Maksujärgsete rahavoogude kalkuleerimine Investeeringutega seotud rahavood jagunevad: · esialgsed kulud ehk puhasinvesteering - võidakse teha mitmel perioodil · juurdekasvulised rahavood, summa võib projekti eluea jooksul aastate lõikes muutuda (üldiselt per.lõpul) · lõpetav rahavoog (juurde likvideerimis- maksumus ja vabanev käibekapital; maha demontaazi ja müügikulud) 29. Äririsk ja finantsrisk Äririsk- ettevõtte ärikasumi(EBIT) varieeruvus. Seda tüüpi risk on ettevõttele kehtivate regulatsioonide keskkonna, töösuhete, konkurentsipositsiooni jms funktsiooniks
Miks on viimasel ajal põhitähelepanu pööratud tugevale säästvale arengule ja nõrk stsenaarium ei ole enam nii asjakohane? Põhjendage oma vastust, tuues välja nõrga ja tugeva stsenaariumi erinevused. Nõrk säästev areng - looduskapital on asendatav Tugev säästev areng - looduskapital ei ole asendatav 61. Iseloomustage nõrka säästvat arengut? Milles seisneb nõrga säästva arengu kontseptsiooni ja neoklassikalise paradigma erinevus? Nõrk säästev areng: eeldab, et kogu puhasinvesteering , mis hõlmab kõiki kapitalivorme, oleks positiivne Eeldab, looduskapital on asendatav Nõrga säästva arengu kontseptsioon lähtub neoklassikalisest majandusuparadigmast, aga kontseptsioon ise on siiski iseseisev ja eristuv 62. Milles seisneb tugeva säästva arengu kontseptsioon? Kuidas tugevat säästvat arengut interpreteeritakse? Tugeva arengu kontseptsiooni idee seisneb selles, et looduskapital ei ole teiste kapitali liikide poolt asendatav Interpretatsioon:
saadav raha on endal olemas või kas see laenatakse. Laenamise puhul makstakse intresse, oma raha kasutamisel on see, et saamata jäävad intressid, mida selle raha paigutamisel panka oleks võimalik saada. · Mõjurid: (hinnad, intress, ootused, ...) · Liigid: o Fikseeritud äriinvesteeringud o Elamuehitus o Investeeringud kaubavarudesse · Koguinvesteering ja puhasinvesteering VALITSUSSEKTORI KULUTUSED (G). Valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustest maksudest. Valitsussektori tegevust majandusprotsesside kujundamisel nimetatakse eelarvepoliitikaks ehk fiskaalpoliitikaks. Kogunõudlus ja hinnatase Hinnatase (P) näitab, kuidas (kui palju ja millises suunas) on hinnad baasperioodiga võrreldes muutunud
· Finantseerimisallikast (omavahendid, laenud, aktsiad) · Investeerimisprojektis osalejatest (ettevõte, aktsionärid, kommertspangad, eelarvelised asutused jne) 105) Investeeringute kitsam käsitlus haarab vaid ainelise kapitali ehk reaalkapitali formeerimist. 106) Investeeringute majanduslik olemus 107) KOGUINVESTEERING = kõik kulutused, mis on tehtud tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks 108) PUHASINVESTEERING e NETOINVESTEERING = koguinvesteering olemasoleva reaalkapitali amortisatsioon 109) 110) Roll ühiskonnas 1. Investeeringud loovad eeldused tootmise laiendamiseks ehk majanduslikuks kasvuks pikaajaline mõju majandusele 2. Investeeringute suurus mõjutab kogunõudmist ja selle kaudu ka tootmismahtu ja tööhõivet seeläbi lühiajaline mõju majandusele 111) Investeeringute lähteallikad 1
37 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Üldkulud 75 Maksudeeelne kasum 200 Maksud 70 Puhaskasum 130 Kapitali hind WACC 12% Puhaskäibekapital 80 Põhivara 1170 Kulum 360 Puhasinvesteering 890 Muud varad 110 Kapital kokku 1000 EVA = 130 (0,12*1000) = 10 000 krooni 38 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 6. KAPITALI EELARVESTAMINE Kapitali eelarvestamine on seotud pikaajaliste strateegiliste äriplaanide
· Mitteainelised investeeringud kulutused koolitusse, uurimus ja arendustöö toetamiseks, nähtamatu kapitali soetamiseks ( tarkvara), keskkonnakaitseks kasut varad. Investeerimine kitsamalt- ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasvatamine e ainelise kapitali (reaalkapitali) formeerimine. Koguinvesteeringu moodustavad: · Kulutused uutele tootmishoonetele · Seadmetele · tehnika soetamine maaparanduseks jm tootmisvajadusteks · eksisteeriva reaalkapitali remondiks. Puhasinvesteering on kogukapitali suurenemine. PUHASINVESTEERING (netoinvesteering) = koguinvesteering. olemasoleva reaalkapitali amortisatsioon. Kui puhasinvesteering on · positiivne- siis koguinvesteering ületab amortisatsiooni ja reaalkapital suureneb. · Negatiivne siis koguinvesteeringu maht ei suuda amortisatsiooniga sammu pidada ja kapitali tegelik väärtus hakkab kahanema st kapitalikaupade kulutamine on kiirem nende asendamisest.
....... 40 SKP = 480 +200 + 120 +20 + 20 = 840 Kapitalikaupade(tootmisvahendite) ostud ... 120 Muutused kaubavarudes.......................... 20 20 b) Rahvuslik koguprodukt Valitsuse tulusiirded kodumajapidamistele ...80 Korporatsioonide jaotamata kasumid ......... 30 RKP = SKP + mitteresidentide puhasinvesteering = 840 + (-25) =815 Isiklikud maksud ................................... 60 Palgad, töötasud ................................. 350 c) Rahvuslik puhasprodukt Kaudsed ärimaksud ............................ 10 RPP = RKP amortis. = 815 40 = 775 Netoeksport ....................................... 20 Korporatsioonide kasumimaksed ............ 15 d) Rahvatulu Töötuse vastane kindlus .......................
annaabi.ee 
