KEHAKEEL (0)

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool
Hotelliteenindus
HT22
Keia Hark
KEHAKEEL
Referaat
Juhendaja : Anneli Kana
Tallinn 2009
SISUKORD
1.KEHAKEEL 3
1.1. SILMSIDE 3
1.2. KEHAHOIAK 4
1.3. LIIGUTUSED ( žestid ) 5
1.4. NÄOILME 7
1.4.DISTANTSIOONID 8
SISSEJUHATUS
Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend “kuues meel” tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka “naiselik vaist”. Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud. Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest.
3

KEHAKEEL

Kehakeel on viipekeele osa, milles käte liigutusi kasutatakse mõistete edasiandmiseks. Nagu igal räägitaval keelel, nii on ka kehakeelel oma sõnad: silmside, kehahoiak, liigutused (žestid), näoilme, hääle valitsemine ja distantsioonid. Paljud žestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav žest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest : laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial . Sellist sümbolit kasutatakse maanteel hääletamiseks ning olukodra stabiilsuse näitamiseks. Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis “pea suu, mokk maha!”(Kushner 2000: 57-58).
4

SILMSIDE

On olemas ilusaid väljendeid, mis illustreerivad silmsideme tähtsust: „Kui pilk võiks tappa...“, Naise silmad puurisid sügavale mehe omadesse“. Ilma üle pingutamata võib öelda, et kõige tähtsam sõltumatu mulje juures on silmside. Tavaliselt vaatavat lapsed maha kui nad on pahandust teinud. Sellepärast küsitaksegi nendelt: „Vaata mulle otsa – ega sa ei valeta?“ Inimene, kes valetab, ei vaata teisele otsa, seda me teame. Seega teeme järeldusi: kes ei vaata silma, see valetab. Te võite öelda, mida tahate, kuid kui te oma partnerile otsa ei vaata siis olete kaotanud. Et veenvalt esineda, on vaja silmsidet . Kõik muud kehakeele nipid ei ole nii tõhusad, kui te ei loo silmsidet (Dr Topf 2000: 13-14).
5

KEHAHOIAK

Me näitame oma kehahoiakuga, mida mõtleme ja tunneme . Kehahoiak peegeldab meie vaimset hoiakut. Nii hea kui ka halb kehahoiak on nähtav juba kaugelt, mis jäädvustub kohe vaataja aju emotsionaalses osas. Hoiak on teiste kehaliste signaalidega võrreldes palju märgatavam, kuna see hõlmab tervet keha. Kõigist näoilmest mõjuvõimsaim on naeratus. Naeratamine võib muuta teised inimesed su mõtetele vastuvõtlikumaks. Kui me naeratame siis , vastab meie vestluskaaslane sellele peaaegu alati ka omapoolse naeratusega. See pole lihtsalt peegeldamine , vaid väljendab seda äkilist soojuse ja heaolu sööstu, mis inimestes tänu meie naeratusele tekib. Kühmus olek võib olla märk tujutusest, väsimusest või soovist märkamatuks jääda. Mõned tundliku hingelaadiga pikka kasvu inimesed tõmbuvad kühmu, et endast lühemaid hirmutada. Sirget selga seostatakse tavaliselt parema tuju, suurema enesekindluse olekuga kui kühmus kehahoiakut. Ettepoole kummardumine tähendab huvi, tahapoole nõjatumine huvipuudust või kaitsepoistsiooni (McKay 1998:61).

LIIGUTUSED (žestid)

Liigutuste eesmärk suhtluses on tunnete ja hoiakute väljendamine ning sõnumi illustreerimine.
Keegi küünik ütles kord, et kui kõneleja ei oska kätega midagi peale hakata, siis peaks ta katma nendega oma suu. See mõte on pisu õel, toob välja tavalise probleemi kõnelejate jaoks – mida kätega peale hakata. Ei saa kuidagi eitada, et midagi kätega tegema peab. Ja meie valikul on suur mõju (Kushner 2000: 239). Žeste antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Poiss õpib kõndima harkisjalu nagu hobusekasvatajast isa ning tüdruk ema kombel naerdes käega suud katma. Paljud žestid piirduvad teatud vanusegrupiga, teised kultuuri piirkonnaga ning mõned liigutused on universaalsed. Kultuuriliselt võib ühe inimese kehakeel teise omast järsult erineda. Mõni välendab ärritust õlgu kehitades, teine kortsutab kulmu, paneb käed rinnale risti ning seisab kangelt nagu pulk . Suhtlemine paraneb , kui suudate vestluspartneriga häälestuda teineteise ainulaadsele viisile väljendada tundeid ja hoiakuid. Millegi pimesi selgeks õppimisest on vähe kasu. Põhjus võib olla selles, et kätteõpitud liigutusi kasutatakse ebasobival hetkel või ei sobi need konkreetsele inimesele. Žestid peavad inimesele sobima, nad peavad olema autentsed. Meil on peen taju asjade suhtes, mis ei sobi meile või ei sobi antud olukorras, või mille juures me end halvasti tunneme. Usaldage seda taju ja käituge vastavalt. Kasutage rasketes olukordades ainult neid žeste, mida te kasutate ka eraelus ning mille juures te end hästi tunnete. Näoilme ja kehahoiaku kõrval on veenvaks käitumiseks olulised meie käed ja jalad. Meie käed, jalad on äärmiselt tõhusad suhtlusvahendid . Nad rõhutavad, pehmendavad, kutsuvad tegutsema või alandavad vastast käegalöömise abil. Küllap teate mõnda inimest, kes räägib kätega. Kimbatuses kratsib inimene pead, kahtlust tundes puudutab käega nina, vihaselt hõõrubpeoga kaela. Kurvastus paneb käsi murdma, ootusärevus käsi kokku hõõruma. Kui inimene ristab kukla taga sõrmed, tunneb üleolekut, kui topib käed sügavale taskusse, kardab, et need võivad tema tundeid reeta. Rusikasse tõmbunud käed annavad märku vihast või pingest . Avatud pihuga väljasirutatud käed viitavad siirusele.
7
Kaitepositsioon sunnib käsi rinnal ristama. Kätega saab teha žeste, millel on täpne sõnaline vaste näiteks „rahu“ või „käi pikalt“. Kui istute ja teie jalad on veidi harki , kiirgab teist avameelsust. Kui istute toolil kaksiratsi, väljendate oma üleolekut. Jalga üle tooli käepideme visates jätate mulje, et teil on ükskõik. Kui istute jalg üle põlve ja kiigutate seda, olete kas tüdinud või vihane . Sageli on jalad ja jalalabad pööratud inimese poole, kellest olete kõige rohkem huvitatud. Märkamaks kui palju me suhtlemisel liigutuste peale loodavad, püüdge rääkida mõni jutt žeste kasutamata. Võimalik, et teil tuleb hoida tallad kõvasti maas ning käed selja taga. Olles rääkinud paar minutit, lubage endal kasutada žeste ning pange tähele erinevust (McKay 1998: 58-59).
8

NÄOILME

Nägu on inimese väljendusrikkam kehaosa . Näoilmest oleneb, kuidas sõnumit mõistetakse. Näoilmega kõnelemiseks on lugematuid võimalusi – põskede pungitamine, lauba kortsutamine, silmade kinnipigistamine. Kõige tähtsam näoilme on naeratus. Neratuse vastu ei saa meist mitte ükski. Kes piisavalt kaua ja veenvalt naeratab, muudab ka kõige karmima bossi leebeks, paneb ebasõbraliku müüja õhetama ja tunneb end ise samas hoopis paremini. Esmamulje jaoks on silmside otsustava tähtsusega. Kui tahate jätta positiivset muljet, siis naeratage. Kui teil on kellegagi kana kitkuda, siis kaotage enne sõnasõda naeratus näolt. Mõnel inimesel on loomulik naeratus. Ta kasutab seda ebateadlikult ja see avab talle kõik uksed. Enamik meist peab aga kõigepealt õppima naeratust suhtlusvahendina kasutama. Kasutage oma naeratust teadlikult. Kahjuks kehtib ka vastupidine reegel. Inimesele, kes ei jälgi teadlikult oma näoilmet, mängib miimika sageli vingerpussi. Kui inimene niisuguseid asju teab, võib ta sellistest väärsignaalidest lahti saada. Probleem on aga selles, et enamik inimesi ei märka oma harjumust. Kas te märkate? Kas te teate, mida väljendab teie nägu, kui kuulate, räägite või kui seisate sööklas järjekorras. Võib-olla need signaalid ei olegi nii negatiivsed ja võib-olla ei sõltu neist tavaolukordades kuigi palju – kuid otsustavatel hetkedel peaksime endalt alati küsima : mida räägib praegu minu kohta mu nägu? Ideaalne oleks loomulikult, kui saaksite ennast videokaameraga jälgida. Edasijõudnud kasutavad oma miimikat hämmastava meisterlikkusega. On olemas nõustajaid, treenereid ja müüjaid, kes meelitavad ainuüksi oma näoilmega klientidelt nende eluloo välja ( Dr Topf 2000: 20-21).
9

DISTANTSIOONID

Iga päev kogeme me distantsiooni mõju. Kinos või teatris olles istume me meelsasti nii, et naabriga jäeb vähemalt üks iste vahele. Meile ei meeldi, kui keegi istub otse meie kõrvale, sest see on sissetung meie distantsiooni. Inimese distantsioonid jagunevad neljaks . Intiimtsoon ulatub kehapinnast 60 cm kuguseni. Sellesse tsooni lubatakse armsam , perekonnaliikmed, lähedased sõbrad. Võõrad inimesed tunnevad tavaliselt piinlikust või ohtu, kui asjaolud sunnivad neid intiimset tsooni jagama. Vaadake, kuidas täiskiilutud bussis väldivad inimesed pilkkontakti ja tõmbuvad eemale või jäigastuvad, kui kehaline kontakt on vältimatu . Kui keegi vaatabgi teistele otsa, on pilk põgus ja seda saadab viisakas, vabandav naeratus (McKay 1998: 62).
Personaalne tsoon ulatub kehast 60 kuni 120 cm kaugusele, mis on mugav distants seltskonnas rääkimiseks. Selles piirkonnas räägime me inimestega, keda peame endaga samaväärseks: kolleegid , partnerid, sõbrannad jne. Tsooni kaugosas võite seisjaga ajada üsnagi usalduslikku juttu, kartmata, et teid puudutatakse.
Sotsiaalne tsoon ulatub kehast 120 cm kuni 2 m kaugusele. Selles piirkonnas räägime endast kõrgemate inimestega, nagu näiteks ülemusega. Selles tsoonis on võimalik üleolekut näidata. Kui alluv pannakse istuma ning kõneldakse temaga sellelt kauguselt püsti seistes siis tahetakse rõhutada oma tähtsust. Sotiaalse tsooni kaugosa kasutatakse tavaliselt ametiasjade ajamisel. Sellisel kaugusel istuvad kodus ka abikaasad , kes võivad lugeda, telerit vaadata ja vestelda , ilma et tunneksid end kas üksildasena või suhtluseks kohustatuna. Avalik tsoon ualtub üle 2 m. Seda piirkonda kasutatakse koosviibimistel, avalikel esinemistel jne. Kui õpetaja on klassi ees või ülemus alluva ees. Avaliku tsooni kaugosa kuulub poliitikutele ja kuulsustele. Loomulikult on ka sama kultuuri esindajatel erineva suurusega suhtlustsoone. Vale inimene tekitab valesse tsooni astudes ebamugavustunnet. Tsoonireeglid erinevad ka sugupooleti. Tavaliselt võib naine astuda mehele lähemale, ilma, et too peaks seda lugupidamatuse märgiks. Kui aga mees astub naise intiimsesse ruumi, jäeb naisele mulje, et teda peetakse kerglaseks (McKay 1998: 62-64).
Territoorium sarnaneb personaalse tsooniga. See on koht, mida peetakse enda omaks, kus tunneme end turvaliselt. Oma territooriumil võime end lõdvaks lasta, ilma, et peaksime muretsema sissetungijate pärast. Territooriumiks võib olla meie kodu, kabinet , lemmiktool või ka rand. Oma territooriumi kaitseks astuvad kõik alates tänavakampadest lõpetades rahvustega (McKay 1998: 64).
10
KOKKUVÕTE
Eks iga inimene ole kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha on peetud müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik – kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad žestid ja hoiakud on meile harjumuseks saanud. Lugenud läbi käesoleva referaadi, oskate paremini mõista inimese mõtteid.
11
KASUTATUD KIRJANDUS
Kushner, M. Avlik esinemine. Käsiraamat . Kirjastus KOGE , 1998.
McKay, M. Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker , 2000.
Dr Topf, C. Kehakeel ja edukas karjäär . Odamees OÜ, 2000.
12