KEHAKEEL (0)

Sisukord
SISUKORD...................................................................................................... 2
SISSEJUHATUS................................................................................................. 3
1. KEHAKEELE LUGEMINE................................................................................ 4
2.KEHAKEELE ALUSED..................................................................................... 5
1. Geneetilised alused..................................................................................................................... 5 2.Ümbrusest tingitud kehakeele alused........................................................................................... 6
3. Kultuurilised alused.................................................................................................................... 6
4. Psühholoogilised alused.............................................................................................................. 6
3. NÄO PUUDUTAMINE.................................................................................... 6
4. KAITSESEISUND .......................................................................................... 7 5. KAHTLUSTAMINE JA SALATSEMINE............................................................... 8
6. ISIKLIK ALA.................................................................................................. 8
7. KEHAKEEL ERI KULTUURIDES....................................................................... 9
KOKKUVÕTE..................................................................................................... 10
KASUTATUD MATERJAL..................................................................................... 11

Sissejuhatus

Paljud ei taha tunnistada, et inimene pole midagi muud kui vaid bioloogiline olend . Nagu teisedki loomad, allub ka inimene bioloogiaseadustele, mis kontrollivad tema tegevust, reaktsioone, liigutusi, kehakeelt. Hämmastav , et too inimloom vaid harva mõistab, et tema poos, žestid ja liigutused võivad vastu rääkida sellele, mida tema hääl teatab . Alati on inimesi elavalt huvitanud see, kuidas nad üksteist mõjutavad ja üksteisega suhtlevad ning inimeste jälgimine on sageli üpris huvitav, kui oskad analüüsida ja teha sellest õiged järeldused, vahel isegi mõjutada seda inimest. Valisingi antud teema sellepärast, et rohkem teadvustada kehakeelt ja seda analüüsida.
Peatükid tutvustavad vastavalt kehakeele definitsiooni/ olemust, tähtsust, lugemist, erinevaid aluseid ja lähemalt näo puudutamisest, kaitseseisundist, kahtlustamisest ja salatsemisest, isiklikust alast ning näiteid eri kultuuride kehakeeltest.
Kehakeel
Sõnaline e. verbaalne suhtlemine moodustab vaid osa meie igapäevasest suhtlemisest. Teine osa, mis ei ole sugugi vähemoluline suhtlemisel, on mitteverbaalne e. lehakeel- suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil.
Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks:

• Liigutused: näoilme , žestid, kehahoiak
  

• Ruumisuhted : kui kaugele te vestluspartnerist hoiate.
  

Kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annnavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise.
 
Albert Mehrabiani andmeil jaotub sõnumi mõju järgnevalt:
7% verbaalne (sõnad)
38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne.)
55% kehakeel (põhiliselt näoilme)
Kehakeele lugemine
Kehakeelega seoses võib nii mõnelgi inimesel tekkida küsimus: mis kasu on kehakeele tundmisest? Vastus on ilmselge – kui on saanud selgeks, mida teatavad žestid märgivad, võib hakata “lugema”, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnades on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem – isegi võimatu – on seda teha kehakeelega. Žestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida.
Näiteks võib tuua mõne seltskondliku koosviibimise või mõne muu rahvarohkema ürituse, kus on koos palju erinevaid inimesi. Kui tunda mõningaid põhilisi kehakeele märke , siis võib inimesi jälgides avastada mõndagi sellist, mida jälgitav ise varjata võib püüda. Kehakeele märke uurides selgub , kes üritusel viibivatest inimest püüab vestluskaaslasele muljet avaldada ja kes üldse mingit muljet ei avalda. Võib näiteks märgata, et mõni on süüvinud vestlusesse veetleva kaaslasega , tundamata tegelikult vähimatki huvi selle vastu, mida partner räägib. Ainult kehakeelt jälgides on võimalik aru saada, kas rääkija on teadlik oma kaaslase hajevil olekust ja kas ta reageerib tähelepanule või blokeerib seda. Ruumi teises otsas võib näiteks aga avastada, kes manipuleerib vesteldes ja kes räägib lausvalesid. Kui üks üritusel osalejatest tunneb teiste suhtes üleolekut, siis ei jää sellest tulenev hõõrumine kehakeelt tundval inimesel märkamata. Kui pöörata natuke rohkem tähelepanu sellele, milliseid žeste inimesed teiega vesteldes teevad, võib saada tohutult informatsiooni. Juba selle järgi, kuidas nad istuvad või seisavad, saab öelda, kas nad huvituvad sellest, mida te räägite, on nad teiega nõus või mitte, kas nad oleksid parema meelega kusagil mujal ja isegi seda, kas te olete nende jaoks atraktiivne. Kõike seda, ilma et oleks sõnagi lausutud.
Kehakeele hindamise oskus võib aidata ka parandada pingelisi ja piinlikke olukordi . Nähes, et keegi on uje ja tunneb end ebakindlalt, saab aidata tal end mugavamalt tunda. Osates näha, et keegi valetab, võib talle seda otse öelda või lihtsalt hoiduda tema õnge sattumast. Isegi kui olete juba väga läbinägelik ja oskate olukordi hinnata, arendab kehakeele tundmine neid oskusi veelgi ja annab lisakindlust.
Kehakeele alused
Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid . Neid võib jagada eri kategooriatesse. Näoilmed, žestid ja kehahoid on inimese käitumise alustoed. Kuigi kultuurilised erinevused kehakeelt teatud määral küll mõjutavad, on palju sellest universaalne. Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Õpime seda keelt sellest hetkest peale, kui tuleme siia ilma, oma ema süles. Pikkamööda meie arusaamine sellest kasvab, kuni oleme suutelised tõlgendama ja kasutama suurt hulka puudutusi, žeste ja ilmeid. Kuigi oleme arendanud niisuguseid tehnoloogilisi uuendusi , nagu telefon, faks ja e-post, et rakendada oma oskust kõnelda ja kirjutada, jääb kehakeel alati meie põhiliseks ja selgeimaks suhtlemisvahendiks.
Geneetilised alused
Teatud tegevused on meile geneetiliselt kaasa sündinud ja on osa meie ellujäämise varustusest. Näiteks imikuna teame instinktiivselt, kuidas imeda. Teame sedagi , kuidas nutta, kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Kui saame vanemaks, puhkeme spontaanselt nutma , kui oleme endast väljas, just nii samuti, nagu millegi naljaka peale spontaanselt naerma puhkeme
Ümbrusest tingitud kehakeele alused
Arenedes õpime tegevusi keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnas.
Just lapsed ja teismelised võtavad omaks erilise kõnepruugi, selleks et olla “lahedad’’ ja sõpradele vastuvõetavad. Ka võivad nad muuta oma kõnnakut ja liigutusi. 
Kultuurilised alused
Kultuur on keskkonnaga tihedalt seotud. Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest selgelt piiritletud kogukonda, sekti, rühma või isegi spordimeeskonda, mis on kujundanud teatavad ainuomased kehakeele harjumused. Näiteks tantsib Uus- Meremaa All Blacks ragbimeeskond enne iga mängu rituaalselt maoori sõjatantsu haka’t. Tantsuliigutused on tuletatud muistsest maoori väljakutse ja võitluse kehakeelest. Isegi nii lihtne žest nagu tervitamine võib pärit olla kindlast kultuurist. Kui meie läänes surume sageli kohtumisel kätt, siis Indias panevad inimesed käed kokku ja kummardavad peaga. 
Psühholoogilised alused
Teatavad teod on puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus . Eriti pakub siin huvi tahtmatu reflektoorne pupillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikultkontrollida. 
Näo puudutamine
Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest – kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene alateadlikult kätega oma kõrvu, suud või silmi. Näo puudutamist loetakse üldse üheks esimeseks valetamise signaaliks. Samas võivad need liigutused tähendada ka kõhklust, ebakindlust ning liialdamist.
Kui tõstame rääkides käe suu ette, siis püüab aju takistada alateadvuses keelele tulevaid sõnu. Väidetakse isegi, et kui me näiteks räägime ja kuulaja katab suu käega, siis on ta veendumusel, et teie valetate.
Teine võimalus oma valetamist varjata on nina sügamine. Puudutatakse mitu korda kergelt või üks kord kiiresti, peaaegu märkamatult ninaalust huulelohku. Esiteks on see alateadlik maskeering – kui inimese teadvusesse tungivad halvad mõtted, käsib alateadvus käel suu sulgeda ning selle liigutuse varjamiseks puudutakse viimasel hetkel suu asemel nina. Teisalt aga tekitavad valetamise ajal ninas asuvad närvilõpmed sügelustunde ning tekib kange tahtmine nina sügada. Samas on vaja seda žesti eraldada teadlikust nina sügamisest, mis erineb valetamise žestist oma intensiivsuse tõttu.
Silmalaugude hõõrumine on alateadlik soov ennast kaitsta. Inimese ajus on tekkinud soov pettuse, kahtluse või vale eest peitu pugeda. Teisalt võidakse sellega vältida vestluskaaslase pilku, kellele valetatakse. Mehed hõõruvad silmalauge hoogsamalt kui naised. Naised teevad selle liigutuse väga ettevaatlikult. Pilku kõrvale viies vaatavad nad lakke .
Kõrva hõõrumine väljendab soovi kuuldut vältida. Kui laps ei taha oma vanemate manitsusi kuulda, katab ta oma kõrvad kätega. Kõrva või kaela sügamine väljendab kõhklust või ebakindlust. Kaela sügamine on eriti silmatorkav just siis, kui inimene samal ajal ütleb –“Sain teist väga hästi aru.”
Krae venitamine. Vale tekitab näo ja kaela lihaskiudes kihelust. Et sellest aistingust vabaneda , on vaja sügelevat kohta kratsida. Meestel, kes parasjagu valetavad, ise kahtlustades, et neid nähakse läbi, on komme venitada kraed . Kraed sikutatakse aga ka vihastamise ja masenduse korral.
Sõrmed suus – raske masenduse ajal paneb inimene sõrmed suhu, et põgeneda alateadvuses tagasi ohutusse imikuikka. Kui laps imeb sõrme, siis täiskasvanul on selleks pastaka imemine või sigareti või piibu imemine. Kui inimene imeb sõrme, siis viitab see sellele, et ta vajab heakskiitu ja toetust.

Kaitseseisund

Ohu või ebameeldiva olukorra puhul hakkab inimene end instinktiivselt mitmesuguste liigutustega kaitsma, asetades nt. käed rinnal risti. See žestis sisalduv teave avaldab partnerile suurt mõju: ka tema võtab sisse kaitseseisaku. Sama mõju avaldub grupisiseselt – kui üks vestlejatest grupis asetab käed rinnale risti, siis teevad seda ka teised. Kui paar inimest grupis on sellise kaitseasendi sisse võtnud , on tulemuseks see, et kogu grupi tegevus on tugevasti häiritud.
Rinnale asetatud käed ja üle põlve heidetud jalg annavad tunnustust sellest, et inimene on asunud kaitsepositsioonille või on eitaval seisukohal. Selliseid liigutusi märgates tuleks muutuda tähelepanelikuks, kui tahetakse mingit saavutada kokkulepet. Kaitseasend avaldub meestel ja naistel erinevalt – eriline kaitseasendi märk, mis esineb eranditult naistel, on pöia toetamine põlveõndlasse.

Kahtlustamine ja salatsemine

Umbusklikkust ja skeptilisust väljendavad järgmised žestid: käed – jalad on risti, inimene pöördub meist kõrvale, kallutab keha taha, pea ette ning piidleb silmanurgast või üle prillide . Varjatumad ja vähem märgatavad liigutused on nimetissõrmega kõrvataguse või kaela sügamine ning nina puudutamine ja hõõrumine. Kõik umbusku, kahtlustamist ja tõrjuvust väljendavad sõnumid ütlevad: “Ma ei ole teiega nõus.”. Kõige selgem salatsemise tundemärk on žestiklastri kokkusobimatus. Kui inimene sõjakas poosis naeratab, püüab ta vaenutundeid sõbraliku naeratuse abil varjata. Nii püüavad mitmed inimesed oma tundeid peita . Samal ajal räägib nende keha tõtt.
Isiklik ala
Igal inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum , mille suurus erineb meie elukohast ning sealsest inimeste arvust. Eristatakse nelja vööndit:
Intiimne vöönd (15-46 cm) – Just seda kaitseb inimene kui oma ala. Vööndisse lubatakse vaid nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi.
Isiklik vöönd (46-120 cm) – Selline vahemaal lahutab meid teistest näiteks pidudel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõpradega koos viibides .
Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m) – Kõrvaliste inimestega suheldes.
Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) – Suurema inimrühmaga suheldes.
Intiimsesse vööndi tungivad tavaliselt kas lähedased sugulased, sõbrad või inimesed, kes soovivad meid rünnata. Viimase puhul hakkab meie süda kõvemini kloppima, verre paiskub adrenalin, mis annab ajule ja lihastele signaali, et peab võitluseks valmistuma.
Et inimesed tunneksid end sinu seltskonnas hästi, peaksid hoidma vahemaad . Kuid on ka erandeid , kuna erinevatel rahvustel on erinevad laiusega intiimsed vööndid .
Kehakeel eri kultuurides
Igaüks meist teab, kuidas kehaosasid kasutades sõnumeid saata, kuid paljud meist ei mõista, et inimesed erinevates maailma osades "räägivad" erinevaid kehakeeli. Signaal "jah" ühes kultuuris võib tähendada "ei" teises; žesti " hüvasti " ühes kultuuris võib tõlgendada kui "tule siia" teises.
Kehakeele väärkasutamine võib olla ebameeldiv või isegi ohtlik kogemus. Siinkohal võib tuua mitmesuguseid näiteid:
 1) Aastal 1988 astusid kaks aasia-ameeriklast Los Angeleses baari, kus laulja, kes oli samuti Aasiast , lõbustas üht klienti. Mehed istusid vabadele kohtadele otse laulja nina alla. Pärast baar sulgemist jälitas laulja mehi parklasse, kus nad sattusid kähmlusesse selle pärast, et mehed osutasid oma jalgadega laulja näo poole. Tüli sai ägeda pöörde, kui laulja tõmbas välja püstoli ja tappis ühe meestest .
2) Aastal 1992 läks president George H.W. Bush riigivisiidile Austraaliasse. Rahvamassid olid tee äärtes rivides, et tervitada Ameerika Ühendriikide presidenti, kes tervitas neid vastu ülestõstetud sõrmedega kujul "V" , peopesa pealtvaatajate poole. Järgmisel hommikul kuulutas pealkiri kohalikus ajalehes , et " Ameerika president solvas austraallaseid . "
 3) Aastal 1998 läks äsja abiellunud ameerika paar New Zealand ´isse mesinädalaid pidama . Nad rentisid auto ja tuuritasid mööda riiki, kuni eirasid stop-märki. Politseiametnik tõmbas nad vahele. Paar selgitas, et nad olid linnas uued ega tundnud kohalikku liiklust väga hästi. Niisis anti trahvi asemel neile hoiatus . Tänu märgiks viitas mees politseiniku poole ülessuunatud pöidlaga. Seepeale kutsus politseinik abiväge ja vahistas mehe. (Ülessuunatud pöialt peetakse Uus- Meremaal väga ebaviisakaks žestiks).
Kokkuvõte
Uurimuse käigus selgus, kui olulist rolli mängib kehakeel meie igapäevaelus. See võib inimese tundmaõppimisel suureks abiks olla, juba esimesel käepigistusel võib teha omad järeldused teise isku kohta. Tänu kehakeelele saab inimene näiteks abi, aga see võib ka neid reeta. Kaasa on sündinud geneetilised omadused, näiteks imikuna teatakse instinktiivselt, kuidas imeda. Edasi sõltub kõik sõpradest, kultuurist jne.
Üldiselt võib öelda, et paari lihtsa pidevalt kasutatava žesti tundmine kasvatab tajumisvõimet, peenendab intuitsiooni . See on kasulik enesekindluse kasvatamiseks, sellega saab analüüsida oma suhtlemisoskust ja hinnata nõrku ja tugevaid külgi ning neid parandada.
Kasutatud kirjandus

• http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine2/kehakeel.html
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kehakeel
  
• http://salamaailm.weebly.com/kehakeel.html
  
• http://www.nacada.ksu.edu/Resources/Clearinghouse/View-Articles/body-speaks.aspx
  
• Borg, J. 2012. Kehakeel. Kuidas teada saada, mida tegelikult öeldakse. Kirjastus: Ersen. 261 lk.