.................................... 4 Kompostimise etapid:........................................................................................... 10 Komposti kasutamine........................................................................................... 11 Mis sobib ja mis ei sobi?....................................................................................... 12 Kodune kompostimine:......................................................................................... 13 Kompostihunnik................................................................................................. 13 Aiakomposter.................................................................................................... 14 Majapidamiskomposter..................................................................................... 14 Erinevad masinad ja seadmed:............................................................................ 15 Big Hanna................................................
Milleks meile prügi vaja on? Õige vastus on, et ei olegi. Me ei vaja seda ning oleks suurepärane, kui me saaks prügi olemasolu muuta minimaalseks. Kui me kõik kasutaks taaskasutatavaid asju ning ei viskaks asja maha, vaid sorteeriks neid, et need satuks õigetesse kätesse ning nendest oleks võimalik midagi uut meisterdada. Ainuke kasulik prügi on orgaanilised olmejäätmed, mida saame edukalt kasutada kompostimisel. Minu kodus on olemas kompostihunnik ning minu arvates on väga huvitav vaadata, kuidas aja möödudes muutub see viljakaks mullaks. Kui arvestada, et vanad riided on ka prügi, siis võib ka nendest midagi uut meisterdada. Mina olen oma vanadest püktest teinud näiteks tolmulapid ning lühikeseks jäänud teksadest tegingi lühikesed püksid. Seega riidejäätmetega tuleb samuti osata ümber käia, mitte lihtsalt prügi hulka visata, et nad seal koos muude asjadega mädaneksid.
keskkonda ning kuidas selle vastu võidelda. 2 Kuidas sorteerida prügi? Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis läheb prügilasse või mis põletatakse. Prügi saab sorteerida mitmeti, olenevalt sellest, kuidas erinevad prügifirmad sorteeritud prügi vastu võtavad. Tihti sõltub sorteerimine ka sorteerija võimalustest, näiteks maal on võimalik tekitada oma kompostihunnik. Kõige tavalisem on prügi sorteerimine paberiks, plastikuks, metalliks, orgaanikaks, olmeks, klaasiks ja ohtlikuks prügiks. Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme Paberpraht on näiteks ajalehed, papp, vihikud ja raamatud. Selle alla ei sobi kiletatud paber, paberkleeplint ja tetrapakendid. Paberit valmistatakse puust, seega on see üldiselt taastuv loodusvara, kuid selle jaoks raiutakse niigi vähenevat metsa koguaeg maha ning loodus ei jõua nii kiiresti metsa juurde kasvatada
Lagunemisprotsessi käigust annab teada temperatuuri tõus, mis ulatub 60-75ºC. Kui temperatuur hakkab langema, on õige aeg segamiseks. Kompostihunniku optimaalne laius on 1,5-2 meetrit ja kõrgus 1,2-1,8 meetrit. Hunniku küljed peavad olema vertikaalsed ja pisut kokku surutud. Jälgida tuleb, et kuhja tihedus oleks seest väiksem kui väljast. Selliste kompostihunniku mõõtmete ja ülesehituse juures on tagatud aeroobne lagunemisprotsess. Hästi kujundatud kompostihunnik kasutab temas sisalduva hapniku ära 48-96 tunni jooksul ja tiheneb selle protsessi jooksul, millega kaasneb anaeroobsete protsesside kasv. Et seda ära hoida, on vaja komposti segada (kihte ümber tõstes) Segamise käigus: 1. õhutatakse komposti 2. kompenseeritakse veekadu (vajadusel tuleb vett lisada) 3. lisatakse täiendavaid komponente (lisa-aineid) 4. hoitakse ära ebaühtlane komposteerumine KOMPOSTEERIMISE I FAAS PIKK KOMPOSTEERIMISTSÜKKEL
Lagunemisprotsessi käigust annab teada temperatuuri tõus, mis ulatub 60-75oC. Kui temperatuur hakkab langema, on õige aeg segamiseks. Kompostihunniku optimaalne laius on 1,5-2 m ja kõrgus 1,2-1,8 m. Hunniku küljed peavad olema vertikaalsed ja pisut kokku surutud. Jälgida tuleb, et kuhja tihedus oleks seest väiksem kui väljast. Selliste kompostihunniku mõõtmete ja ülesehituse juures on tagatud aeroobne lagunemisprotsess. Hästi kujundatud kompostihunnik kasutab temas sisalduva hapniku ära 48-96 tunni jooksul ja tiheneb selle protsessi jooksul, millega kaasneb anaeroobsete protsesside kasv. Et seda ära hoida, on vaja komposti segada (kihte ümber tõstes). Segamise käigus: · õhutatakse komposti · kompenseeritakse veekadu (vajadusel tuleb vett lisada) · lisatakse täiendavaid komponente (lisaaineid) · hoitakse ära ebaühtlane komposteerumine Komposteerimise I faas Pikk komposteerumistsükkel
Ka lapsi tuleks juba maast madalast «rohelise» eluviisiga harjutada ja neile selgeks teha, et õunasüdamed, banaani ja apelsinikoored vm lähevad ikka kompostiämbrisse, mitte paberikorvi või koos konservikarpide ja krõpsupakenditega prügikotti. Kaupluses sisseoste tehes tasuks samuti eelistada looduses lagunevat või taaskasutatavat pakendit. Sobib varjuline koht Komposti tegemine algab aias sobiva koha valimisest. Hea, kui kompostiplats saab aastaid olla samal kohal. Kompostihunnik ei tohi paikneda ereda päikese käes. Sobiv on mõne suurema puu või põõsa vari, aitavad ka vaarikad või kõrgemad päevalilled jm. Et komposteeritavad jäätmed laiali ei vajuks, peaks hunnikul olema vähemalt kolmes küljes mingisugusedki piirded. Lihtsaimal juhul sobib selleks ka postidega toestatud tihedam tugev aiavõrk, mida on komposti väljavõtmisel kerge avadasulgeda. Komposti põhiline lähtematerjal tuleb siiski aiast ja aiaäärtest, kust seda laekub pidevalt
Eriti tuleb hoolitseda selle eest, et närilised ei pääseks 2008 Tallinna Tööstushariduskeskus kompostitavatele jäätmetele ligi. Toidujäätmeid tuleb kompostida soojusisolatsiooniga varustatud ja näriliste eest kaitstud kompostimisnõudes. Soojusisolatsioon on vajalik selleks, et komposteerumine jätkuks ka talvel. Aiajäätmeid tuleks kompostida raamis, mille võib ehitada näiteks vanadest laudadest. On hea, kui kompostihunnik jääb naabri krundist eemale. Jäätmete põletamine Majade kütmiseks tohib koos muu tahke küttematerjaliga kasutada üksnes puitu, mida ei ole töödeldud kemikaalidega, värvitud või lakitud. Põletada võib ka vanapaberiks kõlbmatut paberit ja kartongi. Põletatavad materjalid peavad olema puhtad ja kuivad ega tohi sisaldada toidujäätmeid. Toidujäätmete põletamisel tekkivad ained võivad olla mürgised ja
Halvasti biolagunevad jäätmed- vahad, vaigud, puiduligniin ABPR- Animal by-products- loomsed kõrvalsaadused) Kompostimass ei tohi olla: liiga kuiv; liiga niiske (vähese vee korral võib lagunemisel tekkida ülearune soe) Kompostimass peab olema poorne. Kobestamine aitab aunast välja lasta lagugaase (sellega kaasneb ka soojuskadu). MIDA KOMPOSTIDA?? JAH- toidujäätmed, kohvi- ja teepaks, majapidamispaber, lillemuld EI- suitsukonid, kile, lubi ja tuhk KOMPOSTIHUNNIK- umbes 1 m³ (et vältida külmumist) KOMPOSTIHOIDLA- väldib jahtumist; on hunnikust nägusam (sobib linnapilti paremini) REAKTORKOMPOSTIMINE- sobib suure hulga org jäätmete KIIREKS lagundamiseks Kompostmassi segatakse; õhustatakse; niisutatakse; soojendatakse Kambaerreaktor, trummelreaktor, tornreaktor, tunnelreaktor -> ERINEVAD SEGAMISVIISI POOLEST. Komposti kasutamine- väetamine (huumuse ja väetusainete sisaldus), maaparandustoime (kehvadel muldadel). KOMPOST SEGADA MULLAGA
Komposti tegemise etapid: 1) Materjalide kogumine ja läbisegamine või materjalide paigutamine erinevatesse kihtidesse. 2) Käivitub käärimisprotsess. Selle toimumisest annab märku t° tõus 60...70°C-ni. Kõrge temperatuur kiirendab käärimist, hävitab patogeenid ning umbrohuseemnete idanemisvõime. 3) Hügieniseerumisperiood. Toimub komposti steriliseerumine. 4) Laagerdumine. Toimub komposti lõplik valmimine. Kompostihunnik tuleb suve jooksul 1-3 korda läbi segada (vastavate segamisseadmetega või lihtsalt hanguga ümber tõstes). Kõiki reegleid täites valmib kompost 2-3 kuuga. Põhukompostile lisatakse sõnnikut või nende puudumisel mineraalseid lämmastikväetisi. Komposteeritav materjal tallatakse kinni. PÕHK Põhk väetisena peaks läbima lauda osalt söödana, osalt allapanuna ning tagastatama põllule sõnnikuna. Põhk on enne muldaviimist lagunemata, st. tema lagunemisprotsessid toimuvad mullas
_ Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. _ Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. _ Tekib mulda rikastav huumus Koduskompostimine: Majapidamises tekib olulisel määral kompostimiskõlbulikke jäätmeid. Valminud komposti saab koduaias kasutada ning Aitab oluliselt vähendada prügiveokulusid. Koduskompostimine: a) Kompostihunnik- põhja panna õhulisi materjale ( oksad) b) Kompostihoidla Kompostitav materjal peab olema biolagundatav _ Süsivesikud (suhkrud, tärklis, tselluloos, pektiin) lagunevad kergesti _ Valgud lagunevad kergesti _ Rasvad, vahad ja vaigud lagunevad raskesti _ Puiduligniin laguneb eriti raskesti. _ Kompostimisel laguneb paberipraht mõne nädala kuni kuuga _ Prügilademes võivad paberilehed püsida aastaid, raamatud, papp, puit ja kaltsud isegi sada aastat. Osakeste suurus:
Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, Aitab oluliselt vähendada prügiveokulusid milles on rohkesti mikroorganisme. Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Tekib mulda rikastav huumus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 13 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14 Kompostihunnik Kompostihoidla · Sobilikud mõõdud: kõrgus 0,8- 1,2m; laius 1,2-1,5m; pikkus vastavalt vajadusele
Kompostihunniku põhjaks laotatakse ca 20 cm kiht peeni oksi või muud koredat materjali, mis tagab õhu läbipääsu. Edasi kihitatakse vaheldumisi peenemaid ja kergemini lagunevaid jäätmeid koredate jäätmetega. Sügisel riisutud lehti ei ole soovitav laotada üle 10 cm paksuse kihina – kihtide vahele tuleks paigutada koredamat materjali. Kui kompost tiheneb liigselt võib seda aiahargiga liigutada; ka võib vahele panna sõnnikut, turvast või mulda. Kuival ajal vajab kompostihunnik kastmist. 59 Väikekompostimisel ei maksaks teha väga suurt kompostihunnikut – siis kannatab õhustatus; õhupuudus aga pärsib omakorda mikroorganismide tööd. Kompostimisprotsessi häireteta kulgemise tagab väikekompostimise puhul aun, mille kõrgus on 1 … 1,2 meetrit ning pikkus ca 1,5 meetrit.
annaabi.ee 
