Kehakeel

Q: Mis on kehakeel ?

Vastus leiad õppematerjalist: Kehakeel

Q: Mis sellest kõigest kasu on ?

Vastus leiad õppematerjalist: Kehakeel

Q: Kui olete ärritatud ja vihane?

Vastus leiad õppematerjalist: Kehakeel

Q: Kes mingil põhjusel head aega ütlemata minema läheb?

Vastus leiad õppematerjalist: Kehakeel

Q: Kestab see ainult nii kaua kuni ihaobjekt jääb kättesaamatuks?

Vastus leiad õppematerjalist: Kehakeel

Q: Kuidas kiirendada kahe inimese intiimruumi ühinemist?

Vastus leiad õppematerjalist: Kehakeel

Q: Mida need sinust räägivad?

Vastus leiad õppematerjalist: Kehakeel

Q: Kui suured need on?

Vastus leiad õppematerjalist: Kehakeel

Q: Mis kujuga need on?

Vastus leiad õppematerjalist: Kehakeel

Q: Kui kare või pehme on su peopesade nahk?

Vastus leiad õppematerjalist: Kehakeel

Uvarov, Dan

Kehakeel (12)

Keskkool - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on kehakeel ?
Mis sellest kõigest kasu on ?
Kui olete ärritatud ja vihane?
Kes mingil põhjusel head aega ütlemata minema läheb?
Kestab see ainult nii kaua kuni ihaobjekt jääb kättesaamatuks?
Kuidas kiirendada kahe inimese intiimruumi ühinemist?
Mida need sinust räägivad?
Kui suured need on?
Mis kujuga need on?
Kui kare või pehme on su peopesade nahk?
Kui soojad või külmad need on?
Kuidas neile mõjub emotsionaalne erutus?

Jüri Gümnaasium
KEHAKEEL
Referaat
Dan Glošin
10. R klass
õp Kaisa Valentin
Jüri
2008
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS 4
2 KEHAKEELE TÄHTSUS 5
2.1 Kehakeele lugemine 5
2.2 Kehakeele kasutamine 6
2.3 Mis on kehakeel ? 7
3 KEHAKEELE ALUSED 8
3.1 Teod 8
3.1.1 Geneetilised 8
3.1.2 Ümbrusest tingitud 9
3.1.3 Kultuurilised 9
3.1.4 Psühholoogilised 9
3.2 Kehahoiakud 9
3.2.1 Žestid 10
3.2.2 Ilmed 10
4 TSOONID JA žESTID 11
4.1 Neli kehatsooni 11
4.1.1 Sisemine intiimtsoon: alates kehakontaktist kuni ligikaudu 15 cm 11
4.1.2 Välimine intiimtsoon: alates 15 cm kuni ligikaudu 45 cm 12
4.1.3 Isiklik tsoon: alates umbes 45 cm kuni ligikaudu 1,2 m 12
4.1.4 Sotsiaalne tsoon: alates umbes 1,2 m kuni ligikaudu 3,6 m 13
4.1.5 Avalik areen : ligikaudu 3,6 meetrist edasi 13
4.2 Oma tõrjeseisundi taha peitumine 13
4.2.1 Käsivarrebarjäärid 14
4.2.2 Jalabarjäärid 15
4.3 Kohtumine ja tervitamine 15
4.4 Lahkumine 17
4.4.1 Harjutus: Nautige oma ruumi 17
5 SEKSUAALSE KEHAKEELE SALADUSED 19
5.1 Inimene ja suhtlemine 19
5.2 Isiklik ruum 22
5.2.1 Võimumäng 22
5.2.2 Isiklikku ruumi tungimine 23
5.2.3 Ruumi vallutamine asjadega 24
5.2.4 Jäljendamine ja peegeldamine 24
5.2.5 Riided 25
5.3 Mitteverbaalne suhtlemine 26
5.3.1 Käe surumine 26
5.3.2 Silmad 27
5.3.3 Keha uurimine 28
5.3.4 Kulmukergitus 29
5.3.5 Suu 30
6 RAHVUSVAHELINE ETIKETT 32
6.1 Soome 32
6.2 Suurbritannia 32
6.3 Taani 33
6.4 Ungari 33
6.5 Prantsusmaa 34
6.6 Saksamaa 34
6.7 Hispaania 35
6.8 Venemaa 35
6.9 Rootsi 36
KOKKUVÕTE 37
KASUTATUD KIRJANDUS 38

SISSEJUHATUS

Alati on inimesi elavalt huvitanud see, kuidas nad üksteist mõjutavad ja üksteisega suhtlevad ning inimeste jälgimine on sageli üpris huvitav, kui oskad analüüsida ja teha sellest õiged järeldused, vahest isegi mõjutada seda inimest. Maneerid ja kehasignaalid on kõigile näha, ometi ei hinnata alati täielikult, kui väga mitteverbaalne käitumine mõjutab nii seda, kuidas teisi tajuda, kui ka seda, kuidas ennast tajuda. Kui inimese peast käib läbi mingi mõte, siis on keha loomulik reaktsioon seda otsekohe avaldada. Seega otsustasin uurida seda asja lähemalt ning analüüsida, õppida ja täiendada end, kuid samuti anda selle tööga midagi teada ka teistele.
Esimeses peatükis kirjutan üldiselt sellest, mis on kehakeel, miks ta nii tähtis on, kuidas ja kus võib seda lugeda. Toon mitmeid näiteid sellest, kuidas on kehakeel otseselt avaldunud ning kui palju on žestid seotud sellega, millest inimene parajasti mõtleb.
Teises peatükis käsitlen kehakeele aluseid, nagu geneetilisi, keskkonnast tingituid, kultuurilisi, psühholoogilisi ning ametialaseid.
Kolmandas peatükis vaatlen kehakeelt lähemalt. Alustan sellest, kuidas me seisame , siis teeme reisi mööda keha, vaadeldes erinevate kehaosade keelt pealaest jalatallani. Samuti toon mitmeid harjutusi, kuidas oleks Teil endil võimalik teisi inimesi mõjutada oma žestikuleerimisega ning teha lihtsalt põnev eneseavastamisreis.
Neljandas peatükis räägin, kuidas võim, enesekindlus ja enda maksmapanemine kehakeeles avalduvad. Vaatleme , kuidas kasutada kehakeelt saamaks, mida tahate, ning uurime ka, kuidas inimese saatus on kehakeelega seotud. Samuti arutan, millist kehakeelt kasutada, et mõjutada tööandjat, kolleege ja sõpru. Kuidas saaksite näidata end parimast küljest erinevates olukordades .
Üldine arusaamine kehakeelest aitaks meil efektiivsemalt suhelda kõikidel elualadel, samal ajal võib meie enda kehakeelt tõsta esile palju huvitavaid käitumisjooni. Kehakeele teadvustamine aitab meil tuua oma ellu positiivseid muutusi.

KEHAKEELE TÄHTSUS

Suhtlemine toimub mitmesuguses vormis, kaasa arvatud sõnad, helid, hääletoon, žestid ja puudutused. Näiteks kulmukergitus võib sisaldada mitut tähendust: uskumatust, kahtlevat ebakindlust, huvi või halvakspanu. Lihtne sõrmedega kopsimine võib tähendada ärritust, keskendunud mõtlemist, kärsitust või lihtsalt taktilugemist või rütmi koputamist.
Kuigi me kõik kasutame ja mõistame kehakeelt küllalt hästi instinktiivsel tasandil, oleme vaevalt teadlikud sõnumitest, mida meie enda ja teiste inimeste kehad edastavad. Teadliku arusaamise arendamine kehakeele kas või mõnest kõige põhilisemast žestist võib avada inimliku käitumise täiesti uue dimensiooni . Võite hakata avastama, mida inimesed tegelikult mõtlevad ja näha, kas nende kavatsused on ausad ja tõesed. Võite õppida eristama, kas teie kõhutunne mõne inimese kohta on õige, ja mõistma, kuidas kehakeel toetab seda, mida inimene räägib, või on sellega vastuolus.
Kui õpime tundma vaid väikese valiku kehakeele žeste, võime kõikides eluvaldkondades palju tegusamaks muutuda. Need žestid võivad aidata paremini suhelda, suurendada populaarsust sõprade ja kolleegide seas ja tõenäoliselt avardada oma elu niisugusel viisil, millest pole seni julgenud mõeldagi. Kehakeelest arusaamine võib teha ka tähelepanelikumaks ja kaastundlikumaks inimeseks , parandades sellega omakorda elukvaliteeti.1

Kehakeele lugemine

Vahest võib tekkida küsimus: mis sellest kõigest kasu on ? Vastus on ilmselge – kui olete saanud selgeks, mida teatavad žestid märgivad, võite hakata lugema, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnadega on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem – isegi võimatu – on seda teha kehakeelega. Žestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida.
Oletame, et olete asutuse peol. Kui teate mõningaid põhilisi kehakeele märke, siis on teil vaja ainult natuke jälgida ning avastate, kes kellele püüab muljet avaldada, ja kes üldse mingit muljet ei avalda. Võite märgata, et üks kolleeg on süüvinud vestlusesse veetleva töökaaslasega, tundamata tegelikult vähimatki huvi selle vastu, mida partner räägib. Hakkate nägema, kas rääkija on teadlik oma kaaslase hajevil olekust ja kas reageerib seksuaalsele tähelepanule või blokeerib seda. Ruumi teises otsas avastate, kes manipuleerib vesteldes ja kes räägib lausvalesid. Kui üks teie kolleegidest tunneb teiste suhtes üleolekut, siis ei jää sellest tulenev hõõrumine teil märkamata. Kui pöörate natuke rohkem tähelepanu sellele, milliseid žeste inimesed teiega vesteldes teevad, saate tohutult informatsiooni. Juba selle järgi, kuidas nad istuvad või seisavad, saate öelda, kas nad huvituvad sellest, mida te räägite, on nad teiega nõus või mitte, kas nad oleksid parema meelega kusagil mujal ja isegi seda, kas neid tõmbab seksuaalselt teie poole. Kõike seda, ilma et oleks sõnagi lausutud.
Kehakeele hindamise oskus võib aidata ka parandada pingelisi ja piinlikke olukordi . Kui näete, et keegi on uje ja tunneb end ebakindlalt, saate aidata tal end mugavamalt tunda. Kui oskate näha, et keegi valetab, võite talle seda otse öelda või lihtsalt hoiduda tema õnge sattumast. Isegi kui olete juba väga läbinägelik ja oskate olukordi hinnata, arendab kehakeele tundmine neid oskusi veelgi ja annab lisakindlust.2

Kehakeele kasutamine

Kehakeele abil suhtlemine on instinktiivne ja loomulik. Ent kui õppida kehakeele peensusi ja saada teadlikuks sellest, kuidas ise neid kasutate, võite avada enda jaoks terve uue suhtlemismaailma.
Pöörake tähelepanu oma kehakeelele. Missugust kehakeelt kasutate teie, kui olete õnnelik, erutatud , kurb või rõhutud? Ja kui olete ärritatud ja vihane ? Mõningase harjutamise tulemusel saate teadlikuks sellest, kuidas ennast hoiate, kui astute võõraid täis ruumi, kuidas seisate, kui olete koos kollegidega, ja kuidas teie kehahoid muutub, kui tuppa astub keegi, keda te armastate. On võimalik jälgida oma kehakeelt isegi siis, kui vaidlete ägedalt. Võite avastada tundeid ja motiive , millest teil aimugi ei olnud.
Ainult natuke harjutamist ja siirast huvi, ning võite teha oma kehakeeles teadlikke muutusi – valida, kuidas näete maailma ja millised on teie suhted sellega. Tehes positiivse kehakeele kasutamise endale harjumuseks võite omakorda tekitada oma elus hulga soodsaid muutusi. Avastate, et hakkate inimestele aina rohkem meeldima , ja et isegi need, kes teid tavaliselt tähele ei pannud , võivad hakata teid tunnustama. Lõppkokkuvõttes, teistele positiivseid žeste pakkudes võite avada enda ees nii mõnegi perspektiivi.
Sobiva kehakeele valimine ei tähenda, et olete võlts või manipuleeriv . See on lihtsalt teadmine sellest, kuidas tahate teiste silmis välja paista. Lihtsalt juhite end vastavalt, kasutades toetavaid kehažeste. Hea, tugev, positiivne kehakeel annab teile enesekindlust ja laseb ennast näidata parimast küljest.3

Mis on kehakeel ?

Termin ‚‚kehakeel’’ tähistab suurt valikut füüsilisi liigutusi, mis suhtlemise ajal meie kehas nii teadlikult kui ka alateadlikult esinevad. Need võivad olla vaevumärgatav silmade liikumine, asendi muutmine, näoilme, kodeeritud tähendusega žestid, nagu pearaputus on ‚‚ei’’ või viipamine ‚‚tule siia’’) ja nii edasi. Enamikul juhtudel toimetame oma igapäevaseid talitusi, märkamata asjaolu, et kogu aeg saadame, võtame vastu ja töötleme neid signaale, ja et niisugust kommunikatsiooni võtavad vastu ja mõistavad kõik meie ümber.4
Kehakeel koosneb paljudest alagruppidest, millest räägin lähemalt järgnevalt.

KEHAKEELE ALUSED

Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid. Neid võib jagada eri kategooriatesse. Näoilmed, žestid ja kehahoid on inimese käitumise alustoed. Kuigi kultuurilised erinevused kehakeelt teatud määral küll mõjutavad, on palju sellest universaalne. Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Õpime seda keelt sellest hetkest peale, kui tuleme siia ilma, oma ema süles. Pikkamööda meie arusaamine sellest kasvab, kuni oleme suutelised tõlgendama ja kasutama suurt hulka puudutusi, žeste ja ilmeid. Kuigi oleme arendanud niisuguseid tehnoloogilisi uuendusi , nagu telefon, faks ja e-post, et rakendada oma oskust kõnelda ja kirjutada, jääb kehakeel alati meie põhiliseks ja selgeimaks suhtlemisvahendiks.5

Teod6

Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid. Neid võib jagada eri kategooriatesse.

Geneetilised

Need teod on meile geneetiliselt kaasa sündinud ja on osa meie ellujäämise varustusest. Näiteks imikuna teame instinktiivselt, kuidas imeda. Teame sedagi , kuidas nutta, kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Kui saame vanemaks , puhkeme spontaanselt nutma , kui oleme endast väljas, just niisamuti nagu millegi naljaka peale spontaanselt naerma puhkeme.

Ümbrusest tingitud

Arenedes õpime tegevusi keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnas. Just lapsed ja teismelised võtavad omaks erilise kõnepruugi, selleks et olla ‚‚lahedad’’ ja sõpradele vastuvõetavad. Ka võivad nad muuta oma kõnnakut ja liigutusi.

Kultuurilised

Kultuur on keskkonnaga tihedalt seotud. Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest selgelt piiritletud kogukonda , sekti, rühma või isegi spordimeeskonda, mis on kujundanud teatavad ainuomased kehakeele harjumused. Näiteks tantsib Uus- Meremaa All Blacks ragbimeeskond enne iga mängu rituaalselt maoori sõjatantsu haka’t. Tantsuliigutused on tuletatud muistsest maoori väljakutse ja võitluse kehakeelest. Isegi nii lihtne žest nagu tervitamine võib pärit olla kindlast kultuurist. Kui meie läänes surume sageli kohtumisel kätt, siis Indias panevad inimesed käed kokku ja kummardavad peaga.

Psühholoogilised

Teatavad teod on puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus . Eriti pakub siin huvi tahtmatu reflektoorne popillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikult kontrollida.

Kehahoiakud7

Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab, kui puhkame, lõdvestume, ootame , vestleme või oleme mingis poolstaatilises poosis. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Kujutlege näiteks erinevaid kehahoiakuid, mis võib esitada ööklubi uksel valves olev väljaviskaja, hotelliportjee, ema, kes kohtab kooliväravas oma last, närviline isa, kes ootab oma lapsukese sündi, asutuse retseptsionist, politseinik . Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit või emotsionaalset seisundit , ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu sotsiaalne seisund, energia hetketase, treenitus , näiteks balletitantsija ei seisaa vist kunagi kühmus. Peegelduvad ka nõudmised, mida kehale pidevalt esitatakse, näiteks juuksuril, kes kogu päeva kummardub töö käigus klientide kohale, võivad tekkida längus õlad.

Žestid

Žest on füüsilise tegevuse vormis antud visuaalne signaal, mis tehakse kas teadlikul, nagu sõbrale lehvitades, või ebateadlikult, nagu enda nina sügades. Kui oleme üksi, ei pruudi oma žestidest teadlikud olla ja enamasti on neid vähe. Aga kui oleme seltskonnas, kasvab meie teadlikkus žestidest ja kaldume kasutama neid rohkem, reageerides teistele inimestele meil ümbritsevas keskkonnas. Näiteks pange tähele, mis juhtub, kui mehi täis tuppa astub rabavalt ilus naine. Mehed mitte üksnes ei kohanda oma kehahoiakut, aja end sirgu ja tõmba kõhtu sisse, vaid vahetavad ka pilke ja väikesi žeste, tunnustades omavahel seda, mida nad näevad või tunnevad . Vastupidi, kui naine ligineb rühmale nägusatele meestele, võib ta aeglustada sammu ja hööritada puusi, et rõhutada oma figuuri veetlevust.

Ilmed

Loomariigis on vist inimolendite käsutuses kõige laialdasem ja peenem valik näoilmeid, repertuaar , mis on arenenud meie liigi ülimalt sotsiaalsest ja suhtlemisele orienteeritud loomusest. Sestap ei ole üllatav teada saada, et meil on ka kõige suurem arv näolihaseid. Tegelikult žestikuleerime rohkem oma näo kui ühegi teise kehaosaga. Näiteks mõelge lugematutele tähendustele, mida võib edastada kerge kulmukergitus, olenevalt olukorrast ja kombinatsioonist muu kehakeele ja verbaalse suhtlemisega . Oleme ülitundlikud märkama pisimaidki näoliigutusi, isegi kui me ei oska neid täielikult tõlgendada. Ausalt öelda on suu ja silmad meie kõige kõnekamad näojooned. Silmad öeldakse olevad hinge peegel , on ju Mona Lisa mõistatuslik naeratus kütkestanud sadu aastaid, tehes selle portree kõigi aegade kõige külastatavamaks maaliks.

TSOONID JA žESTID8

Inimesed on väga sotsiaalsed olendid ja mõnikord jagame paljude teistega piiratud kodu-, töö- ja laiemaid territooriume. Tähtis tegur harmoonia säilitamiseks niisugustes tihedates rühmades on austus isikliku ruumi vastu. Hoides kinni kirjutamata käitumisreeglitest selle kohta, kes mis ruumi saab ja millal, suudame elada suhteliselt rahus ja hoida sotsiaalset korda. Kõige selle keskmes on meie suutlikkus kasutada kehakeelt, signaliseerimaks oma ruumivajadusest, omandiõigusest mingile territooriumile, oma külalisestaatusest kellegi teise territooriumil ja lugematutest muudest vaevumärgatavatest sõnumitest, mida vajame suhtlemiseks, selleks et elada koos teiste inimolenditega.

Neli kehatsooni

Üldiselt võib isikliku ruumi jagada neljaks kategooriaks, alustades kõige intiimsemast ja liikudes välja, avalikuma poole. Need kategooriad on üldisteks teejuhtideks. Tegelikkuses varieeruvad need inimeste puhul kergelt ja võivad tuntavalt varieeruda kultuuriti.

Sisemine intiimtsoon: alates kehakontaktist kuni ligikaudu 15 cm

See tsoon on reserveeritud armsamale, väga lähedastele sõpradele, vanematele ja lastele. Kui laseme inimese sellesse tsooni, anname talle loa puudutada oma nahka – meie keha ülimalt tundlikku osa. Kui meid puudutatakse ilma loata, tunneme, et meie vastu kasutatakse vägivalda. Puudutus võib edastada palju sõnumeid, õrnust, lohutust, vägivalda ja seksuaaliha . Kujutlege, et paaril on olnud äge tüli. Üks partneritest sirutab käe, et puudutada teist, püüdes olukorda lahendada. Teine pool võib väga hästi öelda: ‚‚Mine minema... Ära puutu mind!’’, andes sellega teada, et seni, kui nad on konfliktis , on sisemine intiimtsoon tabu. Pääs sellesse tsooni taastatakse ainult siis, kui lahkheli on möödas ja mõlemad pooled on andnud selleks täieliku nõusoleku. Muidugi ei pruugi seda sõnadega väljendada, aga see edastatakse terve rea füüsiliste lähenemimskatsete ja nende vastuvõtmisega.

Välimine intiimtsoon: alates 15 cm kuni ligikaudu 45 cm

Nagu sisemine intiimtsoon, on välimine intiimtsoon ala, kuhu lastakse ligi ainult niisuguseid inimesi, nagu pereliikmed, lähedased sõbrad ja armsamad. Aga kui kõige intiimsemas tsoonis lubatakse puudutusi, siis välimine tsoon lubab küll lähedust, kuid mitte füüsilist kontakti. Igaüks, kes siseneb sellesse tsooni meie loata, võib põhjustada hulga nii vaimseid kui ka füüsilisi vaenulikke reaktsioone. Kui käivitub meie enesekaitse ja turvamehhanism, tõuseb meil vererõhk ja adrenaliinitase. Kuklakarvad lähevad turri ja nahk tõmbab kokku. Me kas taganeme, astume teelt kõrvale või sulgeme enda täielikult – nagu võime teha, sisenedes rahvast täis lifti, kus on praktiliselt võimatu füüsilist kontakti vältida.
On mõningaid eraolukordi, mil lubame võõra oma välimisse intiimtsooni: rahvarohked klubid ja baarid, liftid, bussid ja allmaarongid. Ometi on füüsilisel lähedusel oma piirid, mida nendes olukordades aktsepteerime.

Isiklik tsoon: alates umbes 45 cm kuni ligikaudu 1,2 m

Intiimtsoonist väljaspool laiub meie isiklik tsoon. See on vahemaa , mis meid mugavalt lahutab meie tuttavatest inimestest, nagu kolleegidest, sõpradest pubis ja tuttavatest mitteametlikel üritustel. Selles kauguses saame teiste inimeste sisemises ja välimises tsoonis kergesti ajutiselt sisse ja välja liikuda , kui saame selleks vaikiva loa. Võime teha seda mõne naljatleva puudutuse, julgustava patsutuse või tervitusmusiga. Sõprade vahel on niisugune liikumine intiimsemasse tsooni tavaliselt mugav ja vastuvõetav. Ent pange tähele seda, kuidas inimesed reageerivad, kui rühma võetakse vastu võõras. Dünaamika muutub peaaegu vältimatult, isiklik tsoon avaneb väljapoole, et uut inimest mahutada. Kui inimene ei ole tuntud, toimub tõenäoliselt mingis vormis tutvustamine ja tervitamine. Alguses võidakse rakendada barjääržeste, nagu vaheliti käsivars või käe hoidmist keha ees. Mõni võib oma isikliku ruumi kohendamiseks astuda sammu tagasi, teine võib keerata ette õla või pöörata pea kõrvale, et hoopis kellegi teisega rääkida. Võimalik, et keegi vabandab ja lahkub – näiteks tualetti. Aga kui uustulnuk vast võetakse, siis pikkamööda barjäärid langevad ja rühm hakkab jälle tasapisi koomale tõmbuma, jätkates normaalset vestlust.

Sotsiaalne tsoon: alates umbes 1,2 m kuni ligikaudu 3,6 m

Kui oleme inimeste hulgas, kes pole meile väga tuttavad, muutub meie kehatsoon veelgi tugevamaks. Võõraid ei lubata seista nii lähedal kui sõpru ja muutume kohe valvsaks, kui mõni võõras tungib meie isiklikku ruumi. Kuid on palju igapäevaseid olukordi – nagu poes millegi ostmine , asjaajamine torulukksepaga või bussipileti näitamine kontrolörile –, mis sunnivad meid suhtlema inimestega, keda me ei tunne. Tehke oma päevaste talituste juures tähelepanekuid, kui kaugel niisuguse suhtlemise puhul seisavad teist inimesed, keda ei tunne. Kui mõnega neist tuttavaks saate, pange tähele, kas see distants muutub. Distants on sageli mõõdupuu, millega mõõta, kui tugevad on teie suhted teatud inimestega. Lihtsalt öeldes ligemal nad teile seisavad füüsiliselt, seda lähedasemad on nad teile emotsionaalselt. Kui võõraga sugenevad sõbrasuhted, hakkab vahemaa, mida seni olete suhtlemise ajal mugaval hoidnud , muutuma väiksemaks, sest lasete teineteise oma ellu ja isiklikku ruumi.

Avalik areen: ligikaudu 3,6 meetrist edasi

See kehatsoon tuleb kasutusele, kui pöördume inimrühma poole, näiteks kõnet pidades, ametlikus olukorras õpetades või õpikonda juhendades. Et igaüks meid näeks ja kuuleks, seisame tavaliselt niisuguses olukorras oma kuulajatest umbes 3,6 meetri kaugusel. Aga kui rühm on õige väike, on ka vahemaa väiksem; teisalt , kui rühm on väga suur, on ka vahemaa vastavalt suurem, nii et püsiks kontakt igaühega.

Oma tõrjeseisundi taha peitumine9

Kui tunneme end avatu, enesekindla ja enesega rahulolevana, siis on meie kehahoiak avatud. Seisame või istume sirgelt , rind ja süda nähtaval, andes maailmale teada, et meil ei ole midagi varjata. Ent kui tunneme väljakutset – näiteks, kui oleme olukorras, mis meile ei meeldi, või kui ei nõustu sellega, mida öeldakse, või isegi kui mõni negatiivne tunne või mõte meist läbi käib –, võtame sisse tõrjuvama poosi. Keha võib otsekui enda ümber kokku tõmbuda ja seame enda ja maailma vahele mitmesugused barjäärid.

Käsivarrebarjäärid

Paneme käsivarred rinnal vaheliti enesekaitse žestina. Nii loome barjääri, mis tegelikult kaitseb me rinda ja südant. See žest hoiab enamasti inimesed eemale. Pange tähele, kui käed vaheliti panete, ja pidage aru, mis võis teid tõrjeseisundisse panna. Kui teie meelest on see ehk lihtsalt mugav poos seismiseks või istumiseks, näitab uurimine, et enamikul juhtudel sunnib käsi vaheliti panema mõni negatiivne mõte, mis tekitab meis tahtmise ajutiselt inimesi eemal hoida. Muidugi mõnes olukorras võib see olla konstruktiivne strateegia.
Peenem variant on ühe käsivarre barjäär, mille puhul seatakse üle keha üks käsivars. Kasutame seda, kui tunneme end sotsiaalses olukorras veidi ebamugavalt. Et ennast kindlustada, võime käsivarre enda ette seada. Ühe käsivarre barjääri eelis on, et erinevalt vaheliti seatud käsivartest pole see silmatorkav ega reeda , et tunneme end ebamugavalt.
Naistel võib käekott olla toetavaks rekvisiidiks. Kui seda kahe käega keha ees hoida, loob see hästi maskeeritud barjääri sellisteks ebamugavateks silmapilkudeks, nagu üksinda ruumi sisenemine või viibimine võõras seltskonnas, kus võime tunda end nagu lagedale jäetuna. Kui lihtsalt oleme natuke ujedad, on käekott toeks, sest meil on midagi hoida ja midagi kätega teha.
Käsivarrebarjääri väga peen variant, mida mehed sageli kasutavad, on põgus mansettide kohendamine, mis loob mugavalt ja märkamatult barjääri keha ette. Seda žesti näeb sageli just enne tähtsaid juhtumeid, nagu näiteks kõnega esinemine. Vististi kõige tuntum selle žesti kasutaja on Briti prints Charles, kes oma särgimansette sikutab. Selle žesti variant on käekella vaatamine, millel on seesama kaitsev eesmärk.

Jalabarjäärid

Kui vaheliti kätega kaasnevad ristatud jalad, on kõik kaitsebarjäärid püstitatud ja suhtlemiskanalid suletud. Kui käsivarred kaitsevad südant, siis jalad muidugi genitaalide piirkonda. Kuid naiste puhul, kes tagasihoidlikult ristavad jalad, võib see olla lihtsalt harjumuslik istumisviis, eriti kui kantakse seelikut, ja seda tuleb arvestada, enne kui hakata järeldama, et naine on tõrjeseisundis.
Aga säärte asend, mis peaaegu alati viitab kaitseseisundile, on topelt jalalukk. Jalg on haagitud teise sääre taha. Päris kindlasti ei saa niisuguses poosis istuva naisega kuigi kaugele, eriti kui teil on romantiline või seksuaalne huvi.
Ristatud pahkluud on nõrgem jalabarjäär, mida saab kasutada nii istudes kui ka seistes ja kergesti maskeerida. Kuid võtke kindlasti arvesse, et pahkluude ristamine on mugav asend – eriti kui oleme mugavalt tugitoolis. Ristatud pahkluud on tõenäoliselt kaitsvaks žestiks, kui seda kasutatakse püsti olles aktiivse vestluse ajal.
Järgmine kord, kui olete sotsiaalses situatsioonis, pange tähele, kes kasutab üht neist tõrjuvatest jalabarjääridest ja kellega parajasti vestleb. Mida räägib see kehakeel nende suhetest? See vaatlemisega saadud teave võib olla eriti huvitav, kui tunnete jälgitavaid inimesi.

Kohtumine ja tervitamine10

Kohtudes ja tervitades sooritame rea üksikasjalikke rituaalseid protseduure. Küllap oleme kõik kunagi olnud suure sõpraderühma keskel, kui rühma astub uustulnuk ja mingil põhjusel teda meile ei tutvustata. See on ülimalt häiriv. Arvatavasti tunneme end silmside loomisel kammitsetult ja püüame hoiduda vestlusse astumast, kuni meid ei ole tutvustatud või me ise teineteist ei tutvusta. Tutvustamine ja tervitamine on osa sotsiaalsest etiketist ja avab formaalselt tee suhtlemiseks.
Inimese kehakeel on lai valik võimalusi tervitamiseks, igaüks neist käivitub erineva intiimsusastme puhul. Need on:

peanoogutus,
silmapilgutus,
tõstetud peopesa ,
käeviibe,
käepigistus,
käepigistus ja õlalepatsutus,
õhusuudlused ja kergelt õlgadest hoidmine,
põsemusi,
suudlemine kummalegi põsele (kui ollakse Prantsusmaal),
kolm musi (tõelise sümpaatia korral),
kallistus,
põsenäpistus (valus! – itallased tervitavad nõnda lapsi),
juustesasimine,
peasilitus,
suudlus huultele,
pikk, kestev puusi haarav kaisutus,
käteplaks,
keeruline käteplaks koos mitme käeväänamisega,
privaatne rühma/ kultuslik märk (nagu vabamüürlaste käepigistus),
armeetervitus,
ninade hõõrumine (inuitide ja maooride tervitus ),
naeratus.

Inimkonna lapsepõlves oli naeratus tegelikult agressiivne žest, hoiatus vastaste eemale hirmutamiseks. See hammaste paljastamine ja lai grimass on praegugi paljude loomade juures kasutusel, näiteks šimpansid peletavad niimoodi soovimatuid külalisi. Aastatuhandete jooksul on inimolendid kohandunud ja lihvinud naeratuse tervitusžestiks, nagu seda tänapäeval tunneme. Kui möödume võõrast inimesest ja kogemata loome silmside, naeratame märkimaks, et ei kavatse halba.
Kuid naeratus võib ka pöörduda tagasi oma algse olemuse juurde ja toimida hoiatussõnumina. Niisugust hästi laia ja agressiivset naeratust kasutame, kui oleme kellegi peale vihased või kui kohtame inimest, keda üldse ei salli. Ähvardav naeratus annab teisele selgelt sõnumi eemale hoida või siis kanda tagajärgi, kui ikkagi edasi tuleb.

Lahkumine11

Lahkumisel on samasugune repertuaar rituaalseid käitumisviise. Kui see lõpetatuse tseremoonia puudu jääb, tundub lahkumine ebatäielik. Kas teie peol on kunagi olnud külas keegi, kes mingil põhjusel head aega ütlemata minema läheb? Teile jääb imelik tunne, nagu oleks midagi puudu. Paljud lahkumisžestid on samad mis tervitamisel . Kuid lahkumisžestid võivad varieeruda vastavalt sellele, mis teie koosveedetud aja jooksul juhtus. Näiteks teid võidi tutvustada võõrale, keda saite nüüd hästi tundma. Sellisel juhul võib teie lahkumisžest olla intiimsem, kui oli tervitus. Teisalt, teil võis sõbraga lahkarvamusi olla. Loomulikult ei ole lahkumisžest nii sõbralik kui tervitus.

Harjutus: Nautige oma ruumi

Meie tegusas ja sageli stressirohkes maailmas on vajadus rahu ja üksinduse järele aina tungivamaks muutunud. Sotsiaalsete olenditena oleme sageli väga tähelepanelikud teiste vajaduste ja nõudmiste suhtes – kas tööl või kodus –, kuid harva võtame endale aega oma vajadusi rahuldada. Tihti peame üksi veedetud aega tühjalt raisatuks ja – mis kõige hirmutavam – üksildaseks; kuid üksinda veedetud aeg võib olla rikas ja sisukas kogemusi. Et saada teada, kuidas, proovige seda harjutust:

Minge üksinda pidulikult välja. See võib olla ükskõik milline päevaaeg, kuid pühendage endale vähemalt neli tundi. See on teie eriline aeg, seepärast tehke midagi, mida tõesti tahate teha. Mõned soovitused:

jalutuskäik maal,
matk mereranda,
kinoskäik,
restoranikülastus,
õhtu hea filmiga,
sõit maale.
- Veetke aega, nautides iseenda seltskonda. See on teie päev või väljasveedetud õhtu ja seepärast, kui tuleb tuju, sööge suur kotitäis kala ja kartulikrõpse või kostitage ennast jäätisega. Tehke valikuid ja saate teada, mis teile tõesti meeldib või ei meeldi – võib-olla õpite seejuures end paremini tundma. Kõige tähtsam, ärge tehke midagi, mida te ei taha: see on teie väärtuslik aeg, nautige seda.
- Selle nelja tunni lõpus täheldage, kas teie keha tunneb end teistmoodi.
  - Kas pinge on õlgadest kadunud?
  - Kas stressijooned näos on asendunud naeratusega?
  - Kas tunnete, et teil on rohkem energiat?
  - Kas kõnnak on erksam?
  - Kas teie kehakeel on avatum?
  - Kas tunnete end teiste suhtes vastuvõtlikumana?

Kui esimest korda seda harjutust proovida, võivad olla suured raskused üldse natukenegi aega iseenda seltskonnas veeta; tegelikult võite pidada harjutust masendavaks ja ebamugavaks. Võib-olla te polegi väärtuslikku aega iseendaga veetnud. Kuid tegelikult tuleks haarata igast võimalusest seda teha, eriti veel tänapäevase rutiini ja sellega kaasneva stressi vältimiseks.

SEKSUAALSE KEHAKEELE SALADUSED12

Inimesed on seksuaalsed olendid ja seks on elus peamine motiveerija. Heast seksist saab küll lühiajalise rahulduse , aga tegelikult igatseb enamik meist püsiva suhte ja armastuse järele. Tihtipeale hõlmab suure osa mõtlemisajast, nagu ärkvel olles, unistades ja magades, mure, kuidas leida inimest, keda armastada ja kes armastaks meid. Nendel otsingutel võib sageli ette tulla vääritimõistmist, sest me pole osanud mõista ega isegi mitte märgata mittesõnalisi signaale, mida teistele saadame ja mida nad meile tagasi peegeldavad. Ennast on võimalik muuta, kuid eneseteadvuse suurendamiseks ja enesekindluse tõstmiseks peab end analüüsima.

Inimene ja suhtlemine

Inimesed on ülimalt uudishimulikud olendid, meile meeldib üksteist vaadata. Keha räägib. Iga inimene vaatleb iga päev kümneid, kui mitte sadu inimesi kas otse elus, televiisoris või arvutiekraanil. Aistimisfunktsioonide hulgas valitseb nägemismeel. Hindame üksteist pidevalt. Meeldib see või mitte, kuid me liigitame, võrdleme, otsustame, oletame ja peame plaane , ja seda kõike mõne sekundi jooksul. Avalikku kohta sattudes uurime teadlikult või ebateadlikult ümbrust, otsime tuttavat nägu, huvitava välimusega inimesi või ehk kedagi, kes meile meeldiks. Kui palju selle toimingule tähelepanu osutatakse, oleneb isiklikust olukorrast. Kui oled üksik ja tunned himurust, keskendud rohkem võimaliku voodikaaslase tuvastamisele, kui olles armunud ja oma suhtele pühendunud.
Huvi ümbritsevate inimeste vastu mõjutavad paljud tegurid, kaasa arvatud füüsiline tervis (pole kuigi tore olla haigena vahekorras), vaimne tervis ( depressioon ja erutus ei sobi kokku) ning olles viljakas eas naine, ka menstruaaltsükkel.
Kaks inimest peegeldavad teineteise kehahoiakut ja liigutusi, mis viitab vastastikusele külgetõmbele. Tuleb panna tähele mitmeid asju, üks neist võib olla ühesugune käteasend.
Ajal, kui teadvus imestab, kas loetu kehtib ka me endi kohta, siis see, mida nimetatakse alateadvuseks, mõjutab ja kontrollib seksuaalseid reaktsioone kõige ümbritsevaga seoses. Mõningad ehedad näited sellest on:

Iha – pahvak hõrku lõhnaõli;
Vastumeelsus – arbuusisuurused ja ilmselgelt kunstrinnad või huuleimplantaat, mida oleks justkui mesilane nõelanud;
Erutus – mälestus esimesest armastusest, mille eesistuja kuklajoon uuesti meelde tõi;
Huvi puudumine – kummaline nähtamatus, mis välistab need, kes ei vasta seksuaalse reaktsiooni eeltingimustele.

Mõni nendest mõjudest võib olla instinktiivne, geneetiline või alateadlik, näiteks kikkis rinnad erutavad instinktiivselt peaaegu kõiki mehi, samal ajal kui pikad sportlikud kandilise lõua ja karmi iluga mehed panevad naiste südame kiiremini põksuma. Teised mõjud võivad olla kultuurilised, näiteks kõhnad androgüünsed lapsmodellid Lääne reklaamide iluikoonidena. Mõni mõju on aga seotud ainulaadse looga – tundub, et tõmbume kummalisel moel inimeste poole, kes on meie endi või ühe meie vanema moodi.
Teadlikud ja alateadlikud jõud avaldavad mõju kõigis eluvaldkondades, aga kõige enam just seksuaalelus. Missuguseid pilte seksuaalsest külgetõmbest mõeldes oma kujutlustes ette maname? Kas näeme oma seksuaaliha objekti, fantaasiaarmukest, ideaalpartnerit või märkame teiste inimeste himurust?
Mis on siis see, mida nimetame seksuaalseks külgetõmbeks – tungiv, vastupandamatu, joovastav, lihalik ja üürike? Kas kellelgi on üldse võimalik säilitada tõeline kireseisund pikemaks ajaks? Või kestab see ainult nii kaua, kuni ihaobjekt jääb kättesaamatuks? Võib-olla suureneb seksuaalne külgetõmme olukorras, kus ei saa seda, mida kõige rohkem tahame?
Kas naised kogevad seksuaaliha sama tugevalt kui mehed? Jah, muidugi, kuid see ei ajenda neid tegutsema sama innukalt ja järjekindlalt kui mehi. 1989. aastal viisid psühholoogid läbi uurimuse, milles võõras kütkestav naine lähenes ülikoolilinnakus meestele ja tegi ettepaneku voodisse minna. Umbes 75% meestest vastas jaatavalt. Kui aga võõras mees tegi naistele samasuguse lähenemiskatse, siis ükski naine ei nõustunud.
Mehed küsivad sageli, mida nad peaksid naiste köitmiseks teisiti tegema. Ilmselged tõed on tegelikult järgmised: pööra tähelepanu isiklikule hügieenile, kontrolli oma hingeõhku, ole galantne, rääkimise asemel püüa vahelduseks kuulata, keskendu oma partnerile ja ära püüa samal ajal üle ta õla ka teisi jälgida, ära räägi rumalusi ja ära piidle ta rindu, ole tagasihoidlik . Loetelu on piinlikult ilmne, kuid sellegipoolest tundub, et ärevust tekitavalt paljud mehed ei tunne isegi neid lihtsaid reegleid. Mõni neist reeglitest kehtib ka naiste puhul, kuid enamasti leiavad naised, et mehi on märgatavalt kergem köita.
Need reeglid ei ole siiski seksuaalses kehakeeles edasijõudnutele. Naised peavad meeste juures üheks kütkestavamaks jooneks asjatundlikkust. Olles pädev peaaegu kõiges, tunneb mees end enesekindlamana ja teab, mida ta väärt on. See avaldub ka igal moel kehakeeles, alates kõnnakust kuni selleni , kuidas ta naist vaatab. Naistele meeldivad emotsionaalsed, kirglikud ja elujõulised mehed, kelle särav silmavaade tõotab aktiivset ning avarat elu. Kui mehel on elus kindel eesmärk ning kui ta ilmutab sealjuures pädevust ja kindlust , alles siis tunneb ta elust täit rõõmu; see kõik on aga seotud mehe potsetsiga. Mees tunneb end siis seksikana, ja kui ta seda tunneb, siis ta ka on seksikas.
On vale arusaam, et mehed algatavad seksuaalsuhteid. Kaht kolmandikku kõigist flirtidest algatavad naised. Naiste pealekäimine toimub siiski nii peenelt, et enamik mehi arvab , et nemad pigem algatavad kui vastavad. Kui inimene soovib paremini aru saada oma seksuaalsest kehakeelest, siis tuleb teadvustada oma käitumist. Panustada tugevatele külgedele: olla realistlik, tähelepanelik, tundlik ja märgata detaile. Saada asjatundjaks, harjutada ja arendada oma empaatiat .
Ole hingestatud. Ole tuline. Ole kirglik. Tegutse väärikalt. Inimesed peavad ehtsust väga seksikaks. Ole rõõmus ja elujõuline. Ole vormis. Hoolitse oma tervise eest. Õpi oma kehas hästi elama. Tegele Pilatese harjutustega. Õpi rütmi järgi liikuma – võta tantsutunde. Õpi õigesti hingama ja lõdvestuma. Tegele joogaga. Kuid üle kõige ole armastav ja rõõmsameelne. Rõõmus meel ja armastus elu vastu paistavad välja kogu olemusest ja muudavad kehakeele vastupandamatuks. Kui järgid õnne, siis leiab õnn ka sind üles.

Isiklik ruum

Inimesi mõjutab ümbrus väga. Kõik meeled aitavad meil jälgida ümbruses toimuvat, me tunneme maapinna võnkumist oma jalge all ning kogeme äikese-eelset peavalu veel enne, kui tumedad pilved pea kohale kogunevad. Meeled on meie liigi säilimise võti. Suudame eristada meile suure kiirusega lähenevaid potsentsiaalselt kahjulikke objekte ja astuda samme nende vältimiseks. Tunneme lõhnast, kui toit on halvaks läinud ja suudame tabada väiksemaidki muutusi kehalõhnas. Kõik me tunnetame , kui keegi väljaspool nägemisala meid silmitseb ja oleme teadlikud teise inimese lähedusest ka siis, kui puudub füüsiline kontakt. Kõigil on võime tajuda teise inimese tundeid või ära arvata meeleolu. Mõni koguni kinnitab, et on suuteline nägema inimese aurat – energiavälja, mis meie kõigi ümber eksisteerib.
Ajus on valik metaboolsele erutusele vastavaid emotsionaalseid reaktsioone. Ükskõik, kas koged rahvarohkes kohas hirmu, viha või naudingut, mõjutavad seda:

Suhtluse asjaolud ,
Sind ümbritsevate inimeste sugu,
Sinu vanus,
Sinu isiksus,
Sinu elukoht ja kultuuritaust ,
Kui hästi teist inimest tunned.

Võimumäng

Väldi domineerimis- ja võimumänge. Oma staatusest või võimust mõista andmiseks kasutavad mehed sageli eelisena pikka kasvu. Kuna pikka kasvu ja kõrge positsiooniga meest peetakse külgetõmbavaks, loob säärane domineerimis- ja kontrollimissoov halva mulje. Kasvupositsioonilt teise inimese isiklikku ruumi sisenemine ei ole soovitatav.
Kui mees istub laua taga ning naine liigub tema ruumi ja jääb püsti seisma, tajub mees seda alateadlikult kui rünnakut või väljakutset. Kui naine räägib telefoniga ja mees tuleb tema territooriumile, pannes näiteks portfelli, kohvitasse või kausta naise lauale, ei tähenda see lähenemiskatset. Sama võib öelda siis, kui mees nõjatub naise lauale või istub selle äärde. Kui mees aga annab oma käte või näoilmega märku, et sooviks laua taha istuda ning noogutuse ja naeratusega selleks loa saab, on õhus tunda varjatud või ilmset tõmmet. Kui naine on domineerival positsioonil, tunneb mees end võimumängudes relvitult.

Isiklikku ruumi tungimine

Kuidas kiirendada kahe inimese intiimruumi ühinemist? Saladus on selles, et tuleb luua olukord, kus on võimalik kutsuda või saada kutse lähenemiseks või kus sissetung näib olevat vastus kutsele, isegi kui seda tegelikult polnud.
Mehed, ärge istuge või seiske naise kõrvale otsekohe, vähemalt alguses. Naised tunnevad end kõige sundimatult siis, kui mees läheneb neile eest, mitte tagant või külje pealt. Kui kontakt on juba loodud, tunnevad nad end kõige mugavamalt siis, kui mees liigub suhtluse jätkamiseks ühe külje poole. Peaksid vältima istumist või seismist selle naise kõrval, kellest oled huvitatud ja sisse võetud. Palju kergem on flirtida üle õhtusöögilaua ja ideaalasend on diagonaalselt teineteise vastas.
Naised, ärge lähenege meestele otsevaates, nad peavad seda ohtlikuks ja väljakutsuvaks. Kui soovid romantikat üle kütta, lähene mehele küljelt, siis pöördu pikkamööda ümber, jääes näoga tema poole.
Kui naine soovib meest kütkestada, kasutab ta selliseid märke nagu otsene silmside, ristatud jalad ja mehe poole suunatud põlved, samuti ta naeratab, hoiab kätt reiel ning pöörab oma tooli nii, et see on otse mehe ülakeha suunas. Mees annab oma huvist märku, laskudes allapoole, et ta silmad oleks naise omadega samal kõrgusel. Mehe avatud kehahoiak, käte asetus ja suund on järgmine käik ja nii on ta naise isiklikku territooriumi sisse tunginud tundumata agressiivne või domineeriv.

Ruumi vallutamine asjadega

Sageli kasutavad inimesed kellegi teise ruumi tungimiseks esemeid. Sulepead, lauanõud, veiniklaasid, sigaretid , küünlad või ükskõik millised asjad võivad libiseda üle laua, nagu oleksid need lahingusse saadetavad malenupud või saadikud missioonil, esindades me südameigatsusi.
Kui sööte lõunat ja libistad noa või kahvli üle laua keskjoone teise inimese ruumi, siis tema reaktsioon ütleb sulle kõik, mis vaja. Kui ta hoiab sellest kinni ja puudutab seda, siis meeldid talle. Kui lükkab eseme sinu lauapoolele tagasi, on see märk, et peaksid tagasi tõmbuma ja tunnistama, et õhus ei tarvitse olla romantikat, või vähemalt taipama märguandest, et kiirustad liigselt ja ta tahab, et võtaksid tempo maha. Arvesta, et kui teine ei vasta kohe sinu manöövrile, ei tähenda see kindlasti, et sa talle ei meeldi ega hakka kunagi meeldima.

Jäljendamine ja peegeldamine

Liigutusi ei pea täpselt peegeldama: kui naine hoiab veiniklaasi jalast, siis võib veidi oodata ja seejärel klaasi ülevalt või alt hoida. Kui naist täpselt matkida, võib see hoopis häirida.
Kui keegi meile meeldib, siis tavaliselt kahel peamisel põhjusel: me kas tunnetame omavahelist sarnasust või eeldame, et täiendaksime teineteist. Romantiliste kohtumiste algstaadiumis tõstame automaatselt esile ühiseid asju. See avaldub kahel moel: kehahoiaku jäljendamises ja peegeldavad käitumises.
Kehahoiaku jäljendamine toimub nii, et üks inimene võtab konkreetse kehahoiaku ja teine matkib teda, võtted viis kuni viiskümmend sekundit hiljem sarnase või koguni täpselt samasuguse kehaasendi. Kui keegi jäljendab su kehahoiakut, siis on tal sinu seltskonnas mugav ja tõenäoliselt sa meeldid talle. Oma asendit muutes kontrolli, kui huvitatud ta on, ja vaata, kas ta teeb sedasama. Mida rohkem ta sind matkib, seda rohkem on ta sinust huvitatud.
Kui keegi hakkab sulle meeldima, siis häälestud tema lainepikkusele, ja kui tunded on vastastikused, häälestub ka tema sinu omale.
Uurimused näitavad, et sügavalt armunud inimesed või lähedased sõbrad, kes on teineteist juba kaua tundnud , arendavad endas automaatselt võime häälestuda samale lainele isegi väikseimate liigutuste abil. Kasutame sarnaseid käeliigutusi, ühesugust kehaasendit ja kallutame pead sama nurga all, aidates sellega silmadel ühel joonel püsida.
Kui istute teineteisele otsa vaadates laua ääres ja su partneril on parem küünarnukk laual, siis võid panna lauale kas vasaku küünarnuki, sobitamaks seda partneri parema küünarnukiga, mis oleks täielik peegeldamine, või siis parema küünarnuki, mis on poolik peegeldamine.

Riided

Meie riided on valjuhäälne sõnatu avaldus meie olemuse kohta – kes me oleme, mida esindame, kui palju hoolime oma välimusest ja moetrendidest ning kui huvitatud oleme oma seksuaalsuse esiletoomisest.
Eredad värvid, eriti sarlakpunane, on seotud seksuaalsusega. Erepunane toon ääritab meid füüsiliselt – tugevalt punaste värvide läheduses kiirenevad südamelöögid ja hingamine . Soojenemegi sõna otseses mõttes üles, umbes samamoodi, kui seksuaalset erutust kogedes. Mis puutub härgadesse, on punase kanga mõju müüt, inimeste puhul aga mitte.
Suhete algses kujunemises mängib kujutlusvõime keskset rolli. Üks suuremaid seksuaalse erutuse tekitajaid on teise inimese selliste kehaosade ettekujutamine, mida me ei näe. Riided, mis vaid vihjavad kehale kangavoltide all, on palju erutavamad kui paljastavad rõivad. Pikk seelik diskreetse lõhikuga, mis toob aeg-ajalt sääre nähtavale, on mehele määratult ahvatlev . Samamoodi on kaunile kehale vihjavad meesteriided naiste jaoks palju seksikamad kui liibuv T-särk.
Naiste pitspesu järel on kingad suurim fetiš. Mehed, kes kurdavad, et nende naistel on liiga palju kingi , ei ole asja mõtet tabanud.
Mehe kell on sageli tema ainus kallihinnaline ehe. See räägib tohutult palju ta stiilist, staatusest ja jõukusest.

Mitteverbaalne suhtlemine

Siia kuulub just nii palju asju, mida tuleb silmas pidada, kui palju me neid kasutame. Nende alla saab liigitada käe surumist teretamisel, silmi ja pilke, näo grimasse, keha üldist uurimist , kulmukergitust, silmapilgutust, naeratust, õlgu, käsi ja jalgu .

Käe surumine

Käepigistus räägib meist palju: käepigitusel on esimese mulje loomisel suur mõju ning samuti avaldub selles meie sarm ja võlu. Oma staatuse näitamiseks pole teise inimese kätt surudes vaja sellest kõiki elumahlu välja pigistada. Samal viisil ei saa lõtv käepigistus, otsekui oleks su käsi surnud, jätta sinust muud muljet, kui et oledki lodev. Vaata hetkeks oma käsi ja küüsi.

Mida need sinust räägivad?
Kui suured need on?
Mis kujuga need on?
Kui kare või pehme on su peopesade nahk?
Kui soojad või külmad need on?
On need niisked ja kas tead, kuidas neile mõjub emotsionaalne erutus?
Kas su küüned on puhtad ja lõigatud või mustad?
Kas sa närid küüsi?

Psühholoogid on läbi viinud arvukalt eksperimente mitmesuguste käepigistusstiilide mõjust. Meeldivaim esmamulje nii meeste kui ka naiste puhul oli siis, kui käepigistus kestis viis sekundit ja oli kindel, mitte ebamugavust tekitav. Veel enam, kuiv peopesa jätab parema mulje, sest niiske peopesa võib tähendada närvilisust. Kindel silmside ja kerge naeratus, mis käepigistuse viimases astmes muutub avalamaks, ning kerge peakallutus ühele küljele jätab käepigistusel soodsa mulje.
Uurimus näitab, et kõrge staatusega inimesed kipuvad suruma kätt, peopesa allapoole. Inimesed, kes muretsevad vähem oma võimu pärast, kalduvad ulatama kätt, pöial pealpool ja nende domineerimisvajadus võib olla väiksem. Kahe käega käepigistust saab kasutada siira soojuse ja kiindumuse avaldamiseks, kuid sagedamini peetakse seda veidraks või omaseks poliitikule, kes püüab siiras välja näha.

Silmad

Silmad on tähtsaimad mitteverbaalse seksuaalse suhtlemise vahendid. Põletav pilk, jäine pilk, vihane põrnitsemine, kui pilgud võiksid tappa, kilavad silmad, sügav silmavaade, inglisilmad, läbitungivad sinised silmad, lambapilk; tule-minuga-voodisse-silmad, kuri silm või flirtiv pilk. Need on vaid mõneb väljendid, mida kasutatakse pilgu jõu kirjeldamiseks.
Silmad on olulised nii mitteverbaalsete signaalide vastuvõtmiseks kui ka intiimsete varjatud ja avalike sõnumite saatmiseks otse teise inimese teadvusse. Silmad ei valeta. Mõned ütlevad, et need on hinge peeglid. Mida rohkem sa lased teistel endale silma vaadata või neis peituvatele saladustele ligi pääseda, seda ausam sa oled, seda enesekindlamana end tunned ning seda rohkem julgustad teisi lähenema oma sisemistele mõtetele, tunnetele ja igatsustele.
Silmad paljastavad kõike sinu erootilisest ja romantilisest seisundist. Need on keha kõige ilmekamad osad. Need toovad esile sügavaimaid tundeid ja igatsusi.
Väljendusrikkalt kirjutab sellest Victor Hugo ‚‚Hüljatutes’’13:
Pilgu võimu on armastuslugudes nii palju kuritarvitatud, et sellesse on hakatud umbusklikult suhtuma. Vähesed julgevad veel öelda, et kaks inimest on armunud, kuna nad on teineteist vaadanud. Sellegipoolest algab armastus sellisel ja ainult sellisel viisil. Ülejäänu on vaid ülejäänu ja tuleb hiljem. Miski pole tõelisem sellest suurest vapustusest, mida kaks hinge seda sädet vahetades teineteisele annavad.
Silmameiki kasutatakse silmakuju muutmiseks ja silmavalgete rõhutamiseks, et need paistaksid suurematena. Silmade flirtimispotsetsiaali suurendavad tumedaks värvitud ripsmed ning laugude värvimine võib suurendada pupillide näilist sügavust ja värvi.
Michael Argyle, üks selle valdkonna asjatundjaid, on osutanud, et mida suuremad on pupillid , seda rohkem oleme huvitatud vaatlusobjektist ning see on ka seksuaalse huvi ja erutuse otsene indikaator . Tema uurimus kinnitab Hessi eksperimente 1970. aastate algusest, mis näitasid, et kui naiste pupillid on laienenud , peavad mehed nende fotosid palju seksapiilsemaks. Sama kogevad ka naised.

Keha uurimine

Naised ja mehed uurivad üksteise keha erinevalt. Flirtivad naised on mehe üldpilti uurides märksa kavalamad.
Meil on võime avastada ka kõige põgusam pilk, mis meid uurib. Kõige rohkem ebamugavust valmistab naistele see, kui kellegi pilk langeb nende rindadele. Lahtise dekolteega kleit äratab küll tähelepanu, kuid oma silmadel ringi ekselda lubavad mehed on ebameeldivamad ja sedalaadi pilk põhjustab tõenäoliselt vaid solvumist.
Paljud mehed heidavad tuulde võimaluse siduda end potsentsiaalse partneriga, sest pärast esialgset silmakontakti tabab neid tõeline ‚‚eksleva pilgu’’ sündroom. Samasuguse põletava pilguga, mille kohta esimene naine oleks võinud mõelda, et see oli üksnes talle, uurivad nad ka kõiki teisi naisolendeid.
Naised vaatavad järgmist:

Veedavad rohkem aega mehe näol, eriti suul , silmadel ja juustel.
Pikkust ja kehaehitust.
Riideid , kingi, sõrmuseid, kella ja muid ehteid .
Tagumikku: paljudele naistele on see tõeline sütitaja.
Jalgade pikkust: mõned naised, kuid see ei ole nii tähtis kui meestele.

Mehed vaatavad:

Rindu.
Jalgade pikkust: see on peamine visuaalne erutaja.
Vaatlevad tavaliselt alt üles: jalgu, sääri, jalgevahet, rindkeret, rindu, õlgu ja siis nägu.

Meest, kes hoiab oma pilgu pigem naise näol kui kehal, on alati külgetõmbavamaks peetud.

Kulmukergitus

Kulmud raamivad silmi ja annavad kindla kuju signaalidele, mida silmadega saadame, rõhutades silmaümbruslihaste iga liigutust. Kulmukergitus on mitteverbaalne sõbralik tervitussignaal, mida tuntakse kõikjal maailmas. Kuna see on nii universaalne peavad uurijad seda kaasasündinud reaktsiooniks. Kulme tõstes paljastuvad silmamunad, sest silmalaud kerkivad ja silma ümber olevad lihased sirutuvad, lastes silmade pealispinnale rohkem valgust. Nii paistavad silmad suurte ja säravatena ning see on väga ligitõmbav.
Kohtudes kellegi huvipakkuvaga, vaata talle kohe vestluse alguses silma. Kui ta tahab, et sa räägiksid, siis tõenäoliselt peatub hetkeks. Ära eira seda signaali – see on märgunane, et sinu kord on vestlust jätkata. Mõjuvaim viis on heita regulaarseid, umbes kolme kuni viie sekundi pikkuseid varglikke pilke, huvi arenedes aga pikendada neid kahe kuni kolme sekundi võrra.

Suu

Suu on peaaegu sama keerukate signaalide saatja kui silmad. Suur osa meie ajust tegeleb suult ja muudelt kõneorganitelt saadud info tõlkimise ja juhtimisega. Tihti määratleme iseloomu, kasutades metafoorina suud või keelt. Kirjendame neid väljenditega, nagu ‚‚suu põigiti nina all’’, ‚‚suu vett täis’’, ‚‚kidakeelne’’, ‚‚suure suuga ’’ või ‚‚suukas’’, ‚‚suu ammuli’’, ‚‚suu on õige koha peal’’, ‚‚musimokad’’, ‚‚huuled torus’’.
Pea meeles oma suud ja eriti naeratust mitte varjata. Liiga tihti tõstame käe, et oma suud peita ja naeru lämmatada ning seda tehes varjame üht oma kõige väärtuslikumat vara. Silmad on kui helgiheitjad, mis aitavad meil oma pilku tabada, ja kui majakad, mis püüavad tähelepanu. Kui kellegi silmad on juba sinul, siis juhi ta pilk oma silmadesse ning suu ja huulte juurde. Kõik inimesed uurivad nägu nii, et nende pilk liigub kolmnurkselt silmade ja huulte vahel, nõnda siis, ära takista seda loomulikku teekonda. Kasuta seda oma eeliseks – ära peida suud, vaid osuta sellele.
Kõigel, mida suhu või suu juurde paneme, on potentsiaal olla seksuaalsuse avaldus. Mõni toit, näiteks jäätis, võib olla eriti meeleline . Prunti aetud huuled on seksuaalsed, sest need kutsuvad suudlema ja samas imiteerivad erutunud naise suurenenud suguorganeid.
Tavaliselt on suu see, mis paljastab inimese tegeliku meeleolu. Võltsnaeratus on reetlik ja seetõttu kergesti äratuntav.
Suletud huultega naeratust, kui see on loomulik, kasutatakse sageli siis, kui naeratame omaette . Kui see on aga kergelt viltu, siis näitab see silmakirjalikkust.
Kokkusurutud huultega naeratus, mida nimetatakse ka nukraks naeratuseks, viitab sageli allasurutud vihale või valule .
Täis- või lainaeratus on sümmeetriline. Näole ja silmade ümber ilmuvad naerukurrud.
Võltsnaeratusele viitavad pingul lõug ja ülemine huul , külmad kergelt ahanenud silmad ja naerukurdude puudumine.
Seksuaalse erutuse ajal huuled paisuvad ja nende värv tumeneb. Värvilised huulepulgad samaaegselt varjavad ja matkivad seda loomulikku muutust; tumepunane värv annab märku pidevast erutusseisundist.

RAHVUSVAHELINE ETIKETT14

Euroopasse mahub palju erinevaid kultuure ja seetõttu on käitumisreeglid erinevates riikides vägagi erinevad.
Üldiselt peetakse lõunaeurooplasi avatumaks ja ekspressiivsemaks kui põhjaeurooplasi.
Järgnevaid erinevaid Euroopa kehakeele etiketti reegleid jälgides võib ka leida ühiseid jooni meie rahvaga.

Soome

Tutvustamisel annavad kätt nii mehed kui naised ja sageli ka lapsed.
Avalikkuses oma tundeid üldiselt välja ei näidata.
Vestluse käigus on oluline luua otsene silmside ja seda ka hoida.
Käed vaheliti rinnal seismist tõlgendatakse jultumusena.
Võid tõsta jala üle põlve, kuid hoidu pahkluude ristamisest.
Soomlased ei söö tänaval - väljaarvatud jäätist.
Ära kunagi söö sõrmedega, isegi mitte puuvilja.
Toidu järele jätmist peetakse ebaviisakaks, seega tuleks võtta ette väiksed portsjonid , mida suudad kindlasti ära süüa.

Suurbritannia

Britte peetakse pisut külmemaks kui nende Mandri-Euroopas elavaid naabreid ning peamiseks ametlikuks tervituseks ongi käepigistus. Mitteametlikes olukordades seda ei kasutata ning noored suruvadkätt harvemini kui vanemad inimesed.
Kallistamine ja suudlemine väljaspool perekonna- ja sõpraderingi on väga haruldane .
Viisakus ja lugupidamine on olulised. Enamik britte seisab kannatlikult järjekorras; kui keegi üritab vahele trügida, kutsub see esileägeda protesti .
Mõnedes ettevõtetes piiratakse üha enam alkoholi joomist ärilõunatel.

Taani

Käepigistused on enamasti kindlad ja lühikesed.
Kui kohtud paariga, suru esmalt naise kätt.
Lapsi õpetatakse kätt suruma ja silmsidet hoidma.
Viisakus on oluline. Naised lastakse enda ees uksest sisse ja trepist alla; trepist üles lähevad mehed ees.
On ebaviisakas inimestele selga pöörata: kui pead näiteks oma istmeni jõudmiseks inimestest mööduma, tee seda näoga nende poole olles ja üte aitäh.
Võta ametlikeks lõunasöökideks kaasa pidulikumad rõivad.
Ametlikel lõunasöökidel antakse igale mehele kaart naise nimega, kes istub temast paremal. Mehed peavad oma kaaslase lauda saatma .
Ära pane süües küünarnukke lauale.
Toostide ütlemine on levinud. Sa peaksid laskma pilgul libiseda üle kogu seltskonna või ütlema toosti ühe inimese auks, siis võtma väikese lonksu ja taas looma silmsideme.

Ungari

Saabudes ja lahkudes surutakse alati kätt.
Mehed peaksid ootama, kuni naine neile käe ulatab.
Ungarlased ei armasta puudutamist ning vajavad suurt isiklikku ruumi: inimesed seisavad üksteisest umbes käeulatuse kaugusel.
Ametlikel pidudel oota, kuni sind inimestele tutvustatakse.

Prantsusmaa

Prantslased raputavad pakutud kätt kiiresti üles alla.
Üldiselt peab mees ootama, et naine talle kätt pakuks.
Prantslased ei suudle põsele ka häid tuttavaid - nad panevad põsed vastamisi ning suudlevad õhku.
Prantsusmaal ei naeratata võõrastele.
Visiitkaarte vahetatakse sageli. Kui annad endast kõrgemal positsioonil olevale isikule kaardi, ei pruugitema sulle enda oma vastu anda.
Ära võta ärikohtumistel pintsakut seljast, enne kui kõige kõrgemal positsioonil olev isik pole seda teinud.
Ehkki prantslased žestikuleerivad palju, on kehakeel ja käitumine tööl vaoshoitud. Sageli kasutatavad žestid on oma silmale osutamine (”Sa ei peta mind ära”) ning õlakehitus koos käte laiutamisega (”Mul ükskõik”) või rinna kõrgusele tõstetud käelabadega (”Mida mina teha saan?”)
Ettekandja kutsumiseks oot, kuni teie pilgud kohtuvad, tõsta käsi ja ütle: “Monsieur”, “Madame” või “S’il vous plait”.

Saksamaa

Mehed suruvad kätt kindlalt, raputades seda ainult ühe korra.
Ka naised ja lapsed suruvad kätt, kuid mitte nii tugevasti kui mehed.
Grupi inimestega kohtudes surutakse kõikidega kätt.
Ära jäta teist kätt käesurumise ajaks taskusse - see näitab sakslaste arvates vähest austust partneri vastu.
Visiitkaartide vahetamine on tavaline.
Kui restoranis on kohtadest puudus, võib administraator sinu lauda panna istuma võõraid. See on tavaline ja sa ei pea nendega rääkima.
Sakslased ei ütle pidevalt “palun” ja “tänan”. Seda ei peeta ebaviisakaks.
Ära lõika restoranis ega kodusel lõunasöögil kartulit , pannkooki või klimpi noaga : sellega annaksid mõista et need on kõvad.

Hispaania

Käepigistused on soojad ja sõbralikud ning mehed võivad oma tuttavaid seljale või õlale patsutada. Nagu kõigis romaani maades, on tervituseks kallistamine tavaline. Silmside on oluline, ehkki naised peavad olema ettevaatlikud, et seda ei tõlgendataks märguandena sügavamast huvist vestluskaaslase vastu.
Hispaanlased hindavad vanamoodsat, formaalset käitumist - lähtutakse traditsioonilistest konservatiivsetest ja religioossetest väärtustest.
Vanema põlvkonna esindajad peavad ebaviisakaks, kui hoiad käsi vestluse ajal taskus.
Avalikus kohas haigutamist ja ringutamist ei peeta heaks tooniks.
Restoranis või kodus ootavad mehed enne istumist enamasti ära, kuni kõik naised on istet võtnud.
Kellegi terviseks juues löö klaase kokku ja ütle: “ chin -chin!”. Ära hakka sööma enne, kui kõik on istet võtnud ja ütle alati: “Buen provecho!” (’Head isu!’).

Venemaa

Otse silma vaatamisele ja korralikule tugevale käepigistusele võib meessoost sõprade puhul järgneda vene karukaisutus ja mõnikord ka suudlus mõlemale põsele.
Millegi või kellegi peale vilistamine tähendab halvakspanu.
Teatris või rahvarohkes kohast kellestki möödumine, selg tema poole, on ebaviisakas.
Vene koju sisenedes ära ulata kätt üle ukseläve. Tee seda siis, kui oled juba sisse astunud .
Venelased ei naerata võõrastele, eriti avalikus kohas. Sõprade ringis näitavad venelased aga oma tundeid võrreldes näiteks brittide või ameeriklastega hoopis vabamalt välja.

Rootsi

Kätt surutakse kindlalt ja lühidalt, raputades seda korra või kaks. Mingit muud kehalist kontakti ei toimu.
Hoia vestluse ajal silmsidet: see näitab, et oled räägitavast huvitatud.
Rootslased ei pea käte rinnale ristamist kaitseasendiks, vaid pigem märgiks, et sa kuulad tähelepanelikult.
Rootslased on tõsised, tagasihoidlikud inimesed ja kalduvad pidama tühiseks neid, kes on lärmakad ega hoia oma tundeid vaos.
Kellegagi vesteldes seisa otse tema poole; kui pöördud kasvõi veidi kõrvale, võidakse seda tõlgendada huvipuudusena.
Rootslased panevad jutule vahele segamist iseäranis pahaks. Sama kehtib teema vahetamise kohta, kui eelnev küsimus ei ole lõplikult lahendatud .
Negu teised skandinaavlased, ütlevad rootslased klaasi tõstes: “Skool!”.

KOKKUVÕTE

Kehakeele uurimine on tasuv ja köitev ajaviide. Kõigest paari lihtsa, meie kõigi poolt pidevalt kasutatava žesti tundmine kasvatab teie tajumisvõimet, peenendab intuitsiooni ja annab rohkem usku oma kõhutundesse. Võite märgata, et muutute uusi inimesi kohates enesekindlamaks ega pelga enam nii väga tundmatuid olukordi. Maailma jälgimisest võib saada tõesti rikastav kogemus ja uus seiklus . Võite õppida analüüsima omaenda suhtlemisoskusi, hinnata oma nõrku ja tugevaid külgi ning neid siis parandada, samal ajal lisades oma repertuaari uusi žeste.
Tunnustame instinktiivselt vana kõnekäänu, et sarnased tõmbuvad, vähemalt mõnes mõttes. Tahame, et inimestele meeldiksid samad asjad, mis meilegi, sest vastastikune mõju ja sobivus võivad tekitada tunde, et tagasi tõrjumine on vähem tõenäoline ja et meid armastatakse tõenäolisemalt just meie endi pärast. Sarnasus toidab rahulolu, kuid vastandid tõmbuvad. Mõlemad vastuolulised ütlused on tõesed: maailmas on sama palju ka välimuselt sarnaseid paare kui täiesti ilmseid vastandeid , näiteks väga pikk ja ilus naine ning lühike ja jässakas mees.
Oluline on aga mitte uskuda müüti, et ainult ilusa välimusega inimeste elu võib olla romatiline. Naudinguihast ja läbematust armutungist räägib juba Adonise ja Aphrodite kirglik armulugu , kuid nagu kõik ebajumalate lubadused , on ka nauding ajutine ning sellele järgneb tühjuse- või kahetsustunne ja igatsus millegi sügavama järele. Ühegi suhte tõelised rikkused ei põhine välimusel ja kehaehitusel, vaid elujõu, suhtluse, vestluse, taktika , sobivuse, puudutuse, läheduse ja muidugi kehakeele jätkuval dünaamikal.
Loodan tuliselt, et veedate mõnda aega eksperimenteerides teabe ja harjutustega, mida neilt lehekülgedelt leidsite, ning saate neist kasu. Antud referaat on nimelt mõeldud rikastama mitte üksnes teie kehakeelt ja teadmisi selles valdkonnas, vaid kogu teie elu. Õnn kaasa!

KASUTATUD KIRJANDUS

Allan Pease , 1981. tõlk. Kalev Lattik , 2001. Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN

Anna Jaskolka , 2004. Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: kirjastus ERSEN

Martin Lloyd-Elliott, 2005. tõlk. Anneli Kritšmann, 2006. Seksuaalse kehakeele saladused. Tallinn: kirjastus Koolibri

Dr. Cornelia Topf, 1998. Kehakeel ja edukas karjäär. Tallinn: kirjastus Odamees

Peter Clayton , 2003. tõlk. Maria Drevs, 2004. Kehakeel töökeskkonnas. Tallinn: kirjastus Koolibri
1 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001. Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN
2 Anna Jaskolka, 2004. Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: kirjastus ERSEN
3 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001. Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN
4 Anna Jaskolka, 2004. Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: kirjastus ERSEN
5 Anna Jaskolka, 2004. Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: kirjastus ERSEN
6 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001. Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN
7 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001. Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN
8 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001. Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN
9 Dr. Cornelia Topf, 1998. Kehakeel ja edukas karjäär. Tallinn: kirjastus Odamees
10 Peter Clayton, 2003. tõlk. Maria Drevs, 2004. Kehakeel töökeskkonnas. Tallinn: kirjastus Koolibri
11 Peter Clayton, 2003. tõlk. Maria Drevs, 2004. Kehakeel töökeskkonnas. Tallinn: kirjastus Koolibri
12 Martin Lloyd-Elliott, 2005. tõlk. Anneli Kritšmann, 2006. Seksuaalse kehakeele saladused. Tallinn: kirjastus Koolibri
13 Peter Clayton, 2003. tõlk. Maria Drevs, 2004. Kehakeel töökeskkonnas. Tallinn: kirjastus Koolibri
14 Peter Clayton, 2003. tõlk. Maria Drevs, 2004. Kehakeel töökeskkonnas. Tallinn: kirjastus Koolibri
38

.DOC Laadi alla originaalfail 38 lk · .doc · 350 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

350 laadimist Kokku alla laetud

12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Dan Uvarov Õppematerjali autor

Sisukas, 36-leheküljeline uurimus, milles käsitlen kehakeele tähtsust, alust, tsoone ja žeste, seksuaalse kehakeele saladusi ning lõpuks ka rahvusvahelest kehakeele etiketti.
Sain selle töö eest suurepärase hinde.

kehakeel zest tsoon rahvusvaheline etikett

Sarnased õppematerjalid

doc

Kehakeele referaat

...................................................................................................... 13 6. Kokkuvõte............................................................................................................ 14 Kasutatud materjal.................................................................................................... 15 1. Sissejuhatus Kehakeel on mitteverbaalse käitumise rikkalik allikas, mis aitab meil teiste inimeste tunnetest ja mõtetest paremini aru saada. Kehakeel moodustab umbes 60% meie suhtlusest. Selle teema valisingi just sellepärast, et paremini aru saada, mida inimene üritab selgeks teha just zestide teel. Tavaliselt räägib kehakeel oma loo, mida inimene ise tähele ei panegi. Eriti huvitab mind enda puhul kasutatav kehakeel, mida ma viimasel ajal olen rohkem jälgima hakanud ja samas meeldib mulle ka jälgida inimesi, kes üritavad valetada, aga nende kehakeel reedab nad nende enda teadmata. On nii

Suhtlemisõpetus

docx

Kuidas lugeda kehakeelt

Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika Klienditeenindaja eriala 1. Kursus Ainar Pikk LKT-1 ,,Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt" Kokkuvõte Valga 2010 1. Peatükk ,,Kehakeele alused" See peatükk räägib, mis on kehakeel, kust see pärineb ja kuidas me seda kasutame. Suuremal või vähemal määral suhtlevad kõik meie planeedi loomad signaalide, liigutuste ja helide kombinatsioonil. Samuti on ka inimestel, kes kasutavad kehakeelt nagu iga teine loom. Kehakeel moodustab koguni 65% kogu meie suhtlemisest. Hääletoon 30% ja sõnad vaid 5%. Kehakeel tähendab suurt valikut füüsilisi liigutusi, mis suhtlemise ajal meie kehas alateadlikult ja teadlikult esinevad

Ärieetika

rtf

KEHAKEEL uurimistöö

1.1.8 Kehakeele avaldumine ilmetes.................................................................................6 1.1.9 Kehakeele avaldumine märkides ja signaalides.......................................................7 1.2 Kehakeele võltsimine.......................................................................................................7 1.3 Kehakeele rahvusvahelised ja kultuurilised aspektid.......................................................7 1.4 Sugu ja kehakeel...............................................................................................................8 1.4.1 Naiste kehakeel.........................................................................................................8 1.4.2 Mehe kehakeel..........................................................................................................8 2. Kehakeelest üksikasjalikumalt........................................................................................

Teadus tööde alused (tta)

doc

Kehakeel

Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22)

Terviseõpetus

doc

Kehakeel

Kool Nimi Kursus Kehakeel Referaat õppeaines ,,õppeaine" Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt..........................................................................................

Psühholoogia

doc

KEHAKEEL

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)..................................

Psühholoogia

docx

Kehakeel

TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT.............................

Psühholoogia

odt

KEHAKEEL

........................ 6 4. KAITSESEISUND.......................................................................................... 7 5. KAHTLUSTAMINE JA SALATSEMINE............................................................... 8 6. ISIKLIK ALA.................................................................................................. 8 7. KEHAKEEL ERI KULTUURIDES....................................................................... 9 KOKKUVÕTE..................................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJAL..................................................................................... 11 Sissejuhatus

Enesejuhtimine

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (12)

kaisaliisa: Tegin ise referaati teemal kehakeele praktiline tähendus ja kuigi ma koostasin selle paljudest erinevatest kohtadest saadud materjaliga, oli sellest ikka väga palju abi.

Tõesti väga põhjalik, arukas ja asjalik referaat.

Kiitus! :)

01:47 24-02-2010

jessica: Küllaltki ülevaatlik. Puudutas tähtsamaid teemasid

22:38 08-11-2010

Smart Files: Tõesti väga põhjalik! Tubli töö :)

18:19 17-01-2012

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 38 lk