Jäätmemajandus- ja käitlus (1)

• prügikastis- 0,1-0,3 t/m3;
  
• prügiveo autos 0,7-0,8 t/m3 (kompakteeritud)
  
• prügilademes 1-1,5 t/m3 (kompakteeritud)
  

• Jäätmetes leiduvate materjalide kasutamisvõimaluste hindamiseks
  
• Jäätmekäitlusviisi kavandamiseks
  
• Jäätmete koostis on piirkonniti erinev- ei saa kasutada teiste riikide andmeid
  
• Ka eestis on olmejäätmete koostises erinevad, ei saa kasutada ühtset jäätmekäitluse mudelit
  

• Ajafaktor- jäätmete hulk muutub, päevade, kuude, nädalate lõikes
  
• Geograafiline asend- suvilate piirkond
  
• Majanduslikud tegurid- mida jõukam riik seda rohkem
  
• Elamu tüüp ja asustustihedus
  
• Elanike harjumused, veendumused ja tavad ( keskkonnateadlikkus)
  

• põllumajandusjäätmete kompostimine
  
• reoveesette kompostimine
  
• puidujäätmetest pelletite tootmine (kütus)
  
• tsemenditolmu kasutamine muldade pH reguleerimisel
  
• pakendite kogumine ja ümbertöötlemine
  

• Haljastujäätmed
  
• Sõnnik
  
• Reoveesete
  
• Fekaalid
  
• Olmejäätmed
  

• Jäätmehulga vähendamine ja jäätmevaesete tehnoloogiate rakendamine;
  

• Toote eluea pikendamine, jäätmete korduskasutus;
  
• Jäätmete taaskasutus, ümbertöötlemine teiseseks toormeks;
  
• Jäätmete biokäitlus, nt kompostimine, stabiliseerimine , anaeroobne käitlus
  
• Jäätmete põletamine ning soojusenergia tootmine;
  
• Kasutuskõlbmatute jäätmete ladestamine
  

• Ei eksisteeri ühe ja ainsat parimat käitlusviisi
  
• Vastuolud käitlusmeetodite vahel
  
• Alati unikaalne
  
• Üldine eesmärk- vähendada jäätmeteket ja prügilasse ladestavate sorteerimata jäätmete hulka
  
• Prügila- viimane ja kõige kallim jäätmekäitlusviis jäätmetekitajale
  

• EL õigusaktid
  
• Eesti õigusaktid
  
• KOV õigusaktid
  
• Arengukavad ja planeeringud
  

• Vabariigi valitsus töötab välja ja viib ellu vastavat majanduspoliitika
  
• Keskkonnaministeerium juhendab ja koordineerib valdade, linnade ja maakondade tegevust
  
• Kohalikud omavalitsused kavandavad, korraldavad, suunavad ja kontrollivad jäätmekäitlust oma territooriumil.
  
• Juriidilised isikud on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamiseks
  
• Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsustes kehtestatud korra kohaselt
  

• Prügikastidesse (toa)
  
• Köögi prüginõusse
  

• prügišaht ⇒ konteiner , kogumismahuti
  
• prügikonteiner
  

• Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või – kohtadesse kohaliku omavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.
  

• Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja
  

• Kohalik omavalitsus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus.
  
• Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega.
  
• Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis -, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud .
  
• Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.
  

• Otsene tulu- teisese toorme või energia müük,
  
• Kaudne tulu- prügilate rajamise edasilükkamine, prügilate alla mineva maa säästmine, looduse kaitsmine, loodusvarade säästmine
  
• Kulu- kogumine, vedu soritmine
  

• Sortimine
  
• Jäätmete purustamine (peenestamine)
  
• Tihendamine (tihendamine)
  
• Pallimine
  

• Räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku üldsisaldus alla 3%; Jäätmepõletusseade peab olema varustatud vähemalt ühe automaatselt käivituva abipõletiga;
  
• Põlemisel tekkiva gaasi temperatuur peab tõusma 2 sek. vähemalt 850 °C;
  
• Kui jäätmed sisaldavad halogeenitud orgaanilisi aineid üle 1% - kolde temperatuur min 1100 °C;
  
• Automaatsüsteem, mis välistab jäätmete etteandmise kui ei olesaavutatud nõutavat temperatuuri;
  
• Tagada pidev PM, TOC, HCl, HF, SO2, NOx mõõtmine.
  
• Gaaside temperatuur põletuskambris, väljuvate gaaside hapnikusisaldus , rõhk, temperatuur ja veeaurusisaldus.
  
• Raskmetallide (Cd, Tl, Hg, Sb, As, Pb, Cr, Co, Cu, Mn, Ni, V) ja dioksiinide ning furaanide poole tunni keskmised väärtused
  

• Biokäitluse eesmärk: komposti saamine- aineringe ; prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine
  
• Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid kaudne:
  

• Väikekompostimine
  
• Tööstuslik kompostimine ( reaktor - ja aunkompostimine)
  

• Mida väiksemad osakesed, seda suurem on mikroobide tegevuseks avatud pind materjali ruumala kohta, kus bioloogilised protsessid saavad toimida.
  
• Materjali eelnev mehaaniline purustamine tõstab bioloogilist aktiivsust aine mahuühiku kohta ning seega tõstab ka orgaanilise aine lagunemise kiirust.
  
• Kiirusega kaasneb suurem hapnikuvajadus
  
• Väiksemad osakesedpõhjustavad kompostitava materjali suurema tiheduse, mis võib takistada hapniku juurdepääsu ja tekitada anaeroobsete tingimusi
  

• Komposteerumine on aeroobne protsess, on piisav hapnikusisaldus kompostitavas materjalis hädavajalik.
  
• Hapnikuvaegus põhjustab aeroobsete mikroorganismide hävimist, kasvama hakkavad anaeroobsed organismidega .
  
• Kuna aga anaeroobsed organismid toimivad vähem efektiivselt, siis aeglustub tunduvalt ka aine lagunemine ning kaasneb ebameeldiva lõhnaga gaaside, nagu metaan, ammoonium ja vesiniksulfiidid, teke ja eraldumine.
  
• Kui piisav hapnikusisaldus (vähemalt 5%) säilitatakse kogu kompostimisaja jooksul, on tekkivad lõhnad minimaalsed.
  
• Piisav hapnikusisaldus ehk aeroobsed tingimused tagatakse kompostitava materjali õhustamisega.
  

• Tavajäätmete prügilasse ladestatakse segaolmejäätmeid ja muid tavajäätmeid. Siia klassifitseeruvad ka püsijäätmete prügilad, kuhu ladestatakse teatud ohtlikke jäätmeid, nt eterniiti.
  
• Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatakse ohtlike jäätmeid (on ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale).
  
• Püsijäätmeprügilasse ladestatakse püsijäätmeid (need on jäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi).
  

• Anaeroobse lagunemise saadus
  
• Gaasi tekib pikka aega, kuni prügilade on lõplikult stabiliseerunud
  
• Väikestes prügilates gaas lendub, suurtes kogutakse ja kasutatakse ära või põletatakse kohapeal
  

• Projekt (vastavalt nõuetele)
  
• Prügikeha korrastamine, katmine
  
• Kraavid, nõrgvee puhastussüsteemid
  
• Gaasi kogumine, puhastamine ning kasutamine
  
• Haljastamine
  
• ………………………………………
  

• lahtine kaevandamine karjäärides
  
• maa-alused põlevkivikaevandused
  
• tahkete jäätmete ladestamine(aheraine)
  
• kaevandusveed (pH 3 ÷ 5, SO42 -)
  

Küsimused:

• Jäätmehulga vähendamine
  
• jäätmete korduskasutus
  
• Jäätmete taaskasutus
  
• Jäätmete biokäitlus
  
• Jäätmete põletamine
  
• ladestamine prügilasse