Pakendiseadus Nimi Kursus § 1. Seaduse reguleerimisala · Sätestab üldnõuded pakendile ja pakendi kasutamisele. · Sätestab pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed. · Sätestab pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse nõuete täitmata jätmise eest. § 1. Seaduse reguleerimisala · Reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see on reguleerimata jäätmeseadusega. · Hõlmab kõiki EV turule lastud kaupade pakendeid ja tekkinud pakendijäätmeid. § 2. Pakend · Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrap...
Nad ostavad soove, kujutlusi ja illusioone. (Luua Kõrgem Metsakool 2005:1). Pakendi tähtsus ettevõtte toodete edukaks müügiks 5 2. PAKEND Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. Pakendiseadus § 2 Pakendi liigid · müügipakend lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa, · rühmapakend mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas pakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või
valdkond, kuhu uuritav akt kuulub; milline on akti õiguslik ideoloogia; kui täpselt on seaduseandja suutnud tegelikkust transformeerida õiguskeelde ning otsitud õigustloova akti rakendamispraktikat. Uurimustöö on koostatud peamiselt tuginedes Raul Naritsa õigusteaduse õpikule ,,Õiguse entsüklopeedia". 3 ________________________________________________________________________ ¹ Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278 2. PAKENDISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE PakS on vastu võetud Riigikogu 21.04.2004. a seadusega, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 30.04.2004. a otsusega nr 628, Riigi Teatajas avaldatud 21.04.2004. a ning jõustunud 01.06.2004. Eelmise PakS-e põhjaliku muutmise tingis vajadus anda õiguslikud alused pakendi ja pakendijäätmete üleriigilise kogumise ja taaskasutamise süsteemi moodustamisele ning
3. Kann, E.-L. & Paavo, A. (25.10.2005) Rahva arvamus kujundab pakendi. ÄP Online [http://www.aripaev.ee/3019/rubr_turundus.html?menu=1&leht_id=3019] 4. Mauring, T. (10.03.2009). Tootepoliitika. [www.mtk.ut.ee/doc/Turundus %20Tootepoliit.doc] 5. Paimets, V. (21.03.2009). Piimatööstus: Korgiga pakend tõstis müüki veerandi võrra. ÄP Online [http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=f055cf00-636f-4ad1-87dc- 2a5abd0aab87] 6. Pakendiseadus. 21. aprill 2004. RT I 2004, 41, 278. 7. Roose, N. (2004). Toode turunduses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
Võib tuua palju kohutavaid näiteid sellest, kuidas meie mugavus tapab looduskeskkonda meie endi ümber. Pigem peab aga hakkama mõtlema kuidas seda muuta ja juba olemasolevat olukorda parandada. Et antud olukord muutuks on vaja leida rahva keskkonnateadlikkuse tõstmiseks erinevad vorme ja meetodeid. Propageerida tuleb säästlikku mõtteviisi. Viimasel ajal on Eestis hakatud rõhku panema prügi sorteerimisele. Riigiteataja andmetel võeti 24. aprillil 2008 aastal vastu pakendiseadus, mille kohaselt kehtestati plastiktaarale tagastushind. See on üks samm selles vallas arenenud läänemaailma poole. Lisaks on kortermajade ette ilmunud erinevad konteinerid, et jäätmeid nagu paber, klaas ja metall taaskasutusse toimetada. Üha enam üritatakse kasutusele võtta looduses lagunevaid pakkematerjale. See on aga tarbijatele kallis ja nad ei taha sellega kaasa minna. Üritatakse tõsta tarbijate keskkonnateadlikkus, et suureneks mõistlik tarbimine ja jäätmete hulga vähenemine
jäätmete sorteerimist, mis aitaks osa äravisatavatest jäätmetest uuesti kasutada. Kogu maailmas korraldatakse ümbruse koristamise aktsioone. Ka Eestis on juba mõned aastad talgute korras koristatud näiteks maanteeääri. Igal aastal kogutakse nii kokku tuhandeid tonne prügi, mis läheb ümbertöötlemiseks ning taaskasutamiseks. Tänu sellele muutub ka inimeste suhtumine keskkonnareostusse. Alates 1995. aastast kehtib Eestis pakendiseadus, mis kehtestab nõuded pakendile ja selle taaskasutamisele. Seaduse eesmärgiks on soodustada pakendi ringlust, välistada pakendi võimalikku kahjulikku mõju elukeskkonnale ning vältida või vähendada kasutatud pakenditest jäätmete moodustumist. Samas on tähtis teadvustada, et vaid koristamisest ei piisa palju olulisem on vähem prügi tekitada. Keskkonnahävitajate suhtes saab kehtestada karmid seadused kõrgete trahvimääradega.
jäätmete lõplikku kõrvaldamist 20% võrra ning aastaks 2050 50% võrra võrreldes 2000. aastaga. Selle saavutamiseks on koostatud strateegia, mis seab järgmised prioriteedid: Jäätmetekke vältimine, jäätmete taaskasutamine, paremad töötlemis tingimused ja transpordi reguleerimine. Siseriiklikul tasandil toimusid muutused jäätmevaldkonnas aastatel 2004-2007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Europpa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad Euroopa Liidu ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist sh korduskasutamist ja ringlusse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004-2007 on põhinenud pealmiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas Vabariigi Valitsus uue jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse üldised arengusuunad aastani
Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle liigi ühtegi isendit pole kohatud viimase 50a jooksul. Hävimisohu liigid: 1) madala arvukesega liigid (aeglane paljunemine) 2) Väikese areaaliga liigid 3) haruldates elupaikades elavad liigid 4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime) Areaal- liigi levikuala Maal Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse. Inimtegevuse mõju liikide hävimisele: 1) Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni 2) Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad 3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatu...
olmejäätmete veo teenusega. Laienenud on jäätmete taaskasutus, tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Aastatel 20042007 toimusid jäätmevaldkonnas muutused, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmed jagunevad: Paber ja papp, olmejäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed 6 2.1 Jäätmemajanduse arendamine
Valgamaa Kutseõppekeskus Pakendid ja pakendamine Pakendite ringlussüsteem ja toimivus Eestis Õpetaja: Veiko Ardel Töö koostaja: Heimar Halliste LKT 12 Kuupäev: 02.01.2013 Valga 2013 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Eesti pakendiringlussüsteem..........................................................................................................4 Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Pakendiaktsiis.................................................................................................................................5 MTÜ Ees...
Jäätmed põletatakse jäätmepõletustehases, protsess on rangelt kontrollitud ja tekkiv energia kasutatakse soojusena. 3. Pakendi liigid: 1)Müügipakend- lõppkasutajale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa.2)rühmapakend- mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas 3) veopakend- mõeldud teatud arvu kaubaühikute või rühmapakendis kaupade käsitlemiseks ja veoks. Alaliigid korduskasutuspakend ja ühekordnepakend. Reguleerib pakendiseadus 21.04.2005 4. jäätmekava- Keskkonnaministeeriumi-> jäätmeseadus sätestab üleriigilise maakonna, linna, valla jäätmekava koostamise. Koostab KOV. 5- aastaks 1) jäätmekäitluse hierarhia järgimise põhimõte: vältida jäätmeteket nii palju kui võimalik, korduvkasutus, jäätmed ringlusesse, taaskasutada 2) Põhimõte saastaja maksab 3) laiendada tootjavastutust 4) iseseisvuse ja läheduse põhimõte 5. Med. Jäätmed- jäätmed, mis tekivad inimeste, loomade haiguste
Pakendiseaduse kohaselt, selleks et tagada pakendi ja pakendijäätmete arvestuse õigsus, on sätestatud, et pakendiettevõtja, kes pole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile ja taaskasutusorganisatsioon kohustuvad esitama pakendiregistrisse andmed, mis on kontrollitud/kinnitatud audiitori poolt. Pakendiettevõtjale, kes laseb turule pakendatud kaupa ega ole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile kohustub Pakendiseadus kohaselt kalendriaasta kohta esitama pakendiregistrisse kandmiseks järgmised audiitori kontrollitud andmed pakendi japakendimaterjali liikide kaupa, sealhulgas eraldi pakendiaktsiisi seaduses sätestatud pakendite osas: 1) korduskasutuspakendi mass 2) turule lastud kauba pakendi mass 3) andmed pakendijäätmete taaskasutamise kohta Pakendiauditi eesmärgiks on tagada turule toodud pakendi liikide ja massi ning taaskasutatud pakendijäätmete kohta esitatavate andmete õigsus.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ÄXKÕ XXXX PAKENDITE KAVANDAMISE LOGISTILSED PÕHIMÕTTED Referatiivne analüüs Õppejõud: XXXX, Mõdriku XXX 1 Sissejuhatus Pakend on ümbris kaupade mahutamiseks, kaitsmiseks, säilitamiseks, esitlemiseks, veoks või turustamiseks. Kaupade ümbrise käsitlemine pakendina ei sõltu ümbrise kujust, valmistusviisist, materjalist ja kasutuskordsusest. Lisaks loetakse pakendiks ka täitematerjale, mida kasutatakse koos pakendiga veoohutuse tagamiseks ning kahju kaitsmiseks kahjustuste eest. Inimkond on pakendeid kasutanud väga kaugetest aegadest alates. Klaaspudelid on kasutusel juba 3500 aastat tagasi. Enne seda on kasutatud juba säilitusnõusid ja nahklähkreid. Algul oli pakend kui toode ja hiljem pikkamööda muutus pakendi ülesanne toote kaitsjaks ning säili...
võtmist tõstukiga. *Konteinerit on võimalik kasutada kõikide veoliikide mere-, raudtee-, lennu- ja maanteeveo puhul. Vedamisel tõstetakse konteiner vahelaadimise terminalis ühelt veovahendilt teisele ilma kaupa ümber laadimata. Konteinerid on kavandatud kordusvedudeks ja nad on tõstukitega hõlpsasti teisaldatavad. . 19. Millised pakkimist puudutavad seadused on Eestis? Eesti Vabariigis on välja antud järgmised seadused: pakendiseadus, pakendiaktsiisi seadus ja jäätmeseadus. 20. Mis on tagastus- e reversiivlogistika ja miks ta on logistika huviorbiidis? Reversiivne logistika on vastassuunas liikuva toormaterjali-, pooltoote- ja kaubvoo ning pakendamise planeerimine, realiseerimine ja kontroll kas tootmisest, jaotusest või kasutuskohast tagastuspunktini või nõuetekohase likvideerimiseni. Tagastuslogistika alla kuuluvad. 1) Vastupidised vood vale tarne tõttu, tagastatavad tooted ja
Pakendiaudit on üks võimalus. Ekspedeerijate hinnangul on kauba kannatada saamine transportimisel enam kui 50 protsendil juhtudest ebapiisava pakendi süü. Kuna kaubad ja tooted on niivõrd erinevad, vajavad need sobiva pakendi leidmiseks tihti veel eksperdi arvamust. Selleks ongi vaja pakendiauditit. Pakendiauditi idee ja eesmärk on leida kliendi jaoks võimalus ettevõtte kogukulude kokkuhoiuks, seda eelkõige pakendi ja kauba logistika võtmes. 1. Pakendiseadus Pakendiseaduses on põhimõte, et pakendiregistrisse esitatud andmed peab kontrollima või kinnitama audiitor. Pakendivaldkonna analüüsimisel selgus, et tegemist on keerulise valdkonnaga, mis on kaasa toonud erinevaid võimalusi õigusaktide tõlgendamisel. Pakendiseaduse kohaselt, selleks et tagada pakendi ja pakendijäätmete arvestuse õigsus, on sätestatud, et pakendiettevõtja, kes pole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile ja
' JA ka 'millal jääde ei ole enam jääde e. muutub uuesti tooteks ?' ei saa anda ammendavalt selgeid vastuseid, see sõltub asjaoludest Jäätmed Jäätmedirektiivi põhinõuded: Jäätmedefinitsioon Jäätmekäitlustoimingute hierarhia Jäätmekäitluse üldise keskkonna- ja tervisekaitselise ohutuse tagamine Jäätmekäitlusvõrgustik Jäätmekavad Jäätmeload Jäätmealane aruandlus Jäätmed · Jäätmeseadus (2004) · Pakendiseadus (2004) · Pakendiaktsiisi seadus (1997) · 38 alamastme akti Jäätmed Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik,
jäätmekäitlejale · Sõnastab jäätmeliigid ja nendega seotud toimingud · Määrab jäätmekäitluse toimingutega seotud järelevalve teostaja Keskkonnakaitsega seotud seadused · Eesti vabariigi põhiseadus · Jahiseadus · Jäätmeseadus · Kalapüügiseadus · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus · Keskkonnaseire seadus · Looduskaitseseadus · Maapõue seadus · Metsaseadus · Pakendiseadus · Saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seadus · Saastetasu seadus · Säästva arengu seadus · Veeseadus · Välisõhu kaitse seadus
taaskasutamist nende sorteerimise läbi. Jäätmed ja jäätmekäitlus Me kõik puutume iga päev kokku prügiga oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Aastatel 20042007 toimusid jäätmevaldkonnas muutused, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004 2007 on põhinenud peamiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas Vabariigi Valitsus uue jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse üldised arengusuunad aastani 2013.
284/2011 (Komisjoni määrus (EL) nr 284/2011,22. märts 2011, Hiina Rahvavabariigist ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarveteimpordi eritingimuste ja üksikasjaliku korra kehtestamise kohta) 321/2011 (Komsjoni rakendusmäärus (EL) nr 321/2011, 1. aprill 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr10/2011, et piirata bisfenool A kasutamist imikute plastist lutipudelites). Valdkonda reguleerib veel ka Pakendiseadus. TKM -oht tervisele! Selleks, et materjalid/esemed oleksid inimese tervisele ohutud, on lubatud toiduga kokkupuutumisel nendest toitu üle kanduda väga väikekogus materjali osakesi. Kui materjaliosakesi on toidus lubatust rohkem, siis võivad need pideva tarbimise tulemusena hakata organismis kogunema ja aja möödudes organismi mõjutama. See, kui palju osakesi kandub materjalist/esemest toitu sõltub ühelt
jäätmekäitlust oma territooriumil. · Juriidilised isikud on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamiseks · Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsustes kehtestatud korra kohaselt Jäätmekäitluse alused seadustati 1990ndate alguses. Esimesed õigusaktid: Eesti jäätmeklassifikaator (1992), Eesti jäätmeseadus (1992), Saastekahju hüvitise seadus ( 1993), Säästva arengu seadus (1995), pakendiseadus (1995) Jäätmemajandusega seotud seadusandlike aktide peamised eesmärgid: a) Jäätmetekke vähendamine (nt. prügilasse ladestatavad jäätmed) ning liigiti eraldi sorteerimine ja käitlemine (Jäätmeseadus); b) Ohtlike jäätmete (nt. kemikaalid, vanaõli, värvid-lakid, asbesti ja elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud jt.) olmejäätmetest eraldi kogumine ja käitlemine vältimaks nende keskkonda sattumist ja ohtu inimeste tervisele;
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Kristina Mazova Kilekottide maksustamine Eestis Uurimistöö Juhendaja: Jelena Rõbakova Tallinn 2017 Deklareerin, et olen koostanud töö iseseisvalt ja olen viidanud kõikidele töö koostamisel kasutatud teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele, ning ei ole esitanud sama tööd varasemalt ainepunktide saamiseks. Töö pikkuseks on 3800 sõna sissejuhatusest kuni kokkuvõtte lõpuni. Kristina Mazova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 155485TAAB Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja: Elena Rõbakova Töö vastab kehtivatele nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) ...
päevapealt. · Keerukas on korraga lõpetada või ümber kujundada ettevõtte tegevust, mille tehnoloogilised seadmed võimaldavad toota vaid keskkonnavaenulikke pakendeid. Riigi sekkumine seadusandlike aktide ja majandushoobade abil peaks juhtima ettevõtjaid säästvale arengule ja aitama korrigeerida inimeste tarbimisharjumusi. Pakendite kasutuse reguleerimiseks ja korduskasutuse suurendamiseks on Eesti Vabariigis välja antud järgmised seadused: pakendiseadus, pakendiaktsiisi seadus ja jäätmeseadus. Seadused kehtestavad nõuded pakendile ja pakendi kasutamisele, et soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või korduskasutamist, välistada pakendi ebasoovitav mõju inimesele ja keskkonnale, vältida või vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustumist ning ühtlustada pakendi ja pakendikasutuse nõuded rahvusvaheliste nõuetega. Pakendiseadus reguleerib pakendi tootmist, kasutamist, importi, pakendijäätmete käitlemist ja pakendi
Nii jäätmete põletamisel kui ka prügimäele viksamisel on keskkonnale kahjustav mõju. Välisõhku eraldub põletamisel jäätmetest süsinikdioksiidi (CO2) ja metaani ning ära viskamisel eraldub pinnasesse ja põhjavette kemikaale ja pestitsiide. Kuigi jäätmete tekkimine on paratamatu, siis saab iga inimene anda oma osa, et vähendada jäätmete tekkimise osakaalu keskkonda kahjustavaid tooteid vähem tarbides. Ajast kui Eesti liitus Euroopa Liiduga jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete
ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Jäätmevaldkonna murrangulised muutused toimusid aastatel 20042007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 20042007 põhines üleriigilisel jäätmekaval, mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu
jäätmekäitlust oma territooriumil. ja läbiveo kord (1992), Juriidilised isikud on kohustatud rakendama kõiki Saastekahju hüvitise seadus (1993), tehnoloogilisi võimalusi jäätmete hulga ja Säästva arengu seadus (1995), ohtlikkuse vähendamiseks Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema Pakendiseadus (1995). omavalitsustes kehtestatud korra kohaselt Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8 Õigusloome - seadused, jäätmekavad Õigusloome - määrused, korraldused Jäätmeseadus Jäätmete nimistud Riigi jäätmekava
Arvan nüüdki, et AS Pere on hea koht praktika tegemiseks. Sealt saab kõik vajalikud teadmised kinnistatud. Hea on ka sellepärast, et ettevõte müügipunkti osa ei ole liiga suur. 3.Seadustest tulenevad nõuete täitmised Kaubandus tegevuseks vajalikke seaduseid on palju ning põhilised, mida peab AS Pere müügipunktis jälgima on tarbijakaitseseadus, kaubandustegevus seadus, võlaõigusseadus, toiduseadus, toiduainete säilitamis nõuded, pakendiseadus, toote ohutuse seadus, toiduainete hügieen. AS Perel on koostatud enesekontrolliplaan, mis sisaldab kõike vajalikke informatsioone, mis peavad olema esitatavad dokumendis inspektsiooni kontrolli käigus.AS Pere Leiko 2 enesekontrolliplaan ülevaatlikult (Lisa 4) 3.1Tarbijakaitseseadusest tulenevate nõuete täitmine AS Pere müügipunktides Tarbijakaitseseadus on kehtestatud tarbija õiguste kaitsmiseks. AS Pere poolt on täidetud tarbijakaise poolt kehtestatud nõuded, mis eeldab, et
Lisaks veel hulk seaduseid, määruseid ning arengukavasid ja planeeringuid. Olulisemad nendest on · Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52), · Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361) ning selle muutmise seadus RT I 2001, 102, 667, · Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384) ning selle täiendamise ja muutmise seadus (RT I 1997, 48, 772), · Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361) ning selle muutmise seadus (RT I 2001, 102, 667) · Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278) · Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5, 31) ning selle muutmise seadus (RT I 2010, 28, 145) · Jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu (RT I 2002, 48, 307) · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2008/98/EÜ · Ohtlike jäätmete direktiiv(91/689/EMÜ) · Pakendijäätmete direktiiv (94/62/EÜ) direktiiv (2004/12/EÜ) · Riigi jäätmekava 2008-2013 · Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 · Strateegia Säästev Eesti 21
ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Eesmärk - kaasaegne ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlus Jäätmevaldkonna murrangulised muutused toimusid asastatel 20042007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 20042007 põhines üleriigilisel jäätmekaval, mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu ning suunata järjest enam
Üldiselt keskkonnas saatamisest jäätmetega.... Eesti ühinenemisel Euroopa Liiduga jõustus uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende aluselt kehtestatud alamad õigusaktid, mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu ning suunata järjest enam jäätmeid taaskasutusse. Ainuüksi viie aastaga vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate arv 250-lt 6ni. Mis kõige olulisem, suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem
reguleerivatele õigusaktidele tuleb arvestada valdkonna spetsiifikast tulenevate tootmist lubavate või keelavate normdokumentidega, mille põhieesmärk on tagada toidu ohutus ja seeläbi inimeste tervis. Kõige olulisem seadus valdkonna reguleerimiseks on toiduseadus. Toiduseadus ja tema rakendusaktid sisaldavad kõiki valdkonda reguleerivaid norme, kuid arvestada tuleb teiste seadustega kattuvaid osi. (Tarbijakaitseseadus, veeseadus, pakendiseadus, rahvatervise seadus, alkoholiseadus) Toidu käitlejale on ELi määrustest olulisemad: • (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta. See on üks peamisi õigusakte, millega kehtestatakse hügieeni üldeeskirjad, mida toidukäitlusettevõtted peavad kõigis toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise etappides järgima. • (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid.
Tavajäätmed: kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Keskkonnakaitse õiguslikud alused. -Jäätmekäitluse põhimõtted seadustati Eestis 1990. aastate algul. Esimesed õigusaktid olid jäätmeseadus (1992), Eesti jäätmeklassifikaator (1992) ning ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo kord (1992). Järgnesid saastekahju hüvitise seadus (1993), säästva arengu seadus (1995) ja pakendiseadus (1995). Kuna 1990. aastate algul kehtestatud seadused ei vastanud Euroopa Liidu nõuetele, muudeti ja täiendati neid kõiki. 28. jaanuaril 2004. aastal võttis Riigikogu vastu uue jäätmeseaduse, mis lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist Seadusandlus ja kontrolli mehhanism keskkonnakaitses. - Jäätmemajanduse arendamiseks ja jäätmeseadusega seatud eesmärkide saavutamiseks koostatakse üleriigiline ning maakondade, valdade ja linnade jäätmekavad
ETTEVÕTTE LOGISTIKA www.logistikauudised.net Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada materiaalselt väejuhtide kavandatud strateegiliste käikude vormimine eduks vastase ees. Tänapäeval kehtib see samuti. Logistika vahendid: · Tootmise juhtimine · Transport · Ladustamine · Info Logistikas on kõige alus ratsionaalsete tegevusvõtete kasutusele võtmine, pikajalistest...
MAKSUD ARHIPOV II semester I pool MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Maksuarvestus: tekkepõhine ja kassapõhine. Kassapõhine arvestus nt palkade väljamaksmisel (tulumaks). Augusti tulumaks makstakse septembris. Kui isik ei ole raamatupidamiskohuslane, siis võib maksuhaldur nõuda temalt korrektse maksuarvestuse esitamist. Maksuhaldur võib nõuda ka täiendavate andmete esitamist raamatupidamiskohuslaselt. Nt: aktsiisikaupade kasutus, nende maksumus, miks ei ole aktsiisiga maksustatud. Välisriigi emaettevõttega koostöös olev tütarettevõtte puhul võib maksuhaldur nõuda dokumentide tõlkimist, ettevõtte enda kulude ja kirjadega. Parandamisel peab jääma esialgne tekst näha. Mille alusel parandus tehti, kuupäevaliselt. Hilisem tekst tuleb fiktseerida, et tõendada parandust, leida dokument üles. Kes ja millal parandas. Esmase dokumendi nõudega tuleb pöörduda kontrollitava poole, kui ei ole võimalik, siis kolmanda isiku poole. Maks...
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele II. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1-65) leiate vastused alljärgmistest õigusaktidest: Kaubandustegevuse seadus. Tarbijakaitseseadus. Toote nõuetele vastavuse seadus. Konkurentsiseadus. Reklaamiseadus. Kaubamärgiseadus. Pakendiseadus. Jäätmeseadus. Mõõteseadus Toiduseadus. Alkoholiseadus. 2. Tubakaseadus. Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1 - 62) leiate vastused õpikust ning asjakohastest õigusaktidest (tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, töölepingu seadus jne.) II OSA. Küsimused kaubandusõiguse teemal. Kaubandustegevuse seadus 1. Milline on Kaubandustegevuse seaduse reguleerimisala?
- Keskkonnajuhtimine o Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus o Looduskaitseseadus (uuendatud 2004) o Keskkonnaseire seadus o Keskkonnajärelvalve seadus o Keskkonnatasude seadus - Õhusaaste o Välisõhu kaitse seadus o Atmosfääriõhu kaitse seadus - Veereostus o Veeseadus - Jäätmed o Jäätmeseadus o Tööstusheiteseadus o Pakendiseadus 29 21. Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses Põlevkivi on tekkinud peamiselt meres, settekivi, milles 10…70 % sapropeelset orgaanilist ainet, mis on kõrge vesiniku sisaldusega (7…11%) ja utmisel kõrgendatud õlisaagisega (üle 20 % OA-st). Utmisel kuumutamise mõjul laguneb põlevkivi õliks, gaasiks ja poolkoksiks. Põlevkivi on moodustanud kihilaadseid kehi peamiselt savis ja lubjakivis.
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mude...
Jäätmete käitlemine peab olema efektiivne Jäätmete käitlemisega tekkivate kulude analüüs ja juhtimine peavad lähtuma kogukulude kontseptsioonist Jäätmekäitlust jälgides, suunates ja juhtides ning sellega seotud kulusid analüüsides tuleb pürgida vastavate kulude vähendamise poole. 28. Eesti keskkonnaalane seadusandlus ja strateegia Eesti keskkonnaalane seadusandlus 1. EV pakendiseadus 2. Jäätmeseadus Eesti keskkonnastrateegia 1. Säästev areng 2. Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine 3. Jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega 29. Jäätmete sorteerimine ja kogumine laos, terminalis ja territoriumil Eeltöötlusmeetodid on: Sortimine Pakkimine Tihendamine Purustamine Üldprugi
http://etv2.err.ee/v/haridussaated/dokfilmid/956ccbc9-955d-4233-9482- 81cdfe7b380a 0:28 §5. Pakendi ja pakendijäätmete vältimine Pakendi ja pakendijäätmete vältimine, mis toimub eelkõige Pakendiseadus ( RT I 2004, 41, 278 ) keskkonnahoidlike toodete ja tehnoloogiate arendamise §2. Pakend teel, on pakendi ja pakendijäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine, samuti pakendites ja pakendijäätmetes Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, sisalduvate materjalide ja ainete koguse ning ohtlikkuse
* keskkonnajärelvalve seadus * keskkonnaseire seadus * saastuse kompleksse vältimis ja kontrollimise seadus * saastetasu seadus * geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus valdkondlikud seadused: * jäätmed · jäätmeseadus · pakendiseadus * looduskaitse · looduskaitseseadus * vesi · veeseadus * õhk · välisõhu kaitse seadus · kiirgusseadus * ohlikud ained · kemikaaliseadus * looduskasutus · jahiseadus · kalapüügiseadus
Ehitiste renoveerimisel või lammutamisel tuleks asbesti sisaldavad materjalid kõrvaldada. Elamutes-eterniit katusematerjalina. Asbesti sisaldavaid materjale on ka eluruumide sees. Töökoha õhu asbestisisaldus ei tohi ületada teadtud piiri. Jäätmeloaga määratakse tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused, sh lubatud piirkogused, mida võib viia keskkonda jne. Pakendiseadus Pakendi ebasoovitav mõju inimesele ja keskkonnale peab olema minimaalne kogu pakendi elutsükli jooksul. Ohtlike ainete sisaldus ei tohi ületada kehtestatud norme. Pakendi kuumenemisel ei või eralduda inimese tervisele ohtlikke aineid. Lõplikule kõrvaldamisele suunatava pakendi materjal peab olema kergesti lagundatav või keskkonnaohutult põletatav. Pakend jagatakse: · Ringluspakend taaskasutatav, mida kasutatakse muutmata kujul korduvalt temale
Ehitiste renoveerimisel või lammutamisel tuleks asbesti sisaldavad materjalid kõrvaldada. Elamutes-eterniit katusematerjalina. Asbesti sisaldavaid materjale on ka eluruumide sees. Töökoha õhu asbestisisaldus ei tohi ületada teadtud piiri. Jäätmeloaga määratakse tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused, sh lubatud piirkogused, mida võib viia keskkonda jne. Pakendiseadus Pakendi ebasoovitav mõju inimesele ja keskkonnale peab olema minimaalne kogu pakendi elutsükli jooksul. Ohtlike ainete sisaldus ei tohi ületada kehtestatud norme. Pakendi kuumenemisel ei või eralduda inimese tervisele ohtlikke aineid. Lõplikule kõrvaldamisele suunatava pakendi materjal peab olema kergesti lagundatav või keskkonnaohutult põletatav. Pakend jagatakse: · Ringluspakend taaskasutatav, mida kasutatakse muutmata kujul korduvalt temale
tollirikkumiste eest tolliseadusega. Juriidiliste isikute suhtes haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid ei kohaldata kui seadus ei sätesta teisiti (näiteks menetlusnormide osas), nende haldusvastutus sätestatakse teiste seadustega. Sellisteks seadusteks on hinnaseadus, konkurentsiseadus, tolliseadus maksukorralduse seadus, tarbijakaitseseadus, mõõteseadus, jäätmeseadus, maapõueseadus, maakatastriseadus, mittetulundusühingute ja nende liitude seadus, metsaseadus, pakendiseadus, hasartmänguseadus, toiduseadus, relvaseadus. Ka mitmed teised õigusaktid sisaldavad halduskaristustena mõistetavaid sanktsioone. 2.1. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused Haldusõiguserikkumiste seadustik näeb ette järgmised füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: 1) rahatrahv; 2) eriõiguse äravõtmine; 3) haldusarest. Karistus haldusõiguserikkumise eest määratakse seadusega sätestatud piires ja korras.
tollirikkumiste eest tolliseadusega. Juriidiliste isikute suhtes haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid ei kohaldata kui seadus ei sätesta teisiti (näiteks menetlusnormide osas), nende haldusvastutus sätestatakse teiste seadustega. Sellisteks seadusteks on hinnaseadus, konkurentsiseadus, tolliseadus maksukorralduse seadus, tarbijakaitseseadus, mõõteseadus, jäätmeseadus, maapõueseadus, maakatastriseadus, mittetulundusühingute ja nende liitude seadus, metsaseadus, pakendiseadus, hasartmänguseadus, toiduseadus, relvaseadus. Ka mitmed teised õigusaktid sisaldavad halduskaristustena mõistetavaid sanktsioone. 2.1. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused Haldusõiguserikkumiste seadustik näeb ette järgmised füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: 1) rahatrahv; 2) eriõiguse äravõtmine; 3) haldusarest. Karistus haldusõiguserikkumise eest määratakse seadusega sätestatud piires ja korras.
Samuti peab pakend tagama veose püsimise kompakt- sena ja terviklikuna kuni sihtkohani ja välistama koorma raskuskeskme nihkumise veo ajal. Kauba pakend peab vastama pakendiseaduses toodud nõuetele ja peaks olema võimaluse korral taaskasutatav. Pakendiseadus kehtestab nõuded kauba pakendile ja pakendi kasutamise- le eesmärgiga soodustada pakendi või pakkematerjali ringlust või taaskasutamist. Tuleks püüda vähendada kasutatud pakendist jäätmete tekkimist ning ühtlustada pakendi ja selle kasutamise nõuded rahvusvaheliselt kehtivate nõuetega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
