Lapse kehakeel Kehakeel koosneb inimsuhtlemise mitteverbaalsetest elementidest, mis võivad sõnalist suhtlemist täiendada, rõhutada ja mõnikord isegi asendada. Kehakeele valdamine mängib ülimalt tähtsat rolli edu saavutamisel. Kehakeele teoreetilist uurimist alustati kahekümnenda sajandi hakul. Täiskasvanuina võime kogeda, kuidas pilkude ristumine hävitab armastuse või hääletoon peletab eemale sõpru, ilma, et me ise arugi saame nende sündmuste põhjustest. Asend, silmaliigutused ja hingamisrütm võivad rääkida üsna palju sellest, milliste kanalite kaudu laps mõtleb. Juba väga väiksena sirutab imik käe, andmaks märku oma valmisolekust suhelda. Laps omandab enne rääkima õppimist liigutused, millega teda mõistetakse. Jah, ei, tasa, head aega, üks, kaks, ma ei kuula, ma ei tee seda- kõike seda antakse lihtsalt ja efektiivselt edasi liigutuste ja zestide abil. Teist laadi zestikuleerimist mõtete edastam...
Ka võivad nad muuta oma kõnnakut ja liigutusi. Kultuurilised alused Kultuur on keskkonnaga tihedalt seotud. Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest selgelt piiritletud kogukonda, sekti, rühma või isegi spordimeeskonda, mis on kujundanud teatavad ainuomased kehakeele harjumused. Näiteks tantsib Uus-Meremaa All Blacks ragbimeeskond enne iga mängu rituaalselt maoori sõjatantsu haka’t. Tantsuliigutused on tuletatud muistsest maoori väljakutse ja võitluse kehakeelest. Isegi nii lihtne žest nagu tervitamine võib pärit olla kindlast kultuurist. Kui meie läänes surume sageli kohtumisel kätt, siis Indias panevad inimesed käed kokku ja kummardavad peaga. Psühholoogilised alused Teatavad teod on puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti pakub siin
,,Kehakeel - Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi?" Allan Pease Kuidas kindlaks teha, kas teie kaaslane räägib tõtt? Kuidas teha teisest inimesest mõttekaaslane? Kuidas säilitada vestluses juhtpositsiooni? Kuidas vältida trahvi kiiruse ületamise eest? Need on vaid vähesed küsimused teemadel, kuidas mõjutab kehakeel meid ja meie ümbrust. Kehakeele abil on inimesel võimalik näidata enda emotsioone, mõtteid, tundeid jne. Kahjuks ei tea suurem osa inimesi, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat rolli mängib. Raamat ,,Kehakeel" õpetab lugejat tundma tema enese sõnatuid signaale ning näidata kuidas inimesed omavahel nende abil suhtlevad. Selles raamatus vaadeldakse kehakeele iga koostisosa, iga zesti eraldiseisvana. Raamatu autor ise ütleb, et algselt oli teos mõeldud kaubaagentidele, mänedzeridele ja tootmisjuhtidele, kuid raamatu temaat...
Koostatud J.Navarro Raamatu Põhjal NÄITAJAD, ET INIMENE TUNNEB EBAMUGAVUST: *Enamasti naised: Katsuvad käega rangluulohku või nõpivad enda kaelakeed. *Hõõruvad otsmikku. *Puudutavad kaela. *Puudutavad põski või silitavad nägu. *Hingavad välja punnis põskedega rahunemise eesmärgil. *Mehed kõhkluste korral kohendavad oma lipsu või puudutavad kaela. *Närvilised inimesed hõõruvad(tavaliselt higiseks läinud)käsi vastu reisi ja põlvi. *Mõni inimene hakkab stressi olukorras tihedalt haigutama. JALAD: *Kui 2 inimest räägivad ja ühe jalg vestluse ajal eemale pöördub, on see märk, et inimene peab lahkuma ning just selles suunas. *Põlvedest haaramine ja keharaskuse nihutamine ette jalgadele on kavatsust väljendav liigutus, mis annab märku isiku soovist tõusta ja lahkuda. *Kui inimene seisab pidevalt jalad harki tähendab see inimene on territoriaalse iseloomuga. *Tavaliselt ristame jalad kui tunneme end mugavalt. *Kui vestluse käigus hakkab istude...
......................................................7 1.4 Sugu ja kehakeel...............................................................................................................8 1.4.1 Naiste kehakeel.........................................................................................................8 1.4.2 Mehe kehakeel..........................................................................................................8 2. Kehakeelest üksikasjalikumalt................................................................................................8 2.1 Pea....................................................................................................................................8 2.1.1 Näoilmed...................................................................................................................9 2.1.1.1 Huuled...............................................................................
Retsensioon ,,Tapatöö jumal" Yasmina Reza 15. märtsil oli erakordne võimalus näha taas Kuressaare Linnateatris Jaak Alliku lavastatud teost ,,Tapatöö jumal." Autoriks on Yasmina Reza, keda kutsutakse Euroopa teatrite superstaariks. Ta on praegu kõige mängitavaim prantsuse dramaturg Euroopas. Yasmina Reza seitsmest näitemängust on jõudnud Eestisse vaid kaks, ,,Kunst" ja ,,Kaks versiooni elust." Näidendi ,,Tapatöö jumal" lavastas autor Pariisis ise ning selle esietendus toimus 2006. aastal Sveitsis. Eestlastele tõi näidendi ,,Tapatöö jumal" teatrilavale näitlejad nagu Kersti Kreismann, Sulev Teppart, Piret Rauk ja Jüri Aarma. Kunstnikuks oli Jaak Vaus ning prantsuse keelest eesti keelde tõlkis Margus Alver. Kui laval kardinad avati, olid näitlejad juba oma kohtadel ning otsekohe hakkas tegevus pihta. Omapärane oli...
liiki teeninduses. Kehakeelega väljendame end ääretult palju. Mõned uuringud osutavad, et sellel moel antakse edasi paju rohkem kui sõnadega(Parem teenindamine 2001:49). Öeldakse, et kehakeelel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Näiteks, kui ütlete sõnadega ühte aga kehaga väljendate teist siis inimesed usuvad rohkem kehaga väljendatust. Hea teenindaja oskab ennast kehakeelega väljendada ja saab aru klientide kehakeelest. Suheldes inimestega on oluline osa silmsidemel. Silmadega kontakti loomine on inimestele väga omane. Just silmadega saab vastu võtta peamine osa mitteverbaalsest suhtlemisest, sealhulgas teise inimese kehakeelest. Kontakti saamiseks tuleb vaadata teisele inimesele silma. Silmside ei tohiks olla lühike, kuid mitte ja pikk. Lühikese silmside korral võib vestluspartnerile tunduda, et oled kiirustav, pikka aega silma vaatamisel võib tunduda, et jõllitad
http://www.youtube.com/watch?v=fYHVKvHhGlU Fimimuusika mulle: Olen vaadanud paari tummfilmi (´´Noor pensionärr´´) ja neist on ikka päris raske aru saada, seega on filmimuusika minule väga tähtis, et ma paremini mõistaks filmi sisu. Filmimuusika paneb mind filmi paremini sisseelama, kui on õudne koht ja muusika vastav, siis on ikka päris kõhe tunne, või kui on rõõmus koht ja elav muusika tasutaks, tundubki rõõmus koht rõõmsamana ( tummfilmis, pidi nägudest ja kehakeelest välja lugema, mis emotsioonid parasjagu valitsevad).
Pealkiri pane lõpus 20. novembril kell 19:00 käisime koos klassi ja klassijuhatajaga Draamateatris vaatamas ,,Grönholmi meetodit". Etendus kestis kokku umbes 2 tundi ja 30 minutit ning oli ühe vaheajaga. Lavatükk põhines Jordi Galcerani, kaasaegse kataloonia näitekirjaniku, teose ainestikul (Eesti Draamateater, 2013). Näitlejaid oli kokku neli: Margus Prangel, Harriet Toompere, Jan Uuspõld ja Raimo Pass. Lavastajaks oli Hendrik Toompere jr (Eesti Draamateater, 2013). Esimese asjana ütlen kohe, et jäin antud etendusega väga rahule. Seal oli huumorit, mõtlemisainet, kohati kurbust ja hulganisti põnevust. Kõik neli näitlejat olid minu arvates suurepärased. Kõige enam meeldis mulle tegelane, keda mängis Jan Uuspõld. Ta suutis praktiliselt iga oma repliigiga publiku naerma panna ja oli ka kordi, kus piisas ainult kehakeelest, et kogu publik naeru kihistama hakkaks. Etendus oli üles ehitatud teemal, kuid...
Mittesõnaline käitumine ja kehakeel 17.10 EKSAMIKS: vähemalt üks raamat kehakeelest Mittesõnaline käitumine Kogu kommunikatsiooni juures mittesõnalist suhtlemist on erinevates kultuurides 60-80%. Kultuuride keskne (tuleb õppida). Kompetentsus mittesõnalises osas oskaksime väljendada ja lugeda mittesõnalist osa. Sõnaline ja mittesõnaline osa oleksid teadlikult võimalikult kooskõlas. Mittesõnalise osa funktsioonid (sh kehakeel): * võime korrata mida oleme öelnud * võime asendada * täiendame sõnalist osa, et emotsionaalselt täiendada
ballisaalis tantsu vihuvad. Kontserdi toimumispaigaks olnud Kadrioru lossi ruum oli väga ilus. Seda kaunistasid ilusad laemaalingud ning kogu see keskkond sobis väga Hortuse muusikale. Isegi ainuüksi selle lossi pärast oleks võinud kontserdile tulla. Kontserdi ettekanne oleks võinud ilmekam olla. Esinejad olid väga tõsiste nägudega. Neist ainsana oli Andres Mustonen, kes esitas oma osa väga ilmekalt ning kohe oli aru saada, et ta on hingega asja juures. Seda oli näha nii tema kehakeelest kui ka näoilmetest. Kahtlemata võtsid teised ka oma osa hingega, sest muidu poleks see ansambel nii kaua koos püsinud, kuid nad oleksid võinud seda rohkem välja näidata. Samas nende pillimänguoskuse tase oli väga hea ning nende ühine koostöö võiks olla eeskujuks nii mõnelegi ansamblile. Esimeste loode ajal suutsin ma Hortuse muusikat huviga kuulata, kuid mingil hetkel tekkis tüdimus. Kui liitusid lauljad, suutsid nad mu vaimu äratada ning ma kuulasin uuesti huviga.
Kool Nimi Kursus Kehakeel Referaat õppeaines ,,õppeaine" Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt.................................................................................................................... 4 Kehakeele võltsimine..................................................................................................................5 Käte kasutus................................................................................................................................ 5 Näo/silmade kasutus................................................
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 11 RL KEHAKEEL JA TUNDED Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Kadak Mõisaküla 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................... 3 1.Üldine ettekujutus kehakeelest................................................................................................................... 4 1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu ........................................................................................ 4 1.2 Liigutuste kogum ................................................................................................................................ 4 1.3 Sõnade ja liigutuste kokkulangemine ........................................
Haridus kas kohustus või võimalus Haridus on alati olnud tähtsal kohal inimese elus. Ilma teadmiste ja oskusteta ei saanud läbi ka meie esivanemad kaugel Aafrikas. Nad pidid oskama kasutada erinevaid tööriistu ning käia jahil, sest muidu oleks inimkond välja surnud. Tänapäeval pole hariduse omandamine enam elu ja surma küsimus. Pigem määrab see inimese edukuse edasises elus. Kas siis haridus on kohustus ühiskonna ees või võimalus enesetäiendamiseks? Inimene hakkab teadmisi ja oskusi koguma juba varases lapsepõlves. Kui laps veel sõnadest aru ei saa, siis saab ta informatsiooni oma tegude õigsuse kohta vanemate hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest. Kui laps saab vanemaks ning läheb kooli, õpetatakse ta kõigepealt lugema ja kirjutama. Nendel oskustel baseerub kogu õpilase edasine haridustee. Esimestes klassides meeldib tavaliselt lastel käia, sest hariduse omandamine on neile pigem lõbus ajaviide ning või...
b) põrnitsemine c) käsi rusikas 6 Kokkuvõte Referaadis, milles uurisin kehakeelt, sain väga palju huvitavat teada. Materjali oli väga palju ja oli mitmekülgset juttu. Võtsin kõik materjali lühidalt kokku ja sain palju uut teada. Sain täpselt teada milles seisneb isiklik ala, kuidas need jaotuvad. Kuidas zestid räägivad enda eest, väga palju oleneb kehakeelest, et inimesi paremini mõista ja arusaada. 7 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Kehakeel · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kehakeel_kullikorol.htm · http://www.slideshare.net/tkvg/kehakeel-2741727 · http://www.kehakeel.com/Kehakeel.com/avaleht.html 8
Aarne Üksküla, kes on kogenud näitleja, tuli talle antud tegelase kujutamisega toime. John oli vähese jutu ja emotsioonidega mees. Teda näitleja kujutaski tagasihoidlikuna, mõtlikuna ja rahulikuna. Emotsioone üritas näitleja väljendada läbi silmade. Näiteks silmad pärani lahti kulm kortsus otse vaat tähendas pahameelt. Ta ei pidanud selle emotsiooni väljendamiseks kasutama kõrgemat hääletooni ega vihaselt vehkima. Üksküla sobis sellesse rolli, see oli tema näost ja kehakeelest näha. Tal õnnestus anda vaatajale edasi Johni tegelaskuju. Tiiu Übi vastutas kujunduse eest. Tema oli kuntsnikuks ja tegi oma tööd hästi. Kogu tegevus toimus elutoas. See oli küll ainult üks suur tuba, aga sellest piisas rohkemat polnud vaja. Ruumi stiil ja kujundus andsid õige vaatepildi ja vajaliku emotsiooni, mida see näitemäng vajaski. Eriti jäi silma kamin koos selle peal olev kella ja maalinguga seinal. Need tuletasid mulle meelde vanu aegu ja silm sai puhata
Avalik areen ligikaudu 3.6m'st edasi. See kehatsoon on kasutusel, kui pöördume inimrühma poole, näiteks kõnet pidades või õpetades. Et kõik meid näeksid ja kuuleksid, seisame kuulajatest 3.6m kaugusel. Inimesed tervitavad kohtudes üksteist reeglina. Tervitatakse peanoogutusega, silmapilgutusega, käeviipeda, kallistusega jne. 4. Peatükk ,,Ma tean, mida ma tahan" 4. peatükk räägib kehahoiakutest ja kehakeelest, mis väljendab võimu, eneseusku ja enese maksmapanemist. Enesekindlus on positiivse suhtumise säilitamine ning enesekindel inimene on oma tegudes julge. Enesekindla inimese kehakeel on avatud ja kammitsemata, see ei vaja bärjääri. Mida enesekindlam on inimene, seda rohkem tahab ta ennast maksma panna. Enesekindel inimene on sirge rühiga, mõlemad jalad kindlalt maas ja pea püsti. Enesekindlatel inimestel peaks olema näoilme lõbus
Kehakeel ALLAR ORG 10.KLASS Kehakeele tähtsus suhtlemisel Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus . Väga tähtis on liigutuste kooskõla .Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks . Me ei lävi teistega mitte ain...
inimest ka poole peale ja aitab tal poot vastutust endale võtta. Kui aga on välja kujunenud kindlad põhimõtted, siis ei ole seda võimalik teha, või kui siis ainult väga vähesel määral. Sellisel juhul on tegemist agressiivse enesekehtestajaga, kes surub oma soovid läbi ja ei hakka teisi üldse kuulamagi. KASUTATUD KIRJANDUS Kidron, A. (1986). Suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Valgus. Navarro, J. (2010). Kehakeelest. Tallinn: Varrak. Niiberg, T. (2011). Suhtlemise kuldreeglid. Tallinn: Pegasus.
Bruchmann) Mart Aus,Märt Metsla,Jose Antonio Page Ramirez , Toomas Vana, Margus Toompere,Argo Valss Tähelepanekud Kontserdi muutis meeldejäävaks see, et avastasin et tegelikult on meil Eestis palju andekaid muusikuid. Näiteks Mart Aus , kes esitas Gabriel Faure teost ''Pavaan op 50'' ja Taavi Viljat , kes avaldasid oma ülimalt hea pillidevaldamis oskusega muljet. Lisaks oli väga hea Norman Verte . Juba tema kehakeelest sai välja lugeda , mis teoses üritatakse edasi öelda ja sai õrnalt aimata , mis nüüd juhtuma hakkab. Klaverist Kaisa Laasik mängis klaverit niivõrd hästi, et teda jälgiv kuulaja justkui ''loeb'' nooti klaveristiga koos. Aavo Ots, trompet Õpingud: Tallinna konservatoorium, koorijuhtimine (Olev Oja) ja trompet (Tõnu Tarum), Leningradi konservatoorium. Tunnustused: 1. preemia interpreetide konkursii Eestis (1979).
selleta ei saavuta siin elus mitte midagi. Minu elulugu on san alles alguses, kuid juba praegu tean ma, mida ma oma elult ootan ja millised on mu eesmargid ning liigun iga pave aina oma unistustele lhemale. Looming mis tuleb minu seest pevast peva on justkui minu sisse kodeeritud. And mis elu mulle andnud on, paneb mind vljendama ennast ja oma mtteid just maalides. Salapra ja omaette hoidmine tuleb vajadusest olla iseenda,oma vaadete ja mttemaailmaga, huvitudes hoopis inimese kehakeelest ja hingeelust. Olen inimene, kes alustab tavaliselt oma loomingu tegemist sel ning unustab ennast kunstimaailma ning toibub kui pike juba tuseb. Inspiratsioon tuleb tavaliselt pettumusest maailma, pdes vastavalt selle kajastada elu mstilisemat ja vrvilisemat poolt, andes vaatajale edasi emotsioone ja mtteainet. ppides tundma iseennast neme ,et see aitab elukutse valikus paljugi kaasa.Kui pime ngema oma hid ja halbu klgi ning kui hakkame ennast armastama vime saavutada nii mndagi head
..... 7 4.1 Sisemine intiimtsoon.......................................................................................... 7 4.2 Välimine intiimtsoon........................................................................................... 7 4.3 Isiklik tsoon........................................................................................................ 7 4.4 Sotsiaalne tsoon............................................................................................... 8 5. Kehakeelest üksikasjalikumalt................................................................................ 9 5.1 Pea ja nägu....................................................................................................... 9 5.1.2 Näo puudutamine....................................................................................... 9 5.1.3 Huuled ja naeratus................................................................................... 10 5.1.4 Silmad.....................
osutame, ja selle tähelepanu määrast. Inimesed, kes suhtlemise ajal partnerile üldse otsa ei vaata, püüavad midagi varjata. Kui aga silmsidet välditakse mõne küsimuse korral, on tõenäone, et kõnealune küsimus põhjustab piinlikkust või süütunnet. Silmside, mis kestab üle kahe kolmandiku suhtlemisajast, viitab huvile pigem partneri isiku, kui tema sõnade vastu. Silmsidet esineb rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal. Teine oluline osa kehakeelest on kõnnak ning kehahoiak. Iga inimene käib küll isemoodi, kuid liikumise kiirus, rüht ja sammu pikkus väljendavad inimese meeleolu. Rõõmsas meeleolus inimene liigub kiiresti ning lendlevalt, õnnetu vaevaliselt ning õlad longus. Masendatud inimene veab jalgu järele, käed taskus ning pilk maas. Kiiresti ning kätega vehkides liikuvad inimesed on enamasti sihikindlad ning valmis oma kavatsusi ellu viima. Kui tõtakale sammule
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 SUHTLEMINE KLIENDIGA Uurimustöö Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2013 1 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS.............................................................................3 2.KÜSITLUS..................................................................................... 4 3.ANALÜÜS..................................................................................... 9 3.1Kas positiivse esmamulje loomine kliendiga on tähtis?..........9 Diagramm 1.............................................................................9 3.2Kas sa lood kliendiga silmsideme?.........................................9 Diagramm 2.............................................................................9 3.3 Kas sa leiad ennast olukorrast, kus Sinu kehakeel ei vasta sõnalisele väljendusele?.........................
Keskenduda teadlikult nendele tegevustele, mis on sinu kontrolli all, sest nendes punktdes saad ennast arendada ja muuta. Mida sa muuta ei saa, sellele ei tasu oma energiat kulutada. ● Sea mõistlik eesmärk - Seada endale müügis selged eesmärgid, aga mitte üle pingutades. Eesmärk peab olema saavutatav, aga mitte möödaminnes. ● Pööra tähelepanu kehakeelele - See, kuidas üks inimene teisele mõjub, sõltub kolmest asjast: umbkaudselt 70% kehakeelest, 20% häälest ja kõigest 10% sõnadest. Õppides jälgima ja valitsema oma kehakeelt ja lugema kliendi oma. Nii on ligipääs hulgale olulisele informatsioonile, mis müügiotsust mõjutab. ● Kuula, mida partner Sulle räägib - kuulamisoskus on tavaliselt harjumuslik ja ebateadlik tegevus. Tihti kipume me erinevates situatsioonides kasutama igasuguseid kuulamistõkkeid; nagu sildistamine, oma vastuse koostamine, nõustamine, valikuline
Ka mina olen teinekord tegelikult pigem hoopis vait. Kui tulebki mõni hea idee, siis selle asemel et kohe suu lahti teha, lasen teistel rääkida, püüdes mitte vahele segada. KUIDAS ÕPPIDA ÜTLEMA ,,EI" Kuna inimene annab silmast silma suhtlemisel põhilise info (93%) edasi kehakeelega, määrab just paljus see ära sõnade ,,ei" või ,,jah" tegeliku tähenduse antud olukorras. Inimese jaatavat või eitavat kehakeelt suudavad lugeda ka loomad, nagu meiegi saame aru nende kehakeelest (Niiberg & Urva, 2009). Ütle ,,ei" kohe Tavaliselt teeb olukorra raskemaks see, kui ,,ei"-ga liiga kaua viivitad (Niiberg & Urva, 2009). Olen lõpuks ometi hakanud aru saama, et ei saa kõike siin elus ise ära teha. Alguses oli jah halb tunne esimest korda eitavalt vastata ja seda just tuttava inimese puhul. Pikaks ajaks oli kogu minu senine rahu kuidagi häiritud. Siis aga, endas selgusele jõudes, avastasin mingi kummalise kergustunde
zestikuleerimisega ning teha lihtsalt põnev eneseavastamisreis. Neljandas peatükis räägin, kuidas võim, enesekindlus ja enda maksmapanemine kehakeeles avalduvad. Vaatleme, kuidas kasutada kehakeelt saamaks, mida tahate, ning uurime ka, kuidas inimese saatus on kehakeelega seotud. Samuti arutan, millist kehakeelt kasutada, et mõjutada tööandjat, kolleege ja sõpru. Kuidas saaksite näidata end parimast küljest erinevates olukordades. Üldine arusaamine kehakeelest aitaks meil efektiivsemalt suhelda kõikidel elualadel, samal ajal võib meie enda kehakeelt tõsta esile palju huvitavaid käitumisjooni. Kehakeele teadvustamine aitab meil tuua oma ellu positiivseid muutusi. 38 1 KEHAKEELE TÄHTSUS Suhtlemine toimub mitmesuguses vormis, kaasa arvatud sõnad, helid, hääletoon, zestid ja puudutused. Näiteks kulmukergitus võib sisaldada mitut tähendust: uskumatust, kahtlevat
Hommikupoolses osas oli kavas neli katset, mille järel olid Ott Tänak ja Raigo Mõlder seitsmendal kohal, kaotades liidrile Kris Meeke'ile 17,6 sekundiga. Eestlaste tiimikaaslane Elfyn Evans paiknes kümnendal kohal ning kaotust oli kogunenud 1.40,6, mis muutis M-Spordi pealiku Malcolm Wilsoni väga pahaseks. «Ma tõesti ei tea, mis viga on. Selline tulemus on valmistanud väga suure pettumuse,» rääkis Wilson WRC kodulehele nelja esimese katse järel. «Tema kehakeelest on näha, et ta ei tea, miks asjad praegu nii on. Olen kindel, et lõunal võtab ta ennast kokku, aga praegu pole tal toimuvast aimugi. Ta on justkui eikellegimaal ning tema kiirus peab paranema. Tema praegune kiirus on selline, nagu alles siis, kui ta meeskonda tuli,» lisas Wilson kriitiliselt. Tänase päeva teises pooles on kavas veel neli katset, homme sõidetakse kokku neli ning pühapäeval viis katset. Poliitika 4 ANGELA MERKEL NÕUAB FACEBOOKILT RASSISTLIKE
Igal juhul tuleb jälgida, et kontakt vastaks viisakusnormidele ja oleks selgelt ning üheselt mõistetav. Otsesel suhtlemisel peab kontakti loomine andma kliendile sisemise veendumuse, et kogu spetsialisti tähelepanu kuulub talle. Esmane kontakt luuakse enamasti mittesõnaliste suhtlemisvahenditega k.a silmside, keha ja pea asend ja naeratus aga ka sõnaliselt. Spetsialistid peaksid kasutama korrektset keelt ja olema teadlik oma kehakeelest. Kontakti loomise etapil peab spetsialisti ja kliendi vahel tekkima usalduslik õhkkond. Mõnel juhul on soodsa õhkkonna loomisel abi ka neutraalsetest vestlusteemadest kus vahetatakse mõned repliigid ilmast või aknast avanevast vaatest. Heaks kliendi ,,kabinetti toomise" teemaks on küsimused kliendi teekonnast spetsialistini või rehabilitatsioonini üldiselt. See annab võimaluse sisemiseks ümberlülitamiseks kliendile, soodustab avatust ja on eelduseks tulemuslikule koostööle.
positiivselt. Referaadi eesmärgiks on teada anda mis on esmamulje ja kuidas see tekib, mis on kehakeel ja kuidas ennast paremini selle abil väljendada ning mis on positiivsest imago ja kuidas seda kujundada. Uurimisülesanded: selgitada välja mis on esmamulje, kehakeel ja positiivne imago tähtsus tänapäeva ühiskonnas; teada anda kuidas tekivad esmamulje, kehakeel ja positiivne imago; anda ülevaade esmamuljest, kehakeelest ja positiivsest imagost. Uurimisülesannete lahendamiseks tutvuvad referaadi autorid erinevate kirjalike materjalidega, milles käsitletakse antud referaadi teemat. Töös kasutatakse peamiselt kirjaldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Materjali otsitakse kirjalikest allikatest. Töö koosneb kolmest osast, mis omakorda on jaotatud alapunktideks. Esimeses osas on juttu esmamuljest, selle tekkimisest ja kuidas luua head esmamuljet. Töö teine osa
Kogu jutu vältel pinge aina tõuseb, kuni hetkeni, mil tuppa astub Jörgen ja kohe kõik taastub. Selles etenduses on mitmeid selliseid kohti, kus mingi olukord algab rahulikult, kuid kulmineerub edasi rahutuks ning pingeliseks. Võib oletada, et seda on soovitudki saavutada, et publik oleks pidevalt ergas ning ärkvel, pannes tähele kõiki detaile ning olles kogu etenduse vältel veidi pinges ning rahutu. Sellise analüüsi puhul tuleb rääkida ka näitejate kehakeelest ning zestidest. Selles etenduses oli palju erinevaid märke osatäitjate kehakeeles, mis viitasid nende sisemisele rahulolematusele või siis tegelaste vahel olevatele pingetele. Üheks oluliseks näiteks on siin Hedda ning tema pidev kaela ,,mudimine". Korduvalt on näha Heddat enda kaela mudimas ning õhku ahmimas, justkui oleks viimane kohe-kohe otsa lõppemas. Esmakordselt on seda näha kohe alguses, peale tädi Julle äraminekut. Hedda võtab käega kaelast kinni, mudib seda
Osaliselt. Kontakt leiab aset tähelepanu, keskendumis ja erutuse hetkel, mil me näeme, puudutame, haistame, kuuleme, maitseme ja tunneme oma keskkonda. Kontakt leiab aset siis, kui on erinevus mina ja sina vahel. Leiab alati aset nüüd ja praegu. Kontakt leiab aset siis, kui suudame figuuri taustast eraldada. Kontakti puhul on tegu teadlikusega, see eeldab tõeliste minade kontakti. Kontaki puhul on tegu vastupanuga. ,,Suhtlemisoskused", A. Kidram uus versioon ,,Suhtlemine", üks raamat kehakeelest, Igor Yaro Starak, James Oldham, Tony key ,,Risk olla elus" Kontakti liigid jagnuevad kaheks: mehaaniline kontakt, mida näen lehelt ning teiselt poolt sisemised kontaktioskused (psühholoogiline kohalolek, sisemiste tegevuste katkestamiseoskus, minapiiride tunnetamine ja realiseerimiseoskus, kontakt oma enda tunnetega, vastutus nende eest, töö iseenda ja parteriga). Üldiselt inimene üritab oma tasakaalusesundit hoida (ei taha teisega suhelda, tahetakse oma
Need võivad olla nii tahtlikud kui ka tahtmatud. Keel koosneb sõnadest ning iga sõna, mille me edasi anname või vastu võtame, on vaid sümbol, millel iseseisvat tähendust ei ole, tähendus sünnib sõnumi edastajas ja vastuvõtjas. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine mittesõnaliselt ehk kehakeele kaudu. Sõnumi kohalejõudmist teistele mõjutabki kõige enam kehakeel (55%). Kehakeelest kõige enam just näoilmed. Info edasiandmist ja kohalejõudmist mõjutavad kõik liigutused, näoilmed, zestid,kehahoiak ja ka hingamine. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Liiga palju ja liiga intensiivne suhtlemine muutub müraks.Müra- situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Keskkonna teguritest tingitud müra:
tõlgendamisel on kerge vigu teha ja mõned neist võivad su täielikult eksiteele viia. Üks paljudest kehakeele tundmaõppimise kasuteguritest on see, et muututakse teadlikumaks nii enese kui ka teiste käitumise suhtes. See omakorda muudab kokkupuuted teiste inimestega huvitavamaks ja rahuldustpakkuvamaks. Lisaks on mitmeid kehakeele märke, mida sageli tõlgendatakse valesti, kuid mis tegelikult võivad mõnikord omada täiesti maist ja üldse mitte sügavat psühholoogilist tähendust. 2.1 KEHAKEELEST ÜLDISELT Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide
Kõne mõistmine · Lausete analüüsimise aparaat (sentence analyzing machinery SAM). Kasutame süntaksi. Me lähtume iga kord kui kõnet kuuleme, lihtsamast lausevormist- tegija tegevus sihitis- poiss viskas palli. Eeldab seda, et kõik laused on samas vormis. (Ta lasi jalga- jooksis ära ja pidi seejärel arsti juurde minema:D:D) · Lihtsaim lausevorm- eeldame, et meile öeldakse kõigepealt tegija · Konteksti abi. Kui me suhtleme tuleb meile infot ka kehakeelest ja hääletoonist jne · Suhtlemine kui koostöö Grice'i koostööprintsiibid · Nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd-kui kuulaja on väsinud, pole suhtlemine eriti edukas · Kvantiteedi maksiim vahel tuleb infot anda piisavalt. (kui palju on piisav sõltub konkreetsest situatsioonist. · Kvaliteedi maksiim- kõnelemisel peab olema tõene. Selleks et suhtlemine oleks edukas, me eeldame, et teine inimene räägib tõtt
.................................... 10 Kehakeele mõismise praktilisest tähendusest................................................................................... 10 Kasutatud materjalid......................................................................................................................... 13 Sissejuhatus Suhtlemise kuldreegel ütleb, et tuleb osata kuulata silmade, südame ja kõrvadega, sest suhtlemine koosneb nii sõnalistest kui mittesõnalistest elementidest ehk kehakeelest. Kehakeele ülesandeks on täiendada sõnade kaudu suhtlemist. Kuidas saada aru, mida kaasvestleja tahab öelda oma kehahoiaku, zhestide, pooside, silmavaate, näoilme, personaalse ruumi ja hääletooniga? Kehakeelt võib võrrelda ükskõik missuguse keelega, mis koosneb nagu iga teine keelgi sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sõnaga, mil on olenevalt kontekstist erinev tähendus. Liigutused
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSE ARENGU PRETANAALNE PERIOOD Referaat Tallin 2011 1 SISUKORD Lapse arengu pretanaalne periood...............................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 sissejuhatus..................................................................................................................................4 1. raseduskuu...............................................................................................................................5 2. raseduskuu...............................................................................................................................5 3. raseduskuu.....................
Ta suudab matkida väga loomulikult naise kehakeelt ja ka hääletooni, näoilmet ning olekut mehe suhtes. Naiserollist hüppab ta aga kohe meherolli ning on hoopis teine inimene kohe. Ümberkehastudes meheks on ta mühaklik ja sõnaahter, naise vingumise ja norimise peale ta ainult ühmab või podiseb midagi. Naisena on ta hästi uudishimulik ning tahab just palju rääkida. Rollilahendus on rajatud pigem psühholoogiale, samas pisut ka kehakeelele toetuv. Tema kehakeelest on kohe arusaada kas ta esitab parasjagu naiserolli või meherolli, sest riideid ta ju vahetamas ei käi alati on ta teksades, valges särgis ja valgetes tossudes. Ta vahepeal lihtsalt seisis laval, võttis sisse naiseliku hoiaku, laksutas ripsmeid ja ajas huuled natuke prunti näidates sellega, et ta on hetkel naine ja mitte just väga rahul olukorraga. Mehena oli ta natuke sellise masendunud pilguga, kulmud rõhutasid näo tõsidust ja kõndis ka veidi rohkem võimendatult mehe moodi.
Ta suudab matkida väga loomulikult naise kehakeelt ja ka hääletooni, näoilmet ning olekut mehe suhtes. Naiserollist hüppab ta aga kohe meherolli ning on hoopis teine inimene kohe. Ümberkehastudes meheks on ta mühaklik ja sõnaahter, naise vingumise ja norimise peale ta ainult ühmab või podiseb midagi. Naisena on ta hästi uudishimulik ning tahab just palju rääkida. Rollilahendus on rajatud pigem psühholoogiale, samas pisut ka kehakeelele toetuv. Tema kehakeelest on kohe arusaada kas ta esitab parasjagu naiserolli või meherolli, sest riideid ta ju vahetamas ei käi alati on ta teksades, valges särgis ja valgetes tossudes. Ta vahepeal lihtsalt seisis laval, võttis sisse naiseliku hoiaku, laksutas ripsmeid ja ajas huuled natuke prunti näidates sellega, et ta on hetkel naine ja mitte just väga rahul olukorraga. Mehena oli ta natuke sellise masendunud pilguga, kulmud rõhutasid näo tõsidust ja kõndis ka veidi rohkem võimendatult mehe moodi.
oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat informatsiooni saadakse ka vastaspoole kehakeelest, hääletoonist jmt. SOTSIAALNE KÄITUMINE 3 Inimene on sotsiaalne olend. Tema käitumine on otseses seoses teda ümbritsevate teiste inimeste käitumisega. Laiemalt võib öelda, et inimese käitumist mõjutab oluliselt kultuur, millest ta on pärit. Uude kultuuri sattudes on vajalik omandada uus kultuuriteadlikkus, et keskkonnas paremini kohaneda ja hakkama saada. Inimese käitumist mõjutavad nii
Kõigi asjaosaliste elu on kergem, kui kehtestamismeetodeid õppiv inimene ei kasuta neid ülearu palju ja teeb inimeste suhtes, kellega ta suhtleb, mõned sümpaatiast kantud mööndused. Aja jooksul väljendub inimese suurenenud kehtestavus kehtestavuse auras, mis võimaldab inimesel saata paljudele oma vajadustele vastused ilma kehtestamismeetodite teadliku kasutamiseta (klassi astub õpetaja ja kõik jäävad vait). Käitumiseaura – tuleneb põhiliselt kehakeelest, mis areneb välja siis, kui inimene muutub kehtestavamaks. Näeb välja tugev, enesekindel, õiglane ning käitub ka vastavalt. Isegi kui teadlikult ei pinguta, saadab ta signaale välja, mis määratlevad tema ruumi, annavad edasi tema elutervet enesehinnangut. KONFLIKTI JUHTIMISE OSKUSED KONFLIKTI ENNETAMINE JA KONTROLLIMINE Konflikt, mida inimene oma elus vältida ei saa, on parimal juhul lõhestav ja halvimal juhul lausa kohutavalt purustav – ja ometi on teatud konfliktidest
abivahendid Viipekeel on kurtide emakeel. Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust. Viipekeeles on suhtlemine kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine. Viipekeel on suhtlemisviis, mis ei sõltu helidest ning helimustritest vaid põhineb pigem visuaalsetel märgisüsteemidel (näiteks kehakeele kasutamine oma teate edastamiseks; oma emotsioonide ja tunnete näitamine zestikuleerides), mitte akustilistel süsteemidel (nagu kuuljate puhul). Suhtlemine on saavutatud käte kindlal viisil liigutamise ning miimika abil
pöörduda". Seda näitab sinu kehahoiak, sinu vastus teise pilgule, sinu reageeringud ja suhtlemisviis. Mõtlemiseks: - kuidas sa suhteid tavaliselt lood? - tuleta meelde mõni olukord, mil sa tahtsid kellegagi kõnelda või soovisid, et sinuga vestlust alustataks? - mida sa siis tegid? Kuidas käitusid? - kas ma jätan endast avatud ja huvitunud või kinnise ja endassetõmbunud inimese mulje? - mida ma teen, et kiirgan endast just selliseid sõnumeid? - mida võõrad inimesed minu kehakeelest välja võivad lugeda? - kas ma püüan uute tuttavatega kohtudes või uues olukorras viibides naeratada isegi siis, kui tunnen end ebamugavalt? Mõtiskle omaette või aruta kaaslasega Kui sa teed järgmist: võid teisele paista Naeratad ligitõmbav, elujaatav, meeldiv, armastusväärne Kohaned olukorraga ja sarnaned teistega ohutu, mõnus, vastuvõtlik, tolerantne Oled hoolitsetud, stiilne ja oma välimusega rahul terve, enesekindel Tutvustad teisi inimesi huvitunud, seltskondlik, muretu
Võõraste kultuuridega suhtlemisel peab arvestama ääretult olulist aspekti - mitteverbaalset suhtlemist: 55 · mitteverbaalne käitumine zestid, kehakeel, vaikuse kasutamine, · ruumi kasutamine, · aja kasutamine. Mitteverbaalne käitumine kehakeel, vaikus jmt. Mitteverbaalne suhtlemine on peen, mitmetahuline ja tavaliselt spontaanne ning alateadvusest tulenev. Kuna me tavaliselt pole teadlikud omaenese kehakeelest, on seda raskem aru saada ja mõista teise kultuuri esindaja kehakeelt. Samas - kui keeleline sõnum ja mittekeeleline on vastuolus, siis usutakse mitteverbaalset sõnumit. Rahvusvahelisel suhtlemisel on mitteverbaalsel suhtlemisel väga oluline osa, sümbolid võivad erineda erinevates kultuurides väga oluliselt. Kehakeele tähenduse uurimisega tegeleb väljenduspsühholoogia eriharu. Eksperdid väidavad, et : 1) iga kehalist väljendust on vaja vaadata seoses öelduga;
ekslikkust ilma seepeale murdumata); eksimise korral võimeline kiiresti taas ohjad haarama; • Samalaadselt selle väljendusvormiga („Asuge oma kohtadele...“ jne) võib anda ka korral- enesekindel, meeldivalt kaasahaarav hääletoon; võime end vajadusel kehtestada (lk 84, 89, 90); duse „Lõpetage (oma tegevus), vaadake siia ja kuulake“. tõhus pilkude püüdmise ja silmsideme loomise oskus (alates lk 99); teadlikkus oma kehakeelest • Laske rääkides pilgul üle oma klassi silmade ja nägude käia. See edastab teie positiivset õpilaste isiklikku ruumi sisenemisel. Need on lihtsad, kuid tähendusrikkad enesekindla õpetaja hoiakut ning annab ka õpetajale tagasisidet õpilaste tähelepanu ja keskendumise kohta. omadused (Rogers 2006b). Andke aega järelmüra vaibumiseks (..
KAARDID Vaatlusleht Jälgige, mis toimub grupis harjutuse sooritamise ajal. Mida väljendab osalejate kehakeel? Millised olid juhi reageeringud? Millised olid asetäitjate reageeringud? Millised olid alluvate reageeringud? Merlecons ja Ko OÜ 25 KEHAKEEL Soojuse ja külmuse väljendamine kehakeele kaudu Allolevas tabelis on toodud näited kehakeelest, mis viitab soojusele või külmusele. Antud harjutuse käigus soojuse ja külmuse väljendamisel võite kasutada tabelis toodud näiteid. Kehakeel Soojus Külmus Hääletoon mahe kalk Miimika naeratav, jäik , huvitundev kulm kortsus, igavlev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
