Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Kehakeel (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak ?
  • Kes satub vastassugupoolest koosnevasse seltskonda ?
 
Säutsu twitteris

KEHAKEEL
/interneti vabakasutuses olevate materjalide põhjal/
Kommunikatsiooni liigid
Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni- süsteemi abil:
a) loomulik keel
b) tehiskeeled ( noodid , matemaatilised tabelid ja arvutused)
c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid)
d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel
Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, žestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) ( Zimbardo : 335).

Kehakeele liigitamine
Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22). Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et žeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud žestid on näiteks naeratamine , viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks žestiks peetakse käte ristamist . Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak ? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugvalt, teisel mitte. See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude žestide tähendus on kultuuriliselt tingitud ( Pease 1994: 9 ).
Põhilised suhtlemisžestid ja nende päritolu.
Põhilised suhtlemisžestid on kogu maailmas sarnased. Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitus ja noogutus jaatust. (Pease 1994: 10). Samas leidub ka kultuure, kus nendel liigutustel on vastupidine tähendus. Mõned liigutused on aga pärit ürgkogukondlikust minevikust – näiteks hammaste paljastamine. Naeratust peeti tollal ähvarduse avalduseks. Ka tänapäeval, kui inimene tigedalt muigab, paljastab ta hambad. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust (Pease 1994:11).
Tänapäevased üldiselt mõistetavad žestid on näiteks õlgade kehitamine, mis tähendab seda, et inimene on nõutu või kui ta ei tea, millest on jutt. Sellel liigutusel on kolm osa – laialilaotatud käed, kehitatud õlad ning kergitatud kulmud. Ühe rahvuse mitteverbaal- ne keel võib erineda teise rahvuse mitteverbaalsest keelest. Nii näiteks tähendab pearaputus mõnel pool eitust. Samuti võib olla nii, et ühel liigutusel on ühe rahvuse jaoks mingi kindel tähendus, omamata teise rahvuse jaoks mingit mõtet (Pease 1994: 11).
Kehakeel
Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega – ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus (Nierenberg 1997: 11). Väga tähtis on liigutuste kooskõla.Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks (Pease 1994: 45).
Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele ( miimika , liigutused, poosid , silmside ) abil (Nierenberg 1997:15). Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad žestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust (Nierenberg 1997: 3).
Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle’i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist. Seega on kõnel võrreldes hääletooni ning mittesõnaliste kujunditega suhteliselt väiksem osa. Seetõttu ei tule ainult selle üle muretseda, mida me teistele räägime, vaid ka seda, kuidas me seda edastasime (James 1998:36 ).
Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis , eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega – kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles (James 1998:11).
Mitteverbaalse kommunikatsioon etendab eriti tähtsat osa igasugust liiki läbirääkimistel, olgu see siis tipp-poliitikute kohtumine või müügiagendi tegevus.
Juhid ja tipp – poliitikud valdavad kehakeele kunsti täiuslikult – nii näiteks suutis Bill Clinton , hoolimata talle suunatud tuhandetest kaameratest, valetada enda ja Monika Lewinsky suhete kohta, kuna oli kehakeele nüanssideni selgeks õppinud. ( Horisont 1/ 2000).

Žestide tähtsus
Žestid lisavad tunderõhke ning huvitavust, kui nad toetavad meie sõnu - nii peaksid meie kehad liikuma samas rütmis meie sõnadega. Samas ei tohi estidega liialdada – kui nad on liiga pealekäivad, siis nad tahes – tahtmata ärritavad teisi. Žestid on kasulikud, kuni säilib kontroll nende kõne üle. (James 1998: 11).
Ühiskondlik seisund ja žestide rohkus
Keeleteaduslike uuringute alusel on inimese sotsiaalse seisundi, võimu ja prestiiži ning tema sõnavara vahel otsene seos - mida kõrgem on inimese sotsiaalne seisund, seda osavam on ta ka sõnalises suhtlemises. Oma ametialase karjääri tipus olija kasutab oma sõnavara rikkusi, vähem haritud inimene aga toetub suhtlemise käigus rohkem oma liigutustele kui sõnadele. Üldreegel kinnitab, et mida kõrgem on inimese sotsiaalmajanduslik tase, seda vähem teeb ta vestlemisel liigutusi (Pease 1994: 16).
Samuti täiustuvad inimese liigutused sõltuvalt vanusest . Mõne liigutuse kiirus muutub aja jooksul. Valetav laps katab kohe pärast valetamist suu ühe või mõlema käega. Vanemaks saades liigutuse kuju muutub veidi - teismeline puudutab vaid huultejoont ning täiskasavanu, saades ajust signaali suu katmiseks, asetab käsi viimasel hetkel suu juurest nina juurde – see on niisiis lapsepõlvest pärit liigutuse täiustunud variant. Ühesõnaga, mida vanemaks inimene saab, seda umbmäärasemaks ja vähem hoogsamad on tema liigutused (Pease 1994: 17).

Kehakeele võltsimine
Kehakeele teadlikku võltsimist kasutatakse soodsa mulje loomiseks (nt. tipp - poliitikud ja firmajuhid) Miss Ameerika ning miss Universumi iludusvõistlustel saavad neiud ettevalmistuse liikumiseks, millest peab kiirguma soojust ja siirust . Mida suurema meisterlikkkusega neid signaale saadetakse , seda suuremad on võidužansid. Kuid väga kaua ei saa liigutusi matkida, sest keha hakkab üsna pea tahtest sõltumatult andma signaale, mis ei vasta teadlikule tegutsemisele. Paljud poliitikud on kehakeele matkimise alal asjatundjad ning kasutavad neid valijate mõjustamiseks. Kõige aenam kasutatakse valelike väljendite varjamiseks nägu. Valetades püütakse naeratada, noogutatakse pead või pilgutatakse silmi. (Pease 1994: 18).
Valetamisel töötab meie alateadvus meist sõltumatult ning meie kehakeel annab meid. n. –ö. ära. Valetamise ajal kiirgab alateadvus välja närvienergiat, mis väljendub öeldule otse vastupidist kinnitavates liigutustes (Pease 1994: 18).
Näoilme
Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni – hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus , vastikus. Kehakeele uurimise teerajaja Charles Darwinit teos “ Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine. “ tõestab, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt. Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad. Ka pimedad lapsed väljendavad neidsamu ilmeid – üllatus, kurbus (Nierenberg 1997: 24) .
Jaapanlasi on õpetatud kontrollima oma näoilmet – manada näole rahulik, muretu ilme, olenemata sisemistest pingetest. Juba lapsest saati on neid õpetatud hoiduma emotsionaalsest avalikust väljundist, eriti negatiivsest. Viha või ärrituse väljundiks on naer (1: 405).
Jaapanlaste vanem põlvkond oskab pealtnäha maheda ilme taga eristada inimese tegelikke tundeid. Vanem põlvkond heidab nooremale ette, et need ei suuda tabada piirjoont sisemise ja välise näo vahel (tatemae – honne), mis on suhtlemisel suunavaks orientiiriks. Väline nägu on mask , fassaad (tatemae). Maski taga peitub honne (tegelik olemus). Väline nägu on kõigi jaoks, sisemine on iseendale ning lähedastele.(Pronnikov 1992: 170).
Argyle kirjeldas üht katset inglaste, jaapanlaste ning itaallastega – kõigil tuli ära tunda ja hinnata inimeste näoilmeid – nendeks katseisikuteks oli samuti valitud kõigi kolme rahvuse esindajaid Huvitava omapärana toodi välja, et inglastest ning itaallastes katseisikutel õnnestus võrdselt kas oma või teise rahvuse grupi näoilmeid tabada, ent jaapanlasi hinnata oli neil raskem kui jaapanlastel endal. Aga isegi jaapanlastel oli raskusi oma maa inimeste emotsionaalsete väljendite hindamisega (1 - 405).
Pilkkontakt
Pilkkontaktil on neli funktsiooni:
- informatsiooni kinnitamine
- suhtluse reguleerimine
- intiimsuse e. läheduse väljendamine
- sotsiaalne kontroll
Sotsiaalne kontroll tähendab seda, kui vaatame kurjalt lapsele otsa, kui ta tahab rahvarohkes paigas töinama hakata või vastame kellegi uurivale pilgule hukkamõistva pilguga.
Meie pilk räägib tähelepanust, mida me kellelegi osutame, ja selle tähelepanu määrast.
Michale Argyle väitel vaadatakse teineteisele otsa 30% kuni 60 % suhtlemise ajast. Kui silmside kestab juba rohkem kui 2/3 ajast, ollakse rohkem huvitatud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Kehakeel #1 Kehakeel #2 Kehakeel #3 Kehakeel #4 Kehakeel #5 Kehakeel #6 Kehakeel #7 Kehakeel #8 Kehakeel #9 Kehakeel #10 Kehakeel #11 Kehakeel #12 Kehakeel #13 Kehakeel #14 Kehakeel #15 Kehakeel #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 138 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keidzu Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

13
doc
Kehakeel
12
docx
Kehakeel
10
doc
Kehakeel
15
doc
Kehakeele referaat
38
doc
Kehakeel
20
odt
KEHAKEEL
3
rtf
Kehakeel
13
doc
Inimese kehakeel





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun