................................................................ ............................................5 1 PÕLEVKIVI Põlevkivi, kollaks kuni peaaegu must settekivim , mis sisaldab peamiselt veekogude madalamatest organismidest pärinevat (akvageenset) vesinikurikast orgaanilist ainet gerogeeni. Termiliselt lagunedes annab kerogeen suure õlisaagise (hrl. üle 20%), kergetes orgaanilistes lahustites lahustub ta vähe (hrl. alla 20%). Peale orgaanilise aine sisaldab põlevkivi mineraal aineid (40-80%) ja vett(10-30%); kütteväärtus 5.20 MJ/kg ehk 1200-4800 kcal/kg. Põlevkivi muundumisaste ei ületa hrl. nn. pika leegiga kivisöe muundumisastet. vanimad põlevkivi maardlad moodustasid 450-500 mln. Aastat tagasi (Eesti-Siberi kirdeosa p-d), on ka uusaegkonna lademeid (nt. USA Greeni Riveri p.)
kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks Eesti on ainuke riik maailmas, kes on tootnud põlevkivist elektrit, soojust, gaasi ja õli juba ligemale sajandi, mistõttu on põlevkivi omadused meie energiatööstusele läbinisti teada. Põlevkivi keemiline koostis Põlevkivi on kerogeeni sisaldav kihiline musta või pruuni värvi settekivim, mis koosneb orgaanilisest, karbonaatsest ja silikaatsest osast. Põlevkivi orgaanilise osa moodustab kerogeen, mis annabki sellele maavarale energiaallikana olulise väärtuse. Keemilises mõttes on kerogeen orgaaniliste ainete segu sisaldades nii lineaarseid kui aromaatseid ühendeid ning lisaks süsinikule ja vesinikule ka lämmastikku, väävlit ja hapnikku (Tabel 1). Orgaaniliste ühendite sisaldus põlevkivis võib olla vahemikus 10-65%, seejuures Eesti põlevkivide kukersiidi ja graptolliit-argilliidi (vanema nimetusega diktüoneema) kerogeenil on erinev koostis
Utmine on loodusliku protsessi tehniline analoog. Kui see põlevkivi läheks nafta tekke sügavusele, kus temperatuur on 400-500 kraadi, siis temast tuleb välja õli ja gaas, mis moodustab looduses kõik need gaasimaardlad ja õlimaardlad. Põlevkivi juures on inimest läbi aegade huvitanud energia, sellest saadav valgus ja soojus: esmalt lambi-, siis kütteõli ja nüüd universaalne energiakandur - elekter. Energiat kannab põlevkivi kasulik komponent - orgaaniline aine kerogeen, mille energeetiline väärtus ehk kütvus võib olla 30-40 MJ/kg, st et üks kilogramm kerogeeni annab 30-40 megadzauli energiat. Kütvus, samuti nagu õliandvus, sõltub sellest, kui palju ja missuguses suhtes sisaldab kerogeen süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Suurema osa põlevkivist moodustab mineraalne komponent, mis ei põle ja on seega kasutu. Põlevkivi mineraalaine, majanduse seisukohalt kasutu komponendi ehk ballastaine moodustavad
· Ordoviitsiumi selfimeres kujunenud orgaanikarikas savikivim · Mineraalosa: karbonaatne (15-70%) ja terrigeenne (15-40%) · 10-65% OA (orgaaniline aines kerogeen, mis on tekkinud sinivetikalaadsete Gloeocapsomorpha prisca jäänustest · Detriidina rohkelt okasnahksete, trilobiitide, brahhiopoodide fragmente
Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Kukersiit-on põlevkivide hulka kuuluv settekivim.Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud sinivetika jäänustest. Diktüoneemakilt-tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savi. Kerogeen-erinevate loomsete ning taimsete materjalide looduslikes tingimustes muundumiseprodukt, moodustades huumuselisi ja sapropeelsetteid Fraktsioneeriv destilleerimine- protseduur vedelike eraldamiseks lahustest, mis põhineb nende erinevatel keemistemperatuuridel (erineval lenduvusel). Krakkimine-krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Lähtematerjalidena kasutatakse
produktid Näiteks, kivisöe gaasistamisel õhu ja veeauruga saadakse madala kütteväärtusega gaas (3,5-7,5 MJ/m 3), Põlevkivi poolkoksistamine on põlevkivi kuumutamine mis sisaldab ~ 50% N2, mis tuleb kaasa õhuga: kuni temperatuurideni 500-550°C, mille juures kerogeen laguneb (pürolüüsub) hapnikuvabas keskkonnas, C + O2 (õhk) = CO2 + N2 eraldades gaasi, õli ja tahke jäägi (poolkoksi). CO2 + C = 2CO 300°C - algab põlevkivi lagunemine C + H2O = CO + H2 500-550°C kerogeeni lagunemine toimub maksimaalse
Jääaeg ajavahemik, mille vältel suurt osa Maa pinnast katsid liustikud. Jäävaheaeg jääaegade vaheline soe aeg. Jääpaisjärv järv, mille liustik on paisutanud oma serva ja maapinnal oleva takistuse vahele. Kaljuvoor mandrijää kulutusel aluspõhjakivimitest tekkinud liustiku liikumise suunaline ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm. Karjäär ehk avakaevandus maavara pealmaakaevandamise koht. Kerogeen kivistunud orgaaniline aine. 21 Kihistik kihistu alajaotus. Kihistu enam-vähem ühtlase koostisega kivimikeha, mille nimetus on tuletatud kohanimest, kus kihistu on esindatud oma tüüpilisel kujul. Klindilaht klindiplatoosse või terrassi lahekujuliselt lõikunud nõgu. Klindineemik klindiplatoosse neemena eenduv osa. Klindiorg klindiplatoosse või terrassi lõikunud org.
11.2011 PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE ca 15 miljonit tonni aastas MILLEST KOOSNEB · lahtine kaevandamine karjäärides PÕLEVKIVI? · maa-alused põlevkivikaevandused · tahkete jäätmete ladestamine ~ 43 % orgaaniline osa (kerogeen) (aheraine) ~ 57 % mineraalosa · kaevandusveed (pH 3 ÷ 5, SO42-) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Põlevkivi kaevandamise ja 58 kasutamisega seotud
annaabi.ee 
