-monooksiide, lämmastikhappeid ja ka tahkeid osakesi. Alternatiivse meetodina on rehvide utiliseerimiseks kasutatud ka puhtal kujul pürolüüsi, see tähendab et protsessi ei kaasata põlemist. Väheneb oluliselt heidete kogus atmosfääri. Eestis on rehvide pürolüüsi suhtes oldud skeptiline, kuna ei teata seda tehnoloogiat. Samuti on seda ka keelanud Euroseadused [8]. 2.2.2 Rehvide põlengud Metsa alla vedelema jäetud vanarehvid risustavad loodust ja rikuvad vaatepilti. Tervelt ladestades ei eralda rehvid keskkonda ohtlike aineid, sest nad on väga inertsed ning isegi aja jooksul ei lagune. Ohtlikuks võib kujuneda rehvide põletamine. Mõnikord kasutatakse lõkkesüdame tegemisel vanu autode või mootorrataste rehve. Selle tulemuseks on saastunud kopsud ning tahmunud lõkkeplats. Rehvide põlemisel tekkivad suitsugaasid sisaldavad üle 400 orgaanilise ühendi, millest paljud võivad põhjustada vähki [6].
aastatel eriliselt tähelepanu pööranud. Aastatel 20032006 oli erilise tähelepanu all meetmete rakendamine uute jäätmealaste õigusaktide elluviimiseks, sh jäätmete taaskasutamise edendamine ja uute, keskkonnanõuetele vastavate jäätmekäitluskohtade rajamine. Samuti tootja vastutuse rakendamine teatud jäätmevoogudele nagu pakendid ja pakendijäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, romusõidukid ja vanarehvid. Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud nõuetele mittevastavate prügilate arv. Kui 2003. aasta algul tegutsenud 59 prügilast vastas nõuetele vaid kolm, siis 2006. aasta lõpuks olid need arvud 30 ja kaheksa. Viie viimase aasta jooksul on alustanud tööd kolm uut kaasaegset piirkondlikku tavajäätmete prügilat: Uikala, Tallinna ja Paikre prügilad. Uute prügilate rajamisega arendatakse välja kompleksne jäätmekäitlus, kus
SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd........................................
Põltsamaa vee ja kanalisatsiooni eest vastutab Põltsamaa Varahaldus. (https://www.riigiteataja.ee/akt/69707 ) 1.4.3. Jäätmekäitlus Põltsamaa linnast kilomeeter eemal Põltsamaa vallas Pauastvere külas töötab jäätmejaam, mis valmis 2007. aastal. Jaamas võetakse vastu puidu-, suuremõõtmelisi, ehitus-, metalli-, pakendi- ning suuremõõtmelisi, ohtlikuid, elektri- ja elektroonikajäätmeid. Samuti saab viia sinna ka tekstiili ja plastikut, vanarehvid, olmeprügi, penoplasti ja aknaklaasid. Enamike jäätmete viimine jaama on tasuta. Põltsamaa linnas teostab jäätmevedu alates 2012. aasta detsembrist Ragna-Sells AS. Linnas asub 23 segapakendi konteinerit ning 6 paberi ja papi konteinerit. (http://poltsamaavv.kovtp.ee/jaatmejaam ) 6 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES Põltsamaa linn kuulub maakonnas suurimate omavalitsuste hulka. Linna elanike arv on selle
põhjavett) ja inimese tervisele, vajades erikäitlust, mistõttu ei tohi neid panna kokku tavajäätmetega ühte konteinerisse. Jäätmete sorteerimisel tuleks ohtlikud jäätmed viia jäätmejaama, anda vastavasse vastuvõtupunkti (nt vanad ravimid saab viia apteeki, poodides on patareide jaoks kogumisanumad jms) või ohtlike jäätmete käitlejale, kellel on jäätmeluba, või vastava toote müüjale. Probleemtoodete jäätmeteks on näiteks romusõidukid, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed, kodumasinad, ohtlikke aineid sisaldav plast, klaas, kuvarid. Tootjatel on samuti vastutus, täpsemalt probleemtoodete tootjavastutuse põhimõte, mis tähendab, et tootjal on kohustus tagada tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud 15 probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumine ja nende taaskasutus või kõrvaldamine.
energiakasutuseta. Kõiki jäätmeid ei saa uuesti kasutada: – Majanduslikud piirangud (ei tasu ära, kallis, energiamahukas) – Tehnilised piirangud (ei ole võimalik) – Keskkonna- või tervisekaitsest tulenevad piirangud (ei tohi) Probleemtooted on tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. • Patareid ja akud • Romusõidukid ja nende osad • Vanarehvid • Elektroonikaromu (WEEE) – Elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, nt kodumasinad. – WEEE on uus jäätmeliik, mis sisaldab ohtlikke aineid, terast, plasti, värvilisi ja väärismetalle (rear earth elements – REE). • UUS: põllumajandusplast (silokile ja võrgud) RoHS märgis – Restriction of the use of certain Hazardous Substances in Electrical and Electronic Equipment – näitab ohtlike ainete käitlemise piiranguid elektri- ja elektroonikaseadmetes.
Jäätmemajandus- ja Käitlus Mis on jäätmed? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Ma...
· Võivad sisaldada ohtlikke aineid · Lammutamine ja kõlblike osade eraldamine · Sisaldavad värvilisi ja väärismetalle · Materjalide ümbertöötlemine Puidujäätmed · Autokerede peenestamine (veskid) · Raiejäätmed Vanarehvid · Puidutöötlemisjäätmed · Ei lagune ning loodust otseselt ei reosta, kuid · Puidurikas ehitus-lammutuspraht on tuleohtlikud ning raskendavad jäätmete (immutatud, värvitud, lakitud) ladestamist. · Saab purustada ning kasutada teedeehituses,