Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust (Nierenberg 1997: 3). 1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine 1.1.1 Geneetilised Nõnda suhtlemise võime on meile kaasa sündinud ja osa meie ellujäämise varustusest. Näiteks imikuna teame instiktiivselt, kuidas imeda. Teame sedagi, kuidas nutta, kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Kui saame vanemaks, puhkeme spontaanselt nutma, kui näiteks oleme endast väljas (Jaskolka, 2004: 21). 1.1.2 Ümbrusest tingitud Arenedes õpime tegevusi keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnas. Just noored võtavad omaks erilise kõnepruugi, et olla sõpradele vastuvõetavamad. Ka võivad nad muuta oma kõnnakut ja liigutusi (Jaskolka, 2004: 21). 1.1.3 Kultuurilised Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest selgelt piiritletud kogukonda, sekti, vmv, mis on kujundanud teatavad ainuomased kehakeele harjumused
et nii loomad kui inimesed kallutavad huvi tärkamisel pea küljele. Pea ettekallutamine väljendab inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist. Põrnitsemisega kaasnevad ka kriitilise hinnangu liigutused. (Pease, 1994) Verbaalset keelt toetavad näoilmed. Kui me näiteks ütleme, et oleme rõhutud, siis on meil tõenäoliselt õnnetu ilme. Kuulutust, et oleme maruvihased, saadab vihane ilme. Nägu on kehakeeles kõige väljendusrikkam vahend, näidates meeleolu, tundeid ja mõtteid. (Jaskolka, 2004) 5.1.2 Näo puudutamine Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene alateadlikult kätega oma kõrvu, suud või silmi. Näo puudutamist loetakse üldse üheks esimeseks valetamise signaaliks. Samas võivad need liigutused tähendada ka kõhklust, ebakindlust ning liialdamist. Kui tõstame rääkides käe suu ette, siis püüab aju takistada alateadvuses keelele
Kui oskate näha, et keegi valetab, võite talle seda otse öelda või lihtsalt hoiduda tema õnge sattumast. Isegi kui olete juba väga läbinägelik ja oskate olukordi hinnata, arendab kehakeele tundmine neid oskusi veelgi ja annab lisakindlust.2 1.2 Kehakeele kasutamine Kehakeele abil suhtlemine on instinktiivne ja loomulik. Ent kui õppida kehakeele peensusi ja saada teadlikuks sellest, kuidas ise neid kasutate, võite avada enda jaoks terve uue suhtlemismaailma. 2 Anna Jaskolka, 2004. Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: kirjastus ERSEN 38 Pöörake tähelepanu oma kehakeelele. Missugust kehakeelt kasutate teie, kui olete õnnelik, erutatud, kurb või rõhutud? Ja kui olete ärritatud ja vihane? Mõningase harjutamise tulemusel saate teadlikuks sellest, kuidas ennast hoiate, kui astute võõraid täis ruumi, kuidas seisate, kui olete koos kollegidega, ja kuidas teie kehahoid muutub, kui tuppa astub
annaabi.ee 
