Kuidas lugeda kehakeelt (1)

Valgamaa Kutseõppekeskus
Logistika Klienditeenindaja eriala 1. Kursus
Ainar Pikk
LKT-1
„Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt“
Kokkuvõte
Valga 2010
1. Peatükk
„ Kehakeele alused“
See peatükk räägib, mis on kehakeel , kust see pärineb ja kuidas me seda kasutame.
Suuremal või vähemal määral suhtlevad kõik meie planeedi loomad signaalide, liigutuste ja helide kombinatsioonil. Samuti on ka inimestel, kes kasutavad kehakeelt nagu iga teine loom. Kehakeel moodustab koguni 65% kogu meie suhtlemisest. Hääletoon 30% ja sõnad vaid 5%. Kehakeel tähendab suurt valikut füüsilisi liigutusi, mis suhtlemise ajal meie kehas alateadlikult ja teadlikult esinevad. Need võivad olla vaevumärgatav silmade liikumine, asendi muutmine, näoilme, kodeeritud tähendusega žestid.
Kehakeel jaguneb: Geneetiline, ümbrusest tingitud, kultuuriline, psühholoogiline ja
ametialane.
Geneetiline kehakeel on meile kaasasündinud ja on osa meie ellujäämise varustusest. Imikuna teame instinktiivselt, kuidas imeda, kuidas nutta kui oleme näljased või vajame tähelepanu.
Ümbrusest tingitud kehakeelt õpime arenedes keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnast.
Kultuuriline kehakool on keskkonnaga tihedalt seotud. Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest selgelt piiritletud kogukonda , sekti, rühma või isegi spordimeeskonda, mis on kujundadnud teatavad ainuomased kehakeele harjumused.
Psühholoogiline kehakeel, selle alla kuuluvad puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt kontroll puudub.
Ilmed mängivad samuti suhtlemisest väga suurt rolli. Inimesel on kõige suurem arv näolihaseid. Inimese suu ja silmad on kõige kõnekamad näojooned. Silmi peetakse kui hinge peegliks.
Ka sugu mängib suhtlemises suurt rolli. On tunnustatud, et sugude vahel on erinevused, olgu need geneetilised või kultuurilised.
Žestid mängivad samuti suurt rolli, mida kasutavad inimesed igapäevaselt, kas teadlikult või alateadlikult. Näiteks vaheliti käsivarred. Selline käte asend näitab et kas me pole räägituga nõus, või üritame luua distantsi kellegi vahel.
Ristatud jalad on samuti tõkkevor, mida kasutatakse tihti koos vaheliti käsivartega. Kuid võib ka esineda, et inimesed ristavad oma jalad lihtsalt mugavusest.
žestid võivad olla ka kombineeritud , mis võivad vahest nii kiiresti üksteise järel tulla, et meie oma kehakeel räägib meile vastu.
2. Peatükk
„Kehakeelest üksikasjalikumalt“
Kehahoiak näitab väga palju inimese hetkeseisundist. Näiteks seisab enesekindel inimene sirgelt aga kurb inimene tõmbub kössi.
Vahemaa inimeste vahel mängib suurt rolli. Mida lähedamal sulle inimene on, seda tõenäolisem on, et ta on sinust huvitatud, kui te just kitsas kohas pole ning olete sunnitud üksteise vastu olema. Samamoodi on siis, kui inimene istub ning tal on jalad ristatud nii, et põlv on sinu suunas.
Näoilmed reedavad meie keha juures kõige rohkem meid. Pea alati on aru saada kas inimene on kurb, rõõmus, millegist huvitunud või hirmunud.
Üks kütkestavamaid väljendusvahendeid on naeratus. Naeratus võib muuta meeleolu ja suhtumist , sellel on isegi võime parandada meie enesetunnet ja suhtumist. Naeratused jagunevad – Irvitus, ilkuv naeratus, sarkastiline naeratus, kurjakuulutav naeratus, libe naeratus, soe naeratus, lai naeratus, särav naeratus ja lihtsalt naer.
Silmad. Silmad on kõige jõulisemad ja kõige paljastavamad kehakeele vahendid, neist võib alati tõde leida, olenemata, mis sõnu lausutakse. Juba pupillid reedavad meid, kui läheneb meile inimene kellest me huvitatud oleme. Pupillid suurenevad automaatselt ning seda on pea võimatu tagasi hoida, kui mitte võimatu. Silmadega antakse ka signaale, kui on olukord, kus muid kehaosi ja sõnu kasutada ei saa või ei taha.
Sõrmede ja kätega on aastatega välja kujunenud kindlad liigutused, mis tähendavad midagi, nagu üks käsi üleval, pihk väljapoole. See tähendab stoppi või kaks kätt üleval, mis tähendab alistumist. Rusikas käed annavad märku, et inimene on vihane, ning võib midagi agressiivset korda saata. Sõrmega näitamine tähendab, et me üritame tähelepanu mingile esemele või kellegile pöörata, samas on inimese peale sõrmega näitamine ebaviisakas.
3. Peatükk
„Astu välja minu ruumist“

Kokku on inimesel neli kehatsooni.
Esimene neist Sisemine intiimtsoon – alates kehakontaktist kuni umbes 15cm .
See tsoon on üldiselt armsamatele, väga lähedale sõpradele, vanematele ja lastele. Selles tsoonis annad loa teisel inimesel oma keha puudutada, kuid kui seda teeb keegi võõras, kes pole teretulnud seda tegema, siis anname me oma kehakeelega sellest kohe teada.
Välimine intiimtsoon – 15 kuni umbes 45 cm.
Samamoodi nagu sisemisse intiimtsooni, ka välimisse intiimtsooni lastakse ainult lähedasi inimesi. Võõraste inimeste puhul lubatakse küll selles tsoonis olla, kuid mitte puudutada.
Isiklik tsoon – 45 cm kuni umbes 1.2m
Selles tsoonis saame end mugavalt tunda, see on meie isiklik tsoon.
Sotsiaalne tsoon – 1.2m kuni umbes 3.6m
Kui oleme inimeste hulgas, kes pole meile väga tuttavad, muutub meie kehatsoon suuremaks . Võõraid ei lubata seista nii lähedal kui sõpradel ja muutume kohe valvsaks, kui keegi võõras tungib meie isiklikku ruumi.
Avalik areen – ligikaudu 3.6m’st edasi.
See kehatsoon on kasutusel, kui pöördume inimrühma poole, näiteks kõnet pidades või õpetades. Et kõik meid näeksid ja kuuleksid, seisame kuulajatest 3.6m kaugusel.
Inimesed tervitavad kohtudes üksteist reeglina. Tervitatakse peanoogutusega, silmapilgutusega, käeviipeda, kallistusega jne.
4. Peatükk
„Ma tean, mida ma tahan“
4. peatükk räägib kehahoiakutest ja kehakeelest, mis väljendab võimu, eneseusku ja enese maksmapanemist.
Enesekindlus on positiivse suhtumise säilitamine ning enesekindel inimene on oma tegudes julge. Enesekindla inimese kehakeel on avatud ja kammitsemata, see ei vaja bärjääri. Mida enesekindlam on inimene, seda rohkem tahab ta ennast maksma panna. Enesekindel inimene on sirge rühiga, mõlemad jalad kindlalt maas ja pea püsti. Enesekindlatel inimestel peaks olema näoilme lõbus. Mõtlik nägu jätab mulje, nagu mõtleks inimene jutu üle järele ning jätab targa mulje.
Enesekindel inimene vaatab teisele inimesele otse silma. Inimeste rühmas on tähtis silmsidet kõigiga hoida.
Riietus peaks enesekindlal inimesel olema võimukas, sest see loob jõulise ja tõsise mulje, ning see näitab et nad on asjalikud. Kingad see juures peaksid oleva teravaninaga, ümara ninaga kingi tuleks vältida, kuna need jätavad hooliva, vaba ja muretu loomuse mulje.
5. Peatükk
„Ma tahan muljet avaldada“
Iga päev kerkib meie ette olukordi , mis kutsuvad meid ennast maailmale näitama sobiva käitumise ja kehakeele kaudu. Mulje mida me soovime näidata varieerub vastavalt olukorrale.
Esmane mulje on mulje, mis jääb inimesest paari sekundi jooksul. Korraks viskad inimesele pilgu peale, võibolla vahetad mõne sõna ja juba on olemas esmamulje sellest inimesest, kas ta on mees või naine, kui pikk ta on.
Muljet aitab avaldada püstine pea, mis näitab enesekindlust.
Käežestide tuleks kasutada, et oma sõnu rõhutada.
Intervjuul peaks inimene istuma sirgelt ja kummarduma veidike ettepoole , mis jätab mulje et oled asjast huvitatud. Kehahoiak peaks olema avatud, et te ei looks barjääri inimese ja enda vahel. Liiga palju kehaliigutusi jätavad mulje, nagu oleksite närviline. Mida vähem liigutusi, seda parem.
Et seltskonnas muljet avaldada, on kõige parem ette kujutleda, et koosolemine on korraldatud teie heaks. See aitab hajutada kõik madalaenesehinnangu ilmingid, pinge alaneb ja lõdvestute, tänu millele saate vabalt suhelda ja on kergem naeratada.
6. Peatükk
„Kas sa pead mind kütkestavaks?“
Paarilise ligitõmbamiseks on meie käsutuses laialdane valik signaale ja kurameerimisžeste, paljud neist on täiesti alateadlikud. Noorukiikka jõudes hakkame avastama omaenda seksuaalsust ja identiteeti. Kahaneb vajadus vanemliku füüsilise kontakti järgi ja me hakkame oma emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks kasutama sõpru ja sõbratare.
Väga hästi annavad märku naiste puhul, et keegi neile meeldib kiired peažestid nagu vargsi silmanurgast piilumine ja ahvatlev pilk. Ka punastamine näitab tundeid kellegi vastu.
Puudutamist kasutavad mehed ja naised, näiteks näpistamine, mis näitab soovi suurema intiimsuse järele. Inimesed, keda tõmbab seksuaalselt teineteise poole, leiavad igasuguseid võimalusi füüsiliseks kontaktiks.
Naised kipuvad istuma või seisma jalad rohkem laiali, kui läheduses on kütkestav mees. Naised võivad tähelepanu oma jalgadele tõmmata, et tähelepanu neile suunata.
Kui kaks inimest meeldivad üksteisele, alustavad nad kooskõlastatud „peegeldamistantsu“. Kui üks neist liigutab, kopeerib teine seda kiiresti. Konflikti tekkides peegeldumine lõppeb ja jätkub alles siis, kui on ära lepitud.
7. Peatükk
„Ma hoolin sinust“
Hoolimine näitab, et keegi tähendab meie jaoks midagi. Kui isik nutab, siis üritame teda lohtudada ja oleme ise samala ajal kurvad. Kui inimese tuju paraneb ja ta rõõmustab, rõõmustame me isegi ja oleme kohe märgatavalt paremas tujus .
Puudutamine on hoolimise puhul tähtis. Näiteks kui inimene kardab , hoidke tema käest või randmest kinni, see rahustab kõvasti. Samuti silma vaatamine aitab väga. See julgustab inimest ennast avama ja rääkima. Naeratus mõjub teisele inimesele rahustavalt ning hajutab hirmu.
8. Peatükk
„Kas sa kuulad mind?“
Inimene ei pruugi üldse teid kuulata kui tal on tühi pilk, naaldub kehaga tagasi, paneb käed kuklale ja jalad risti. Selline poos näitab ilmselgelt et inimest ei huvita praegune jutt või teema ja ta tegeleks pigem millegi muuga . Näppudega trummeldamine viitab samuti igavusele.
Tüdimusemärkidele tuleks reageerida pigem agressiivselt. Jutu ajal vaadake inimesel koguaeg silma kuni te olete lõpetanud selle rääkimise, mida te olete tahtnud ja küsige temalt arvamust. Käežestid aitavad tähelepanu püüda nagu käekaar, mis aitab muu hulgas ka vabamalt hingata .
9. Peatükk
„Kelle stress maha murrab?“
Tänapäeva elu on väga kiire ja pingeline . Tihti kujuneb inimestel välja stress. Stressi tunnusteks on seedimise aeglustamine , verseuhkru taseme tõus, suurenenud higistamine , näo kahvatumine. Et stressi vältida või kui see on teieni jõudnud siis peaksite kindlasti aja maha võtma, lõdvestuma või võimlema. Stresis inimesed on tihti närvilised, nende liigutused on kiired ja äkilised, hoiavad omaette , vältides teiste inimeste puudutusi.
Kui märkate et inimesel on stress, suhtuge temasse mõistlikult ja aidake tal lõdvestuda.
10. Peatükk
„No kes siis valetab?“
Isegi kõige paremad valetajad ei suuda kontrollida osasid oma kehareaktsioone. Valetamise käigus tõuseb vererõhk, muutub hingamine ja nägu võib kahvatuks minna. Ainult kogenud valetajad oskavad selliseid asju varjata.
Valetaja näoilme ja sõnad ei pruugi kokku minna, kui te seda märkate, siis võite kindel olla, et rääkija valetab. Samuti püüavad valetajad vältida silmkontakti, pilgutavad silmi tihedamini kui tavaliselt. Valetav inimene niheleb ja kipub oma nina sügama ning oma pead ära pöörata, et teine inimene nägu ei näeks. Kui inimene loob teie vahel barjääri, siis on võimalik, et ta valetab.
11. Peatükk
„Teie ja kelle armee ?“
Kui olete vihane ja tunnete end teise inimese suhtes agressiivselt, vältige füüsilist reageerimist, muidu hiljem võite seda kahetseda. Üritage maha rahuneda ja lugege kümneni. Kõige parem on vältida agressivset olukorda minema joostes või tagasi tõmmates.
Agressiivset inimest on hea ära tunda tema kehakeele järgi. Agressiivne inimene üritab nii suur ja pikk kui võimalik paista, et teist hirmutada. Ta ajab pea õieli, hakkab hambaid näitama ja vaatab teile otse silma, üritades nagu teie hinge sisse puurida. Juba riietuse järgi võite hinnata, kas inimene on agressiivsemat tüüpi, kuna mõned kambad kasutavad sihilikult hirmutavat riietust .
12. Peatükk
„Tee nii nagu mina – ja nii nagu ma ütlen“
Inimesed tihti varjavad seda, mida nad tegelikult arvavad või öelda tahavad. Näiteks töö juures on nad oma ülemuse suhtes palju lahkemad ja kipuvad pugema, et paremat töökohta saada või palgakõrgendust, kui tegelikult ei salli nad seda inimest üldse silma otsaski. Enamik meist suudab säilitada rahuliku näoilme, kui tahame oma sisemisi tundeid varjata.
Et dešifreerida teise inimese tõelisi tundeid, tuleks vaadata tema keret ja alakeha . Torso hoiakust on võimalik välja lugeda, kas inimene on tüdinud või elevil.