merevee destilleerimine, vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud. merevee destilleerimine, vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud.4 1 Globaalprobleemid. Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.htm (13.01.2013) 2 Lorents, A. Õpiobjekt: Keskkonnaprobleemid. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/veekriis.html (09.01.2013) 3 Globaalprobleemid. Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.htm (13.01.2013) 4 Globaalprobleemid. Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.htm (13.01.2013)
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Vanuriiga ja selles toimuvad muutused Koostas: Johan Tõugjas Klass: 9.c Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2014 Sisukord 1.1 Elukaar.......................................................................................................... 3 1.2 Vanuriiga üldiselt........................................................................................... 4 2.1 Eakas............................................................................................................. 4 2.2 Pikaealisus..................................................................................................... 5 3.1 Lihased, luukude ja liigesed....................................................
madalamaks kaitsmine kaitsmine puhkamine puhkamine Kaitseklaasid Kaitseklaasid nutiseadmetel nutiseadmetel e, e, prillid prillid Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia. (2009). Silm. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 (14.09.16) Lorents, A. (2016). Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEMISMEEL (25.09.16) Burnie, D. 1995: 68. Lühientsüklopeedia „Inimkeha“ Koolibri 2002. (toim). Eesti Entsüklopeedia. (2006). Nägemine. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4gemine3 (16.09.16) Kirsman, E. (2016). Nägemine. Värvid. Õpikus: Füüsika põhivara. https://opik.kirsman.ee/pohikool/8klass/nagemine/ (25.09.16) Norman Optika
your protection eyes eyes lower lower level level protection Covers/glasse Covers/glasse s s Literature Eesti Entsüklopeedia. (2009). Silm. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 (14.09.16) Lorents, A. (2016). Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEMISMEEL (25.09.16) Burnie, D. 1995: 68. Lühientsüklopeedia „Inimkeha“ Koolibri 2002. (toim). Eesti Entsüklopeedia. (2006). Nägemine. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4gemine3 (16.09.16) Kirsman, E. (2016). Nägemine. Värvid. Õpikus: Füüsika põhivara. https://opik.kirsman.ee/pohikool/8klass/nagemine/ (25.09.16) Norman Optika
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tallinna filiaal Bat Huumus Peeter Lorents “Süsteemse käsitluse alused” Raamatu kokkuvõte Juhendaja Mag Jur Varro Vooglaid Tallinn 2014 Sissejuhatus Peeter Lorents on käesoleva teose “Süsteemsete käsitluste alused” autoriks. Ta on sündinud 25. septembril 1951 ning ametilt matemaatik ja poliitik. Lorents on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja lõpetas aastal 1971 Nõo keskkooli. Ta on õppinud Tartu ülikooli matemaatikateaduskonnas, kuid lõpetas 1974 kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilise instituudi. Tema uurimisvaldkonnaks on olnud matemaatiline loogika. Teos ,,Süsteemse käsitluse alused''
Õhukvaliteedi seisukohalt on parem see, kui kodustes ahjudes kasutatakse kuiva puitu. Niiske puiduga kütmisel tekib märkimisväärselt rohkem saasteaineid ning põlemisprotsess ei ole täielik. Lisaks läheb osa soojusest raisku see kulub puidus oleva niiskuse kuivatamisele. Kindlasti ei tohiks kodustes ahjudes põletada pakendeid, kilet, plasti või muid jäätmeid, sest selliste materjalide põlemisel võivad tekkida mitmesugused ohtlikud saasteained. Kasutatud kirjandus. Lorents, A. (2010). Keskkonnapropleemid. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/index.html Orro, H., Merisalu, E. (2007). Õhusaaste linnades ja selle mõju inimeste tervisele. Eesti Arst, 86 (6):401-405. Kliima. (2010) Eesti Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. http://www.envir.ee/1147530 (13.12.2013) http://www.bioneer.ee/bioneer/keskkonnaharidus/aid-16157/%C3%95iged-k %C3%BCtmisharjumused-tagavad-puhtama-%C3%B5hu
Kaimo Lorents K09 Konkureerivate toodete analüüs Jogurti tarbijad on eelkõige kindlasti lapsed, aga üldiselt on jogurt toode, mis olenemata soost, vanusest, haridusest või ühiskondlikust positsioonist, maitseb väga paljudele inimestele ja siinkohal kindlat sihtgruppi välja tuua ei ole ilmselt võimalik. Vajadus on põhjus, mis paneb inimesed tegutsema. Vajadus, esimese rühma moodustavad vajadused, mille rahuldamine aitab organismil ellu jääda. Neid nimetatakse füsioloogiliseks vajaduseks. Näiteks söömis-, joomis-, magamis-, hapnikuvajadus. Ootused toodetele tähtsuse järjekorras: 1. Väga oluline · Kvaliteet · Hind 2. Oluline · Maitse 3. Oluline, kuid mitte väga · Pakendi välimus Võrdluskriteerium A ettevõtte B ettevõtte C ettevõtte toode toode toode Me...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS kokk Madis Kool Bioloogia Essee Juhendaja: Allan Lorents Pärnu 2013 Rakendusbioloogia Rakendusbioloogia on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on eriti paljutõotav põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades või toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või näiteks
1) Farabee, M. 1992, 1994, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2007 ,,Online Biology Book". Kättesaadav: http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/BIOBK/BioBookPS.html#Table %20of%20Contents (viimati külastatud 29.10.08) 2 )Härm, T. ,,Aine- ja energiavahetus". Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/aine_ja_energiavahetus_tiinaharm.htm (viimati külastatud 28.10.08) 3) Kutjurin, V. 1965. ,,Märgitud aatomid ja fotosüntees" Eesti Raamat. Tallinn Lk 23; 76 78 4) Lorents, A. ,,Bioloogia õppematerjal kutseõppeasutustele". Kättesaadav: http://alorents.googlepages.com/home (viimati külastatud 28.10.08) 5) Meier, E. ,,Fotosüntees". Kättesaadav: http://lin2.tlu.ee/~emeier/Elusloodus/Lisamaterjal/FOTOS%DCNTEES.rtf (viimati külastatud 28.10.08) 6) Saar, A. 1967. ,,Fotosüntees ja saak" . EPA rotarprint. Tartu. Lk 3 7; 27 34 7) MathMol, NYU/ACF Scientific Visualization laboratory http://www.nyu.edu/pages/mathmol/library/ (viimati külastatud 29.10.08)
Häädemeeste Keskkool ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE Loovtöö Kalev Seilmaa ja Rando Klein 8B. klass Juhendaja: Epp Lorents Lubatud kaitsmisele Õppealajuhataja ......................................... "....."..................2013 Häädemeeste 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Sisupeatükid..............................................................................................................
Selgitus: õigest järeldamisest ning sellest, et järeldus pole õige, tuleneb, et ka eeldus pole õige. Lüüriline kõrvalepõige: Ülalnimetatud tuletussammude „astumiseks“ olevat võimalik tugineda „rauas realiseeritud vahenditele“! Aga kes teab ja ütleb, et kuidas? Kas näiteks tema: Really – as she (Dr. Erika Matsak) say: it’s the realization of inference step Realization of inference steps (Matsak, Lorents 2010) Confirmed by Professor Peeter Lorents, CCD COE Chief of the R&D Branch
juhtumid. Viited 1. http://www.autor.ee/est/vasak/Teosevabakasuta/kautamineoppeto 2. Sutt, E. Õpiobjektide repositooriumid levik, omadused ja vajadus nende järele, 2009 - http://www.e-ope.ee/images/50000902/eneli_mag.pdf 3. Väljataga, T. Õpiobjektid, metaandmed, repositooriumid. Kaugkoolituse tehnloogia, 2007 - http://www.slideshare.net/terje1/piobjektid-metaandmed-repositooriumid 4. Lorents, M. Repositeeriumi juhend, 2009 - http://www.eope.ee/images/50001073/Repositooriumi_juhend_uus.pdf 5. Autoriõiguse seadus, http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13246706 6. Metsar, S. Autoriõigusega kaasnevad õigused. Tallinna Ülikool 7. Autoriõiguse seadus,Wikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Autori %C3%B5iguse_seadus 8. Põldoja, H. Avatud sisulitsentsid, 2010 - http://lemill.net/content/webpages/avatud- sisulitsentsid 9. Sammas
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-1 Inna Netsai SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvahe...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-09 Ermo Mägi PROGRAMMEERIMINE Referaat Juhendaja: Kristi Lorents Pärnu 2010 SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-09 Ermo Mägi PROGRAMMEERIMINE Referaat Juhendaja: Kristi Lorents Pärnu 2010 SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7
teoreetilise informaatika dotsent arendus- ja finantsprorektor AS Erahariduskeskus, juhatuse liige Peamised uurimis- ja arendusvaldkonnad MK õppeinfosüsteemi arendusprojekt õppemetoodikad ja e-kõrgkool haridusfilosoofia Kasutatud allikmaterjalid Cryan, D., Shatil, S., Mayblin, B. (2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge. Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic, and creativity [http://philosophy.hku.hk/think] Lorents, P. (2006) Süsteemide maailm. Tartu Ülikooli Kirjastus. Meos, I. (2003) Loogika argumentatsioon, mõtlemiskultuur. Tallinn: Koolibri. Sagan, C. (2006). Deemonitest vaevatud maailm. Tallinn: Valgus Tamme, T., Tammet, T., Prank, R. (1997) Loogika. Mõtlemisest tõestamiseni. Tartu Ülikooli Kirjastus. Vooglaid, Ü. (2005) Vaatepunkte ja ettepanekuid teaduse käsitlemiseks. [http://www.darwin.kongress.ee/09esitlused/vooglaid_vaatepunkte_teaduse_kasitlemiseks.ppt] VerLinden, J. (2005)
8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapalu ümberlaadimisjaama külastus 6.okt Jäätmete käitlemine: kogumine, sortimine, vedu, taaskasutus 13.okt Jäätmete käitlemine: biolagunevad, energeetiline kasutus
ees, nagu kinnitas EMOR-i telefoni-gallup. 6 Seejuures nähti lähenemises Euroopa Liidule ka lähenemist teistsugusele majandus- ja kultuurikeskkonnale. Andra Neidemann rõhutas ka asjaolu, et ,,Euroopa seadusandluse omaksvõtmine parandaks oluliselt eesti majanduse garantii- ja kontroll- mehhanismide kvaliteeti." Riigikogu liige Peeter Lorents mainis Äripäeva küsimustele vastates Euroopa Liiduga liitumise olulisemate plussidena, et see toob kaasa ,,suurema integreerituse, integratsiooni koos kvaliteedi unifitseeritusega. On garanteeritud teatud standartne kvaliteetkaup ja teenus Euroopa tasemel. See sunnib ka meid sellesama kvaliteedi ja reeglistiku raames toimima." Euroopa Liidu pooldajad leidsid ka, et majanduskeskkonna stabiliseerumine ,,vähendaks järsult aferistide võimalusi
selle punkti kiirus koordinaadistikus T´X´Y´Z´ on selle tõttu aga järgmine: Siin ongi näha seda, et kui keha liigub valguse kiirusega, siis ei tule sellele kiirusele midagi juurde ega ei lähe ka midagi maha. See ei olene sellest, et kas liikumine, mida antud juhul vaadeldakse, ise toimub liikuvas või paigalseisvas koordinaadistikus. Suurus ,,valguse kiirus" on analoogiline suurusega ,,intervall". ( Lorents 1998, 98-101 ). 1.3.1.10 Kaksikute paradoks Kui näiteks üks kaksikvendadest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale tagasi, siis ei ole vennad enam ühevanused. Kosmoserändur on jäänud vennast nooremaks. Teoreetiliselt võib vanu- sevahe suurendada piiramatult. ,,Kaksikute paradoks" on ka aja aeglustumise efekt. Näiteks mida lähemale valguse kiirusele inimene liigub, seda aeglasemini ta ka vananeb. Kuna hyperruumis aega
selle punkti kiirus koordinaadistikus T´X´Y´Z´ on selle tõttu aga järgmine: Siin ongi näha seda, et kui keha liigub valguse kiirusega, siis ei tule sellele kiirusele midagi juurde ega ei lähe ka midagi maha. See ei olene sellest, et kas liikumine, mida antud juhul vaadeldakse, ise toimub liikuvas või paigalseisvas koordinaadistikus. Suurus ,,valguse kiirus" on analoogiline suurusega ,,intervall". ( Lorents 1998, 98-101 ). 1.2.1.9 Kaksikute paradoks Kui näiteks üks kaksikvendadest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale tagasi, siis ei ole 60 vennad enam ühevanused. Kosmoserändur on jäänud vennast nooremaks. Teoreetiliselt võib vanu- sevahe suurendada piiramatult. ,,Kaksikute paradoks" on ka aja aeglustumise efekt. Mida lähemale valguse kiirusele inimene liigub, seda aeglasemini ta ka vananeb. Kuna hyper-
selle tõttu aga järgmine: Siin ongi näha seda, et kui keha liigub valguse kiirusega, siis ei tule sellele kiirusele midagi juurde ega ei lähe ka midagi maha. See ei olene sellest, et kas liikumine, mida antud juhul vaadeldakse, ise toimub liikuvas või paigalseisvas koordinaadistikus. Suurus „valguse kiirus“ on analoogiline suurusega „intervall“. Muide peale footonite on olemas ka teisi osakesi, mis liiguvad vaakumis valguse kiirusega. Näiteks π-mesonid. ( Lorents 1998, 98-101 ). 1.3.1.10 Kaksikute paradoks Kui näiteks üks kaksikvendadest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale tagasi, siis ei ole vennad enam ühevanused. Kosmoserändur on jäänud vennast nooremaks. Teoreetiliselt võib vanu- sevahe suurendada piiramatult. Kuid siiski tekib küsimus, et miks ei jäänud Maale jäänud inimene nooremaks, kuna me võime lugeda mistahes keha paigalseisvaks ja seega liikus ta ju koos Maaga kosmoselaevas oleva inimese suhtes
Definitsioon 5.3 määratleb vaid deduktiivse kehtivuse. Küll aga võib kokku leppida, et deduktiivne arutlus (deduktsioon) on arutlus, mida hinnatakse deduktiivse kehtivuse seisukohast ja milles taotletakse deduktiivset kehtivust. Ent on ka teisi arutlemise tüüpe. Nt võib arutleda üksikult üldisele: Pontul on saba, Muril on saba, jne …, järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba. Sellist tüüpi arutlus ei 6 Nt P. Lorents (2000) kasutab teistsugust terminoloogiat. 4 taga tõese järelduse saamist isegi mitte siis, kui kõik eeldused on tõesed ja arutluses ei tehta vigu. Tegemist on induktiivset kehtivust taotleva arutlusega, mida käsitletakse pikemalt 15. peatükis „Induktiivne arutlus“.7 Induktiivset kehtivust taotleva arutluse põhjal järeldamist võib nimetada induktiivseks järeldamiseks. Sageli räägitakse induktiivset kehtivust taotleva
Definitsioon 5.3 määratleb vaid deduktiivse kehtivuse. Küll aga võib kokku leppida, et deduktiivne arutlus (deduktsioon) on arutlus, mida hinnatakse deduktiivse kehtivuse seisukohast ja milles taotletakse deduktiivset kehtivust. Ent on ka teisi arutlemise tüüpe. Nt võib arutleda üksikult üldisele: Pontul on saba, Muril on saba, jne ..., järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba. Sellist tüüpi arutlus ei 6 Nt P. Lorents (2000) kasutab teistsugust terminoloogiat. 4 taga tõese järelduse saamist isegi mitte siis, kui kõik eeldused on tõesed ja arutluses ei tehta vigu. Tegemist on induktiivset kehtivust taotleva arutlusega, mida käsitletakse pikemalt 15. peatükis ,,Induktiivne arutlus".7 Induktiivset kehtivust taotleva arutluse põhjal järeldamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
