niiskuskindel, plastiklaminaat ei pehmene eriti taaskohaldatud kuumuse all. Metall-laminaat on sobiv suurte metall- asjade pakkimiseks ja kaitsmiseks. Peenekihiline metall-laminaadi kiht aitab ära hoida korrosiooni. Fooliumlaminaat on tavaliselt tehtud alumiiniumist. Ta on painduv ja effektiivne tõkend niiskusele ja lõhnadele. Lamineerimine 3 Näide sellest, kuidas toimub lamineerimine, ettevõtte RevaPrint põhjal. Lamineerimine toimub kuumlaminaatoril, mille poognamõõt on min. 250 x 250 mm max 720 x 1060 mm ja grammkaal 130g/m² - 350g/m². 1. Trükipoognad kaetakse termokilega. Poognate pikkus peab olema ühe töö lõikes ühesugune (poognad puhastada), kuna masina etteandekiirus reguleeritakse konkreetse töö järgi. Trükkimisel peab arvestama, et töö teostamiseks vajatakse esi- ja markeservast min.15mm, teistelt servadelt min
Hankelogistika Algmaterjali tootmine ehitusele ja mööblitööstusele Minu hankelogistika töö on ehitusmaterjalide ja mööblitootmise algmaterjali tootmisest. Vaatlen MDF-i ja PLP-i tootmist. Mis on MDF (medium density fibreboard) ja PLP (particle board)? Lihtsalt öeldes, tegemist on puitlaastplaadiga/puitkiudplaadiga, mis on tuntud ka kui "Püssi plaat", vanemad inimesed tunnevad seda ka saepuruplaadina. Tegemist on äärmiselt keskkonnasõbarliku tootega (eriti enne lisaväärtuse andmist). Puidutööstuses hästi orienteeruvad inimesed ei paneks nende kolme artikli vahele võrdusmärki, kuid tavainimene võiks seda väga vabalt endale lubada. Nimelt on tehnoloogiliselt nende erinevus väga väike.) Kuigi Eestis on saetööstus väga hästi arenenud ja see suudab töödeleda kogu kohaliku saepalgi, siis edasine tegevus läheb kahjuks juba riigist välja. Paberipuu läheb 95% ulatuses ekspordiks. (http://www.aripaev.ee/1630/a...
Viimistluste terminid NANOVIIMISTLUS Nanoviimistlus vähendab kemikaalide kasutamist ja nendest tekkivaid kahjusid. Nanoosakesed on läbipaistvad, väga väikese massiga ja suure pinnaalaga. Nanoviimistlust on võimalik lisada värvimise või viimistluse ajal, pihustiga katmise abil või elektrostaatilisel meetodil. Viimistluste terminid KULUNUD VÄLIMUS Toode on töödeldud spetsiaalse viimistlusega, mis annab rõivale unikaalse välimuse. POLÜMEERIDEGA LAMINEERIMINE Mida paksem kangas, seda tihedam polümeeri kiht. Õhu läbilaskvus väheneb, aga kaitse määrdumise eest suureneb. Riidesordid Buklee – mahuline, pehme ja sõlmelise pinnaga materjal, mis on kootud bukleelõngast.Kujutab endast efektlõnga, kus üks niit on keritud laineliselt ümber teise- karkassniidi- nii, et esimeset tekivad aasad ja sõlmekesed. On hinnatud kui kostüümi materjal. Changeant – kanga tüüp, kus kanga värv ja
üksikute kihtide funktsioonid. Kombin.pam-1)polümeeri ja paberi või papi kombineerimisel saadud materjalid. Paber ja papp annavad jäikuse, mitteläbipaistvuse,trükitavuse.Polümeerid lisavad niiskuskindluse, keemilise inertsuse, keevitavuse, steriilsuse.Kasutatakse nelja moodust seostamiseks: -sulatakse,-lahusesse kastmine,-emulsiooni või dispersiooni pinnale kandmine,-pressimine ja lamineerimine. 2)polümeeri ja alumiinumfooliumi kombineerimiselsaadud materjalid -rilsaan-alumiinumfoolium-polüetüleen-vaakumpakendmaiskes. -tsellofaan-PE-foolium-PE-vaakumpakendmiseks. -kartong-foolium-PE-tetrapak. -lakeeritud, kašeeritud foolium. 3)erinevatest polümeeridest kombineeritud. Näiteks-tsellofaani katmine lakiga-, PVDC ga kaetud tsellofaan-PE-tugev 4. Polümeeride keskkonnaohtlikkus, põlemisel tekkivad toksilised ühendid
......................................................9 1.6 Klaasi karastamine....................................................................................................................10 1.7 Klaasi taustvärvimine...............................................................................................................10 1.8 Siiditrükkimine.........................................................................................................................11 1.9 Lamineerimine..........................................................................................................................12 1.10Digitaalne trükkimine..............................................................................................................13 2Erinevad fassaadiklaasid..................................................................................................................14 2.1 Tavaline klaas....................................................................
Sissevõtuga on alati arvestatud, mille tõttu on paberit natuke rohkem. Värviskaalalt tuleb mõõta: trappingut, densiteeti, punktikasvu, halli tasakaalu. Järeltöötlus Ettevalmistamisel valmistatakse ette trükifail ka järeltöötluseks. Lisatakse lõikevaru, lõikemärgid, arvestatakse köitmisviisiga, voltimise ja nuutimisega. Arvestatakse ka eriviimistulustega nagu kohtlakk, folium, surutrükk, soonimine, perforeerimine, numereerimine, stantsimine, aukude puurimine, lamineerimine. Järeltöötluses tehakse kõik vajalikud viimistlused trükisele. Seejärel kogutakse tooted kokku, pakendatakse ning transporditakse kliendile. 6 Keskonnaohutussertifikaadid FSC Metsahoolekogu (ingl. k FSC – Forest Stewardship Council) on rahvusvaheline mittetulunduslik sõltumatu organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada maailma metsade majandamist
olmejäätmeid. See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on vimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada: vanapaber, pakendijäätmed, biolagunevad aia-ja pargijäätmed (Tallinnas lisaks ka toidu-ja sööklajäätmed), ohtlikud jäätmed ja probleemtooted. Vanapaber ja papp moodustab olmejäätmetes ca 32% (taaskasutamine säästab energiat ja toorainet, kuid taaskasutuskordade arv on piiratud (4-8)). Plast moodustab olmejäätmetes ca 11% (korduvkasutamine, ümbersulatamine, lamineerimine, energiakasutus). Klaas moodustab olmejäätmetes ca 5-8%, see säästab loodusvarasid ja energiat, kasutatakse samalaadsetetoodete tootmiseks või muul viisil (riie, vill, optiline kaabel, ehitusmaterjalid jne). 2008 aastal Europa Liidu keskkonnanõukogu võttis vastu uue jäätmete raamdirektiivi, mille eesmärk on edendada jäätmete korduskasutust ja jäätmete ringlussevõttu, et vähendada prügilates jäätmeid ja neist tekkivaid kasvuhoonegaase
.......................................................... 2.Klaasi töötlemine..................................................................................................................... 2.1.Klaasi karastamine............................................................................................................ 2.2.Klaasi kuumtugevndamine................................................................................................ 2.3.Klaasi lamineerimine........................................................................................................ 2.4.Klaasi painutamine............................................................................................................ 2.5.Klaasi taustvärvimine........................................................................................................ 3.Erinevad klaasid.........................................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED AINEST ,,Komposiitmaterjalid" MTM 0050 1. Millised on põhilised armeerimise skeemid, esitage need graafiliselt. A- pidevarmeerimine; B- diskreetne armeerimine; C- dispersioonarmeerimine; D- kihtarmeerimine 2. Kuidas sõltuvad teineteisest KM armeerimise suund ja järgmised omadused: elastsusmoodul, tõmbetugevus, survetugevus, soojuspaisumine? KM kiudude põhilisteks töökarakteristikuteks on nende tugevus, jäikus ja sitkus. 3. Nimetage olulisemad meetodid niitkristallide kasvatamiseks. *Kristallide kasvatamine pindest; *Kiudude kasvatamine elektriväljas; *Aurusadestamine gaasifaasist 4. Kas niitkristalli kasvamisel pindest toimub materjali sadestumine kristalli tipus või kristall kasvab altpoolt? Kasvatamine pindest tähendab materjali sadestumist kristalli tipus 5. Mis on niitkristallide kasvu allikad kristallide kasvamisel pindest? Dislokatsioonide tekkekohad 6. Millised tingimused peavad olem...
Klaas on üks neist materjalidest ja tänapäeval on see ehituses väga laialdaselt levinud. Klaas on oma olemuselt küll üpriski lihtne ehitusmaterjal, kuid samas on ta keeruline paljude kasutusvõimaluste poolest. Tootmisprotsessi erinevates etappides saab klaasile anda mitmeid omadusi, mis omakorda tähendab projekteerijate ja ehitajate jaoks väljakutset valida õiges olukorras õige klaasitoode. Klaasi termiline töötlemine ning lamineerimine on kõige olulisemad klaasi struktuurseid omadusi ning välimust mõjutavad tootmise etapid. Erinevad klaasilahendused on samal ajal nii ainulaadsed ja silmailu pakkuvad kui ka praktilised ja kauakestvad. Käesolevad referaadis on käsitletud klaasi kui materjali omasuded, liigid ning kasutusalad. 3 1.KLAASI LIIGID JA KASUTUSALAD
Erinevuseks on järkjärguline jahutustsükkel. Kuna kuumtugevdatud klaasi purunemispilt on sarnane lõõmutatud klaasile, ei loeta seda turvaklaaside hulka. Kuumtugevdatud klaas sobib eriti hästi rakendusteks, kus on tegemist termiliste pingetega, samas kui turvanõuete täitmine pole kohustuslik. Kuumtugevdatud klaasi kasutamine on ideaalne ka rakenduste puhul, kus nõutav mehhaaniline tugevus on lõõmutatud klaasi omast suurem, kuid karastatud klaasi omast väiksem. [4] 5. Klaasi lamineerimine Lamineeritud klaasi tootmisprotsess leiutati 1909. aastal prantsuse keemiku Edouard Benedictuse poolt tootenimetuse Triplex all. Protsess seisneb kahe klaasikihi lamineerimises PVB-kile (polüvinüülbutüraal) abil, mis tagab ka klaasi võimalikul purunemisel ohutuse, kuna klaasikillud jäävad kile külge kinni, tagades kõrgel tasemel kaitse vigastuste vastu. Klaasikihtide ühendamine toimub tolmuvabas ruumis, kus PVB-kile rullitakse laiali ühele
jahutustsükkel. Kuna kuumtugevdatud klaasi purunemispilt on sarnane lõõmutatud klaasile, ei loeta seda turvaklaaside hulka. Kuumtugevdatud klaas sobib eriti hästi rakendusteks, kus on tegemist termiliste pingetega, samas kui turvanõuete täitmine pole kohustuslik. Kuumtugevdatud klaasi kasutamine on ideaalne ka rakenduste puhul, kus nõutav mehhaaniline tugevus on lõõmutatud klaasi omast suurem, kuid karastatud klaasi omast väiksem. 4 Klaasi lamineerimine Lamineeritud klaasi tootmisprotsess leiutati 1909. aastal prantsuse keemiku Edouard Benedictuse poolt tootenimetuse Triplex all. Protsess seisneb kahe klaasikihi lamineerimises PVB-kile (polüvinüülbutüraal) abil, mis tagab ka klaasi võimalikul purunemisel ohutuse, kuna klaasikillud jäävad kile külge kinni, tagades kõrgel tasemel kaitse vigastuste vastu. Klaasikihtide ühendamine toimub tolmuvabas ruumis, kus PVB-kile rullitakse laiali ühele kahest klaasist,
Panin kilega kaetud paberid lamineerimismasina sisse ja masin lamineeris ise paberi ära (Foto 12). Kui kaardid olid lamineeritud, siis hakkasin lamineeritud paberit kääridega lõikama (Foto 13). Lõikasin välja 22 mängukaarti. Foto 11. Lamineerimismasin, liblikakaardid ja lamineerimiskile. Foto autor Edvin Tämm 14 Foto 12. Liblika kaartide lamineerimine. Foto autor Ene Vister Foto 13. Liblika kaartide välja lõikamine. Foto autor Ene Vister 15 Kaardid tulid välja ilusad ja kiletatult ka vastupidavad ja need annan koos liblikakogu ja inforaamatuga bioloogia klassi. Üks komplekt kaarte, mis on välja lõikamata ja lamineerimata, asub lisas (LISA 2). 16 KOKKUVÕTE
- kuumpressimine (T > 170°C; p > 45MPa) 2) valupressimine: pressvormi surutakse soojendatud, voolavaks muutunud materjal (T=170...200°C; p= 15...75 MPa) Ekstrusioon Ektrusioonil töödeldakse termoplaste järgmiselt: ekstruuderi kuumas silindris muudetakse plastid pöörleva teo toimel plastseks, see võimaldab neid suruda läbi vormiva kanali. Seejarel toode jahutatakse. Põhilised polümeerkomposiittoodete valmistustehnoloogiad Käsitsi lamineerimine - kasutatakse ühepoolseid vorme, sobilik suurte mõõtmetega toodete (näiteks vannid, paadid) tootmiseks, kõvenemine toimub ruumitemperatuuril. Pihustamismeetod - sideaine ja kiudude segu pihustatakse vormile Vormimine vaakumkoti abil - selle meetodi korral surutakse käsitsi asetatud materjalikihid kokku elastse vaakumkoti abil, kasutades vaakumit. Kerimine e. mähkimine - kasutatakse tsisternide ja mahutite valmistamiseks. Üldiselt
rohkem kangastruktuuris paigal · kasutada tihedamalt põimuvaid kanga siduseid (nt labase sidusega kangas muutub raskemini topiliseks kui atlass-sidusega kangas) · vähendada kangas tugevate staapelkiudude osakaalu (nt nõrgad kiud rebenevad kergesti hõõrdumisel kanga pinnast, kuna side on nõrk ja tekkinud topid kukuvad maha) · viimistleda riide pinda nii, et see aitaks kiudusid riide kasutamisel riide pinnas hoida (nt kanga immutamine, lamineerimine jm). Kõige kiiremini muutuvad topiliseks akrüülkiust ja lambavillast valmistatud hõredakoelised trikootooted. Viskoos-staapelkiududest trikotaazist top- Pärast 2-aastast kampsun. kandmist näeb kampsuni kanga pind välja selline:
· taaskasutus säästab · väike mass, suur taaskasutamisel põletamist energiat ja toorainet maht · kasutamine · Kõrge väärtusega, · taaskasutuskordade · KASUTAMINE: samalaadsete toodete ligi 50% arv piiratud (4-8), korduvkasutus, tootmiseks või muul vanarauast maailmas vajadusel lisatakse ümbersulatamine, viisil (riie, vill, taaskasutatakse puhast kiudu lamineerimine, optiline kaabel, · kasutusvõimaluste energiakasutus ehitusmaterjalid jne) laiendamine: · termoplastid (PP, · kogumise kvaliteet ehitusmaterjalina, PS, PVC) 80% oluline (võõrised, presspaber, · termoreaktiivplastid värvus, tüüp) soojusenergia (polüester, epoksiid-, feno-, aminoplastid) 20% Teisese toorme piirangud :
· plastikuid on palju erinevaid liike eraldatud · väike mass, suur maht plastjäätmete pall taaskasutusse · KASUTAMINE: korduvkasutus, ümbersulatamine, lamineerimine, energiakasutus · termoplastid (PP, PS, PVC) 80% · termoreaktiivplastid (polüester, epoksiid-, feno-, aminoplastid) 20% Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 15 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 16 Elektroonikaromude plastkestade purustamine ja pallimine Pallitud ja pakendatud plastjäätmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
