3.
TÖÖ VORMISTAMINE3.1.
Vormistamise üldnõudedKõik
kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga valge lehe ühele küljele
(v.a
tiitelleht ). Lehekülje
vormistamisel on järgmised nõuded:
- Iga töö põhiosa lehekülje (v.a tiitelleht) ja lisade päisesse (Header) lisatakse paremjoondatult töö pealkiri (pikki pealkirju võib ka lühendada) kirjakuju TimesNew Roman ja tähesuurusega 10 punkti;
- Lehekülje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest;
- Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm;
- Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse
uuelt
leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt,
jälgides, et lisaks
pealkirjale
mahuks leheküljele ka järgnevat teksti.
Teksti
vormistamisel kasutatakse töö põhiteksti trükkimisel kirjakuju
Times New Roman ja tähesuurust 12 punkti.
Kaldkirja (
Italic)
kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite esitamisel.
Lõigukujunduses
kasutatakse põhiteksti trükkimisel 1,5-kordset reavahet (välja
arvatud loendid,
tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse
1,0-kordset reavahet) ja rööpjoondust, seejuures ei tohi tekstis
tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb
kasutada poolitamist. Kasutatud allikmaterjalide loend esitatakse
vasakjoondatult. Tekstilõigud eraldatakse enne lõigu algust
täiendava lõiguvahega 12 punkti (üks tähekõrgus). Taandridu
lõikude tähistamiseks ei kasutata. Ühtki töö osa ei ole
soovitatav alustada ega lõpetada
tabeliga , joonisega või
loeteluga .
Allikmaterjalide loendi vormistamisel eraldab kahte kirjet lõiguvahe
suurusega 12 punkti (üks tähekõrgus).
Uurimistöö
tööosade järjestus on järgmine:
1)
tiitelleht;
2)
sisukord;
3)
lühendid (vajaduse korral);
4)
sissejuhatus;
5)
sisu peatükkidena;
6)
kokkuvõte;
7)
kasutatud allikmaterjalid;
8)
lisad.
Paide
Täiskasvanute Keskkoolis esitatakse uurimistöö A4
formaadis paberkandjal kiirköitjasse köidetuna.
3.1.1.
Tiitelleht ja sisukordTiitellehele
tuleb märkida
kooli nimi;
autori ees- ja perekonnanimi ;
töö pealkiri;
juhendaja , nimi ja akadeemiline kraad(kui on);
töö esitamise koht ja aasta.
Kõik
tiitellehe elemendid, v.a juhendaja andmed, paigutatakse lehel keskele ja vormindatakse kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5. Töö
pealkiri vormistatakse paksus kirjas ( Bold ) suurtähtedega , kirjasuurusega 14 punkti. Juhendaja andmed
paigutatakse paremjoondusega ja sobiva vahega pealkirja ja töö
liigi alla. Tiitelehe näidis on toodud lisas 2. Lõplikult valminud
töö trükiversioonis kinnitab õpilane tiitellehe pöördel asuva
autorideklaratsiooni (näidis on toodud lisas 3) oma allkirjaga.
Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute jaotiste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbri-
tega .
Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja lisa
alguslehekülje number. Sisukorras kasutatakse kirjasuurust 12
punkti, 1,0-kordse reavahega, sisukorras ei kasutata poolpaksu ega
kaldkirja. Sisukorra näidis on toodud lisas 4.
3.1.2.
Pealkirjad
Töö
iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad esitatakse
suurtähtedega, alapeatükkide ja
alapunktide
pealkirjad väiketähtedega. Kõik peatükid , alapeatükid ja
alapunktid nummer - datakse hierarhiliselt araabia numbritega,
alustades ühest, vastavalt kehtivale peatükile ja alapeatükkidele.
Pealkirjade vormistamisel peab järgima järgmisi nõudeid:
- Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva.
- Pealkirjad esitatakse poolpaksus kirjas (Bold), kirjasuurusega 12 punkti. Iga pealkirja
ees
on täiendav lõiguvahe 24 punkti.
- Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata, erandiks on mitmest lausest koosnev
pealkiri.
Näide:
2. PAIDE LINNA ARENGUSUUNAD
2.1. Koolivõrgu arendamine Paides
2.1.1. Põhikool
Peatüki
pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib
paigutada sissejuhatava tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust.
Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama
sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused. Sõnade
poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav.
3.1.3.
Loetelud
Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga.
Näide:
Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa.
Kui
loetelu punktideks on laused , siis võib need kirjutada üksteise
järele või alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse
nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende järjekord või
arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid
koosnevad mitmest lausest. Numbri või tähe järel on ümarsulg,
alustatakse väiketähega ja laused eraldatakse üksteisest
semikooloniga.
Näide:
Riskid, millega tuleb ettevõtjal arvestada:
teiste mööblipoodide turuletulek;
üldise hinnataseme tõus;
kliendi ostujõu vähenemine;
Eesti majanduse taandareng.
Kui
kas või üks loetelu punktidest koosneb kahest lausest, siis
asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga . Kui mõni loetelu
punkt sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu
punktide järjekorda tingimata numbritega, alluva loetelu punkte aga
tähtedega (koos suluga).
Näide:
Teooria all mõistetakse definitsioonide, eelduste ja hüpoteeside süsteemi. Teooriaid võib
jaotada järgmiselt:
1. Klassifitseerivad teooriad selgitavad majanduslikke realiteete mõistete defineerimise
kaudu.
2. Nomoloogilised teooriad on suunatud protsesside sisemiste seaduspärasuste
avastamisele.
3. Otsustusteooriad käsitlevad teatud inimkäitumise viise. Sealjuures võib neid jagada
a) deskriptiivseteks;
b) preskriptiivseteks.
Muudel
juhtudel võib järjekorra tähistuse ( numbrid või tähed) ära
jätta või asendada mõttekriipsuga (kui loetelu punktid on eelneva
teksti otsene jätk) või mõne muu tähistusega.
Näide:
Põhikooli kooliastmed on:
I kooliaste – 1.–3. klass;
II kooliaste – 4.–6. klass;
II kooliaste – 7.–9. klass.
Või
Põhikooli kooliastmed on
-I kooliaste – 1.–3. klass;
-II kooliaste – 4.–6. klass;
-II kooliaste – 7.–9. klass.
Või
Põhikooli kooliastmed on
- I kooliaste – 1.–3. klass;
- II kooliaste – 4.–6. klass;
- II kooliaste – 7.–9. klass.
Tuleb
silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi
erinevat sisu, ning jälgida, et kirjavahemärgid ei oleks vastuolus
eesti keele grammatika reeglitega. Kogu töö ulatuses tuleks
kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude
stiilide kasutamist.
Loetelude viitamisel tuleb tähele panna, et kui soovitakse viidata tervet
loetelu, tuleb viide märkida vahetult enne loetelu algust. Kui aga
viidatakse loetelu ühte elementi, märgitakse viide vastava elemendi
järele.
Näide:
Uuritava probleemi piiritlemisviis mõjutab (Ghauri & Grønhaug, 2002: 38)
- uurimisplaani valimit;
- mõõtmisi;
- andmete kogumist;
- valimit;
- andmeanalüüsi;
- soovitusi.
Töö
peatükke ja muid osasid ei sobi lõpetada loeteluga. Igasugusele
loetelule tuleb anda hinnang või lähem selgitus.
3.1.4.
Lühendid ja arvud
Lühenditest
on kirjalikes töödes soovitatav kasutada ainult üldlevinud sõnade
ja mõõtühikute lühendeid, näiteks nr, vt, lk – selliste
lühendite järel punkti ei esitata . Nimelühendite kasutamisel tuleks nime esmakordsel kasutamisel kirjutada välja täispikk nimi
ning lisada edaspidi kasutatav lühend selle järele sulgudesse,
näiteks sisemajanduse kogutoodang (SKT). Erandi moodustavad vaid
üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks
pruukida (näiteks USA, ÜRO, WTO jt). Kõikidest kasutusele võetud
lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Pealkirjades
lühendeid ei kasutata.
Ühekohalised
arvud (0–9) kirjutatakse tekstis sõnadega, suuremad arvud ja
murrud kirjutatakse numbritega, näiteks kaks punkti, kaheksa
tööpäeva, 120 ettevõtet. Kui aga ühekohalisele arvule järgneb
mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse see numbriga. Kõik
mõõtühikud kirjutatakse mõõtarvust lahku, erand on
protsendimärk. Rahaliste näitajate puhul esitatakse arvudes kaks
kohta pärast koma , protsendiliste näitajate puhul enamasti üks
koht pärast koma. Aastaarvud tuleks alati esitada arvuliselt, mitte
“käesoleval aastal”, “möödunud
aastal” jne. Suured numbrid kirjutatakse tuhandeliste kaupa,
näiteks 1000, 10 000, 100 000.
3.1.5.
Tabelid
Tabeleid
kasutatakse arvulise materjali süstematiseeritud ja kompaktseks
esitamiseks. Töö põhiosa ei tohi sisaldada suuri, üle
üheleheküljelisi tabeleid töötlemata arvmaterjaliga, vaid need
pannakse enamasti lisasse. Kõik töös esinevad tabelid
nummerdatakse araabia numbritega läbivalt kogu töö ulatuses
(lihtnumeratsioon). Teksti paigutatavad tabelid peavad kandma nende
sisu ammendavalt lahtimõtestavat ja võimalikult lakoonilist
pealkirja. Kirjaliku töö ükski peatükk ega muu osa ei tohi alata
ega lõppeda tabeliga. Iga tabel peab olema viidatud enne tabeli esitamist või tehtud eelnevalt lühike sissejuhatus tabelis toodud
andmetele. Selleks kasutatakse
- otsest viitamist (alljärgnev tabel 2 iseloomustab ...);
- kaudset viitamist ning sel juhul märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli number
(tabel
2).
Pärast
sellist viidet tuleb töös esimesel võimalusel esitada tabel ning
pikema kommentaari võib esitada pärast tabelit. Kui soovitakse
hiljem tähelepanu juhtida töös eespool asetsevale tabelile, siis
tuleb kasutada kaudset viitamist, tuues ära ka leheküljenumbri, kus
see tabel asub.
Tabeli
pealkiri joondatakse vasakule, selle ette kirjutatakse sõna “Tabel”
koos tabeli numbriga (poolpaksus kirjas) ning pärast tühikut
järgneb tabeli pealkiri tavalises kirjas kirja- suurusega 12 punkti
reavahega 1,5. Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida.
Tekst ja arvud tabelis esitatakse kirjasuurusega 12 punkti, kuid
reavahega 1,0 ja tabel paigutatakse lehe keskele. Kõigil tabeli
veergudel peab olema nimetus, soovitatavalt ka esimesel veerul.
Veergude pealkirjastamisel tuleb vältida üldisi sõnu nagu näiteks
“liik”, “nimetus”. Näiteks ei kasutata väljendit “Ettevõtte
nimetus”, vaid “Ettevõte”, mitte “Näitaja nimetus”, vaid
“Näitaja” jne. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Samuti ei soovitata ilma erilise vajaduseta kasutada veergu “jrk nr”.
Näide:
Tabel 1. Käivituskulud
Kuluartikkel
Maksumus
Kogus (tk)
Summa
Vahendite ost
3745
1
3745
Asutamiskulu
320
1
320
Töötajate palkamine
65
1
65
Avamisüritus
200
1
200
Kokku
4330
Reserv
4330
10%
433
Tegevuskulud
3988
3
11964
Käivituskulud kokku
16727
Kui
kõigi tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust
mõõtühikut, siis tuuakse see ära tabeli pealkirja järel
sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate
veergude või ridade nimetuste juures sulgudes.
Tabeli
koostamisel kasutatud andmete kohta, mida ei ole kogunud autor ise,
peab esitama vastavad allikad väikeses kirjas (Times New Roman,
suurus
10 punkti, reavahe 1,0) tabeli
all.
Kui tegemist on autori arvutustega, tulebki nii märkida.
Näide:
Allikas: Eesti piirkondlik … 2001: 17–19, 44–49.
Või
Allikas: Eesti Statistika … 2002: 27; autori arvutused.
3.1.7.
Joonised
Joonisteks
nimetatakse kõiki töös sisalduvaid illustratsioone, olgu need siis
diagrammid,
graafikud ,
geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod. Igal
joonisel peab olema
allkiri ,
mis joonisel kujutatut lakooniliselt sõnastab. Joonise allkiri
märgitakse joonise alla,
joondatuna
vasakule, mille ette kirjutatakse sõna “Joonis” koos joonise
numbriga (poolpaksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise
allkiri tavalises kirjas kirjasuurusega 12 punkti reavahega 1,5.
Joonise ja allkirja vahele ei jäeta tühja rida. Tekst ja arvud
joonisel tuleb esitada kirjasuurusega 12 punkti reavahega 1,0 ja
joonis tuleb paigutada lehe keskele.
Joonist
kujundades tuleks silmas pidada, et seal olev informatsioon oleks
selgesti eristatav ning jälgitav, kasutades selleks kohaseid
tähistusviise, kuid ei soovitata kasutada taustavärve.
Tuleks
veenduda, et arvutis värviliselt nähtav joonis on must-valges
trükivariandis sama eristumistasemega.
Näide
Joonis 1. Õpilaste rahulolu
Igale
joonisele tuleb töö tekstis viidata enne joonist, pärast joonist
võib esitada pikema kommentaari. Analoogiliselt tabeliga tuleb
vajadusel märkida ka joonise allikas.
3.2.
Kasutatud allikmaterjalid
Iga
uurimistöö on õpilase looming, kuid kõik teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad olema tekstis viidatud (tsiteeritud või
refereeritud) ning vastavad materjalid allikmaterjalide nimekirja
lisatud. Nimekirja lisatakse kõik materjalid, millele õpilane
tekstis viitab (või mida kasutab). Allikmaterjalide loetelu
esitatakse nummerdatult tähestikulises järjekorras autorite
perekonnanimede järgi, mitme autori puhul esitatakse nimed
tiitellehel esinevas järjekorras. Kui ühelt autorilt on töös
kasutatud mitut allikat, siis järjestatakse need allikmaterjalide
nimekirjas ilmumisaastate järgi, alustades varasemast. Kui samal
aastal on ilmunud ühelt autorilt mitu väljaannet, siis kasutatud
allikmaterjalides järjestatakse need töös kasutamise järjekorras.
Näide:
Alas , R., 2002 Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim.
Alas, R., 2002 Muudatuste juhtimine. Tallinn: Külim.
3.2.1.
Raamatud
Raamatud
lisatakse allikmaterjalide nimekirja järgmisel põhimõttel:
perekonnanimi (-nimed), eesnime esitäht (esitähed), väljaandeaasta,
pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus. Kui raamatul on mitu autorit , siis
eristatakse nende nimed komaga, viimane autor &-märgiga.
Pealkirjades lühendeid ei kasutata, autorita raamatute puhul
esitatakse autori nime asemel raamatu pealkiri.
Näide:
Alas, R., 2002. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim.
Gibbs., J. T. & Huang, L. N., 1991. Children of color: Psychological interventions with
minority youth. San Francisco: Jossey- Bass .
Karu, S., 2000. Rahakäibe juhtimine, I osa. Tartu: Rafiko.
Vadi, M., 1995. Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Eesti majandusülevaade 1997–1999. 1999. Tallinn: OÜ Leo Express.
3.2.2.
Artiklid ja peatükid kogumikes
Ajakirjaartikli
kasutamiselesitatakse bibliograafiline kirje põhimõttel: artikli
autor, ajakirja ilmumisaeg, artikli pealkiri, ajakirja nimetus,
numeratsioon, kasutatud artikli lehekülje- numbrid.
Näide:
Lauri, M., 1999. Majanduse kiire areng kasvatab tööpuudust. Ärielu, 7, 38–40.
Ajalehtedest
artiklite kasutamisel lisatakse kuupäev, muu on sarnane artikli
kirjega: artikli autor, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri,
ajalehe nimi, artikli ilmumise kuupäev, artikli lehekülg.
Näide:
Laidre, A., 2000. IT-investeeringute tasuvust saab mõõta. Äripäev , 31. jaanuar, 12.
3.2.3.
Aruanded, arhiivimaterjalid
Kasutatud
aruannete, dokumentide jms kohta on vaja loetelus ära märkida
dokumendi nimetus (koos ettevõtte nimetusega), dokumendi
väljaandmise aeg (aasta või kuupäev).
Näide:
Hansapanga bilanss seisuga 01.01.2005. a.
OÜ Trükikoda 2004. aasta kasumiaruanne (03.03.2005).
Arhiivimaterjalide
kasutamisel on vaja esitada järgmised andmed: arhiivi nimetus, fondi
(lühend f) number, nimistu (n) number, toimiku (t) number, lehe (l)
number.
Näide:
EAA, f 250, n 3, t 15, l 24.
3.2.4.
Elektroonilised allikad
Elektrooniliste
allikate puhul tuleb ära tuua autori nimi, selle puudumisel
organisatsiooni nimi, kust viidatav materjal pärineb, aasta, artikli
pealkiri, elektroonilise allika tüüp, materjali täpne
internetiaadress (pole vajalik CD-ROM-ide puhul), materjali
kasutamise kuupäev (pole vajalik CD-ROM-ide puhul).
Näide:
Estiko Plastar AS, 2003. Ettevõtte info. [Online] http://www.plastar.ee/ettevotteinfo.php
[10.04.2003]
Houseman, S. N., 2002. Labor standards in alternative work arrangements. [CD-ROM]
Wilson Business Abstracts.
Rahandusministeerium, 2004. Rahandusministeeriumi suvine majandus- ja eelarvetulude
prognoos. [Online]
http://www.fin.ee/failid/RM_suvise_prognoosi_seletus_30.07.200452.doc [30.07.2004]
Elektrooniliste
allikate kasutamine on lubatav, kui allikas ei ole paberkandjal
kättesaadav. Kui elektroonilise allikana kasutatakse artikli
veebiversiooni, siis lisatakse kasutatud allikmaterjalide nimekirjas
artikkel sarnaselt trükiväljaandega, mitte ei esitata
internetiaadressi.
Elektrooniliste
allikatena ei ole lubatud kasutada anonüümseid materjale (foorumid,
artiklite kommentaarid jms), kasutada võib vaid allikaid, kus on
võimalik viidata autorile (korporatsioon, ettevõte, asutus,
eraisik).
3.3.
Töös viitamine
Põhinõue
on, et viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud, kusjuures kõik tekstis toodud viidatud materjalid peavad kirjetena
sisalduma allikmaterjalides. Kõik teistele autoritele kuuluvad
seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm esitatakse
kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena.
Kellegi
teise töö või seisukohtade esitamine enda omadena (plagiaat) on
keelatud. Plagiaadi ilmnemisel kõrvaldatakse õpilane kaitsmiselt
ning tööd hinnatakse “puudulikuga”.
Tsitaat
vastab täpselt originaalile nii sõnastuse, ortograafia,
kirjavahemärkide kui ka eristuskirjade (sõrendused jm) suhtes ning
see esitatakse jutumärkides. Tsitaati ei panda sõnu juurde, autori
mõtet muutvaid sõnu ei võeta välja. Tsitaadis ei tohi liita üheks
lauseks mitmest eri kohast võetud lausekatkeid. Viide märgitakse
kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas
see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata
täielikult, siis puuduv osa ehk väljajäetavad (autori arvates
liigsed) lauseosad või sõnad asendatakse kaldkriipsude vahel
mõttepunktidega (/…/).
Refereerimine
on teise autori seisukoha vabas vormis kommenteerivat laadi ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik
on aga viidata algallikale
või
autorile. Autor annab teise autori töös esitatud seisukohti ja tema
teksti teatavaid osi edasi vabas vormis, oma sõnadega. Mõnikord
võib refereering tugineda ka mitme autori eri töödele. Sel juhul
tuleb neile kõigile ka viidata. On vajalik, et refereeringuid
täiendaks ka uurimuse autori oma seisukoht refereeritavas küsimuses.
Kirjalikes
töödes on lubatud kasutada ainult nimeviidet. Nimeviite kasutamisel
esitatakse viide ümarsulgudes ja viites tuuakse ära autor,
materjali ilmumisaeg, raamatu puhul viidatavate lehekülgede numbrid.
Viites esitatakse autori perekonnanimi kas koos eesnimega või ilma
eesnimetäheta. Eesnimetäht või eesnimi on vajalik siis, kui
viidatakse sama perekonnanimega autoritele (näiteks Reiljan, J. ja
Reiljan, E.). Konkreetne viidatav lehekülg ( leheküljed ) allikast
esitatakse pärast aastaarvu kooloni järel. Kui refereering koosneb
ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti,
mitmelauselise refereeringu korral asub viide pärast viimast lauset
lõpetavat punkti.
Näide:
Majandusteadust on defineeritud kui teadust, mis uurib inimese käitumist sõltuvana tema
eesmärgi ja võimaluste mittevastavusest (Arrak, 2000: 7).
Kui
viidatava autori nimi sisaldub juba töö kirjutaja enda lauses , siis
autori nime viites ei korrata, sel juhul on viide aastaarvule ja
leheküljenumbri(te)le, mis paigutatakse kas autori nime või autori
nime sisaldava osalause järele.
Näide:
Arno Paju (1998: 18) arvamuse kohaselt on eluea pikenemine …
Arno Paju on märkinud (1998: 18), et eluea pikenemine …
Entsüklopeediale
või sõnaraamatule viitamisel märgitakse teose nimi või lühend,
ilmumisaasta ja – kui viidatakse märksõnale – siis lühend sub.
Näide:
Majanduse sisevastuolude erakordne teravnemine... (EE 1992 sub majanduskriis).
Viidates
normatiivaktidele, tuuakse ära viide akti konkreetsele sättele
(paragrahv, lõige, punkt), lehekülje märkimine ei ole vajalik.
Näide:
Tulumaksuseadus, § 26 lg 2.
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasja nr II-2-781/1995 otsuse p 4.
Viidates
elektroonilistele allikatele, järgitakse samu viitamisreegleid, mis
muudelegi allikatele viitamisel. Viites esitatakse autori
perekonnanimi või asutuse, ettevõtte nimi, materjali kasutamise
kuupäev ja lehekülje numbrid (kui on).
Näide:
… vastavalt rahandusministeeriumi suvisele majandus- ja eelarvetulude prognoosile
(Rahandusministeerium, 30.07.2004)
3.4.
Töös lisade esitamine
Lisad
sisaldavad töö põhiosa mõistmiseks vajalikku täiendavat, mahukat
informatsiooni (näiteks tabelid, joonised, mis on formaadis A4).
Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummer- dada araabia numbritega
vastavalt nende tekstis viitamise järjekorrale. Ainult ühe lisa
esitamisel lisa ei nummerdata. Lisa ülemisse paremasse nurka
kirjutatakse poolpaksus kirjas sõna „Lisa” ja lisa number.
Lühendit “nr” lisa numbri ees ei kasutata, punktiga eraldatult
järgneb lisa pealkiri.
Lisad
ja nende pealkirjad tuuakse ära sisukorras. Kõikidele lisadele
tuleb töös kindlasti viidata. Nagu ka tabelite ja jooniste puhul,
tuleb vältida töö sisuga nõrgalt seotud lisade esitamist. Kui
lisades esitatakse tabeleid või jooniseid, siis vormistatakse need
igaüks eraldi lisana ning vastavale tabelile või joonisele enam
eraldi peal- või allkirja ei panda ega ka nummerdata. Kui tabel
jätkub mitmel leheküljel, kasutatakse veerunimede ülekandmist
(tabeli igal uuel leheküljel esitatakse veerunimed uuesti).
Kui
uurimuse lisana esitatakse andmeid CD-l, disketil, brošüüris või
mõnel muul andmekandjal, mida ei saa töö failis elektroonselt
esitada, siis kirjutatakse andmekandja välisküljele töö autori
nimi, töö pealkiri, töö liik ning lisa pealkiri. Andmekandja
esitatakse uurimuse tagakaane siseküljele kinnitatud taskus või
ümbrikus. Kõigi töö juurde kuuluvate, kuid elektroonilises failis
mitteesitatud lisade kohta tuuakse töös ühel eraldi leheküljel
vastavate lisade numbrid ja pealkirjad. Kõikide lisade numbrid ja
pealkirjad esitatakse kindlasti sisukorras sarnaselt elektrooniliselt
failis olemasolevate lisadega.
4.2.
Uurimustöö retsenseerimine
Retsensioon
on uurimuse kriitiline analüüs ning argumenteeritud hinnang
sellele. Nädal enne kaitsmist esitatakse töö retsensendile
hinnangu andmiseks. Retsenseerimisel arvestatakse järgmiste
punktidega:
töö vastavus teemale ;
töö vastavus eesmärgile;
töö teema aktuaalsus, originaalsus ja praktilisus;
töö peatükkide sisukus;
järelduste põhjendatus;
ettepanekute originaalsus, konkreetsus, vastavus uurimusele, realistlikkus, rakendatavus;
kirjanduse ja muude allikmaterjalide piisavus , tänapäevasus, asjakohasus ning
usaldusväärsus;
töö struktuuri loogilisus;
kasutatud oskuskeel, stiil;
vormistuse ja viidete korrektsus;
tabelite, jooniste ja muude illustreerivate materjalide piisavus, otstarbekus ja
korrektsus;
tehtud töö vastavus nõutud töö hulgale.
Juba
töö kirjutamisel tasub arvestada hindamisel arvesse võetavate
punktidega. Kui retsensent
hindab
tööd negatiivselt, otsustab töö kaitsmisele lubamise töö
juhendaja.
Kokku
peaks uurimistöö kaitsmine kestma kuni 10 minutit. Kui kõik
protokolli kantud kaitsjad on oma töö kaitsnud, jätkab
kaitsmiskomisjon tööd. Kaitsmise tulemused tehakse kaitsjatele
teatavaks pärast protokolli vormistamist (poole tunni jooksul pärast
kaitsmise lõppu).
Hea kaitsekõne on maksimaalselt kokkusurutud, esitatakse uurimuse kõige
olulisemad tulemused. Kaitsekõnel on kaks põhiülesannet: luua
kontakt kuulajatega ja anda kuulajatele ettekujutus tehtud tööst,
esmajoones selle tulemuste alusel. Kaitsekõne algab alati
pöördumisega kuulajate poole (“Lugupeetud komisjoni liikmed!) ja
lõpeb tänamisega (“Tänan tähelepanu eest!”). Kaitsekõnes
võiks kirjeldada valitud teema aktuaalsust ja olulisust, töö
kirjutaja eesmärke ja põhiseisukohti, olulisemaid saadud tulemusi,
oma järeldusi, milleni jõuti. Kaitsmisel öeldakse sõnum välja
lühidalt ja selgelt, vältides mitmetähenduslikkust, tühje sõnu
ja lõpuni väljaütlemata mõtteid. Näitlike vahendite kasutamine
kaitsekõnes aitab kuulajatel paremini kõnet jälgida ning
lihtsustab kaitsekõne pidamist. Näitlikustamiseks on kasutada
videoprojektor. Slaidide ettevalmistamisel peab arvestama, et tekst
olgu lühike ja selge, olulist on võimalik esile tõsta kas raami
ümber joonistades või teisi kirjastiile kasutades, kiri peab olema
piisavalt suur (soovitatav vähemalt 20 punkti), kirjastiil
graafilisele esitlusele sobiv (Arial, Verdana). Tuleb jälgida, et
ühel lehel või slaidil ei oleks liiga palju informatsiooni. Enda
jaoks võiks kaitsekõne vormistada kirjalikult. Vajaduse korral on
kaitsmisel võimalik ettevalmistatud paberit kasutada abivahendina,
kuid soovitatav ei ole kaitsekõnet sealt maha lugeda.
KASUTATUD
ALLIKMATERJALID
Ananke Mööbel, 2011. Firmast . [Online] http://www.ananke.ee/koduleht/est/firmast/ananke [03.05.2011]
Elene.ee Sisustuskaubamaja, 2011. Ettevõttest. [Online] http://elene.ee/firmast [03.05.2011]
Erinevate Eesti koolide uurimistööde juhendmaterjalid
Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend. 1998. Tallinn: Mainori
Majanduskool.
Järva Tarbijate Ühistu , 2011. Paide Mööblikauplus. [Online] http://www.jarvaty.ee/?pageid=74 [03.05.2011]
Talts , M. (2004, 5. november). Eesti esimene poolaasta Euroopa Liidus. Äripäev, lk 5–6.
Talts, M. (2004, 20. detsember). Koostöö võimalustest üle Atlandi ookeani. Äripäev, lk 7.
Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” lisa 12
Kõik kommentaarid