Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jäätmemajanduse loengumaterjalid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on jäätmed?
  • Mis on jäätmed?
  • Mis on prügikastis?
  • Kuhu panna tekkivad jäätmed?
  • Keskkonnateadlikkus?
  • Miks on kasulik teada olmejäätmete koostist?
  • Mida kogutakse ja millistel põhjustel?
  • Mida ette võtta olmejäätmetega?
  • Mis on jäätmejaam?
  • Milline võib olla jäätmejaam?
  • MIKS MEIE PROJEKT ON PARIM?
  • Milles seisneb prügila negatiivsus?
  • Kuidas toimub ohtlike jäätmete käitlemine?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Jäätmemajanduse loengumaterjalid #1 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #2 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #3 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #4 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #5 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #6 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #7 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #8 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #9 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #10 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #11 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #12 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #13 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #14 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #15 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #16 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #17 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #18 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #19 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #20 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #21 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #22 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #23 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #24 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #25 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #26 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #27 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #28 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #29 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #30 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #31 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #32 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #33 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #34 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #35 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #36 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #37 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #38 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #39 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #40 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #41 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #42 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #43 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #44 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #45 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #46 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #47 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #48 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #49 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #50 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #51 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #52 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #53 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #54 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #55 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #56 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #57 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #58 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #59 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #60 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #61 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #62 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #63 Jäätmemajanduse loengumaterjalid #64
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M S Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

Jäätmemajandus- ja Käitlus Mis on jäätmed? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Mat

Jäätmekäitlus
thumbnail
19
odt

jäätmekäitlus konspekt

– nõrgvesi on lahjem, – lademe stabiliseerumine kiireneb, – prügila järelhooldus on lihtsam, odavam ja kestab vähem aega. (seega keskkond võidab) Aga tulu võib olla ka otsene. • Kui sa käitled orgaanilisi jäätmeid ISE, siis: – Kompost meeldib mullale ja taimedele (N, P ja C tagasi mulda!). – Kompost = kaup (kas see võiks olla sinu bisnis?) – Vähem jäätmeid annad prügivedajale – veovälp on pikem – Prügikast/konteiner on puhtam ja ei haise – Jäätmemajandus muutub autonoomsemaks – väiksem sõltuvus prügifirmast, Kompostimise põhitõed Kompostimine on aeroobne! • Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja muud mullaasukad (nt vihmaussid). • Eraldub soojus – temperatuur tõuseb 70 kraadini ja ülegi • Vabanevad vesi, CO2 ja mineraalained (sh väetusained) • Bakterite tegevus algab kompostis ise, nende hulk kasvab kiiresti. • Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme.

Jäätmekäitlus
thumbnail
8
docx

Jäätmed

Sissejuhatus Referaadi eesmärk on avada jäätmete mõistet. Tuua välja, millised on erinevad jäätmete liigid ning põhilised jäätmekäitlustoimingud. Anda ülevaade Eestis jäätmetega seonduvad õiguslikest alusetest. Tänapäevast maailma on raske ettekujutada ilma prügita. See on vältimatu osa meie keskkonnast, kus me elame. Kõik meid ümbritsevad asjad muutuvad ühel hetkel kasutuks ja neist saavad jäätmed. Esmapilgul me võibolla ei mõtlegi kuivõrd oleme ümbritsetud jäätmetest. Jäätmeid tekib kõigis eluvaldkondades. Neid tekitavad üksikisikud oma elutegevuse käigus - igasuguse tarbimise käigus tekib mingi hulk jäätmed. Tööstuses tekivad jäätmed tootmisprotsesside kõrvalsaadustena. Puhta ja elamisväärse elukeskkonna nimel on tarvis jäätmeid käidelda. See tähendab jäätmed koguda, võimalusel ümber töödelda ja ladestada. Jäätmeid on väga erinevaid, mis tõttu on nad jaotatud liigiti erinevatesse kategooriatesse. Niisamuti tu

Jäätmekäitlus
thumbnail
7
odt

Jäätmekäitlus

JÄÄTMEKÄITLUS · Igaühe arusaam asjast (mida teised räägivad, mida kajastab meedia) · Üldised kogemused ja parim praktika · Rahvusvahelised lepped · EU direktiivid Eesti seadused ja arengukavad, ministeeriumid KOV, kohalikud eeskirjad · Jäätmefirmad (kogujad, käitlejad) · ETTEVÕTTED- jäätmetekitajad · ERAISIKUD- jäätmetekitajad Eesmärk: ­ säästa loodus ­ säästa loodusressursse ­ kaitsta tervist Jäätekäitlus on majandusharu (eesmärk: saada kasumit, vältida raiskamist) Kõik asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks (jäätmeteks). Tavaliselt mõtleme prügist halvasti, sest see on inetu ja igal pool. · Elanike arvu suurenemise tõttu materjalide ja energia tarbimine kasvab (eelmise aasta seisuga juba 7 mld elanikku) · Loodusvarasid üha raskem kätte saada. TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I

Jäätmekäitlus
thumbnail
14
doc

Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus Referaat Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut n

Bioloogia
thumbnail
20
doc

Jäätmekäitlus

Mehhatroonika Jäätmekäitlus Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 3. Jäätmete kogumine ja vedu 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 5. Prügi põletamine 6. Jäätmekäitluse tulevik Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid

Automaatjuhtimissüsteemid
thumbnail
10
docx

Jäätmekäitluse referaat

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusvaldkond Jäätmekäitluse alane töö kaubandusettevõttes Referaat Juhendaja: Koostaja: Tartu Sissejuhatus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Igale loodusest hoolivale inimesele on selge, et keskkonna hoidmiseks on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse jäätmekavade j

Keskkond
thumbnail
7
docx

Jäätmehooldus

Jäätmehooldus Jäätmehooldust ja jäätmete liigiti kogumist korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus. Jäätmete liigiti kogumise nõue hakkas kehtima 1. jaanuaril 2008. Jäätmehooldust ja jäätmekorraldust reguleeriv Jäätmeseadus võeti vastu jaanuaris 2004. Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis annab neile kindluse, et nende olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult; omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (nt pakendite äraandmiseks, paberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reegli

Jäätmehooldus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun