KEHAKEEL uurimistöö (2)

Uurimistöö
PEA, KÄED JA JALAD – IGAPÄEVASED SUHTLEMISVAHENDID

2009
Sisukord
Sissejuhatus 4
1. Kehakeele alused 5
1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine 5
1.1.1 Geneetilised 5
1.1.2 Ümbrusest tingitud 5
1.1.3 Kultuurilised 5
1.1.4 Psühholoogilised 5
1.1.5 Ametialased 6
1.1.6 Kehakeele avaldumine kehahoiakutes 6
1.1.7 Kehakeele avaldumine žestides 6
1.1.8 Kehakeele avaldumine ilmetes 6
1.1.9 Kehakeele avaldumine märkides ja signaalides 7
1.2 Kehakeele võltsimine 7
1.3 Kehakeele rahvusvahelised ja kultuurilised aspektid 7
1.4 Sugu ja kehakeel 8
1.4.1 Naiste kehakeel 8
1.4.2 Mehe kehakeel 8
2. Kehakeelest üksikasjalikumalt 8
2.1 Pea 8
2.1.1 Näoilmed 9
2.1.1.1 Huuled 9
2.1.1.2 Silmad 9
2.1.1.2.1 Õigete silmsignaalide andmine 10
2.2 Käed 10
2.2.1 Käed kui tõkked 10
2.3 Jalad 11
2.4 Isiklik ruum 11
3.1 Uuringu iseloomustus 11
3.1.1 Uuringu analüüs 12
3.1.2 Uuringu kokkuvõte 23
Kasutatud materjal 26
Lisa 1 Ankeet 27
Lisa 2 Ankeedi punktisüsteemi tulemused 28

Sissejuhatus

Kehakeel on inimese lahutamatu osa, mis on suunatud väljapoole. Kehakeel võib asendada suulist suhtlemist ja annab inimesest usaldusväärset informatsiooni, seega on selle abil võimalik jälgida inimese mõtete ning tegude vastavust st. inimese ausust. Kehakeele abil väljendatakse oma suhtumist , meeleolu, seisundit , tundeid, mõtteid. Suhtlemises moodustab kehakeel oma osa-ligi 60%. Mõnel õnnestub see loomulikult, samas mõnel võltsina.
Antud teema on valitud, kuna autor tunneb huvi inimestevahelise suhtlemise ning mõjutamise vastu. Teema kohta on nii inglisekeelset kui ka eestikeelset kirjandust üsna palju ning selle tööga on soovitud õpetada inimesi kehakeelt kasutama ning lugema.
Teema kui selline Eestis ja mujal maailmas eriti aktuaalne ei ole, st. seda ei kajastata igapäevaselt eraldi teemana
Antud töös on püstitatud järgmised probleemid:

• mis on kehakeel?
  

millised on erinevad kehakeele kasutamisviisid?
kuidas lugeda kehakeelt?
kuidas kasutada kehakeelt?
Töö eesmärgiks on:

• uurida erinevaid kehakeele kasutamisviise;
  

uurida ja analüüsida õpilaste teadmisi kehakeele kasutamisest.
Uurimisobjektiks on Kuressaare Gümnaasiumi 10. klassi õpilased vanuses 16 – 17.
Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid:

• enamus õpilasi ei jälgi või ei oska lugeda inimese kehakeelt;
  

neiud mõistavad paremini teiste inimeste kehakeelt, kui poisid
Eesmärkide täitmiseks ja hüpoteeside tõestamiseks oli vaja lahendada järgmised
ülesanded:

• viia läbi uuring Kuressaare Gümnaasiumi õpilaste seas;
  

• tutvuda antud teemaga põhjalikult uurides läbi kirjandust sellel teemal;
  
• analüüsida saadud tulemusi ning teha järeldused.
  

Töö on jaotatud kolme peatükki. Esimeses peatükis on välja toodud kehakeele liigitus. Teises peatükis on kehakeelt kirjeldatud üksikasjalikumalt, seletades erinevate žestide ning liigutuste tähendusi. Kolmandas peatükis antakse lugejale ülevaade autori koostatud uuringu tulemustest. Lisa 1 näidatakse õpilastele paberkandjal laiali jaotatud ankeeti. Lisa 2 on välja toodud autori koostatud punktisüsteemi tulemused, mille abil toodi kinnitus ühele püstitatud hüpoteesidest.

1. Kehakeele alused

Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt (Nierenberg 1997: 22).
Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega – ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus (Nierenberg 1997: 11).
Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad žestid ja miimika . Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust (Nierenberg 1997: 3).

1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine

1.1.1 Geneetilised

Nõnda suhtlemise võime on meile kaasa sündinud ja osa meie ellujäämise varustusest. Näiteks imikuna teame instiktiivselt, kuidas imeda. Teame sedagi, kuidas nutta, kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Kui saame vanemaks , puhkeme spontaanselt nutma , kui näiteks oleme endast väljas ( Jaskolka , 2004: 21).

1.1.2 Ümbrusest tingitud

Arenedes õpime tegevusi keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnas. Just noored võtavad omaks erilise kõnepruugi, et olla sõpradele vastuvõetavamad. Ka võivad nad muuta oma kõnnakut ja liigutusi (Jaskolka, 2004: 21).

1.1.3 Kultuurilised

Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest selgelt piiritletud kogukonda , sekti, vmv, mis on kujundanud teatavad ainuomased kehakeele harjumused. Isegi nii lihtne žest nagu tervitamine võib pärit olla kindlast kultuurist (Jaskolka, 2004: 21).

1.1.4 Psühholoogilised

Teatavad teod on puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab meid rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus (Jaskolka, 2004: 21). Siia alla käib ka näiteks tahtmatu pupillide reflektoorne avardumine. Seda ei saa teadlikult kontrollida (op. cit: 22).

1.1.5 Ametialased

Teatavad elukutsed kannavad endaga kaasas oma sptsiifilist kehakeelemustrit. Näieks limusiinijuhilt oodatakse , et ta käitub vaoshoitult ja aupaklikult, tema tegutsemine peab olema silmatorkamatu ja teenistusvalmis, enamasti väldib ta silmsidet (Jaskolka, 2004: 22).

1.1.6 Kehakeele avaldumine kehahoiakutes

Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab kui me puhkame, lõdvestume, ootame või vestleme. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit/emotsionaalset seisundit, ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu sotsiaalne seisund, energia hetketase, treenitus . Peegelduvad ka nõudlused, mida kehale pidevalt esitatakse (Jaskolka, 2004: 22)

1.1.7 Kehakeele avaldumine žestides

Žest on füüsilise tegevuse vormis antud visuaalne signaal , mis tehakse kas teadlikult (sõbrale lehvitamine) või ebateadlikult (nina sügamine). Kui oleme üksi, ei pruugi me oma žestidest teadlikud olla ja enamasti on neid vähe. Aga kui oleme seltskonnas, kasvab meie teadlikkus žestidestja me kaldume kasutama neid rohkem, reageerides teistele inimestele meid ümbritsevas seltskonnas. Näiteks naine meeste seltskonnas, võib aeglustada sammu ja hõõritada puusi. Mehed seevastu kohendavad kehahoiakut, tõmbavad kõhu sisse, vahetavad pilke (Jaskolka, 2004: 22).

1.1.8 Kehakeele avaldumine ilmetes

Tegelikult žestikuleerime rohkem oma näo kui ühegi teise kehaosaga. Näiteks kulmukergitus, võib edastada lugematuid tähendusi, olenevalt olukorrast ja kombinatsioonist muu kehakeele ja verbaalse suhtlemisega . Suu ja silmad on meie kõige kõnekamad näojooned (Jaskolka, 2004: 23).

1.1.9 Kehakeele avaldumine märkides ja signaalides

Me anname palju märke ja signaale seda ise teadvustamata . Mõned võivad olla vaevumärgatavad, nagu kulmukergitus. Kui meie meeleolu muutub saadame teadvustamata pupillisignaale, näiteks pupillid laienevad , kui me erutume. Teised signaalid , nagu sõrmega näitamine, on silmanähtavad ja väljendusrikkad (Jaskolka, 2004: 24).

1.2 Kehakeele võltsimine

Väga tähtis on liigutuste kooskõla. Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust ( Pease 1994: 45).
Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab (James 1998:11).
Osa inimesi punastab valetades või selle väljatulemise pärast piinlikkust tundes tahtmatult. Vähem vilunud valetajat võib mõnikord tabada soovilt näoilmet peita – näiteks võib ta püüda varjata muiet. Mõned näolihased on siiramad kui teised. Valetaja võib näiteks küll naeratada, kuid seejuures kerkib või tõmbleb tal kulm , sest ta tunneb ebamugavust ( Winston 2004: 84).

1.3 Kehakeele rahvusvahelised ja kultuurilised aspektid

Paljut kehakeelest võib mõista otsekohe ja mis tahes maailma paigas (Jaskolka, 2004: 24). Nagu näiteks rõõmsusmeelsuse korral naeratatakse ja kurbuse korral valatakse pisaraid.
Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitust ja noogutus jaatust (Pease 1994: 10).
Kuid osa kehakeelest, mis pole geneetiline ega psühholoogiline, on rahvuslik või regionaalne. Mõned žestid, millel ühes kultuuris on täiesti ohutu tähendus, võivad teises kultuuris olla solvavd. Näiteks läänemaailma märk “okei, semu ”on mõnes idamaa ühiakonnas laimav žest, mis viitab anaalanatoomiale (Jaskolka, 2004: 24).

1.4 Sugu ja kehakeel

On üldiselt tunnustatud, et sugude vahel on erinevused, olgu need siis geneetilisel või kultuurilisel baasil. Samamoodi on mõningad kehakeele aspektid soo- omased , kas siis looduslikult või kasvatuse tõttu (Jaskolka, 2004: 25).

1.4.1 Naiste kehakeel

Naised liiguvad harilikult õõtsuvalt, tuharad ja puusad käivad küljelt küljele. Teine tüüpiline joon naise kehahoiakus on , et oma kitsaste õlgade tõttu hoiavad nad oma käsivarsi kehale ligemal kui mehed (Jaskolka, 2004: 27).
Et suurendada oma veetlust, kulutavad naised igal aastal tohutult raha meigi ja kosmeetikumide peale. Läbi kogu ajaloo on naised püüdnud oma näojooni suurendada. Muistsed egiptlased olid tuntud oma antimoni pulbri poolest, mida nad määrisid laugudele, et silmade ilu rõhutada (op. cit: 29).

1.4.2 Mehe kehakeel

Mehed on üldiselt naistest pikemad . Neil on kitsamad puusad, laiem rindkere , rohkem lihasmassi ja vähem keharasva. Meeste kehad on arenenud kiireks liikumiseks ja jõu kasutamiseks. Meestel on tavaliselt pikem samm kui naistel ning nendelai rind ja lihaselised õlad tingivad selle, et nende käsivarred hoiduvad kerest eemale (Jaskolka, 2004: 30).

2. Kehakeelest üksikasjalikumalt

Pea – ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest, kes käib, pilk maas , või teeb end istudes võimalikult väikseks (James 1998: 52). Viis, kuidas me ennast hoiame, annab vaatajale tublisti teavet meie iseloomu, meeleolu ja tunnete kohta (vaata Lisa 1 Missugune on teie hoiak?).

2.1 Pea

Iga noogutus, pearaputus või – pööre edastab selgesti mõtet või kavatsust (Jaskolka 2004: 45).
Veidi kallutatud pea võib väljendada huvi, käele nõjatuv pea, aga tüdimust (Winston, 2004: 84).
Noogutusega võib öelda tere või võtta teadmiseks kellegi teise ligiolekut. See tähendab “jah” ja toimib ka “ma panen tähele” žestina. Pead langetatakse alandlikkuse ja austuse väljendamiseks ning seda võib näha pühalikel juhtumitel või kirikus. Peanõksu kasutatakse mõnele inimesele või asjale viitamiseka, kasutamata sealjuures silmi või käsi (Jaskolka 2004: 46 - 48).

2.1.1 Näoilmed

Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest (Nierenberg 1997: 24).
Verbaalset keelt toetavad näoilmed. Kui me näiteks ütleme, et oleme rõhutud, siis on meil tõenäoliselt õnnetu ilme. Kuulutust, et oleme maruvihased, saadab vihane ilme. Nägu on kehakeeles kõige väljendusrikkam vahend, näidates meeleolu, tundeid ja mõtteid (Jaskolka 2004: 53).

2.1.1.1 Huuled

Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkond. Me kasutame neid söömisel ja joomisel. Suudlus on märk poolehoiust ja sügavast tundest. Huulte torutamine või kokkupigistamine on taunimise avaldus, milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt, siis kipume huuli kriipsuks pigistama (Jaskolka 2004: 62 - 63).

2.1.1.2 Silmad

Silmad on kõige jõulisemad ja kõige paljastavamad kehakeele vahendid – neist võib alati tõe leida, hoolimata sellest, millise sõnumi annavad näoilma või sõnad (Jaskolka 2004: 55).
Pupillid avarduvad loomulikult, kui me näeme kedagi, kelle poole meid tõmbab, või midagi, mis meile meeldib (op. cit: 56). Erutatud inimese silmaterad laienevad ja seda on võimatu teeselda. Kui vikerkestast kõrgemal on näha silmavalgeid, annab see tunnistust hirmust või šokist (Winston 2004: 84).
Miks lähevad ehmudes silmad pärani – sest inimene tahab saada alateadlikult maksimumi informatsiooni. Inimene pigistab silmad kinni või pöörab pilgu kõrvale talle osaks saanud etteheite või hukkamõistu puhul –sellega kaitseb ta oma aju kõige negatiivse eest ega lase ligi võõraid emotsioone. Kui inimene pole aus või tahab midagi varjata, puutuvad teie pilgud kokku vähem kui 1/3 suhtlusajast. Silmanurgast heidetud pilk võib väljendada huvi või vaenulikkust (Anne 1/ 2000, lk 64 –65).
Ka valgustingimused mõjutavad pupille. Kui oleme pimedas või hämaras, avarduvad pupillid, et lasta sisse nii palju valgust kui võimalik, nii et me võiksime näha. Kui oleme ereda valguse või päikese käes, ahenevad pupilli, et silmi kaitsta (Jaskolka 2004: 56).
2.1.1.2.1 Õigete silmsignaalide andmine Liiga vähene silmside viitab huvipuudusele või iagvusele ja seda piitakse ebaviisakaks. Ka häbelikkus võib olla põhjuseks, et välditakse silmavaatamist. Kui silmavaatamist välditakse pidevalt, võib see tähendada, et inimene, kellega te räägite, valetab või on põiklev. Ülemäärane silmside tähistab sissetungimist teise privaatsusse ja osutab, et on tähelepaneliku uurimise all (Jaskolka 2004: 58 – 59).

2.2 Käed

Kõneldes liigutame vabalt ja spontaanselt oma käsi, puudutades, žestikuleerides ja sageli ennast kohendades (Jaskolka 2004: 65).
Näitaks käest kinni hoidmine võib olla hoolitsev, toetav žest, juhtiv ja kaitsev. Käte hõõrumine väljendab ootust, erutust ja teovalmidust. Rusikas käsi on kindlasti signaaliks, et inimene on vihane, kuid näitab, et ta ei kavatse midagi ette võtta (op. cit: 68 – 69). Käesurumist peetakse avatuse sümboliks, käte ühendamist ühtekuuluvuse sümboliks (Nierenberg 1997: 30).

2.2.1 Käed kui tõkked

Ristates käed rinnale , tekitame tõkke. Kui kuulaja nõnda käitub, siis tähendab see tema eitavat seisukohta ning tähelepanu hajumist. Sellist poosi sunnib võtma tema sisemine pingeseisund ja vastuolu. Et sellise inimese suhtumist muuta, tuleks tema käed ristiasendist lahti harutada. Talle võib näiteks ulatada mingisuguse eseme. Nõnda asub kuulaja avatumasse poosi ning ka tema suhtumine muutub. Kui inimese käed on ristatud kramplikult või rusikas, siis näitab ta välja oma vaenulikkust ning pahameelt. Võõras seltskonnas viibides kasutame sageli oma ebakindluse väljendamiseks poosi, kus kõverdatud käsi haarab rippuvast käest kinni. Sarnaselt kätele on ka ristatud jalad negatiivse suhtumise või ohutunde väljendajad (Pease 1994: 68 - 72).

2.3 Jalad

Sarnaselt kätele, tähistab ka iga liigutus, mis jalgadega tehakse, mingit kindlat tunnet , mõtet iseloomuomadust.
Kui seisate sirgelt, mõlemad jalad kõvasti maha toetatud, viitab see erksusele ja enesekindlusele. Seistes või istudes suuname tavaliselt jalalabad inimese või eseme poole, mis meid huvitab . Jalaga kopsimine viitab kärsitusele ning soovile edasi liikuda ja tegutsema asuda (Jaskolka 2004: 77 – 78).

2.4 Isiklik ruum

See, kui lähedale lubame teistel inimestel endale tulla, sõltub sellest, kui hästi me neid tunneme (Winston 2004: 86).
Intiimne vöönd (15 – 46 cm) on inimesele endale kõige tähtsam. Seda kaitseb ta nagu oma isiklikku territooriumi. Sellesse vööndisse “lubab” inimene ainult temaga emotsionaalses suhtes olevaid inimesi – armsamat ja pereliikmeid (Pease 1994: 21).
Isiklikku vööndi (46 – 120cm) hoitakse piduõhtutel, ametlikel vastuvõttudel või sõpradega koosviibimistel (op. cit: 30).
Sotsiaalne vöönd (1,2 - 3,6 m) – kõrvaliste inimestega suheldes (op. cit: 30).
Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) – suurema inimrühmaga suheldes (op. Cit: 30)

3. Küsitlus Kuressaare Gümnaasiumi 10. klasside s

Kehakeel on igal pool maailmas, iga inimesega tihedalt seotud. Pea iga meie mõtet, ideed tunnet anname edasi liigutuste abil. Sageli ei panda seda ise tähelegi. Autori eesmärk oligi teada saada, kui palju teavad Kuressaare Gümnaasiumi õpilased kehakeele lugemisest ning kasutamisest.

3.1 Uuringu iseloomustus

Küsitlus viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) kahes kümnendas klassis. Vastajateks olid 16 – 17 aastased õpilased. Autor on valinud küsitluse valimiks mugava valimi, sest viib küsitlust läbi oma koolis, enamvähem enda vanuseliste õpilaste seas.
Küsitlusele vastas kokku 60 õpilast, kellest tüdrukuid oli 34 ja poisse 26.
Uuringu meetodiks oli ankeet, mida oli võimalik täita paberkandjal (vaata Lisa 1 Ankeet).

3.1.1 Uuringu analüüs

Ankeet on koostatud erineva kehakeele kirjanduse abil. Küsimustele, mis on kokku pandud testi vormis, ei ole võimalik vastata täiesti üheselt, seega täiesti valesid vastuseid ei ole. Et leida kinnitust püstitatud hüpoteesile: neiud mõistavad paremini teiste inimeste kehakeelt, kui poisid, koostas autor lisaks järgnevale analüüsile ka punktisüsteemi, mille tulemusi on näha allpool (vaata Lisa 2 Ankeedi punktisüsteemi tulemused ).
1. Sugu(M/N)
Analüüsides ankeedi esimest küsimust, milles küsiti vastaja sugu, näeme et poisse ja tüdrukuid oli vastamisel umbes sama palju. Tüdrukud moodustasid vastanutest 57%, mis on veidi rohkem kui pool, seega poisse oli natuke alla poole – 43%.
2. Mida võivad tähendada järgmised žestid?

• Rinnali ristatud harali pöialdatud
  

Rinnali ristatud harali pöialdatud käed tähendavad Allan Pease raamatu “Kuidas lugeda mõtteid žestide järgi” järgi eitust, üleolevust, kaitsepositsiooni. Nagu ka jooniselt näha, on üle poolte vastanuist arvanud, et see žest tähendab kaitsepositsiooni. Näha on ka see, et paljud õpilased ei tea selle suhtlemissignaali tähendust – 15% vastanutest on vastanud “ei tea” ning 7% pakkunud midagi muud.

• Inimene puudutab vestlemisel kätega nägu, kõrvu, silmi
  

Selle küsimuse puhul on näha mitmeid erinevaid, kuid samas õpilaste seas üsna populaarseid vastuseid. See žest tähendab Anna Jaskolka raamatu “Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt”järgi valetamist. Õpilased on siin pakkunud mitmeid variante , nagu näiteks “enese korrastamine”, “ valetamine ”, “kaasa mõtlemine”, “igav”. Vastust “valetamine” on pakkunud vaid 3%, kuid samas on vastatud “ei tea” ning “muu” kokku 65%, mis on üle poole. See näitab õpilaste teadmatust.

• Kuulaja toetab põse käele
  

Nagu autor ennustas, teavad enamus õpilastest, et see žest tähendab väsimust, tüdimust. Nii on kirjas ka Gerard Nierenbergi raamatus “Kuidas lugeda kehakeelt”. Paljud, 13%, on pakkunud “mõtleb oma mõtteid”, ka seda võib lugeda õigeks.

• Lõua silitamine
  

Lõua silitamine tähendab Nierenbergi raamatu järgi otsusele jõudmist. Enamus vastanutest on pakkunud välja “mõtlemine”. Selle vastuse võib lugeda õigeks kuna mõtlemise tulemusel jõutaksegi otsusele. Ülejäänud 15 % vastanutest pakkusid midagi muud, mis ei osutunud populaarseks vastuseks .

• Kuulaja ristab käed rinnale
  

Jaskolka raamatus tähendab see žest eitavat seisukohta, tähelepanu hajutamist. Selles küsimuses on paljud õpilased küllap läinud kergema vastupanu teele pannes sama vastuse, mis esimesele žestile (rinnale ristatud harali pöialdatud käed) – kaitsepositsioon. Üsna palju on vastanud ka “ei tea” ning “muu”.

• Inimese/kuulaja pea on küljeli kaldus
  

See žest tähendab huvi millegi vastu. Vaadates joonist, võime näha, et ka paljud vastanutest, st. 70 % on arvanud sama. 10% leiab, et see žest tähendab, et kuulaja ei saa jutust aru, 7 % arvab , et inimene kuulab. Neid võib lugeda samuti õigeteks, sest need näitavad vähemalt, et kuulaja süveneb juttu .

• Pupillide suurenemine
  

Anna Jaskolka raamatu järgi, tähendab selline suhtlemissignaal erutust. Peaaegu pooled vastanutest teavad, et pupillide suurenemine tähendab narko- või alkoholijoobes olekut. Sellist vastust oli ka oodata, sest noored on ju vähemal või suuremal määral olnud kokkupuutes nende ainetega, seega on teadlikud selle tagajärgedest välimusele. Paljud on pakkunud ka valguse muutumist ning pimedust, selle žesti põhjuseks.
Kokkuvõtlikult võib esimese küsimuse põhjal öelda, et üldiselt õpilased teavad mida erinevad žestid tähendavad, kuid oli ka palju, võibolla isegi liiga palju “ei teasid” ning selliseid vastuseid, mis lähevad “muu” alla, kuid pole isagi ligikaudselt õiged.
3. Ühenda paarid
Tabel 1 Ankeedis olev ülesanne (autor)
Intiimne vöönd
46 – 120 cm
Isiklik vöönd
1,2 – 3,6 m
Sotsiaalne vöönd
Üle 3,6 m
Ühiskondlik vöönd
15 – 46 cm
Tabel 2 Õiged vastused (autor)
Intiimne vöönd
15 – 46 cm
Isiklik vöönd
46 – 120 cm
Sotsiaalne vöönd
1,2 – 3,6 m
Ühiskondlik vöönd
Üle 3,6 m

Tabelis 1 ja tabelis 2 on näha vastavalt küsitluses olev ülesanne ning õiged vastused. Vastuste analüüsimisel selgus, et õigesti vastas 44 õpilast 60 –st. See on enam kui pooled. Autorile oli see esmapilgul ka üllatuseks. Ruumivööndite teemat on veidi käsitletud ka psühholoogia tunnis, seega ei ole teada, kas õpilased mäletasid seda sealt või teadsid nad seda ise
4. Kas oled nõus väitega: tavaliselt oskavad naised kehakeelt paremini lugeda?
Väide “Tavaliselt oskavad naised paremini kehakeelt lugeda” on võetud Nierenbergi kehakeele raamatust. Seda on tõdetud ka paljudes ajakirjades. Nagu jooniselt näha, on ka enamus vastanutest selle väitega nõus. Küsitluslehti uurides selgus ka see, et enamus “ei ole nõus” vastanutest olid poisid. Üheks selle põhjuseks võib olla oma soo nn. kaitsmine.
5. Kas vestluskaaslasele vaadatakse osta rohkem kuulamise või kõnelemise ajal?
See küsimus on tehtud väitest:“Kehtib seaduspära, et vestluskaaslasele vaadatakse otsa rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal,” Nierenbergi kehakeele raamatus. Joonisel on näha, et ka üle pooled vastanutest pooldatavd seda väidet, samas 14 õpilast arvab vastupidist.
6. Millise kehaosaga antakse edasi kõige täpsemaid ja avatuvamaid suhtlemissignaale?
Jällegi Nierenbergi raamatu järgi, on selle küsimuse vastuseks “silmadega”. Selle küsimuse erinevad ja arvukad vastused tulid autorile suureks üllatuseks. Väide “Silmad on hinge peegel ” on ju kõigile tuntud ja teada, seega ei arvanud ta, et nii palju erinevaid variante tuleb. “Silmad” pakkus vaid 13% vastanutest, st. kõige vähem, samas “käed” 36%. Maha ei jäänud ka “pea”, “suu” ja “silmad”, mida pakuti samuti üsna palju.
7. Kas oskad tuua näiteid suhtlemisžestidest, mis ühes või teises kultuuris, riigis vms. tähendavad erinevaid asju? Milliseid?
Sellele küsimusele tahtis autor saada täpseid vastuseid stiilis: Naeratus – meil tähendab head meelt millegi üle, Jaapanis ärritust, pahameelt. Vastusteks toodi aga lihtsalt žestid kindlate kultuurideta, riigideta, kus need esinevad. Tore on see, et vastuseid tuli laialdaselt ja erinevaid, seega see näitab, et õpilased teavad suhteliselt palju erinevatest kultuuridest, riikidest. Küsimustiku koostamisel arvas autor, et teades noori minnakse sellisest küsimusest niisama üle, ilma vastamata, seega oli see positiivseks üllatuseks, et sellele niigi palju vastati. Leidus ka muidugi neid, kes jätsid lahtri tühjaks.
8. Kumb inimene püüab luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem, kas ebakonkreetne või konkreetne?
Nierenbergi raamatus oli selle vastuseks idealistlik e. ebakonkreetne inimene. Nagu jooniseltki näha, on üle poolte vastanutest arvanud täpselt vastupidist. Selle põhjuseks võib olla tundumus, et konkreetsed inimesed on oma jutus kindlamad ning konkreetsemad. Ebakonkreetsed inimesed aga ebakindlamad. Tegelikult, aga on nii, et kuna silmad on hinge peegel, siis konkreetsed inimesed võivad kestvat silmside luues oma tegelikud mõtted(positiivsed/negatiivsed)ning tunded välja reeta. Ja sellepärast ei üritagi konkreetsed inimesed luua niivõrd kestvat silmsidet.
9. Kas oled nõus väitega: naised otsivad meestest sagedamini pilkkontakti ning vaatavad palju sagedamini vestluskaaslasele silma?
Küsimus on koostatud väite põhjal ajakirjas Anne. Joonisel on näha, et 36 õpilast arvab samamoodi kui küsimuseski ning 13 ei ole selle poolt. Muidugi, alati on ka neid, kes ei tea – 11 tükki . Meeste ja naiste pilgukasutusele on järgmine seletus – meeste jaoks on tähtsal kohal loogiline mõtlemine ning seetõttu on tähtsaim sõnadega väljendatav mõte. Naised aga oskavad hinnata intuitsiooni tähtsust ning peavad tähtsaks seda, mis on pilgu taga.
10. Võrdle paari sõnaga masenduses oleva inimese ning lõbusas tujus oleva inimese kõnnakut!
Sellele küsimusele ei saa võtta ühte, konkreetset, õiget vastust. Õpilased oskasid ankeedile välja märkida palju erinevaid vastuseid. Näiteks on õpilastel arvamus, et masenduses inimene käib küürus seljaga ning aeglaselt. Samas lõbus inimene kiirelt ning naeratades. Autorile meeldis selle küsimuse vastuseid lugedes see, et see oli ainus küsimus, millele kõik oskasid ja, millele oldi pandud väga palju variante.
11. Kas maal kasvanud inimese isikliku ruumi vööndid on laiemad kui linnas kasvaval? Põhjenda!
Siin läksid vastanute vastused enamvähem pooleks. Pooled vastasid jaatavalt, pooled eitavalt, ning mõned ei teadnud . Tegelikkuses, aga usutakse et maal kasvanud inimese isikliku ruuni vööndid on laiemad, kuna seal on tema ümber vähem rahvast tema kui linnas. Allan Pease raamatu “Kuidas lugeda mõtteid žestide järgi” järgi mõistetakse isikliku ruumi all, keha ümbritsevat õhuruumi, mille suurus sõltub inimeste arvust tema elukohas. Nii on siis isikliku ruumi mõõtmed tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust eripärast. Need kes jaatavalt vastasid tõid välja umbes sama põhjuse nagu Pease raamatus.
12. Millest on tekkinud väide: pealtnäha laehdaid inimesi, kes teistele õlale patsutavad ja vestluse ajal pidevalt partnerit puudutavad, peetakse sisimas ebameeldivaks?
Selle vastuseks võib pidada järgmist: teiste inimeste hea või halb suhtumine teisse sõltub sellest, kuivõrd te austate nende ruumivööndit. Uurides ankeete, võis autor näha väga paljudel õpilastel enamvähem just sellist vastust. Vastused on küll erinevalt sõnastatud, kuid põhimõtteliselt tähendavad need kõik, mõni natuke kaudsemalt , sama.
13. Agressiivne väljanägemine avaldub järgmises.....(tõmba vale/valed väide/väited maha)
Tabel 3 Agressiivne väljanägemise ülesanne ankeedil (autor)

• muie
  

• käed risti rinnal
  

• avatud peopesad
  

• kokku tõmbunud pupillid
  

• käsi rusikas
  

• käele toetatud pea
  

Tabel 4 Agressiivse väljanägemise ülesande õige vastus (autor)

• muie
  

• käed risti rinnal
  

• avatud peopesad
  

• kokku tõmbunud pupillid
  

• käsi rusikas
  

• käele toetatud pea
  

Selle küsimuse vastuste analüüsimiseks oli kõige kergem teha hindamissüsteem, kus iga õige vastus andis 1 punkti, st. maksimum oli võimalik saada 6 punkti ja miinimum 0 punkti.
Jooniselt 18 on näha, et õpilased teavad üsna palju agressiivse väljanägemise kohta. Autor leiab, et kui küsimus oleks esitatud kujul: kirjelda agressiivse inimese väljanägemist, ei oleks pruukinud olla õigete vastuste hulk nii suur, kuna sageli ei oska õpilased ennast õigesti väljendada.

3.1.2 Uuringu kokkuvõte

Uuringust selgus, et õpilased teavad kehakeele kohta üpriski palju, rohkem kui autor oleks arvanud.
Küsimusest, kus oli antud erinevad žestid, milledele tuli mõelda kõige sobivam tähendus, võis näha, et õpilased teavad väljatoodud žestide kohta suhteliselt palju. See oli autorile veidi ka üllatuseks. Samas leidus ka mõndadele žestidele, selliseid vastuseid, mis erinesid täielikult autori arvamusest, teadmistest ning raamatutes kirjutatust.
Järgmises küsimuses, kus autor soovis teada saada õpilaste teadlikkust isikliku ruumi vööndite kohta, ning seega samas kontrollis ka nende tähelepanelikkust psühholoogia tunnis,sai autor jällegi positiivse üllatuse osaliseks . Selgus, et õpilased teavad ka selle kohta üsna palju. Harjutus oli selles mõttes omamoodi kerge, et sügavalt mõeldes oleks saanud vastused vööndite nimede abil välja mõelda.
Ankeedi järgmises küsimuses välja toodud väite juures läksid vastajate arvamused enamvähem pooleks. Mõned olid selle väitega nõus, teised aga tõid välja „fakti“, et ka mehed oskavad kehakeelt lugeda. Väitega mitte nõus olijate ankeetidest selgus, et paljud neist olid poisid, kes nõnda vastasid. See võib viidata ka inimesele omasele nn. ego kaitsmisele.
Järgmises küsimuses küsis autor õpilaste arvamust väite: „tavaliselt vaadatakse vestluskaaslasele otsa rohkem kuulamise kui kõnelemise puhul,“ kohta. Enamuste õpilaste arvamused läksid selle küsimuse puhul täppi, oli ka erandeid .
Autori küsimuse peale: millise kehaosaga antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale, tuli autorile üsna üllatavaid vastuseid. Autor oli just seda küsimust pidanud kõige paremini teatavamaks. On ju olemas ka ütlus: silmad on hinge peegel. Pakuti väga erinevaid vastusevariante, nagu käed, pea, suu jne. Õpilaste teadmised selle küsimuse kohta olid üsna kesised.
Ka järgmise küsimuse vastused jahmatasid autorit veidi. Üllatus oli positiivne, just see et õpilased teadsid väga palju erinevatest žestidest, mis kultuuriti , riigiti erinevad. See näitab nende intelligentsuse taset ka muudes valdkondades.
Kumb inimene proovib luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem, kas konkreetne või ebakonkreetne? Tundus, et see küsimus osutus paljudele tõeliseks pähkliks. Leidus ka väga erinevaid põhjendusi, kuigi neid polnud vaja. Küllap arvati, et vastuseks on konkreetne inimene kuna nemad on oma jutus palju enesekindlamad ning avatumad.
Väite kohta: naised otsivad meestest sagedamini pilkkontakti ning vaatavad palju sagedamini vestluskaaslasele silma, oli samuti palju arvamusi . Rohkesti vastati, et see sõltub paljalt inimesest. Samuti olid jällegi palju poisid läinud sellele teele nagu 4. küsimuseski.
Küsimuses, kus oli vaja kirjeldada masenduses ning rõõmsa inimese kõnnakut, andis autor õpilastele suhteliselt vabad käed. Palju demonstreeriti oma fantaasiat.
Järgmise küsimuse mõned vastused olid isikliku ruumi vööndite koha pealt veidi tagasilöögiks. Selgus, et mõned, kes eespool olnud vööndite küsimusele õigesti vastasid, olid nüüd selle koha peal hätta jäänud. Vastuseid oli jällegi kahte leeri.
Küsimusele: „Millest on tekkinud väide: pealtnäha lahedaid inimesi, kes teistele õlale patsutavad ja vestluse ajal pidevalt partnerit puudutavad, peetakse sisimas ebameeldivaks?“ vastati põhimõtteliselt sama moodi. Põhjusteks peeti isiklikku ruumivööndi tungimist, ebameeldivat tunnet, pealetükkivust jpm. Kõiki neid võis pidada õigeteks.
Sisuliselt on viimane küsimus sama liiki kui esimene, kus olid välja toodud erinevad žestid, millele tuli mõelda seletus. Selles küsimuses sai autor jällegi kinnitus, sellele et õpilased oskavad tõlgendada üksikuid žeste.

Kokkuvõte

Kõik inimesed kasutavad kehakeelt nende igapäevasel suhtlemisel. Iga meie mõtet ideed või tunnet saaks selgesti väljendada puhtalt kehakeele abil. Et seda teha tuleks aga veidi rohkem selle kohta uurida ning lugeda. Autori eesmärk oligi uurida kehakeele kasutamise viise (erinevaid žeste jne), ning seda kui palju teavad kehakeele kohta Kuressaare Gümnaasiumi õpilased.
Et kehakeele kohta rohkem teda saada, pidi autor lugema mitmeid teemakohaseid raamatuid, ajakirjaväljaandeid ning internetis olevaid artikleid. Pärast saadud informatsiooni läbitöötamist, täitis autor ka teise eesmärgi, milleks oli viia läbi uuring Kuressaare Gümnaasiumis.
Uurimistöö peamise eesmärgi - uurida ja analüüsida õpilaste teadmisi kehakeelest, läbiviimiseks, saatis autor kooli kahes kümnendas klassis laiali ankeedi ning pärast analüüsis vastuseid. Uuringus osalesid poisid ja tüdrukud, vanuses 16 – 17.
Uurimistöö läbiviimisel sai kinnitust järgmine hüpotees:

• neiud mõistavad paremini teiste inimeste kehakeelt, kui poisid.
  

Uurimistöö läbiviimisel ei saanud kinnitust hüpotees:

• enamus õpilasi ei jälgi või ei oska lugeda inimese kehakeelt.
  

Uuringus selgus, et vastupidiselt autori esmaarvamusest (enamus õpilasi ei jälgi või ei oska lugeda inimese kehakeelt), siiski õpilsed teavad suhteliselt palju kehakeele kohta, ning oskavad seda ka lugeda.

Kasutatud materjal

1. Anne 4/ 2000, lk 48 – 49.
2. James, Judy. Kehakeel. Kuidas jätta endast positiivset muljet. Tallinn 1998.
3. Nierenberg, G. Kuidas lugeda kehakeelt. Tallinn 1997.
4. Pease, Allan. Kuidas lugeda mõtteid žestide järgi. Varrak 1994.
5. Jaskolka, Anna Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt, lk 21-78. Tallinn 2004.
6. Winston,

Lisa 1 Ankeet

Tere, olen Aiki Allik 10 A klassist ja viin läbi uurimistööd “Pea, käed ja jalad – igapäevased suhtlemisvahendid”. Seoses sellega oleks vaja teie abi. Palun vastake lühidalt järgmistele küsimustele.
1. Sugu (M/N) –
2. Mida võivad tähendada järgmised žestid?

• rinnale ristatud harali põialdatud käed –
  

inimene puudutab vestlemisel kätega nägu, kõrvu, silmi –
kuulaja toetab põse käele –
lõua silitamine –
kuulaja ristab käed rinnale –
inimese/kuulaja pea on küljeli kaldus –
pupillide suurenemine –
3. Ühenda paarid
Intiimne vöönd 46 – 120 cm
Isiklik vöönd 1,2 – 3,6 m
Sotsiaalne vöönd üle 3,6 m
Ühiskondlik vöönd 15 – 46 cm
4. Kas oled nõus väitega: tavaliselt oskavad naised kehakeelt paremini lugeda?
5. Kas vestluskaaslasele vaadatakse otsa rohkem kuulamise või kõnelemise ajal?
6. Millise kehaosaga antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale?
7. Kas oskad tuua näiteid suhtlemisžestidest, mis ühes või teises kultuuris, riigis vms. tähendavad erinevaid asju? Milliseid?
8. Kumb inimene püüab luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem, kas idealistlik e. ebakonkreetne või konkreetne?
9. Kas oled nõus väitega: naised otsivad meestest sagedamini pilkkontakti ning vaatavad palju sagedamini vestluskaaslasele silma?
10. Võrdle paari sõnaga masenduses oleva inimese ning lõbusas tujus oleva inimese kõnnaku!
11. Kas maal kasvanud inimese isikliku ruumi vööndid on laiemad kui linnas kasvaval? Põhjenda!
12. Millest on tekkinud väide: pealtnäha lahedaid inimesi, kes teistele õlale patsutavad ja vestluse ajal pidevalt partnerit puudutavad, peetakse sisimas ebameeldivaks?
13. Agressiivne väljanägemine avaldub järgmises.....( tõmba vale väide maha)

• muie
  

käed risti rinnal
avatud peopesad
kokku tõmbunud pupillid
käsi rusikas
käele toetatud pea
AITÄH!

Lisa 2 Ankeedi punktisüsteemi tulemused

Maksimum punktide arv
23
Tüdrukute koguarv
34
Poiste koguarv
26
Kõikide tüdrukute punktide kogusumma
441
Kõikide poiste punktide kogusumma
310,5
Keskmine punktisumma 1 tüdruku kohta
12,97
Keskmine punktisumma 1 poisi kohta
11,94

Resümee
PEA, KÄED JA JALAD – IGAPÄEVASED SUHTLEMISVAHENDID
Aiki Allik
10 a klass
Kuressaare Gümnaasium
Juhendaja : Kaja Puck
Kehakeel on inimese lahutamatu osa, mis on suunatud väljapoole. Kehakeel võib asendada suulist suhtlemist ja annab inimesest usaldusväärset informatsiooni, seega on selle abil võimalik jälgida inimese mõtete ning tegude vastavust st. inimese ausust. Kehakeele abil väljendatakse oma suhtumist, meeleolu, seisundit, tundeid, mõtteid. Suhtlemises moodustab kehakeel oma osa - ligi 60%. Mõnel õnnestub see loomulikult, samas mõnel võltsina.
Tutvudes teemakohase kirjanduse ning ajakirjaväljaannetega sai autor teada kehakeele kasutamise ja lugemise kohta. Pärast saadud informatsiooni läbitöötamist sai autor läbi viia ka oma uurimistöö teise, peamise eesmärgi, milleks oli uurida ja analüüsida õpilaste teadmisi kehakeele kasutamisest. Uurimisobjektiks olid Kuressaare Gümnaasiumi 2 kümnendat klassi. Eesmärgi täitmiseks viis autor läbi uuringu 60 õpilase seas, kelledest tüdrukuid oli 34 ja poisse 26. Uuring viidi läbi paberkandjal ankeedi vormis 24. märtsil 2009 aastal. Vastanuteks olid 16 – 17 aastased õpilased.
Ankeetide analüüsimisel sai autor teada järgmist:

• õpilased oskavad erinevaid žeste ning nende tähendusi kokku viia, st nad teavad žeside tähendusi
  
• uurimistöö hüpoteesiga: naised oskavad kehakeelt paremini lugeda kui mehed, oli nõus üle poolte vastanutest
  
• vastanud teavad üsna palju ka kultuuride vaheliste žestide erinevustest
  
• õpilased teavad kehakeelest oluliselt rohkem kui autor oli arvanud
  

Autor sai läbi viidud uuringust teada, et õpilased teavad kehakeele kohta üsna palju ja et tüdrukud on inimese kehakeele üksikasjadest rohkem teadlikud.

Résumé
Head, hands and feet - Daily communication tools
Aiki Allik
10 a class
Kuressaare`s Gymnasium
Tutor : Kaja Puck
Body language is an integral part of man, which is directed outwards. Body language can replace verbal communication, and provides reliable information about people, so it is possible to monitor the human`s honesty. Body language is expressed through its attitude , mood, status , feelings, thoughts. Body language accounts for part of their relations - almost 60%.
Examining the literature on the subject author became aware of the use of body language and reading . In the investigation was Kuressaare Gymnaasium`s 2 tenth grade. To fulfil the purpose of the research, the author carried out a survey in 60 students , of whom 34 were girls and 26 were boys. The survey was conducted in the form of a paper form on the 24th of March 2009. Respondents were 16 - 17 years old students.
The author became aware of the questionnaires that:

• the students know the meanings of the gestures
  
• research hypothesis: women know how to read body language better than men, more than half of the respondents agreed
  
• students know quite a lot of cultural differences between the gestures
  
• students know much more about the body language than the author thought
  

Author of the study became aware that the students know quite a lot of body language, and that the girls are more aware of the details of human body language.