Jäätmekäitlus (0)

JÄÄTMEKÄITLUS

• Igaühe arusaam asjast (mida teised räägivad, mida kajastab meedia)
  
• Üldised kogemused ja parim praktika
  
• Rahvusvahelised lepped
  
• EU direktiivid → Eesti seadused ja arengukavad, ministeeriumid → KOV, kohalikud eeskirjad
  
• Jäätmefirmad (kogujad, käitlejad)
  
• ETTEVÕTTED- jäätmetekitajad
  
• ERAISIKUD - jäätmetekitajad
  

Eesmärk:

• säästa loodus
  
• säästa loodusressursse
  
• kaitsta tervist
  

Jäätekäitlus on majandusharu (eesmärk: saada kasumit, vältida raiskamist)
Kõik asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks (jäätmeteks).
Tavaliselt mõtleme prügist halvasti, sest see on inetu ja igal pool.

• Elanike arvu suurenemise tõttu materjalide ja energia tarbimine kasvab (eelmise aasta seisuga juba 7 mld elanikku)
  

• Loodusvarasid üha raskem kätte saada.
  

TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST.
Jäätmeseadus (I(1992), II(1998), III(2004))
JÄÄTMED ON MISTAHES VALLASASI, MILLE NENDE VALDAJA ON ÄRA VISANUD VÕI KAVATSEB SEDA TEHA VÕI ON KOHUSTATUD SEDA TEGEMA (RT I 2004).
Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha/toota annab (materjal, energia)
Recycling - ümbertöötlus, taaskasutamine, ringlus (olenevalt kontekstist)
Prügi (prügimäele) – jäätmed (ressurss)
Pakend – taara
Prügi ladestamine (lademesse asetamine) – prügi ladustamine (lattu panemine)
Jäätmed, mida saab kasutada, sõltub jäätmete koostisest

• jäätmematerjal (vanaraud)
  
• loomasööt
  
• ehitus- ja täitematerjal
  

Eesti prügilad:

kui palju? - kaardistatud 540 prügilat
KESKKONNAMÕJU

• kasvuhoogegaasid
  
• osoonikihi hävimine ÕHK
  
• hais
  
• müra (vältimatu)
  

• linnud, putukad, närilised
  
• tolm
  
• taimestiku hävimine
  
• lendpraht, tolm (vältimatu) PINNAS
  
• pinnase reostus
  

• pinnavee reostumine
  
• põhjavee reostus VESI
  

Vee ja õhureostus jäätmekäitlusplatsidel
Veereostus jäätmete kogumisel ja säilitamisel
TERVIKJÄÄTMEKÄITLUS
mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega eemaldada keskkonnast võimalikult palju jäätmeid.
Jäätmekäitlushierarhia- jäätmehulga vähendamine; korduskasutus; taaskasutus ; biokütus; põletamine; keskkonnasõbralik ladestamine prügilasse
2011- VÄLTIMINE
KORDUSKASUTUSEKS ETTEVALMISTAMINE
RINGLISSE VÕTMINE
MUU TAASKASUTAMINE
KÕRVALDAMINE
eraisik - otsused tootmise käigus, taaratinglus, kodukompost
tootmisüksus- jäägid müüki, ökodisain, tooted jääkidest
prügifirma- jäätmete sortimine /müük, energia saamine
KOV- ehitus- ja lammutuspraht, bioenergia , biojäätmed
riik- ???
JÄÄTMELIIGID: olmejäätmed, segajäätmed, ohtlikud jäätmed, biojäätmed, kaevandamisjäätmed, ehitusjäätmed, tööstusjäätmed, klaas, paber, papp, meditsiinijäätmed - > KÕIKI SORTI JÄÄTMEID, SISALDAVAD KÕIKI SORTI JÄÄTMEID
Tekkekoha järgi: olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht
Algotstarbe järgi: pakendijäätmed, toidujäätmed
Materjali järgi: vanapaber , klaas, metall
Füüsikalise oleku järgi: vedelad, gaasilised, tahked
Omaduste järgi: põlevad, biolagundatavad, püsivad
Ohtlikkuse järgi: tavalised , ohtlikud
Suuruse järgi: peenprügi, suurjäätmed
Jäätmeseaduse reguleerimisalasse ei kuulu: sõnnik, reovesi, radioaktiivsed jäätmed, kaevandusjäätmed (seni, kuni jäätmed on kaevanduse territooriumil) jne.
Olmejäätmed on jäätmed kodumajapidamisest/ toitlustus -, teenindus-, äri- ja kaubandusettevõtetest
Olmejäätmete hulk jäätmevoos on 3-4%. Neid on kõige raskem käidelda. 1/3 paber ja papp, 1/3 orgaaniline aine, 1/3 kõik materjalid kokku
Jäätmekäitlusviis- R-kood; D-kood
Tekkepõhjus- Q-kood
Toime- H-kood
Koodid, on kuuekohalised (prügi näiteks 20, paber 19)
Prügi, millest jäätmed on välja sorditud, on raskem.
OTSENE TULU JÄÄTMETEST- toorme/energia müük.
KAUDNE TULU JÄÄTMETEST- prügilate rajamise edasilükkamine; prügilate alla mineva maa säästmine; loodusvarade säästmine; looduse kaitsmine
Jäätmete taaskasutamine:

toorme eraldamine prügist ning kokkuvedu;

toorme sortimine, puhastamine, pallimine;

toorme ümbertöötamine;

valmistoodangu turustamine
TEISTOORE: → tootmisjäägid ja praaktoodang
→ kord kasutatud materjal
KORDUSKASUTUS: samaks otstarbeks, materjali ei pea ümber töötlema
TAASKASUTUS: muuks või samaks otstarbeks, materjali peab ümber töötlema
→ otsene- jäätmed on kasutusel toormena
→ kaudne- jäätmed on kasutusel energia saamiseks
Piirangud: majanduslikud piirangud, tehnilised piirangud, keskkonnakaitselised piirangud.
Aastas kogutakse Eestis tagasi umbes KAKSSADA MILJONIT pandipakendit!
Firmad on kohustatud tagasi ostma pandipakendid. Neil on ka võimalus kohustused anda üle taaskasutusorganisatsioonidele.
Eesti taaskasutusorganisatsioonid:

• MTÜ Eesti Pakendiringlus
  
• MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO)
  
• OÜ Tootja Taasakasutusorganisatsioon
  

ERIJÄÄTMED
Suurjäätmed- kodumasinad
Ehitus- ja lammutuspraht
Vanautod
Rehvid
ELEKTROONIKAROMU- külmik, pesumasin, arvutid , puurid, saed , suitsuandur, föön, pardel jne
RoHS märgis- ohtlike ainete käitlemise piirangud elektri- ja elektroonikaseadmetes.
OHTLIKUD JÄÄTMED
on oma omaduste poolest inimesele/keskkonnale kahjulikud ning vajavad erikäitlust
Tule- ja plahvatusohtlikud
Oksüdeerivad ja söövitavad
Mürgised
Ökotoksilised
Nakkusohtlikud
JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDU
Jäätmevoog- jäätmete liikumine tekkepaigast lõppkäitluspaika.
Jäätmetekitaja → koristusfirma (majahoidja) → prügivedaja → jäätmekäitleja → prügila
Jäätmete kogumine on jäätmete kokku korjamine , nende kokkupressimine jms, ilma et jäätmete koostis ja olemus muutuks.
Jäätmete vedamine on jäätmete toimetamine veovahendiga ühest kohast teise. (jäätmesaadetis on valmistoodang )
Jäätmejaam on abinõu lahkusorditud jäätmete ökonoomseks kogumiseks.
→ jäätmepunkt, kogumispunkt, prügikuur, jäätmekogumispunkt, jäätmeaedik jne
JÄÄTMEJAAM → kogumiskeskus → kokkuveopunktid → kokkukandepunktid
JÄÄTMETE TÖÖTLEMINE

• jäätmete mehaaniline/keemiline/bioloogiline töötlemine (s.h. Sortimine ja pakendamine)
  

• et võtaks vähem ruumi; et vähendada ohtlikkust; et hõlbustada nende käitlemist/ taaskasutamist
  

MEHAANILINE TÖÖTLEMINE – jäätme ettevalmistamine/lihtsustamine edasiseks käitlemiseks/kasutamiseks.
JÄÄTMETE TÖÖTLEMINE- mahu vähendamine; sortimine; omaduste muutmine; pakkimine/pallimine ja lakku kogumine
JÄÄTMETE PURUSTAMINE- jäätmehunt. Purustamine peab olema vastupidav ja taluma võõrkehasid (metalli, kive)
JÄÄTMETE SORTIMINE -> eesmärgid: 1. eemaldada kasutuskõlblikud materjalid 2. eemaldada ohtlikud jäätmed/võõrised
Masinsortimine- käib materjali füüsikalise omaduse järgi (tihedus, suurus, elastsus , läbipaistvus jne). Mitmeastmeline .
Laussortimine- segajäätmete töötlemine
Järelsortimine- tekkepaigal eraldi kogutud jäätmed puhastatakse jääkprügist.
MÄRGSORTIMINE, KÄSITSISORTIMINE, MAGNETSORTIMINE, OPTILINE SORTIMINE
PALLITAMINE
Ohud: süttimisoht; vihmavesi; prügivesi; putukad/närilised; kokkukukkumisoht; süttimisoht
BIOKÄITLUS- orgaaniliste ainete taaskasutus
Eesmärgid: Komposti saamine; prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine
Kompostimine- kõige tavalisem biokäitlusviis. Koosneb algusest, lõpust ja vahepealsest tervikprotsessist.
Kui sa ei vii orgaanilisi jäätmeid prügilasse, siis
prügilagaasi tekib vähem;
nõrgvett on vähem;
prügila järelhooldus on lihtsam;
kiireneb lademe stabiliseerumine
KOMPOST = KAUP; VÄIKSEM SÕLTUVUS PRÜGIFIRMAST; VEOVÄLP ON PIKEM (VÄHEM JÄÄTMEID PRÜGIVEDAJALE)
Kompostimine on aeroobne, selles osalevad bakterid , seened ja teised mullaasukad. Kompostimisel vabanevad vesi, CO2 ja mineraal - ja väetusained.
Kompostmassi temperatuur võib tõusta kuni 70 ºC.
NÕUDED

• JÄÄTMETELE (kergelt biolagunevad , C/N (soodsaim 20-30osa C, 1 osa N) suhe peab olema õige, pH tase, ei tohi sisaldada mürke)
  
• PROTSESSILE (kompostisegu peab olema poorne , soe ja niiske)
  

Hästi biolagunevad jäätmed- süsivesikud, valgud
Halvasti biolagunevad jäätmed- vahad, vaigud , puiduligniin
ABPR- Animal by- products - loomsed kõrvalsaadused)
Kompostimass ei tohi olla: liiga kuiv; liiga niiske (vähese vee korral võib lagunemisel tekkida ülearune soe)
Kompostimass peab olema poorne. Kobestamine aitab aunast välja lasta lagugaase (sellega kaasneb ka soojuskadu ).
MIDA KOMPOSTIDA ??
JAH- toidujäätmed, kohvi- ja teepaks, majapidamispaber , lillemuld
EI- suitsukonid, kile, lubi ja tuhk
KOMPOSTIHUNNIK - umbes 1 m³ (et vältida külmumist)
KOMPOSTIHOIDLA- väldib jahtumist; on hunnikust nägusam (sobib linnapilti paremini)
REAKTORKOMPOSTIMINE- sobib suure hulga org jäätmete KIIREKS lagundamiseks
Kompostmassi segatakse; õhustatakse; niisutatakse; soojendatakse
Kambaerreaktor, trummelreaktor, tornreaktor, tunnelreaktor -> ERINEVAD SEGAMISVIISI POOLEST.
Komposti kasutamine- väetamine (huumuse ja väetusainete sisaldus), maaparandustoime (kehvadel muldadel). KOMPOST SEGADA MULLAGA!
Eemaldada võõrised (klaas, plast , metall), reoained (raskmetallid, orgaanilised reoained).
KOMPOSTIMISEL KONTROLLI 1) LÄHTEMATERJALI; 2) TEHNOLOOGILISI PARAMEETRID ; 3) TOOTE KVALITEETI; 4) PIIRANGUID TOOTE KASUTAMISELE
LAUSKOMPOSTIMINE (MBT- mechanical -biological treatment)- olmejäätmetes leiduva orgaanilise aine kiire lagundamine; eraldatakse plast ja paber.
Eestis on ~ 50 kompostimispaika; peamine kompostimisviis- aunkompostimine.
KOMPOSTIMINE ON AINUS JÄÄTMEKÄTILEMISMEETOD, MIDA IGAÜKS, IGALPOOL, IGAL AJAL JA IGAS MAHUS TEHA SAAB!
JÄÄTMETE PÕLETAMINE
Miks? 1. kaob nakkusoht, roiskuvad jäätmed stabiliseeruvad

saab põletada igat sorti jäätmeid (s.h. Ohtlikke)

energia kasutamine

prügi kättesaadavus

vähe ruumi prügilate jaoks

ei pea jäätmeid sortima
EESMÄRK: esialgu vähendada prügi, vähendada haiguste levikut, hiljem elektrienergia tootmine
LAUSPÕLETAMINE (masspõletamine)- jäätmed põletatakse „kogu kupatusega“
VALIKPÕLETAMINE- jäätmed põletatakse sordituna, teatud gruppidena
PÕLETAMISPROTSESS:

Põletamise viibeaeg 2 sek.

Gaaside põlemine

Täielik läbisegamine

Prügihoidla ventgaasid

Järelpõleti
PÕLETUSSEADMED:
- restahi, pöördahi, tornahi, keevkihtahi
SUITSUGAASIDE PUHASTAMINE:
1. tahma ja lendtuha eemaldamine

happelise gaasi neutraliseerimine

Nox vähendamine

Dioksiinide ja orgaaniliste reoainete eemaldamine ja lagundamine
PLASMA - ioniseeritud kuumgaas
GAASIPUHASTUS:

Kuivpuhastus- absorbenditolm ( lubjakivi )

Poolkuivpuhastus- püdela vesiemulsiooniga absorbent , vesi aurustub täielikult

Märgpuhastus- gaasi reoained jäävad vette, mis on vaja puhastada
PRÜGI LADESTAMINE
Ladestustavad:

• prügi kuhjatakse vettpidavale maa- alale ;
  
• prügi tihendatakse õhukeste kihtidena;
  
• prügi kaetakse kinni (päevane kattekiht igal õhtul, vahepealne ajutine kattekiht, lõplik kattekiht)
  
• prügilat täidetakse osade kaupa
  
• eri liiki prügi ladestatakse eraldi „pesadena“
  
• prügilas peab olema võimalus prügi sortida ja ohtlikke jäätmeid eraldada
  

Prügilas võib olla ka 1) kompostimine 2) ehitusprahi käitlemine 3) jäätmete ajutine ladustamine 4) jäätmematerjali jagamine tasuta/müümine
Prügila väljanägemine:

olmehoone ( riietusruum , wc jne)

töökoda, garaaž

labor (võib-olla?)

tarastatud territoorium

prügikoormate kaalumine ja registreerimine
Prügilasse ei tohi viia:

• orgaanilisi jäätmeid
  
• pakendid
  
• paber, pakkematerjal
  
• paber, puit, plast
  
• metall, klaas, tekstiil
  
• ehitus- ja lammutuspraht
  
• ohtlikud jäätmed
  
• autokumme
  
• loomakorjused
  
• vedeljäätmed
  

Reostuse levik prügilas- prügilagaas, lendpraht, nõrgvesi (lihtsamad: kajakam, hais, müra, tolm)
Lindudega võitlemine prügilas- panna prügilale võrk peale, häirivad kujutised (hääl+väljanägemine)
Närilistega võitlemine prügilas- mürgitamine
Prügipõleng- prügi põleb ka seest (mitmeid kuid võib olla, ilma et keegi märkaks), raske elimineerida
PRÜGILA LÄBILÕIGE
GEOMEMBRAAN - veetihe kilekiht prügilas (savipõhjas)
GEOTEKSTIIL - kile katta vildiga
TRENAAŽITORU- iga laine põhja paigaldada (siia peale tuleb prügi)
Prügikiht katta kerge kattekihiga -> see omakorda kaetakse kile ja vildikihiga -> kattekiht ->kasvukiht
Prügila põhi on laineline, et välja juhtida vett.
Prügilagaas on kahjulik, sest ta on nn kasvuhoonegaas; on tuleohtlik; takistab prügila haljastamist, on ohtlik tervisele.
Prügilagaas tekitab õhupuudust taimede juuretsoonis (gaas tõrjub H2 välja, hapnik tarbitakse), toksilisust , veepuudust.
Prügilavesi- prügilademest välja nõrgunud nõrgvesi või prügila territooriumilt voolav reostunud vesi.
NÕRGVESI- prügilademest läbi nõrgunud reostunud vesi. -> ALLIKAD: sademevesi ( vihm , lumi), transiitvesi prügila ümbrusest, põhjavesi ( koguaeg kontaktis prügiga), märg prügi (prügiga prügilasse sattunud vesi), laguprotsesside veed , vedeljäätmed (MIS EI OLE PRÜGILAS LUBATUD)
NÕRGVEE PUHASTUS koha peal:

aktiivmudapuhastus

looduslähedased meetodid

füüsikalis-keemilised high-tech meetodid
OSMOOS- vee difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures vesi liigub lahusesse, kus on rohkem lahustunud ainet.
PÖÖRDOSMOOS- nähtus, kus kangem lahus liigub läbi membraani lahustunud aine väiksema kontsentratsiooni suunas.
CH4 + 202 -> CO2 + 2H20