Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning...
Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 veehaare, 2 I astme pumpla, 3 veepuhastusjaam, 4 mahuti, 5 II astme pumpla, 6 veetorn ?, 7 veevarustuse välisvõrk, 8 tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla veetorn (hüdrofoor) tarbijad Veehaare ra...
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Arvestuse tingimused - hindamiskriteeriumid KIRJANDUST Mait Kriipsalu , Jäätmeraamat, 2001 Osalemine õppetöös (loengud, Aleksander Maastik, EnDic2004, Finnish seminarid, ekskursioonid) Environment Institute, Helsinki, Tartu, 2004 Ajakiri "Keskkonnatehnika" ilmub 8 korda aastas...
Jäätmete kasvav hulk ja reostus on aina suurenev probleem ja puudutab kõiki inimesi. Me kõik jagame seda planeeti ning me kõik tekitame jäätmeid. See, kuidas me oma tekkiva saastaga ümber käime mõjutab otse meid ja meie elukeskkonda. Oluline on mõelda tuleviku peale sellele, mis saab kui meie põlvkonda ammu enam ei ole. Peame pingutama juba täna, et jätta endast järele võimalikult puhast ja elamisväärset maailma. Kasutatud kirjandus Mait Kriipsalu , Jäätmeraamat, 2001 Riigiteataja Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg www.prugivedu.ee www.bioneer.ee Euroopa Parlamendi kodulehekülg Juhendmaterjal Trükitööstusele Wikipedia leheküljed: Incineration, Jäätmekütus, Waste hierachy, Jäätmekäitlus, Recycling, Refuse-derived fuel, Waste management, Jäätmete kogumine, TTÜ Mehhanikateaduskonna Soojustehnika Instituudi õppematerjalid www.eesti.ee EES-Ringluse kodulehekül...
Samuti on võimalik kalmistul sisse viia jäätmete sorteerimine. Eraldi kogumismahutid võõristele ja eraldi konteinerid või kohad (hunnikud) orgaanilisele materjalile. Kalmistuprahi tekkimise hulga, koostise ja selle tekkimise ajalise jaotuse kohta täpset arvestust ei peeta. Oletatavasti on see aiaprahiga sarnane. Lisaks on jäätmete tekkimine seotud ka surnuaiapühade ja teiste traditsioonidega. Kokkuvõte on koostatud Mait Kriipsalu ,,Eeluuring kalmistujäätmete käitlemiseks" lepingulise uurimistöö aruanne põhjal. definitsioon elektri- ja elektroonikaseade seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral Elektri ja elektroonikaseadmete kategooriad ning kategooriate alaliigid vaata määruse lisa 1....
Prügi Jäätmevoog ladestamine Mait Kriipsalu [email protected] Joonis: Meelis Arulepp Eesti prügilad Ladestamine • Päris ilma prügilata siiski ei saa. − Miks? • Prügilatesse ladestatakse jäätmeid ka tulevikus, sest kõiki neid kasutada ei saa. − Piirangud jäätmete taaskasutamisel:...
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….……………… lk.7 1.1. Kasvupinnaste põhikomponendid ja nende mõju pinnaste omadustele………….………lk...
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS Lõputöö Juhendaja Rein Kalle M. Sc. Räpina 2016 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1VANAD RAVIMID......................................................................................................5 1.1Jäätmetest üldiselt..................................................................................................5 1.2Ravimite ohtlikkus keskkonnale............................................................................8 1.3Ravimite tagastamine...
envir.ee/sites/default/files/lak_lop_0.pdf (3.2. Taastumatud loodusvarad, lk 35) Tallinn (29.09.2020) Kalda I. 2017. Põllumajandus.ee “Turbaäri Eestis: kaks korda sada” https://www.pollumajandus.ee/uudised/2017/05/09/turbaari-eestis-kaks-korda-sada? fbclid=IwAR1WiWQG8GhCaHqwLgOYg9ew5utGkp8u4IptAWORFs20sWI03ogMwpYqDyU (20.09.2020) Annuk A.; Bogdanov P.; Jõgi E.; Kosk A.; Kriipsalu M; Tamm T. ”Tartumaa taastuvate, olme- ja tööstusjäätmete energiaressursside ülevaade” (s.a.) https://www.tas.ee/wp-content/uploads/2012/11/Tartumaa-energiaressurss_lopparuanne.pdf (29.09.2020) “Turba energeetiline ressurss” (s.a.) https://energiatalgud.ee/index.php/Turba_energeetiline_ressurss?menu-50 (30.09.2020) “Turvas pakub huvi ka meditsiinitööstusele” (s.a.) https://www.envir.ee/sites/default/files/turvas_pakub_huvi_ka_meditsiinitoostusele.pdf (30.09.2020) Ubner M...