Uurimistöö vormistamine (0)

3. TÖÖ VORMISTAMINE
3.1. Vormistamise üldnõuded
Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga valge lehe ühele küljele (v.a tiitelleht ). Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded:

• Iga töö põhiosa lehekülje (v.a tiitelleht) ja lisade päisesse (Header) lisatakse paremjoondatult töö pealkiri (pikki pealkirju võib ka lühendada) kirjakuju TimesNew Roman ja tähesuurusega 10 punkti;
  
• Lehekülje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest;
  
• Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm;
  
• Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse
  

uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks
pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti.
Teksti vormistamisel kasutatakse töö põhiteksti trükkimisel kirjakuju Times New Roman ja tähesuurust 12 punkti. Kaldkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite esitamisel.
Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti trükkimisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet) ja rööpjoondust, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kasutatud allikmaterjalide loend esitatakse vasakjoondatult. Tekstilõigud eraldatakse enne lõigu algust täiendava lõiguvahega 12 punkti (üks tähekõrgus). Taandridu lõikude tähistamiseks ei kasutata. Ühtki töö osa ei ole soovitatav alustada ega lõpetada tabeliga , joonisega või loeteluga . Allikmaterjalide loendi vormistamisel eraldab kahte kirjet lõiguvahe suurusega 12 punkti (üks tähekõrgus).
Uurimistöö tööosade järjestus on järgmine:
1) tiitelleht;
2) sisukord;
3) lühendid (vajaduse korral);
4) sissejuhatus;
5) sisu peatükkidena;
6) kokkuvõte;
7) kasutatud allikmaterjalid;
8) lisad.
Paide Täiskasvanute Keskkoolis esitatakse uurimistöö A4 formaadis paberkandjal kiirköitjasse köidetuna.
3.1.1. Tiitelleht ja sisukord
Tiitellehele tuleb märkida

kooli nimi;

autori ees- ja perekonnanimi ;

töö pealkiri;

juhendaja , nimi ja akadeemiline kraad(kui on);

töö esitamise koht ja aasta.
Kõik tiitellehe elemendid, v.a juhendaja andmed, paigutatakse lehel keskele ja vormindatakse kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5. Töö pealkiri vormistatakse paksus kirjas ( Bold ) suurtähtedega , kirjasuurusega 14 punkti. Juhendaja andmed paigutatakse paremjoondusega ja sobiva vahega pealkirja ja töö liigi alla. Tiitelehe näidis on toodud lisas 2. Lõplikult valminud töö trükiversioonis kinnitab õpilane tiitellehe pöördel asuva autorideklaratsiooni (näidis on toodud lisas 3) oma allkirjaga.
Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute jaotiste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbri-
tega . Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja lisa alguslehekülje number. Sisukorras kasutatakse kirjasuurust 12 punkti, 1,0-kordse reavahega, sisukorras ei kasutata poolpaksu ega kaldkirja. Sisukorra näidis on toodud lisas 4.
3.1.2. Pealkirjad
Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide ja
alapunktide pealkirjad väiketähtedega. Kõik peatükid , alapeatükid ja alapunktid nummer - datakse hierarhiliselt araabia numbritega, alustades ühest, vastavalt kehtivale peatükile ja alapeatükkidele. Pealkirjade vormistamisel peab järgima järgmisi nõudeid:

• Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva.
  
• Pealkirjad esitatakse poolpaksus kirjas (Bold), kirjasuurusega 12 punkti. Iga pealkirja
  

ees on täiendav lõiguvahe 24 punkti.

• Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata, erandiks on mitmest lausest koosnev
  

pealkiri.
Näide:
2. PAIDE LINNA ARENGUSUUNAD
2.1. Koolivõrgu arendamine Paides
2.1.1. Põhikool
Peatüki pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib paigutada sissejuhatava tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav.
3.1.3. Loetelud
Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga.
Näide:
Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa.
Kui loetelu punktideks on laused , siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja laused eraldatakse üksteisest semikooloniga.
Näide:
Riskid, millega tuleb ettevõtjal arvestada:

teiste mööblipoodide turuletulek;

üldise hinnataseme tõus;

kliendi ostujõu vähenemine;

Eesti majanduse taandareng.
Kui kas või üks loetelu punktidest koosneb kahest lausest, siis asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga . Kui mõni loetelu punkt sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda tingimata numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga).
Näide:
Teooria all mõistetakse definitsioonide, eelduste ja hüpoteeside süsteemi. Teooriaid võib
jaotada järgmiselt:
1. Klassifitseerivad teooriad selgitavad majanduslikke realiteete mõistete defineerimise
kaudu.
2. Nomoloogilised teooriad on suunatud protsesside sisemiste seaduspärasuste
avastamisele.
3. Otsustusteooriad käsitlevad teatud inimkäitumise viise. Sealjuures võib neid jagada
a) deskriptiivseteks;
b) preskriptiivseteks.
Muudel juhtudel võib järjekorra tähistuse ( numbrid või tähed) ära jätta või asendada mõttekriipsuga (kui loetelu punktid on eelneva teksti otsene jätk) või mõne muu tähistusega.
Näide:
Põhikooli kooliastmed on:
I kooliaste – 1.–3. klass;
II kooliaste – 4.–6. klass;
II kooliaste – 7.–9. klass.
Või
Põhikooli kooliastmed on
-I kooliaste – 1.–3. klass;
-II kooliaste – 4.–6. klass;
-II kooliaste – 7.–9. klass.
Või
Põhikooli kooliastmed on

• I kooliaste – 1.–3. klass;
  
• II kooliaste – 4.–6. klass;
  
• II kooliaste – 7.–9. klass.
  

Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu, ning jälgida, et kirjavahemärgid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude stiilide kasutamist.
Loetelude viitamisel tuleb tähele panna, et kui soovitakse viidata tervet loetelu, tuleb viide märkida vahetult enne loetelu algust. Kui aga viidatakse loetelu ühte elementi, märgitakse viide vastava elemendi järele.
Näide:
Uuritava probleemi piiritlemisviis mõjutab (Ghauri & Grønhaug, 2002: 38)
- uurimisplaani valimit;
- mõõtmisi;
- andmete kogumist;
- valimit;
- andmeanalüüsi;
- soovitusi.
Töö peatükke ja muid osasid ei sobi lõpetada loeteluga. Igasugusele loetelule tuleb anda hinnang või lähem selgitus.
3.1.4. Lühendid ja arvud
Lühenditest on kirjalikes töödes soovitatav kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid, näiteks nr, vt, lk – selliste lühendite järel punkti ei esitata . Nimelühendite kasutamisel tuleks nime esmakordsel kasutamisel kirjutada välja täispikk nimi ning lisada edaspidi kasutatav lühend selle järele sulgudesse, näiteks sisemajanduse kogutoodang (SKT). Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks USA, ÜRO, WTO jt). Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Pealkirjades lühendeid ei kasutata.
Ühekohalised arvud (0–9) kirjutatakse tekstis sõnadega, suuremad arvud ja murrud kirjutatakse numbritega, näiteks kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse see numbriga. Kõik mõõtühikud kirjutatakse mõõtarvust lahku, erand on protsendimärk. Rahaliste näitajate puhul esitatakse arvudes kaks kohta pärast koma , protsendiliste näitajate puhul enamasti üks koht pärast koma. Aastaarvud tuleks alati esitada arvuliselt, mitte “käesoleval aastal”, “möödunud aastal” jne. Suured numbrid kirjutatakse tuhandeliste kaupa, näiteks 1000, 10 000, 100 000.
3.1.5. Tabelid
Tabeleid kasutatakse arvulise materjali süstematiseeritud ja kompaktseks esitamiseks. Töö põhiosa ei tohi sisaldada suuri, üle üheleheküljelisi tabeleid töötlemata arvmaterjaliga, vaid need pannakse enamasti lisasse. Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega läbivalt kogu töö ulatuses (lihtnumeratsioon). Teksti paigutatavad tabelid peavad kandma nende sisu ammendavalt lahtimõtestavat ja võimalikult lakoonilist pealkirja. Kirjaliku töö ükski peatükk ega muu osa ei tohi alata ega lõppeda tabeliga. Iga tabel peab olema viidatud enne tabeli esitamist või tehtud eelnevalt lühike sissejuhatus tabelis toodud andmetele. Selleks kasutatakse

• otsest viitamist (alljärgnev tabel 2 iseloomustab ...);
  
• kaudset viitamist ning sel juhul märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli number
  

(tabel 2).
Pärast sellist viidet tuleb töös esimesel võimalusel esitada tabel ning pikema kommentaari võib esitada pärast tabelit. Kui soovitakse hiljem tähelepanu juhtida töös eespool asetsevale tabelile, siis tuleb kasutada kaudset viitamist, tuues ära ka leheküljenumbri, kus see tabel asub.
Tabeli pealkiri joondatakse vasakule, selle ette kirjutatakse sõna “Tabel” koos tabeli numbriga (poolpaksus kirjas) ning pärast tühikut järgneb tabeli pealkiri tavalises kirjas kirja- suurusega 12 punkti reavahega 1,5. Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tekst ja arvud tabelis esitatakse kirjasuurusega 12 punkti, kuid reavahega 1,0 ja tabel paigutatakse lehe keskele. Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, soovitatavalt ka esimesel veerul. Veergude pealkirjastamisel tuleb vältida üldisi sõnu nagu näiteks “liik”, “nimetus”. Näiteks ei kasutata väljendit “Ettevõtte nimetus”, vaid “Ettevõte”, mitte “Näitaja nimetus”, vaid “Näitaja” jne. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Samuti ei soovitata ilma erilise vajaduseta kasutada veergu “jrk nr”.
Näide:
Tabel 1. Käivituskulud
Kuluartikkel
Maksumus
Kogus (tk)
Summa
Vahendite ost
3745
1
3745
Asutamiskulu
320
1
320
Töötajate palkamine
65
1
65
Avamisüritus
200
1
200
Kokku
4330
Reserv
4330
10%
433
Tegevuskulud
3988
3
11964
Käivituskulud kokku
16727
Kui kõigi tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see ära tabeli pealkirja järel sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade nimetuste juures sulgudes.
Tabeli koostamisel kasutatud andmete kohta, mida ei ole kogunud autor ise, peab esitama vastavad allikad väikeses kirjas (Times New Roman, suurus 10 punkti, reavahe 1,0) tabeli
all. Kui tegemist on autori arvutustega, tulebki nii märkida.
Näide:
Allikas: Eesti piirkondlik … 2001: 17–19, 44–49.
Või
Allikas: Eesti Statistika … 2002: 27; autori arvutused.
3.1.7. Joonised
Joonisteks nimetatakse kõiki töös sisalduvaid illustratsioone, olgu need siis diagrammid,
graafikud , geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod. Igal joonisel peab olema
allkiri , mis joonisel kujutatut lakooniliselt sõnastab. Joonise allkiri märgitakse joonise alla,
joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse sõna “Joonis” koos joonise numbriga (poolpaksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise allkiri tavalises kirjas kirjasuurusega 12 punkti reavahega 1,5. Joonise ja allkirja vahele ei jäeta tühja rida. Tekst ja arvud joonisel tuleb esitada kirjasuurusega 12 punkti reavahega 1,0 ja joonis tuleb paigutada lehe keskele.
Joonist kujundades tuleks silmas pidada, et seal olev informatsioon oleks selgesti eristatav ning jälgitav, kasutades selleks kohaseid tähistusviise, kuid ei soovitata kasutada taustavärve.
Tuleks veenduda, et arvutis värviliselt nähtav joonis on must-valges trükivariandis sama eristumistasemega.
Näide
Joonis 1. Õpilaste rahulolu
Igale joonisele tuleb töö tekstis viidata enne joonist, pärast joonist võib esitada pikema kommentaari. Analoogiliselt tabeliga tuleb vajadusel märkida ka joonise allikas.
3.2. Kasutatud allikmaterjalid
Iga uurimistöö on õpilase looming, kuid kõik teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad olema tekstis viidatud (tsiteeritud või refereeritud) ning vastavad materjalid allikmaterjalide nimekirja lisatud. Nimekirja lisatakse kõik materjalid, millele õpilane tekstis viitab (või mida kasutab). Allikmaterjalide loetelu esitatakse nummerdatult tähestikulises järjekorras autorite perekonnanimede järgi, mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui ühelt autorilt on töös kasutatud mitut allikat, siis järjestatakse need allikmaterjalide nimekirjas ilmumisaastate järgi, alustades varasemast. Kui samal aastal on ilmunud ühelt autorilt mitu väljaannet, siis kasutatud allikmaterjalides järjestatakse need töös kasutamise järjekorras.
Näide:
Alas , R., 2002 Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim.
Alas, R., 2002 Muudatuste juhtimine. Tallinn: Külim.
3.2.1. Raamatud
Raamatud lisatakse allikmaterjalide nimekirja järgmisel põhimõttel: perekonnanimi (-nimed), eesnime esitäht (esitähed), väljaandeaasta, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus. Kui raamatul on mitu autorit , siis eristatakse nende nimed komaga, viimane autor &-märgiga. Pealkirjades lühendeid ei kasutata, autorita raamatute puhul esitatakse autori nime asemel raamatu pealkiri.
Näide:
Alas, R., 2002. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim.
Gibbs., J. T. & Huang, L. N., 1991. Children of color: Psychological interventions with
minority youth. San Francisco: Jossey- Bass .
Karu, S., 2000. Rahakäibe juhtimine, I osa. Tartu: Rafiko.
Vadi, M., 1995. Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Eesti majandusülevaade 1997–1999. 1999. Tallinn: OÜ Leo Express.
3.2.2. Artiklid ja peatükid kogumikes
Ajakirjaartikli kasutamiselesitatakse bibliograafiline kirje põhimõttel: artikli autor, ajakirja ilmumisaeg, artikli pealkiri, ajakirja nimetus, numeratsioon, kasutatud artikli lehekülje- numbrid.
Näide:
Lauri, M., 1999. Majanduse kiire areng kasvatab tööpuudust. Ärielu, 7, 38–40.
Ajalehtedest artiklite kasutamisel lisatakse kuupäev, muu on sarnane artikli kirjega: artikli autor, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajalehe nimi, artikli ilmumise kuupäev, artikli lehekülg.
Näide:
Laidre, A., 2000. IT-investeeringute tasuvust saab mõõta. Äripäev , 31. jaanuar, 12.
3.2.3. Aruanded, arhiivimaterjalid
Kasutatud aruannete, dokumentide jms kohta on vaja loetelus ära märkida dokumendi nimetus (koos ettevõtte nimetusega), dokumendi väljaandmise aeg (aasta või kuupäev).
Näide:
Hansapanga bilanss seisuga 01.01.2005. a.
OÜ Trükikoda 2004. aasta kasumiaruanne (03.03.2005).
Arhiivimaterjalide kasutamisel on vaja esitada järgmised andmed: arhiivi nimetus, fondi (lühend f) number, nimistu (n) number, toimiku (t) number, lehe (l) number.
Näide:
EAA, f 250, n 3, t 15, l 24.
3.2.4. Elektroonilised allikad
Elektrooniliste allikate puhul tuleb ära tuua autori nimi, selle puudumisel organisatsiooni nimi, kust viidatav materjal pärineb, aasta, artikli pealkiri, elektroonilise allika tüüp, materjali täpne internetiaadress (pole vajalik CD-ROM-ide puhul), materjali kasutamise kuupäev (pole vajalik CD-ROM-ide puhul).
Näide:
Estiko Plastar AS, 2003. Ettevõtte info. [Online] http://www.plastar.ee/ettevotteinfo.php
[10.04.2003]
Houseman, S. N., 2002. Labor standards in alternative work arrangements. [CD-ROM]
Wilson Business Abstracts.
Rahandusministeerium, 2004. Rahandusministeeriumi suvine majandus- ja eelarvetulude
prognoos. [Online]
http://www.fin.ee/failid/RM_suvise_prognoosi_seletus_30.07.200452.doc [30.07.2004]
Elektrooniliste allikate kasutamine on lubatav, kui allikas ei ole paberkandjal kättesaadav. Kui elektroonilise allikana kasutatakse artikli veebiversiooni, siis lisatakse kasutatud allikmaterjalide nimekirjas artikkel sarnaselt trükiväljaandega, mitte ei esitata internetiaadressi.
Elektrooniliste allikatena ei ole lubatud kasutada anonüümseid materjale (foorumid, artiklite kommentaarid jms), kasutada võib vaid allikaid, kus on võimalik viidata autorile (korporatsioon, ettevõte, asutus, eraisik).
3.3. Töös viitamine
Põhinõue on, et viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud, kusjuures kõik tekstis toodud viidatud materjalid peavad kirjetena sisalduma allikmaterjalides. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm esitatakse kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena.
Kellegi teise töö või seisukohtade esitamine enda omadena (plagiaat) on keelatud. Plagiaadi ilmnemisel kõrvaldatakse õpilane kaitsmiselt ning tööd hinnatakse “puudulikuga”.
Tsitaat vastab täpselt originaalile nii sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide kui ka eristuskirjade (sõrendused jm) suhtes ning see esitatakse jutumärkides. Tsitaati ei panda sõnu juurde, autori mõtet muutvaid sõnu ei võeta välja. Tsitaadis ei tohi liita üheks lauseks mitmest eri kohast võetud lausekatkeid. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa ehk väljajäetavad (autori arvates liigsed) lauseosad või sõnad asendatakse kaldkriipsude vahel mõttepunktidega (/…/).
Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis kommenteerivat laadi ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viidata algallikale
või autorile. Autor annab teise autori töös esitatud seisukohti ja tema teksti teatavaid osi edasi vabas vormis, oma sõnadega. Mõnikord võib refereering tugineda ka mitme autori eri töödele. Sel juhul tuleb neile kõigile ka viidata. On vajalik, et refereeringuid täiendaks ka uurimuse autori oma seisukoht refereeritavas küsimuses.
Kirjalikes töödes on lubatud kasutada ainult nimeviidet. Nimeviite kasutamisel esitatakse viide ümarsulgudes ja viites tuuakse ära autor, materjali ilmumisaeg, raamatu puhul viidatavate lehekülgede numbrid. Viites esitatakse autori perekonnanimi kas koos eesnimega või ilma eesnimetäheta. Eesnimetäht või eesnimi on vajalik siis, kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele (näiteks Reiljan, J. ja Reiljan, E.). Konkreetne viidatav lehekülg ( leheküljed ) allikast esitatakse pärast aastaarvu kooloni järel. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, mitmelauselise refereeringu korral asub viide pärast viimast lauset lõpetavat punkti.
Näide:
Majandusteadust on defineeritud kui teadust, mis uurib inimese käitumist sõltuvana tema
eesmärgi ja võimaluste mittevastavusest (Arrak, 2000: 7).
Kui viidatava autori nimi sisaldub juba töö kirjutaja enda lauses , siis autori nime viites ei korrata, sel juhul on viide aastaarvule ja leheküljenumbri(te)le, mis paigutatakse kas autori nime või autori nime sisaldava osalause järele.
Näide:
Arno Paju (1998: 18) arvamuse kohaselt on eluea pikenemine …
Arno Paju on märkinud (1998: 18), et eluea pikenemine …
Entsüklopeediale või sõnaraamatule viitamisel märgitakse teose nimi või lühend, ilmumisaasta ja – kui viidatakse märksõnale – siis lühend sub.
Näide:
Majanduse sisevastuolude erakordne teravnemine... (EE 1992 sub majanduskriis).
Viidates normatiivaktidele, tuuakse ära viide akti konkreetsele sättele (paragrahv, lõige, punkt), lehekülje märkimine ei ole vajalik.
Näide:
Tulumaksuseadus, § 26 lg 2.
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasja nr II-2-781/1995 otsuse p 4.
Viidates elektroonilistele allikatele, järgitakse samu viitamisreegleid, mis muudelegi allikatele viitamisel. Viites esitatakse autori perekonnanimi või asutuse, ettevõtte nimi, materjali kasutamise kuupäev ja lehekülje numbrid (kui on).
Näide:
… vastavalt rahandusministeeriumi suvisele majandus- ja eelarvetulude prognoosile
(Rahandusministeerium, 30.07.2004)
3.4. Töös lisade esitamine
Lisad sisaldavad töö põhiosa mõistmiseks vajalikku täiendavat, mahukat informatsiooni (näiteks tabelid, joonised, mis on formaadis A4). Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummer- dada araabia numbritega vastavalt nende tekstis viitamise järjekorrale. Ainult ühe lisa esitamisel lisa ei nummerdata. Lisa ülemisse paremasse nurka kirjutatakse poolpaksus kirjas sõna „Lisa” ja lisa number. Lühendit “nr” lisa numbri ees ei kasutata, punktiga eraldatult järgneb lisa pealkiri.
Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära sisukorras. Kõikidele lisadele tuleb töös kindlasti viidata. Nagu ka tabelite ja jooniste puhul, tuleb vältida töö sisuga nõrgalt seotud lisade esitamist. Kui lisades esitatakse tabeleid või jooniseid, siis vormistatakse need igaüks eraldi lisana ning vastavale tabelile või joonisele enam eraldi peal- või allkirja ei panda ega ka nummerdata. Kui tabel jätkub mitmel leheküljel, kasutatakse veerunimede ülekandmist (tabeli igal uuel leheküljel esitatakse veerunimed uuesti).
Kui uurimuse lisana esitatakse andmeid CD-l, disketil, brošüüris või mõnel muul andmekandjal, mida ei saa töö failis elektroonselt esitada, siis kirjutatakse andmekandja välisküljele töö autori nimi, töö pealkiri, töö liik ning lisa pealkiri. Andmekandja esitatakse uurimuse tagakaane siseküljele kinnitatud taskus või ümbrikus. Kõigi töö juurde kuuluvate, kuid elektroonilises failis mitteesitatud lisade kohta tuuakse töös ühel eraldi leheküljel vastavate lisade numbrid ja pealkirjad. Kõikide lisade numbrid ja pealkirjad esitatakse kindlasti sisukorras sarnaselt elektrooniliselt failis olemasolevate lisadega.
4.2. Uurimustöö retsenseerimine
Retsensioon on uurimuse kriitiline analüüs ning argumenteeritud hinnang sellele. Nädal enne kaitsmist esitatakse töö retsensendile hinnangu andmiseks. Retsenseerimisel arvestatakse järgmiste punktidega:

töö vastavus teemale ;

töö vastavus eesmärgile;

töö teema aktuaalsus, originaalsus ja praktilisus;

töö peatükkide sisukus;

järelduste põhjendatus;

ettepanekute originaalsus, konkreetsus, vastavus uurimusele, realistlikkus, rakendatavus;

kirjanduse ja muude allikmaterjalide piisavus , tänapäevasus, asjakohasus ning
usaldusväärsus;

töö struktuuri loogilisus;

kasutatud oskuskeel, stiil;

vormistuse ja viidete korrektsus;

tabelite, jooniste ja muude illustreerivate materjalide piisavus, otstarbekus ja
korrektsus;

tehtud töö vastavus nõutud töö hulgale.
Juba töö kirjutamisel tasub arvestada hindamisel arvesse võetavate punktidega. Kui retsensent
hindab tööd negatiivselt, otsustab töö kaitsmisele lubamise töö juhendaja.
Kokku peaks uurimistöö kaitsmine kestma kuni 10 minutit. Kui kõik protokolli kantud kaitsjad on oma töö kaitsnud, jätkab kaitsmiskomisjon tööd. Kaitsmise tulemused tehakse kaitsjatele teatavaks pärast protokolli vormistamist (poole tunni jooksul pärast kaitsmise lõppu).
Hea kaitsekõne on maksimaalselt kokkusurutud, esitatakse uurimuse kõige olulisemad tulemused. Kaitsekõnel on kaks põhiülesannet: luua kontakt kuulajatega ja anda kuulajatele ettekujutus tehtud tööst, esmajoones selle tulemuste alusel. Kaitsekõne algab alati pöördumisega kuulajate poole (“Lugupeetud komisjoni liikmed!) ja lõpeb tänamisega (“Tänan tähelepanu eest!”). Kaitsekõnes võiks kirjeldada valitud teema aktuaalsust ja olulisust, töö kirjutaja eesmärke ja põhiseisukohti, olulisemaid saadud tulemusi, oma järeldusi, milleni jõuti. Kaitsmisel öeldakse sõnum välja lühidalt ja selgelt, vältides mitmetähenduslikkust, tühje sõnu ja lõpuni väljaütlemata mõtteid. Näitlike vahendite kasutamine kaitsekõnes aitab kuulajatel paremini kõnet jälgida ning lihtsustab kaitsekõne pidamist. Näitlikustamiseks on kasutada videoprojektor. Slaidide ettevalmistamisel peab arvestama, et tekst olgu lühike ja selge, olulist on võimalik esile tõsta kas raami ümber joonistades või teisi kirjastiile kasutades, kiri peab olema piisavalt suur (soovitatav vähemalt 20 punkti), kirjastiil graafilisele esitlusele sobiv (Arial, Verdana). Tuleb jälgida, et ühel lehel või slaidil ei oleks liiga palju informatsiooni. Enda jaoks võiks kaitsekõne vormistada kirjalikult. Vajaduse korral on kaitsmisel võimalik ettevalmistatud paberit kasutada abivahendina, kuid soovitatav ei ole kaitsekõnet sealt maha lugeda.

KASUTATUD ALLIKMATERJALID

Ananke Mööbel, 2011. Firmast . [Online] http://www.ananke.ee/koduleht/est/firmast/ananke [03.05.2011]

Elene.ee Sisustuskaubamaja, 2011. Ettevõttest. [Online] http://elene.ee/firmast [03.05.2011]

Erinevate Eesti koolide uurimistööde juhendmaterjalid

Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend. 1998. Tallinn: Mainori
Majanduskool.

Järva Tarbijate Ühistu , 2011. Paide Mööblikauplus. [Online] http://www.jarvaty.ee/?pageid=74 [03.05.2011]

Talts , M. (2004, 5. november). Eesti esimene poolaasta Euroopa Liidus. Äripäev, lk 5–6.

Talts, M. (2004, 20. detsember). Koostöö võimalustest üle Atlandi ookeani. Äripäev, lk 7.

Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” lisa 12