Jäätmekäitluse referaat (3)

Tartu Kutsehariduskeskus
Ärindus ja kaubandusvaldkond
Jäätmekäitluse alane töö kaubandusettevõttes
Referaat
Juhendaja :
Koostaja :
Tartu

Sisukord

Sissejuhatus 3
Jäätmed ja jäätmekäitlus 4
4
Jäätmekäitlus erilise tähelepanu all 5
Pakendite ja taara kogumine 6
Biolagunevad jäätmed 7
Kokkuvõte 9
Mõningad pildid : 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu,  taaskasutamist  ja kõrvaldamist.
Igale loodusest hoolivale inimesele on selge, et keskkonna hoidmiseks on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. 
Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused.  Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjadega paika konkreetsemad juhised elanikele, ettevõtetele ja asutustele, kes valdkonnaga tahes-tahtmata paratamatult kokku puutuvad.
Jäätmekäitluse alane seadusandlus on noorele riigile kohaselt uus ning noore organisatsioonina oleme seda hoolega järginud. OÜ Paikre jäätmekäitluskeskus jaguneb kaheks struktuuriüksuseks prügila ning sorteerimisjaam. Paikre prügila on üks Eesti esimesi kaasaegseid ja keskkonnanõuetele vastavaid prügilaid. Paikre sorteerimisjaam üks esimesi selliseid keskusi Eestis, kus suurendatakse materjalide taaskasutamist nende sorteerimise läbi.

Jäätmed ja jäätmekäitlus

Me kõik puutume iga päev kokku prügiga – oleme ise prügi tekitajad . Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema.
Aastatel 2004–2007 toimusid jäätmevaldkonnas muutused, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004–2007 on põhinenud peamiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas Vabariigi Valitsus uue jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse üldised arengusuunad aastani 2013.
Jäätmekäitluse ümberkorraldamise käigus vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate arv (tavajäätmeprügilaid jäi pärast 2009. a 16. juulit 6), suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem.
Kuigi omavalitsuste korraldatud jäätmeveo süsteem ei hõlma veel kõiki omavalitsusi , on see laiendanud jäätmeveoteenust ka maapiirkondadesse. Investeeritud on jäätmejaamade võrgustikku, mis võimaldab elanikel taaskasutatavaid jäätmeid tasuta ära anda. Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik on täienenud jäätmejaamade ja uute kogumispunktidega.
Laienenud on jäätmete taaskasutus , tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Jäätmeteke
Tavajäätmete teke ületas 2006. aastal 20 mln tonni piiri. Ohtlike jäätmete teke on keskmiselt 7 mln tonni aastas. Aastatel 2003–2007 tekkis üle 80% jäätmetest tööstuses, 72% kogu jäätmetekkest moodustasid põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed. Oluline osa tööstusjäätmetest tekkis ka puidutööstuses ja tsemenditootmises, kuid need jäätmed suunati suures osas taaskasutusse.
Olmejäätmeid tekkis aastail 1999–2007 keskmiselt 400 kg elaniku kohta. Liigiti kogutud olmejäätmetest moodustab enamiku vanapaber ja papp, järgnevad klaasi-, metalli- ja puidujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal on aastail 2003–2007 moodustanud stabiilselt 11% olmejäätmete kogutekkest.
Olmejäätmete ladestamine prügilatesse vähenes ajavahemikul 1999–2007 oluliselt. Ladestamisele lähevad peamiselt segaolmejäätmed, mida on enne osaliselt sorditud. Olmejäätmete taaskasutamine on suurenenud, enamiku sellest moodustab pinnastöötlus ja bioloogiline ringlussevõtt (eelkõige kompostimine). Olmejäätmetest sorditakse välja ka pakendijäätmeid.
Üks suuremaid probleeme on ulaladestamine – olmejäätmeid vedeleb teeäärsetes kraavides, linnalähedastes metsades, veekogude kallastel jne. See on lubamatu ja keskkonnavaenulik tegevus. Sellise olukorra vältimiseks tuleb elanikud kindlustada olmejäätmete veo teenusega. Selleks pandi alates 2005. aastast kõigile vähemalt 1500 elanikuga kohalikule omavalitsusele (143) kohustuseks korraldada oma haldusterritooriumil jäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu tähendab seda, et omavalitsus kuulutab välja konkursi prügivedaja leidmiseks oma halduspiirkonnas. Kohustusliku korraldatud jäätmeveo teenusega varustatud elanike osa peaks olema 94%. Jäätmeveo rakendamine on kohalikele omavalitsustele osutunud tõeliseks komistuskiviks, mistõttu 2009. a alguseks on see u 55%.
Pooleteise aasta jooksul (2007. a lõpust 2009. a keskpaigani) on jäätmeveo teenuse hind n-ö vabaturul tõusnud u 35%. Korraldatud jäätmeveo piirkondades on hinnad teenuse rakendudes jäänud enamasti samaks või kasvanud paari protsendi võrra. Lisaks stabiilsele hinnale on neis piirkondades hinnatase keskmiselt poole madalam kui vabaturul.
 
Mis on mis?
Tavajäätmed — kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 
Püsijäätmed — tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 
Biolagunevad jäätmed — anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 
Ohtlikud jäätmed — jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
Olmejäätmed — kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.  

Jäätmekäitlus erilise tähelepanu all

Jäätmekäitlusele on Keskkonnaministeerium  jäätmeosakonnaeestvedamisel viimastel aastatel eriliselt tähelepanu pööranud.
Jäätmekäitluse korrastamise aluseks on Keskkonnastrateegiapõhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. 
Jäätmekäitlusmeetmed võib reastada sellisesse pingeritta: 
* jäätmetekke vältimine; 
* tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 
* jäätmete taaskasutamise laiendamine; 
* jäätmetest tuleneva keskkonna saastamise vähendamine; 
* jäätmete keskkonnaohutu ladestamine.
Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et:
1)  elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga;
2)  omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda;
3)  omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (näiteks pakendite äraandmiseks, vanapaberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne);
4)  elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud.
Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid – määrab jäätmeveo piirkonnad, jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja jäätmeveo tüüptingimused ning annab piirkonnas konkursi võitnud vedajale kuni viieks aastaks jäätmeveo ainuõiguse. Informatsiooni ja selgitusi nii korraldatud jäätmevedu kui ka jäätmekogumiskohti puudutava kohta annab kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist.
 Elanike jäätmehooldusalased kohustused:
Liitumine korraldatud jäätmeveoga. Juhul kui omavalitsuse korraldatud jäätmevedu piirkonnas ei ole, peab jäätmevaldaja ise korraldama jäätmete käitlemise seadusega sätestatud korras:
1)  viima oma jäätmed prügilasse või jäätmejaama;
2)  kasutama prügiveoettevõtte teenust.

Pakendite ja taara kogumine

Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda tühjalt üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse või viia jäätmejaama. Pakendite tagasivõtmist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR), MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Tootjavastutusorganisatsiooni OÜ (TVO).
Pakendikonteinerisse tuleb panna:

• plastpakendite jäätmed (jogurti- ja võitopsid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, plastnõud ja –karbid jm. puhtad plastpakendid); 
  
• klaaspakendite jäätmed (värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid jm. puhtad klaaspakendid);
  
• metallpakendite jäätmed (toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja korgid , konservpakendid);
  
• joogikartongist jäätmed (kartongist piima- ja mahlapakendid jm. puhtad kartongpakendid).
  

Et hoida oma elukeskkonda puhta ja inimväärsena, peaksime rohkem pöörama tähelepanu jäätmete kogumisele ja käitlemisele. Olmejäätmeid tekib meie ümber iga päev - enamiku sellest moodustavad paber, pakendid ja klaas. Väga oluline on jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine.
Liigiti kogumine ehk nn mitme prügikasti süsteem võimaldab jäätmeid sorteerida liigi järgi, näiteks kogutakse eraldi vanapaberit, klaasi, biojäätmeid ja pakendit. Iga omavalitsus seisab hea selle eest, et inimestel oleks võimalik juba eelsorteeritud jäätmed kodu lähedale ära anda. Kui see ei ole võimalik, siis on lubatud jäätmed kokku koguda ühte prügikasti (nn segajäätmed). Need sorteeritakse hiljem jäätmekäitlusettevõttes.
Eestis on juba rakendunud joogipakendi korduvkasutus, mille tulemusena on pakendijäätmete kogus tuntavalt vähenenud. Üleriigilist karastusjookide- ja madala alkoholi sisaldusega jookide pakendite tagatisrahasüsteemi korraldab Eesti Pandipakend OÜ. Kui pakend ei vasta tagastusnõuetele, siis tuleb ta panna vastavasse pakendikonteinerisse.
Tootja vastutus tähendab seda, et toote valmistajad ja müüjad on kohustatud oma toodetest tekkinud jäätmed kokku koguma ja tarbijal peab olema võimalus need jäätmed tasuta ära anda (näiteks patareid , vana elektroonika jms). Vana elektroonika  saab anda kauplusesse tasuta, kui ostate samast kauplusest uue asemele. Tasuta saab üks ühe vastu tagastada ainult sama liiki ja sama otstarvet täitva seadme (näiteks külmkapp külmkapi vastu). Samuti saab vanu majapidamismasinaid anda linna või valla jäätmete kogumispunktidesse või jäätmejaamadesse. Patareisid ja akusid saab tasuta üle anda või visata spetsiaalsetesse konteineritesse nendes kauplustes, kus just sellist liiki tooteid müüakse. 
Olmejäätmevedu korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus (vald, linn). Prügiveoks tuleb sõlmida leping kas kohaliku omavalitsusega või tema poolt valitud ettevõtjaga, kes teostab jäätmekäitlust ja -vedu

Biolagunevad jäätmed

Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid tuleb koguda eraldi konteinerisse! 
Konteiner biolagunevate jäätmete jaoks peab olema kinnistul kus on vähemalt kümme korterit , väljaarvatud korraldatud jäätmeveo vanalinna piirkonnas. Konteineri saamiseks tuleb pöörduda oma piirkonna jäätmevedaja poole. Konteineri määrdumise vältimiseks on võimalik vedajalt tellida biolagunevast materjalist vooderduskott, mis paigaldatakse pärast igat tühjendamiskorda. Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti . Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti .
Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:

• Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad , köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted , juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed.
  
• Majapidamispaber , pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid.
  
• Toataimed ja lõikelilled.
  

Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:

• Suured kondid.
  
• Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained.
  
• Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud.
  
• Kile, metall , klaas, tuhk , suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tühjendada vähemalt kord nädalas. Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
  

Kokkuvõte

Jäätmekäitluse korrastamise aluseks on Keskkonnastrateegiapõhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. 
Et hoida oma elukeskkonda puhta ja inimväärsena, peaksime rohkem pöörama tähelepanu jäätmete kogumisele ja käitlemisele. Olmejäätmeid tekib meie ümber iga päev - enamiku sellest moodustavad paber, pakendid ja klaas. Väga oluline on jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Tavajäätmete teke ületas 2006. aastal 20 mln tonni piiri. Ohtlike jäätmete teke on keskmiselt 7 mln tonni aastas. Aastatel 2003–2007 tekkis üle 80% jäätmetest tööstuses, 72% kogu jäätmetekkest moodustasid põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed. Oluline osa tööstusjäätmetest tekkis ka puidutööstuses ja tsemenditootmises, kuid need jäätmed suunati suures osas taaskasutusse.

Mõningad pildid :

Kasutatud kirjandus

http://www.envir.ee/625
http://www.paikre.ee/index.php?id=12
http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4tmek%C3%A4itlus
http://www.tallinn.ee/est/taara