Kehakeel (1)

Kool
Nimi
Kursus
Kehakeel
Referaat õppeaines „õppeaine“
Juhendaja: Nimi
Koht ja aasta

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Kehakeelest üldiselt 4
Kehakeele võltsimine 5
Käte kasutus 5
Näo/silmade kasutus 6
Naeratus 6
Peahoiak 7
Jalgade kasutus 7
Ruumivöönd 7
Kuidas lugeda kehakeelt? 8
Kokkuvõte 9

Sissejuhatus

Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist.
Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend “kuues meel” tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka “naiselik vaist”.
Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud.
Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest.

Kehakeelest üldiselt

Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22). Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et žeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud žestid on näiteks naeratamine , viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks žestiks peetakse käte ristamist . Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak ? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugvalt, teisel mitte. See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude žestide tähendus on kultuuriliselt tingitud ( Pease 1994: 9 ).
Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega – ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus (Nierenberg 1997: 11). Väga tähtis on liigutuste kooskõla.Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks (Pease 1994: 45).
Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis , eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega – kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles.

Kehakeele võltsimine

Valetamisel töötab meie alateadvus meist sõltumatult ning meie kehakeel annab meid. n. –ö. ära. Valetamise ajal kiirgab alateadvus välja närvienergiat, mis väljendub öeldule otse vastupidist kinnitavates liigutustes (Pease 1994: 18).
Kehakeele teadlikku võltsimist kasutatakse soodsa mulje loomiseks (nt. tipp - poliitikud ja firmajuhid) Miss Ameerika ning miss Universumi iludusvõistlustel saavad neiud ettevalmistuse liikumiseks, millest peab kiirguma soojust ja siirust. Mida suurema meisterlikkkusega neid signaale saadetakse, seda suuremad on võidužansid. Kuid väga kaua ei saa liigutusi matkida, sest keha hakkab üsna pea tahtest sõltumatult andma signaale, mis ei vasta teadlikule tegutsemisele. Paljud poliitikud on kehakeele matkimise alal asjatundjad ning kasutavad neid valijate mõjustamiseks. Kõige aenam kasutatakse valelike väljendite varjamiseks nägu. Valetades püütakse naeratada, noogutatakse pead või pilgutatakse silmi. (Pease 1994: 18).

Käte kasutus

Käte asetamine kuklale. Poos on iseloomulik inimestele, kes peavad end teistest paremaks. Käed puusadel. Seis, käed puusadel, on inimese sõjaka suhtumise väljenduseks. (Pease 1994: 95). Seda poosi on nimetatud ka läbilöögiasendiks. Eriti iseloomulik on see sihikindlale inimesele, kes võtab sellise poosi, kui on valmis oma eesmärki saavutama . Sellise poosi võtavad mehed naise juuresolekul, kelle puhul neil on seksuaalseid kavatsusi. Teiste meeste jaoks on see loomariigist pärit väljakutse, et nood ei tungiks tema territooriumile. Niisiis, et õigesti teha järeldusi selle põhjal, miks inimene pani käed puusa , on vaja silmas pidada konkreetset olukorda ning arvestada eelnevaid liigutusi (Pease 1994: 95).
Käesurumist peetakse avatuse sümboliks, käte ühendamist ühtekuuluvuse sümboliks. Hoolimata käesurumise üldisest kombest on see varieeruv - prantslased suruvad kätt nii ruumi sisenemisel kui lahkumisel, sakslased ainult kord. (Nierenberg 1997: 30).

Näo/silmade kasutus

Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni – hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus , vastikus. Kehakeele uurimise teerajaja Charles Darwinit teos “ Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine. “ tõestab, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt. Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad. Ka pimedad lapsed väljendavad neidsamu ilmeid – üllatus, kurbus (Nierenberg 1997: 24).
Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Selle kanali kaudu edastatakse informatsiooni sümpaatia, külgetõmbe, kompetentsuse, usaldus- väärsuse ning hingelise seisundi kohta. Abstraktselt mõtlevad inimesed püüavad luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära – omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks.
Pilkkontaktil on neli funktsiooni:

• informatsiooni kinnitamine
  
• suhtluse reguleerimine
  
• intiimsuse e. läheduse väljendamine
  
• sotsiaalne kontroll
  

Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus- ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid. Kui vahemaa vestluskaaslaste vahel suureneb, hakkavad nad sagedamini teineteise pilku otsima – see kompenseerib nende vähenenud telepaatilist ühendust.

Naeratus

Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks . Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale . Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse ülemised esihambad - nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai naeratus vaheldub tihtipeale naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised hambad (Nierenberg 1997: 22). Ei naeratata aga ainult õnnetundest, vaid mitmetel eesmärkidel – ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks.

Peahoiak

Pea – ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest, kes käib, pilk maas, või teeb end istudes võimalikult väikseks. Kui meil mõnes olukorras puudub enesekindlus , siis reedab meid meie kehakeel – ebakindluse signaale märgates reageerivad inimesed neile koheselt. Enesekindlaid signaale nähes reageerivad nad teistmoodi. Kui inimesed kohtlevad teid, nagu oleks te enesekindel, siis te muututegi endale üllatuseks enesekindlaks.

Jalgade kasutus

Kui istuda jalad veidi harkis, kiirgab inimesest avameelsust, kui aga kaksiratsi, siis väljendatakse oma üleolekut. Jalga üle tooli käepideme visates, jäetakse mulje, et teil on ükskõik. Kui pahkluu on asetatud põlvele või kui pahkluud on ristatud, võib see olla vastuhaku märk. Kui istutakse jalg üle põlve ja kiigutatakse seda, ollakse kas tüdinud, vihane vüi frustreerunud. Sageli on jalad ja jalalabad pööratud inimese poole, kellest olete kõige rohkem huvitatud. (McKay 2000: 65)

Ruumivöönd

Isiklik ruumivöönd on keha ümbritsev vaba ruum, mis tagab kehalise turvalisuse. Võõra sattumine intiimsesse või isiklikku ruumivööndisse tekitab ebamugavustune. Loomad peavad ruumivööndit oma territooriumiks. Ruumivööndi suurus sõltub inimese kasvukeskkonnast ja harjumisest tihedalt olemisega. Arvatakse, et maal kasvanud inimeste isiklik ruumivöönd on laiem kui linnainimestel, jaapanlaste ruumivöönd on kitsam kui näiteks Põhjamaade rahvastel .
Distants, millelt inimesed suhtlevad, sõltub paljudest teguritest (kultuurist, etnilisest päritolust ja kasvatusest). Siiski on välja pakutud 4 põhilist vööndit, mida inimesed enda ümber ehitavad: intiimne ehk lähisuhete, isiklik, sotsiaalne ja avalik ruum.

• Intiimne vöönd (15-46 cm) Kõigist vöönditest on see kõige tähtsam, sest just seda kaitseb inimene nii, nagu oleks see tema isiklik omand. Vööndisse lubatakse tungida vaid neil inimestel, kes on temaga emotsionaalses seoses. Selles vööndis on veel 15 cm raadiusega alamvöönd, kuju võib tungida vaid kehalises kokkupuutes.
  
• Isiklik vöönd (46-120 cm) See on vahemaa, mis tavaliselt lahutab meid üksteisest piduõhtutel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõprade koosviibimistel.
  
• Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m) Me hoidume niisuguse vahemaa taha, suheldes kõrvaliste inimestega.
  
• Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) Kui suhtleme suurema inimrühmaga, siis on kõige mugavam seista just niisugusel kaugusel.
  

Kuidas lugeda kehakeelt?

Jälgida, kui lähedal keegi sinust on

Jälgida pea positsiooni

Vaadata otse silma sisse

Vaadata, kas sind jälgitakse

Jälgida käte olekut

Jälgida, kas tehakse närvilisi žeste

Jälgida jalgade olekut
http://www.wikihow.com/Read-Body-Language (02.10.2011)

Kokkuvõte

Eks iga inimene ole kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha on peetud müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik – kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad žestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. Lugenud läbi käesoleva referaadi, oskate paremini mõista inimese mõtteid.
Kasutatud allikad
Pease, A. Kuidas lugeda mõtteid žestide järgi? Varrak 1994
Nierenberg, G. Kuidas lugeda kehakeelt? Tallinn 1997
McKay, M. Suhtlemisoskused. Väike Vanker 2000
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kehakeel_kullikorol.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Kehakeel
http://www.sekretar.ee/default.aspx?PublicationId=81d63f2e-16ad-4738-a81c-1ac78aebe834
http://ryhm5.blogspot.com/2006/05/breti-neljas-memo.html
http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-3366/Ka-inimsuhtluses-on-olemas-pikivahe
http://www.wikihow.com/Read-Body-Language
10