Jäätmed (0)

Sisukord

Sissejuhatus 2
Mis on jäätmed? 2
Mis on jäätmekäitlus? 2
Õiguslikud alused 3
Jäätmete liigitamine 3
Jäätme liigiti Eestis 4
Jäätmete kogumine ja vedu 6
Jäätmete ladestamine 6
Jäätmete põletamine 7
Biolagunevate jäätmete käitlemine 7
Jäätmete taaskasutamine 8
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Referaadi eesmärk on avada jäätmete mõistet. Tuua välja, millised on erinevad jäätmete liigid ning põhilised jäätmekäitlustoimingud. Anda ülevaade Eestis jäätmetega seonduvad õiguslikest alusetest.
Tänapäevast maailma on raske ettekujutada ilma prügita. See on vältimatu osa meie keskkonnast, kus me elame. Kõik meid ümbritsevad asjad muutuvad ühel hetkel kasutuks ja neist saavad jäätmed. Esmapilgul me võibolla ei mõtlegi kuivõrd oleme ümbritsetud jäätmetest. Jäätmeid tekib kõigis eluvaldkondades. Neid tekitavad üksikisikud oma elutegevuse käigus - igasuguse tarbimise käigus tekib mingi hulk jäätmed. Tööstuses tekivad jäätmed tootmisprotsesside kõrvalsaadustena. Puhta ja elamisväärse elukeskkonna nimel on tarvis jäätmeid käidelda. See tähendab jäätmed koguda, võimalusel ümber töödelda ja ladestada. Jäätmeid on väga erinevaid, mis tõttu on nad jaotatud liigiti erinevatesse kategooriatesse. Niisamuti tuleb erinevate jäätmetega erinevalt ringi käia.
Ajalooliselt hakkasid tekkima jäätmetega probleemid ja vajadus neid käidelda siis kui asustustihedus hakkas kasvama ning tekkisid linnad. Enne sellega murel ei olnud, ümbritsevat ruumi oli palju. Kui koos elasid väiksed inimhulgad jäätmeid massiliselt ei tekkinud. Linnade tekkides hakkas ka jäätmeid kuhjuma – kogunes hulganiselt loomapidamisjäätmeid, sõnnikut ning ka palju inimväljaheiteid. Kõikide nende jäätmega tuli midagi teha. Kiireim viis oli muidugi põletamine, aga see tõi kaasa tuleõhu probleemi. Seepärast tuli hakata prügi linnadest välja viima – tekkis vajadus prügi kogujate ja vedajate järgi. Pandi ka tähele, et prügi tekitab hügieeniprobleeme ning soodustab haiguste levikut. Jäätmete tekkimisel on oht ka keskkonnale ja keskkonna probleemide tekkele.

Mis on jäätmed?

Jäätmed on kõik asjad ja materjalid, mis muutuvad meie jaoks kasutuks. Jäätmeseaduse järgi on jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse või võib ka põletada. Prügi nimetust kasutatakse üldiselt igapäevaste olmejäätme kohta. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata. Tavaelus öeldakse ka lammutuspraht, ehituspraht.

Mis on jäätmekäitlus?

Jäätmekäitlus on jäätmete (prügi) kogumine vedu, kasutamine, töötlus ja lõppkõrvaldamine. Jäätmekäitluses järgitakse keskkonna hoidmise ja säästmise põhimõtteid. Väga oluline on jäätmehierarhia ja selle järgmine. Euroopas koosneb see viiest astmest – jäätmete tekke vältimine, ettevalmistus taaskasutuseks, ringlusse võtmine, muu taaskasutus (nt energia tootmine) ning kõrvaldamine. Selle jäätmehierarhia esmane ülesanne on vätida jäätmete teket ja kõige madalam aste jäätmete kõrvaldamine, ladestamine. Euroopas lähtutakse ka „ saastaja maksab“ põhimõttest, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja.

Õiguslikud alused

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaüks kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Lisaks veel hulk seaduseid, määruseid ning arengukavasid ja planeeringuid. Olulisemad nendest on

• Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52),
  
• Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361) ning selle muutmise seadus RT I 2001, 102, 667,
  
• Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384) ning selle täiendamise ja muutmise seadus (RT I 1997, 48, 772),
  
• Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361) ning selle muutmise seadus (RT I 2001, 102, 667)
  
• Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278)
  
• Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5, 31) ning selle muutmise seadus (RT I 2010, 28, 145)
  
• Jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu (RT I 2002, 48, 307)
  
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2008/98/EÜ
  
• Ohtlike jäätmete direktiiv(91/689/EMÜ)
  
• Pakendijäätmete direktiiv (94/62/EÜ) direktiiv (2004/12/EÜ)
  
• Riigi jäätmekava 2008-2013
  
• Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
  
• Strateegia Säästev Eesti 21
  

Vastutus jäätmetekäitlusega seonduvaga jaguneb Vabariigi Valitsuse, Keskkonnaministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning juriidiliste ning füüsiliste isikute vahel. Vabariigi Valitsus töötab välja ning viib ellu majanduspoliitikat jäätmehulga vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks. Keskkonnaministeerium koordineerib kohalike omavalitsuste tööd jäätmekäitlusel ning vastutab keskkonnaseaduste ühilduvuse eest teiste seadustega. Kohalikud omavalitsuse kontrollivad jäätmekäitlust omal territooriumil. Korraldvad jäätmete kogumist, sortimist, vedu, töötlemist ning ladestamist. Juriidilised isikud peavad rakudama võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikuse vähendamiseks. Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsuste kehtestatud korras.

Jäätmete liigitamine

Jäätmeid liigitatamiseks on mitmeid võimalusi. Jäätmeid saab liigitada:

• Tekkekoha alusel: nt tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed jne
  
• Algotstarbe (kasutuse): nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt
  
• Materjali: vanapaber, klaas, metall, jt
  
• Agregaatoleku : tahked, vedelad, gaasilised , pastad
  
• Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne
  
• Ohtlikkuse: tavajäätmed, inertjäätmed ja ohtlikud jäätmed
  
• Suuruse: peenprügi, suurjäätmed
  

Jäätmeseaduse järgi on jäätmed liigitatud:

• Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
  
• Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.
  
• Biolagunevad jäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp .
  
• Biojäätmed – biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed; kodumajapidamises , jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
  
• Ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus , plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid , värvid, lakid, ravimid jms.
  
• Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.
  
• Kaevandamisjäätmed - jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
  

Nagu näha saab jäätmeid liigitada erinevatel alustel. Samad jäätmed võivad kuuluda erinevate kategooriate alla. Nii võib tekkida olukord, kus samad jäätmed satuvad erinevatesse kategooriatesse ning võib tekkida topelt liigitus. Kehtib põhimõte, et jäätmeid on mõistlik liigitada eelkõige nende omaduste järgi, millest sõltub nende käitlus kõige rohkem. Kõige efektiivsema ja loodussäästlikuma tulemuse saavutamiseks peab jäätmete liigitus olema ühtne.
Jäätme liigiti Eestis
Eestis tekkis 2006-2010 aastal keskmiselt 19 144 141 tonni jäätmeid. Sellest keskmiselt 11 334 515 tonni tavajäätmeid ning 7 799 964 tonni ohtlikke jäätmeid. Põhikoguse ohtlikest jäätmetest toodab põlevkivitööstus, põlevkivitööstus maha arvatud keskmiselt 195 697 tonni ohtlikke jäätmeid. See tähendab peaaegu pooled Eestis toodetud jäätmetest, keskimselt 41%, on ohtlikud jäätmed. Olmejäätmeid tekkis keskmiselt 481 698 tonni, s.o umbes 360 kg elaniku kohta. Biolagunevaid jäätmeid tekib umbs 10% kogu jäätmetoodangust ehk umbes 2 000 000 tonni.
Olmejäätmed tekivad kodumajapidamistes ning selle nende hulka arvestatakse ka sarnased äri- ja kaubandusettevõtetes tekkivad jäätmed. Umbes 60% tekib kodumajapidamistes ja 40% töökohtades. Olmejäätmeist umbes kolmadik on papp või paber, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmadik kõiki muid materjale. Oluline on olmejäätmete sorteerimine. Alates 2008.a 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud ladustada sorteerimata prügi. See tähendab, et prügi tuleb koguda liigiti. Olmejäätmed tuleb sorteerida, et oleks tagatud võimalik suur jäätmete taaskasutus. See on vajalik, et jäätmeid efektiivselt taaskasutada ja oluline keskkonna suhtes.
Tööstusjäätmed on jäätmeid, mis tekivad tööstuses tootmistegevuse tagajärjel. Enamuse tööstusjäätmetest toodab põlevkivienergeetika- ning keemiatööstus. Suured jäätmetootjad Eestis veel ehitus, sh ehitusmaterjalide tootmine ja puidutööstus.
Ohtlikeks loetakse jäätmed, mis on oma omaduste poolest inimorganismile, varale või looduskeskkonnale ohtlikud. Ohtlikud jäätmed nõuavad erikäitlust. Ohtlikust hinnatakse nende koostise ja kahjuliku toime järgi. Ohtlikeks loetakse ka neid, mis võivad põhjustada ohtu aja jooksul. Ohtlikkuse järgi jaotatakse jäätme ohtlikkusklassidesse. Ohtlikkusklassid määratakase koostise, kahjuliku toime, tekkekoha, tekkepõhjuse ning käitlusviisi alusel. Ohtlikust selgitatakse laborianalüüside põhjal. Suurem osa kodumajapidamises tekkivatest ohtlikest jäätmetest võib leida köögist, vannitoast, garaažist töökojast, aiast.
Kodumajapidamises leiduvaid ohtlike jäätmeid:

• Aegunud ravimid, milles võib olla mürke, orgaanilisi lahusteid ja raskmetalle.
  
• Äravisatud päevavalguslambid ning termomeetrid , mis sisaldavad elavhõbedat.
  
• Kodukemikaalid
  
• Külmikud, mis sisaldavad osoonikihile ohtlikku freooni
  
• Patareid, akud
  
• Süütesegud ja gaasiballoonid, mis on süüteohtlikud
  
• Mootori ning muud õli ning vedelkütused. Õlifiltrid, õlised kaltsud.
  
• Väetised ja pestitsiidid
  

Biolagunevad jäätmed on kõik anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp, aiaja pargijäätmed, puit, reoveesete, loomsed kõrvalsaadused ning loomaväljaheited. Biojäätmete hulka ei kuulu põllumajandusjäägid, sõnnik, reoveesetted või muud biolagunevad jäätmed (nt naturaalsed tekstiilid, paber või töödeldud puit). Ka ei kuulu nende hulka toidutootmise sellised kõrvalsaadused, millest ei teki jäätmeid.
Erijäätmed on need, mille käitlemiseks vaja eriettevõtteid. Nende alla kuuluvad vanad kodumasinad, puidujäätmed, ehituspraht, vanad autod ja autorehvid ning loomsed jäätmed. Ka ohtlikud jäätmed on erijäätmed.

Jäätmete kogumine ja vedu

Jäätmete kogumine on  jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Kogumine ja vedu on jäätmekäitluse kalleim osa, umbes 60-80% kuludest. Kogumisviis sõltub sellest, mis kogutavate jäätmetega edasi tehakse. Eestis kehtib jäätmete liigiti kogumise nõue. See näeb ette, et jäätmed kogutakse võimalusel juba tekke hetkel eraldi. Nähakse ette, et kogutakse eraldi paper ja papp, segapakendid, klaaspakendi ning olmejäätmed. Igal ühistul või majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping.
Tavaliselt kogutakse olmejäätmed majapidamistes toaprügikastidesse. Edasi viiakse prügišahtidesse või paikadesse, kust prügiveofirma nad ära viib. Prügi kogutakse prügikonteineritesse või prügikastidesse. Kontenerid või prügikastid peavad olema liigiti eri märgistatud eri värvi või tekstiga . Prügikonteiner peab paiknema lihtsasti ligipääsetavas kohas, nii et oleks tagatud ligipääs prügivedajale. Tühjendamist tuleb teostada sellise sagedusega, et vältida nende ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke. Jäätmeseadus näeb ette, et konteinereid tuleb tühjendada vähemalt kord nelja nädala jooksul. Jäätmete veoks võimalusi mitmeid, selleks kasutatakse prügiveokeid, mis varustatud tõste- ja kallutusmehhanismidega. Prügikastis jäätmed hõredalt, veokites pressitakse kokku.
Ohtlike jäätmete tuleb koguda eraldi ning neid ei tohi omavahel segada ega lahjendada. Kohalikud omavalitsused peavad looma kogumiskohad ohtlike jäätmete kogumiseks. Kui võimalik tuleb sellised jäätmed märgistada enne üleandmist jäätmekäitlejale. Ohtlikke jäätmeid tohib koguda ja vedada vaid litsetsitud firma.

Jäätmete ladestamine

Kokku kogutud jäätmed ladestatakse prügilatesse. Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa alla või maa peale. Eestis tegutsevates prügilates ladestatakse prügi maapealsetesse rajatistesse. Seaduse järgi on vaadeltakse prügilana ka kohta, kuhu jäätmekäitleja ladestab jäätmed tekkekohal või kohta kohta, mida kasutatakse jäätmetevaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Prügilad liigitatakse vastavalt ladestatavate jäätmete omadustele:

• Ohtlike jäätmete prügila – ladestatakse ohtlikke jäätmeid
  
• Tavajäätmeteprügila – ladestatakse tavajäätmeid, sh segaolmejäätmed
  
• Püsijäätmeprügila – ladestatakse püsijäätmeid
  

Enne ladestamist tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas jäätmed ohtlikud või mitte, järgnevalt teha kindlaks kas jäätmed püsijäätmed või mitte. See järel ladestada vastavalt sobivatesse prügilatesse.
Prügilatesse on keelatud ladestada segunenud ja sortimata olmejäätmeid. See tähendab, et ladestada võib neid jäätmeid, mis on sorditud ja liigiti kogutud tekkekohas või sorditud jäätmekäitleja poolt. Keelatud on ladestada ka jäätmeid, mis on tulenevalt oma omadustelt ohtlikud või seotud ladestamiselt tekkivate riskid. Nendeks nt ladestamiskohas plavatus- ja tuleohtlikud jäätmed, nakkusttekitavad jäätmed, kemikaalid , mille mõju ei ole teada (laborijäägid) jne.
Eestis kokku 2010. aasta seisuga 15 prügilat, millest 7 ohtlike jäätmete prügilat, 6 tavajäätmeprügilat ja 2 püsijäätmeprügilat.

Jäätmete põletamine

Jäätmete põletamise eesmärkideks on vähendada jäätmete mahtu, likvideerida nakkusohtlikke jäätmeid ning toota soojus - või elektrienergiat. Jäätmete põletamine on osa jäätmete taaskasutamisest.
Jäätmete põletamine on lubatud, vaid selleks ettenähtud jäätmepõletustehases või koospõletustehastes. Jäätmepõletustehas on jäätmekäiluskoht, mille põhielement tehniline seade või kompleks , mis ettenähtud jäätmete termiliseks töötlemiseks olenemata kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte. Koospõletustehaste puhul on eesmärk energia tootmine või toodete valmistamine. Jäätmete põletusel jäätmepõletustehastes suunatakse kogu jäätmemass esialgsel kujul põletusahjudesse, eemaldatud vaid suuremad mittepõlevad osad. Koospõletuse puhul põletatakse jäätmekütust (RDF – refuse derived fuel). Jäätmekütust valmistatakse liigitikogutud ja sorteeritud jäätmetest, mis purustatud ja pressitud põlemiseks vajalikule kujule või õlijäätmete töötlemisest.
Jäätmete põletamise eelisteks on jäätme massi ja mahu vähenemine, nakkusohu vältimine ja roiskuvate jäätmete destabiliseerimine, ohtlike jäätmete põletamise võimalus. Põletamisel tekkivat energiat saab kasutada energia tootmiseks – jäätmete taaskasutus. Jäätmepõletamise miinusteks põlemisel tekkivad ohtlike ühendid ja põlemisgaasid – raskemetallid, dioksiinid , lämmastikoksiidid, süsihappegaas, vingugaas jm. See tähendab, et on vajalik põlemisgaaside põhjalik puhastamine. Järgi jääv materjal ikkagi vaja ladestada. Oluline on ka märkida, põletamisel säilivad põletatavas materjalis olnud ohtlikud saasteained . Põletustehaste loomine kulukas .
Eestis tegeleb jäätmekütse toomisega ettevõte OÜ Ecocleaner ning jäätmepõletustestest Iru, Väo ja Tartu masspõletustehased, Kunda Nordik Tsement, AS Epler&Lorenz ning AS Fibo.

Biolagunevate jäätmete käitlemine

Biokäitlus on orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, mille eesmärgiks on komposti saamine ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav, sorteerimine kulukas. Saadav tulu on sageli vaid kaudne. Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Biolagunevate jäätmete töötlemiseks erinevaid võimalusi. Üheks võimaluseks komposteerimine , mille tulemusel tekib kompost , mida võimalik kasutada turbaga segatult taime kasvatuses või muldadele väetisena. Jäätmete komposteerimisest kasutusel aeroobne kompostimine, vaalkompostimine, aunkompostimine, reaktorkompostimine ning anaeroobne kompostime. Teine võimalus on jäätmed põletada.
Jäätmete komposteerimisest kasutusel aeroobne kompostimine, vaalkompostimine, aunkompostimine, reaktorkompostimine ning anaeroobne kompostime.

Jäätmete taaskasutamine

Jäätmeid on võimalik ja pidevalt on püütud uuesti kasutada. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. Osadest jäätmetest saab tooret uueks toodanguks, osadest saab energiat. Jäätme hierarhia järgi eelistatakse jäätmete korduskasutust, see järel nende ringlusse võttu materjali või toormena ning alles seejärel jäätmete energiakasutust.
Jäätmete taaskasutamise tulu on otsene või kaudne. Otsest tulu annab jäätmetest saadava teistoorme müük. Kaudne kulu seisneb uute prügilate rajamise edasi lükkamises. Teisestoorme kogumine, müük ja ümbertöötlemine osa majandustegevusest. Teisestoorme ümbertöötlemine mõttekus sõltub saadava materjali müügi tulust, kas töötlemise kulud väiksemad kui müügist saadav tulu. Teisestooret on mõtet koguma hakata kui see majanduslikult ning keskkonnale kasulik. Enamasti on teisestoorme töötlemine loodustoormetöötlemisest odavam, nt metallide nagu alumiinium ja vask on energia sääst umbes 90%. Materjalide uuesti kasutust jagatakse kaheks: taaskasutus ja korduskasutus. Korduskasutuse puhul kasutatakse materjali või esemeid samaks otstarbeks uuesti, taaskasutuse puhul töödeltakse ümber. Taaskasutuse näideteks metalli kogumine, üles sulatamine ning uuesti kasutamine. Korduvkasutatakse näiteks klaastaarat.
Eestis taaskasutati aastatel 2006-2010 keskmiselt 33% tekkinud jäätmetest, reaalsuses taaskasutati kindlasti rohkem, sest andmetest jäävad välja jäätmed, mida taaskasutavad ettevõtjad ja eraisikus, kes ei ole jäätmearuandluse kohustuslased. Biolagunevatest jäätmetest – loomsed jäätmed, puidujäätmed ja ning reoveesetted, taaskasutatakse ligi 80%

Kokkuvõte

Maailmal on veel palju arenguruumi jäätmete alal, kuigi võib öelda, et areng on olnud märkimisväärne. Jäätmete kasvav hulk ja reostus on aina suurenev probleem ja puudutab kõiki inimesi. Me kõik jagame seda planeeti ning me kõik tekitame jäätmeid. See, kuidas me oma tekkiva saastaga ümber käime mõjutab otse meid ja meie elukeskkonda. Oluline on mõelda tuleviku peale – sellele, mis saab kui meie põlvkonda ammu enam ei ole. Peame pingutama juba täna, et jätta endast järele võimalikult puhast ja elamisväärset maailma.

Kasutatud kirjandus

Mait Kriipsalu , Jäätmeraamat, 2001
Riigiteataja
Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg
www.prugivedu.ee
www. bioneer .ee
Euroopa Parlamendi kodulehekülg
Juhendmaterjal Trükitööstusele
Wikipedia leheküljed: Incineration, Jäätmekütus, Waste hierachy, Jäätmekäitlus, Recycling , Refuse-derived fuel, Waste management, Jäätmete kogumine,
TTÜ Mehhanikateaduskonna Soojustehnika Instituudi õppematerjalid
www.eesti.ee
EES-Ringluse kodulehekül
Janely Luuk, „Jäätmete põletamine on ohtlik nii keskkonnale kui inimestele“
Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2008-2010
Keskkonnateabe Keskuse kodulehekülg
Peeter Eek „Jäätmekäitlushierarhiast – Teooria ja praktika. Eesti 2010“, 2010
Peeter Eek „Jäätmekäitlus 2008-2013: Revolutsioon jätkub“, 2008
Robert Kiviselg, „Biojäätmete käitluse olukord Eestis, arengukavadest ja seadusandlusest tulenevad nõuded täna ja tulevikus.“, 2010