jäätmekäitlus konspekt (0)

Jäätmekäitlus konspekt Jäätmekäitlus – jäätmetega tehtavad toimingud ning kontroll jäätmetega
seotud tegevuse üle. Eesmärk – säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta 
tervist. Majandusharuna saada kasumit ja vältida raiskamist.  Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal 
või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti 
veetakse prügilasse või põletatakse.  Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine  • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele  • Prügi pandi maapinnalohkudesse ‘silma alt ära’ – nii tekkis inglise keelde 
mõiste landfill.  • Prügi tuli ladestada võimalikult väikesele alale – nii tekkisidki prügilad.  • Prügikihte hakati katma 1900-te algul, tavatehnoloogiaks sai see 80-ndatel.  • Ladestamine prügilasse on levinuim prügikäitlusviis tänapäevani Miks on prügilad kahjulikud?  Ümbrus – maa kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, mürgised gaasid, 
hais, müra Prügimägi – linnud, närilised, putukad, lendpraht ja tolm, tule ja plahvatusoht, 
taimestik hävimine, pinnase reostumine Vesi – pinnavee reostumine, põhjavee reostumine Jäätmekäitlushierarhia – vältimine ja vähendamine Korduskasutus ja selleks ettevalmistamine Ringlussevõtt materjalina Bioloogiline ringlussevõtt Energia- ja muu taaskasutus Prügilasse ladestamine (kõrvaldamine)


Säästlik jäätmekäitlus Tervikjäätmekäitlus on mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane 
koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning 
võimalikult väikeste kulutustega vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast. Tervikjäätmekäitlus on: – mitmesuguste käitlusvõtete  – sihipärane koosrakendamine selleks, et  – keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning  – võimalikult väikeste kulutustega  – vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast Säästlik jäätmekäitlus - jäätmed sorditakse ja viiakse selleks ette nähtud 
kohta, et jäätmekäitlusfirma saaks neid ühel või teisel moel ära kasutada. • Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, sortimine, vedu, taaskasutamine, töötlus
ja prügilasse ladestamine  • Jäätmehooldus – jäätmekäitlus + järelevalve ja suletud prügilate järelhooldus ÕIGUSAKTID Eesti õigusaktide hierarhia - Eesti vabariigi põhiseadus - Riigikogu seadused - Vabariigi valitsuse ja ministrite määrused - Kohalikud omavalitsuse õigusaktid Jäätmekäitluse õiguslikud alused  Jäätmeseadus annab jäätmehooldust reguleeriva õigusraamistiku  • Seonduvaid valdkondi reguleerivaid seadusi: – Looduse kaitsest – 
Keskkonnaseirest ja keskkonnajärelevalvest – Ehitusest ja planeerimisest – 
Välisõhu kaitsest – Kemikaalidest – Veest  • Oluline on ’teiste’ seaduste ja alamastmeaktide omavaheline ühtlustamine.  Ohtlikud on need jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas 
nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese 
tervisele, varale või keskkonnale. Jäätmeluba on vaja: – jäätmete kõrvaldamiseks (prügilasse); 


– jäätmete taaskasutamiseks;  – ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks (välja arvatud isiku enda tegevuse 
tulemusena tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks);  – teiste isikute tekitatud ja üle antud metallijäätmete kogumiseks või veoks 
jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil;  – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks;  – olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena; – jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduse §-s 75 sätestatud juhtudel;  – jäätmehoidla käitamiseks JÄÄTMELIIGID, OMADUSED, HULK Jäätmete liigitamine  1. Tekkekoha järgi, nt olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus- jm
jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht;  2. Algotstarbe järgi, nt pakendijäätmed, toidujäätmed;  3. Materjali järgi, nt vanapaber, -klaas, -metall;  4. Füüsikalise oleku järgi: tahked, vedelad, gaasilised;  5. Omaduste järgi: põlevad, biolagundatavad, püsivad;  6. Ohtlikkuse järgi: tavalised, ohtlikud;  7. Suuruse järgi, nt peenprügi, suurjäätmed Olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või 
mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. PAKENDID Jäätmete taaskasutamine jaguneb neljaks tegevuseks:  1. teisestoorme eraldamine prügist ning kokkuvedu;  2. teisestoorme sortimine, puhastamine ja pallimine;  3. teisestoorme ümbertöötamine;  4. valmistoodangu turustamine • Teisest tooret on kahesugust: – Tootmisjäägid ja praaktoodang  – Kord kasutatud materjal (post-consumer waste)


 • korduskasutus – samaks otstarbeks, materjali ei pea ümber töötama  • taaskasutus – samaks või muuks otstarbeks, materjali peab ümber töötama  – Otsene taaskasutus: jäätmeid kasutatakse toormena  – Kaudne taaskasutus: jäätmeid kasutatakse energia saamiseks või 
mullaomaduste parendamiseks  • Jäätmed: materjal või kütus • Jäätmete korduskasutus on toiming, mille käigus tooteid või 
tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel 
otstarbel.  • Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille tulemus on 
jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi 
materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud.  • Jäätmete ringlussevõtt on taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat 
ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud 
bioloogiline ringlussevõtt (v.a põletamine, RDF ja täitepinnas).  • Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse ja põletamine ilma 
energiakasutuseta. Kõiki jäätmeid ei saa uuesti kasutada:  – Majanduslikud piirangud (ei tasu ära, kallis, energiamahukas)  – Tehnilised piirangud (ei ole võimalik)  – Keskkonna- või tervisekaitsest tulenevad piirangud (ei tohi)  Probleemtooted on tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada 
tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast 
risustamist. • Patareid ja akud  • Romusõidukid ja nende osad  • Vanarehvid  • Elektroonikaromu (WEEE) – Elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, nt 
kodumasinad.  – WEEE on uus jäätmeliik, mis sisaldab ohtlikke aineid, terast, plasti, värvilisi ja 
väärismetalle (rear earth elements – REE).  • UUS: põllumajandusplast (silokile ja võrgud)


RoHS märgis – Restriction of the use of certain Hazardous Substances in 
Electrical and Electronic Equipment – näitab ohtlike ainete käitlemise piiranguid 
elektri- ja elektroonikaseadmetes. • RoHS märgis näitab ostjale, et tootes ei ole ohtlikke aineid kasutatud või nende
kontsentratsioon on tühine ja ei ületa õigusaktis kehtestatud määra ning 
loodetavasti mõjutab tarbija ostuvalikuid.  • RoHS direktiiv käsitleb kuue keskkonnaohtliku aine kasutust elektri- ja 
elektroonikaseadmetes:  – elavhõbe, plii, kaadmium, kuuevalentne kroom ja tule levikut pidurdavad PBB 
ja PBDE ained. JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDU • Jäätmevooks nimetatakse jäätmete kulgu tekkekohast käitlusse ning lõpuks 
prügilasse.  • Jäätmete liikumise teekonnal on PALJU osalisi:  – Jäätmetekitaja (igaüks meist)  – Majahoidja, kojamees, koristusfirma (koristab meie tagant)  – Prügivedaja (viib ära meie prügi)  – Jäätmekäitleja (teeb meie jäätmetest midagi kasulikku?)  – Prügila (see peaks olema viimane puhkepaik prügile; aga ära unusta, et 
eksisteerib ka prügila jäätmevoog ning osa materjale tuleb sealt tagasi 
kasutusse!)


• Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete 
eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete 
koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks 
jäätmekäitluskohta.  • Jäätmete vedamine on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga 
lähtekohast sihtpunkti. § 9. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku 
omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed  § 10. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või kes 
sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis 
muutub.  § 10. Edasimüüja on ettevõtja, kes jäätmeid ostab ja müüb.  § 10. Vahendaja on ettevõtja, kes korraldab teiste nimel jäätmete 
taaskasutamist või kõrvaldamist Korraldatud prügivedu -> KOVi poolt ‘Korraldatud jäätmevedu’  • Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud 
piirkonnast määratud jäätmekäitluskohtadesse KOV valitud ettevõtja poolt  • KOV korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo hanke 
(lähtutakse riigihangete seadusest) – Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata 
(peaks!!! hõlmama) ka muid jäätmeid – Veopiirkond ei ole üldjuhul suurem kui 30
000 elanikku  • Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks! – Vabastusi jagab 
KOV  • KOV asutab jäätmevaldajate registri. Kui KOV ise olmejäätmete veo korraldab, siis:  – Prügivedu jõuab tõepoolest igale kinnistule  – Teenus on odavam (nn hulgihind)  – Elanikud ei pea ise lepinguid sõlmima  – Kui sa niikuinii maksad, siis kaob sul huvi jäätmeid mujale sokutada  – Omavalitsus saab (kui oskab ja tahab) korraldada ka muude jäätmete kogumist • KOV teeb hanke  • Võitnud prügifirma saadab klientidele tüüplepingu.  • Jäätmetekitaja allkirjastab lepingu. 


• Sundkäik: kui ka ei allkirjasta lepingut, siis arve tuleb ikka!  • Jäätmetekitajale jääb võimalus valida a) väiksem konteiner b) konteiner mitme 
peale c) harvem äravedu (nt 1×kuus linnas, kolme kuu tagant maal) JÄÄTMETE TÖÖTLEMINE Töötlemine muudab jäätmete omadusi eesmärgiga:  – vähendada nende kogust,  – vähendada nende ohtlikkust,  – hõlbustada nende käitlemist, kõrvaldamist või taaskasutamist JäätS: Jäätmete töötlemine on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa 
arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.  Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist mahu vähendamise 
eesmärgil, näiteks prügilasse vedamisel või ladestamisel. Jäätmete mehaanilise töötlemise eesmärk on ette valmistada või lihtsustada 
jäätmete edasist käitlemist või kasutamist. Mida tähendab sortimine?  Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimise ja liigiti kogumise  Sortimisel lahutatakse taaskasutatavad ning ohtlikud jäätmed  Paber, papp, metall, plast, klaas  Kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav • Jäätmete lõhkumine ja mahu vähendamine  – Purustamine – Peenestamine  – Tihendamine (pressimine)  • Jäätmete sortimine (mõne iseloomuliku tunnuse järgi)  – Mehaaniline sortimine –sõelumine  – Käsitsisortimine 


• Jäätmete omaduste muutmine  – Jäätmete niisutamine ja pesemine  – Jäätmete kuivatamine (termiline, bioloogiline)  – Jäätmete sulatamine  – Jäätmete puhastamine  • Jäätmete pakkimine (pallimine) ja lattu kogumine Jäätmekütus Jäätmekütus – jäätmetest toodetud (tahke) kütus.  • Kütteväärtus suureneb, inertne materjal on välja sorditud  • Suitsugaasid on puhtamad, sest raskmetallirikas < 50 mm peenfraktsioon on 
välja sõelutud  • Peenprügi on lihtsam ladestada  • Töödeldud jäätmeid on lihtsam vedada ja lattu koguda  • Töödeldud jäätmed on ühtlase suuruse, tiheduse ja niiskusega  • Selline kütus põleb paremini ning tuhka tekib vähem  • Jäätmekütusesse võib lisada tavakütust (nt sütt)  • Jäätmekütust saab eksportida (toota seal, kus põletada ei saa) JÄÄTMETE BIOKÄITLUS Biokäitlus – orgaaniliste jäätmete taaskasutus (ringlus)  • Biokäitluse eesmärk: – komposti saamine  – prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine  • Euroopa Liidu jäätmekäitluspoliitika:  – Biokäitluse peamine eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside tekkimist 
prügilatest (‘peab tegema’)  – Viimasel ajal räägitakse ka taimetoitainetest (‘peaks tegema’) Prügilad on pahad, sest neis on palju orgaanikat. Selleks tuleb midagi ette võtta 
orgaanikaga. Jäätmekäitluse kõige raskem liik on olmejäätmed Biolagunevad jäätmed: - Aiapraht


- Peenpraht - Toidujäätmed - Paber ja papp - Reoveesete - Käbid, oksad jne - Sõnnik - Lõpnud loomad ja nende saadused - Puit? Tekstiil? Näiteks, kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis:  – prügilagaasi tekib vähem,  – nõrgvesi on lahjem,  – lademe stabiliseerumine kiireneb,  – prügila järelhooldus on lihtsam, odavam ja kestab vähem aega. (seega 
keskkond võidab) Aga tulu võib olla ka otsene.  • Kui sa käitled orgaanilisi jäätmeid ISE, siis:  – Kompost meeldib mullale ja taimedele (N, P ja C tagasi mulda!).  – Kompost = kaup (kas see võiks olla sinu bisnis?)  – Vähem jäätmeid annad prügivedajale  – veovälp on pikem  – Prügikast/konteiner on puhtam ja ei haise  – Jäätmemajandus muutub autonoomsemaks  – väiksem sõltuvus prügifirmast, Kompostimise põhitõed Kompostimine on aeroobne!  • Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja muud mullaasukad (nt 
vihmaussid).  • Eraldub soojus – temperatuur tõuseb 70 kraadini ja ülegi  • Vabanevad vesi, CO2 ja mineraalained (sh väetusained)  • Bakterite tegevus algab kompostis ise, nende hulk kasvab kiiresti.  • Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti 
mikroorganisme.  • Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku 
kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist.


Nõuded jäätmete kohta  • Jäätmed olgu bioloogiliselt hästilagundatavad  – Süsivesikud (suhkrud, tärklis, tselluloos, pektiin) lagunevad kergesti  – Valgud lagunevad kergesti  – Rasvad, vahad ja vaigud lagunevad raskesti  – Puiduligniin laguneb eriti raskesti.  • Kompostimisel laguneb paberipraht mõne nädala kuni kuuga  • Prügilademes võivad ajalehed püsida aastaid, raamatud, papp, puit ja kaltsud 
isegi sadakond aastat.  • Purusta kogu lähtematerjal! pH • Enamikule bakteritest sobib vahemik 6 – 7,5  • Seentele sobib vahemik 5,5 – 8  • Protsessi kestel muutub kompost happelisest aluseliseks - Soodsaim C/N suhe on 20-30 Reaktorkompostimine sobib orgaaniliste jäätmete kiireks lagundamiseks 
hästikontrollitavates oludes.  • Kompostitavat massi: – segatakse, – õhustatakse, – niisutatakse, – 
soojendatakse.  • Protsess algab kohe ja suurem osa orgaanilist ainet laguneb 7–10 päevaga (ja 
edasi?) Valmiskompost on tume ja ei haise ning pole taimejääke Kompost parandab mulda ja väetab, kuid tuleb mullaga segada, muidu on liiga 
vänge


Ohud kompostimisel - Veereostus - Tolm - Seeneosed - Lagugaasid - Hais - Närilised ja putukad - Tuleoht Ohud komposti kasutamisel  • Reoainete kandumine vette ja toiduahelasse  – Raskmetallid  – Orgaanilised reoained  – Kahjulikud mikroelemendid ja toksilised ühendid  • Umbrohuseemned  • Terviseriskid  – Vigastamise oht (torkivad ja haavavad esemed)  – Salmonella, coli, helmindid  • Reoainete akumuleerumine, toitainete väljakanne  – Lämmastiku väljakanne toorkomposti kasutamisel  – Raskmetallide akumuleerumine • Metaankääritamine on orgaaniliste kompleksühendite lagunemine ja 
käärimine mikroorganismide abil õhu juuresolekuta.  • Käärismissaadusteks on:  – Biogaas (metaan + süsinikdioksiid)  – Käärimisjääk (stabiliseeritud muda, digestaat), mis võib olla vedel või 
tahendatud. Mikroorganismide funktsiooni järgi jaguneb käärimisprotsess:  1. Suhteliselt aeglases hüdrolüüsifaasis lagundatakse tahked orgaanilised kompleksühendid (lipiidid, tselluloos, valgud ja ligniin) rakuväliste 
ensüümide abil monomeerseteks ühenditeks  – bakterid (peamiselt klassidest Clostridia ja Bacilli);


2. Kiires happemoodustumisfaasis muudatakse esimeses faasis tekkinud  lagusaadused (monomeerid) äädikhappeks, propaanhappeks, 
süsinikdioksiidiks, vesinikuks ja väikese molekulmassiga lenduvateks 
rasvhapeteks C2–C8 ;  – atsetogeensed bakterid (peale klasside Clostridia ja Bacilli ka 
hõimkondadesse Bacteroidetes ja Actinobacteria kuuluvad liigid) 3. Kiires käärimisfaasis muudetakse pikema ahelaga orgaanilised happed  ja alkoholid äädikhappeks ja molekulaarseks vesinikuks H2 ;  – bakterid perekondadest Syntrophomonas, Syntrophobacter, Clostridium 
and Acetobacterium 4. Aeglaselt kulgevas gaasitekkefaasis viivad lagunemise lõpuni  anaeroobsed arhed, kellest üks toodab metaani vesinikust ja 
süsinikdioksiidist, teine äädikhappest.  – seltside Methanobacteriales, Methanomicrobiales, Methanococcales liigid
toodavad metaani vesinikust ja süsinikdioksiidist  – sugukonna Methanosaetaceae liigid toodavad metaani äädikhappest  – sugukonna Methanosarcinaceae liigid suudavad metaani toota nii 
vesinikust ja süsinikdioksiidist kui ka äädikhappest. JÄÄTMETE PÕLETAMINE Prügi tasub põletada!  Plussid  • Prügi maht väheneb kuni 90 %, mass kuni 75 %;  • Nakkusoht kaob ja roiskuvad jäätmed stabiliseeruvad;  • Jäätmetest saab lahti kiiresti (tundidega);  • Põletada saab igasuguseid põlevjäätmeid, sh ohtlikke;  • Prügis peituvat energiat saab ära kasutada;  • Metalli saame kätte ka peale põletamist;  • Küttematerjalina on prügi alati saadaval;  • Prügilate jaoks napib ruumi;  • Jäätmeid ei ole vaja sortida, prügiveoskeemi ei ole vaja muuta (!
vastuoluline?); Miinused  • Suitsugaasid on keskkonnale ja tervisele ohtlikud; 


• Tuhka on ikkagi vaja ladestada;  • Materjal väljub aineringest;  • Kallis rajada põletusettevõtet, kallis puhastada suitsugaase;  • Jäätmete põletamine on katkematu, põletatakse suures mahus ning 
jäätmevoog peab olema ‘garanteeritud’ (feed the monster)  • Jäätmeid ei jätku enam teistele käitlejatele (mis selles halba on?);  • Avalik arvamus ja NIMBY ei soosi põletamist Põletamise eesmärk:  • Algul – soov vähendada prügi mahtu või lahti saada nakkusohtlikest 
jäätmetest.  • Hiljem – huvi soojus- või elektrienergia saamise vastu (praegu EL-s 
kohustuslik). Põletamismoodus  • Lauspõletamine (ka masspõletamine) – Põletad ilma valimata KÕIK - Suurem osa jäätmetest põletatakse ühtse massina st mitme jäätmeliigi 
seguna.  - Põletada saab ka sortimisjääke.  - Masspõletus eeldab spetsiaalset jäätmepõletustehast,  -  Ebamäärane koostis ja konsistents ei võimalda nende põletamist 
tavakütuseid põletatavates seadmetes (tehniliselt keerukas!)  • Valikpõletamine – Valid, mida põletad. Töötled jäätmeid, muudad nad 
kütuseks Jäätmed põlevad halvemini kui kivisüsi, turvas või puit Tavaliselt tuleb lisada prügile tavakütust Põlemisprotsess • Prügi kõigepealt kuivab  • Osa orgaanilisi ühendeid laguneb, gaasistub/lendub ja süttib ning põleb ära 
kiiresti.  • Raskesti lagunevate ühendite gaasistumine ja põlemine võtab rohkem aega  • Järele jääb koldetuhk, mis jahtub  • Jäätmete põlemine, pürolüüs, gaasistamine ja termiline oksüdeerimine toimub 
samas kambris korraga


Põletusseadmed: Tahkeid jäätmeid põletatakse ühe- või mitmekambrilistes põletusseadmetes:  – Restahi  – Pöördahi  – Tornahi  – Keevkihtahi  • Väikesed põletusseadmed ei ole ökonoomsed Suitsugaasid Suured keskkonnasaastajad Lämmastikoksiidid  • Lämmastikoksiidid (NOx ) = NO + NO2  • Lämmastikoksiidid moodustuvad: – põlemisõhus olevast lämmastikgaasist, – 
prügis oleva seotud lämmastiku oksüdeerumisel.  • NOx -teke sõltub: – temperatuurist, – prügi segamisest koldes, – õhu hulgast, – 
katla ehitusest.  • Õhuhulga suurendamine ja ºt tõstmine suurendab NOx hulka.  • Õhuhulga vähendamine NOx piiramiseks → suitsugaaside süsivesinikusisalduse
(CxHy ) suurenemine. • Süsihappegaas ei ole tervisele ega keskkonnale otseselt kahjulik, kuid 
põhjustab nn kasvuhooneefekti  • Vingugaas tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel. Kõrge kasutegur = 
vähe vingugaasi Vääveldioksiid  • Väävlirikka prügi põlemisel tekib vääveldioksiid.  • Väävliühenditest tekib väävelhape, mis: – on üks happevihmade põhjustajaid – 
korrodeerib põletusseadet.  • Prügi või suitsugaaside hulka lisatakse lubjakivitolmu: lubi reageerib väävliga 
ning tekib keskkonnaohutu kips. Klooriühenditest tekib põlemisel vesinikkloriid, mis on üks happevihmade 
põhjustajaid ning korrodeerib põletusseadet. Dioksiinid  • Dioksiinid – kloreeritud dibenso-paradioksiinid ja dibensofuraanid. 


• Dioksiine on 210 liiki, tavaliselt tuuakse 12 kõige ohtlikuma üldhulk.  • Dioksiinid tekivad, kui temperatuur on 300–500 °C  • Dioksiinid on väga stabiilsed: nad lõhustuvad alles 900–1000 °C juures.  • Suitsugaase on seega vaja järelpõletada • Dioksiinimürgistusest tingitud vaevused kestavad kaua ning kurnavad 
füüsiliselt ja psüühiliselt nii haigeid kui nende lähedasi ja meditsiinipersonali Suitsugaaside puhastamine  Neli peamist ülesannet:  1. Tahma ja lendtuha eemaldamine  2. Happeliste gaaside neutraliseerimine  3. Dioksiinide ja orgaaniliste reoainete eemaldamine ja lagundamine  4. NOx vähendamine Gaasipuhastus  • Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi või 
kustutatud lupja).  • Poolkuivpuhastus. Absorbent on püdel vesiemulsioon, millest vesi täielikult 
aurustub.  • Märgpuhastus. Gaasi reoained jäävad vette, mida on vaja puhastada.  • Põletusjäägid on seega: – Gaasilised – Vedelad – Tahked Põletusjääkide käitlemine  • Tuha ladestamine:  – Koldetuhka ei loeta ohtlikuks (kui õigesti käideldud)  – Lendtuhk on ohtlik! Rahuldav käitlusviis puudub!  • Koldetuha ärakasutamine  • Erikäitlus: – Ladestamine soolakaevandustesse (Saksamaa) Põletusjäägi ärakasutamine  • Koldetuhka saab kasutada: – Tee-ehituses  • Tee aluskihid  • Müratõkked – Ehitusmaterjalitööstuses  • Tellised 


• Sillutuskivid  • Keraamilised torud • Pürolüüs on orgaaniliste ühendite termiline lagundamine kõrgel temperatuuril
õhuvabas keskkonnas.  – Lagunemissaadused on vedelad (tõrvataolised ained) ja tahked jäägid (räbu) 
ning gaasisegu (vesinik, vingugaas, süsihappegaas, metaan, küllastunud ja 
küllastumata süsivesinikud).  Eelised: • Jäätmete termilise töötlemise ettevõte on tervikuna lihtsama ehitusega • Parem energiatook  • Paindlik käitlussaaduste poolest (vedelik, gaas)  • Vähem emissioone (gaasilisi ja tahkeid)  Puudused: • Jäätmeid vaja eelnevalt töödelda ja homogeniseerida  • Gaas tuleb puhastada  • Protsessi on keeruline juhtida • Gaasistamine on pürolüüsi vorm, mis kulgeb vähesel määral hapnikku 
sisaldavas keskkonnas.  – Saadav sünteesgaas koosneb peamiselt vingugaasist (20 %), vesinikust (15 %) 
ja süsihappegaasist (10 %), ent sisaldab vähesel hulgal ka süsivesinikke (sh 2 % 
metaani) ja lämmastikku. PRÜGI LADESTAMINE Ladestamine  • Päris ilma prügilata siiski ei saa. Miks?  • Prügilatesse ladestatakse jäätmeid ka tulevikus, sest kõiki neid taaskasutada ei
saa, ei tasu või ei tohi. – Kas mäletad?  Piirangud jäätmete taaskasutamisel:  • tehnilised, majandus-, tervise- ja keskkonnanõuded  – Prügila on ladu, vaheladu või ‘puhver’ juhtudeks, kui ‘kõik halvasti läheb’.  – Prügilasse saab ‘korraga panna palju’. Ainus sellega mahult samaväärne on 
põletamine. • Jäätmete hulk seni pigem endiselt suureneb  • Ladestatavate jäätmete hulk aga väheneb 


– Taaskasutuses on saavutatud häid tulemusi, kuid prügila domineerib 
globaalses mõistes ikka veel. • Prügila ei ole enam ammu ‘auk maa sees’ (land fill – maapinnalohkude 
täitmine)  • Ladestustavad on muutunud:  – prügi kuhjatakse vettpidava või vettpidavaks tehtud põhjaga maa-alale,  – prügi tihendatakse õhukeste kihtidena,  – prügi kaetakse pinnasega:  • päevane kattekiht (et prügi ei lenduks, et vähendada kontakti);  • ajutine kattekiht (täitunud prügilaosa vahepealseks katmiseks);  • lõplik kattekiht (prügi isoleeritakse keskkonnast). Tänapäevaprügila on keerukas keskkonnarajatis:  – olmehoone, milles on riietus- ja duširuum(id), söögituba ja tualett + 
õpperuumid;  – väravahoone/kaalumaja  – kõik koormad tuleb kaaluda ja registreerida;  – töökoda, garaaži ning autoratta- ja konteineripesula;  – võib olla ka labor;  – prügila territoorium peab olema taraga ümbritsetud. Jäätmed prügilasse ei kõlba • orgaanilisi jäätmeid;  • pakendeid ja pakkematerjali;  • paberit, puitu, plasti, metalli, klaasi, tekstiili;  • ehitus- ja lammutusprahti;  • ohtlikke jäätmeid;  • autorehve;  • lõpnud loomi;  • vedeljäätmeid.


Prügilast jäätmekäitluskeskuseks  • Prügilas peab olema võimalik jäätmematerjali ja ohtlikke jäätmeid välja sortida 
ja töödelda.  • Prügilas tuleb teha ka muid toiminguid:  – kompostida orgaanilisi jäätmeid;  – tervendada saastunud pinnast;  – ümber töötada ehitus- ja lammutusprahti (kattematerjal, teed);  – ajutisele ladustada jäätmeid ja jäätmekütust;  – jagada või müüa jäätmematerjali;  – toota ja müüa energiat (prügilagaasi). Prügipõlengud  • Põlengu põhjused:  – Jäätmete isesüttimine orgaaniliste jäätmete bioloogilise lagunemise käigus 
tekkinud soojuse arvel.  – Jäätmete isesüttimine keemiliste reaktsioonide tõttu.  – Jäätmete süttimine kuuma või hõõguva tuha ladestamisel.  – Kuritahtlik süütamine.  • Põlengu tulemus:  – Tuli levib peamiselt vaid horisontaalsuunas neis prügilates, kus prügi on 
ladestatud kihtidena  – Tuli levib igas suunas neis prügilates, kus prügi ei tihendata tõhusalt Geomembraanid - paksud (0,5 kuni 3 mm), mehaaniliselt ja keemiliselt 
vastupidavad kiled, millega saab keskkonnaohtliku rajatise veetihedaks muuta. Geotekstiilid – õhukesed ja kerged, väga vastupidavad kunstkiust kangad.  • Lasevad läbi vett, aga peavad kinni pinnaseosakesi.  • Kasutatakse peamiselt pinnasekihtide lahutamiseks, filtrites, drenaažis ja 
nõlvade kindlustamiseks.  • Kangas ei mädane, ei meeldi närilistele ning juured ei pääse sellest läbi. Geokomposiidid koosnevad mitmest materjalist, n kokkuõmmeldud, -sulatatud 
või -keevitatud geomembraanist, mahulisest võrgust, lainestatud 
drenaažmattidest või geotekstiilist. Prügilagaas on kahjulik, sest ta: 


• on nn kasvuhoonegaas (laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab 
planeedi pinnalt lähtuvat pikalainelist kiirgust, põhjustades atmosfääri 
soojenemist);  – prügilad annavad 6-13% globaalsest gaasitoodangust  • on tule- ja plahvatusohtlik; – gaas võib levida mööda pinnast ja piki torustikke 
prügilast eemale  • on ohtlik tervisele – prügilagaasist on leitud 557 keemilist ühendit (ENDS 
report, jan 2003)  • takistab prügila haljastamist; Osmoos on vee difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures vesi liigub 
lahusesse, kus on rohkem lahustunud ainet (kangemasse).  • Pöördosmoos on nähtus, kus kangem lahus liigub läbi membraani lahustunud
aine väiksema kontsentratsiooni suunas (lahjemasse), vastupidiselt osmoosile.